I. DHAMMAVINAYA ENTSÜKLOPEEDIA
I OSA: ÕIGE TARKUS (sammāpaññā) – NII NAGU ÕPETAS BUDDHA
- Austus Temale, Ülimale, Arahantile, Õigesti Mõistnule!
"namo tassa bhagavato arahato sammāsambuddhassa!"
- Pahārāda, nii nagu suurel ookeanil on üks maitse – soolane maitse,
samamoodi, Pahārāda, on sellel dhammavinajal üks maitse – vabanemise maitse.
„seyyathāpi, pahārāda, mahāsamuddo ekaraso loṇaraso;
evamevaṁ kho, pahārāda, ayaṁ dhammavinayo ekaraso, vimuttiraso.“
– Pahārādasutta AN 8.19.
Tere tulemast DVE lehele!
"Dhammavinaja Entsüklopeedia" I kogumik võtab kokku Buddha antud virgumisõpetuse vundamendiks oleva arija kaheksaosalise tee esimese osa, milleks on: (1) õige vaade ja (2) õige mõte.
Koostaja: Ṭhitañāṇa bhikkhu (Andrus Kahn, MA ja PhD buddholoogias)
Sisutoimetaja: Ṭhitamedha bhikkhu (Maarek Lind, BA buddholoogias)
Keeletoimetaja: Erik Arro
„Dhammavinaja Entsüklopeedia" on jätkuvalt täienev ja ajas arenev kogumik, mida ajakohastatakse järjepidevalt.
„Dhammavinaya Entsüklopeedia“ on dhamma kink ja mõeldud ainult tasuta jagamiseks. Seda võib kopeerida ja uuesti kujundada, küljendada, trükkida, avaldada ning levitada mistahes kandjal, tingimusel, et kogumiku (1) koopiad tehakse tasuta kättesaadavaks, (2) pealkirja ja sisu ei muudeta ning (3) tõlked vastavad algtekstile.
DVE veebiväljaande valmimist on toetanud Siseministeerium – täname!
EESSÕNA JA VIITED
Sissejuhatus Käesolevas „Dhammavinaja Entsüklopeedias“ (DVE) toodud tõlkevasted põhinevad paalik...
KOLM KALLISKIVI
Autentne ehk algupärane virgumisõpetus põhineb: (1) Buddha Gootamal (buddha gotama) ehk õpetajal,...
Buddha
Buddha [verbijuurest √bujjh, „see, kes on mõistnud“, „mõistnu“, „tark“, see kes on saavutanud tea...
Dhamma
Seepärast, Ānanda, viibi enda saarel, enda varjupaigas, mitte teise varjupaigas; dhamma saarel,...
Sangha
Hästi mõistnud Gootama õpilased,kes lakkamatult päeval ja ööselon sanghast teadlikud – need vir...
BUDISMI TEKKIMINE, ARENG JA TÄNAPÄEV
Buddha dhammast budismi tekkeni
Buddha õpetus on eksisteerinud üle 2500 aasta. Dhamma ja selle teostuse suurematest muutustest jo...
Sanghakogud (sangāyanā)
"Vinajakorvi" "Väiksemas grupis" (Vinayapiṭaka, Cūḷavagga) kirjeldatakse lugu, mis käsitleb bhikk...
Lühiülevaade Buddha õpetuse levikust maailmas
3. saj e.m.a saatis theeravaada kroonikaallikate – „Saare kroonika“ (Dīpavaṁsa) ja „Suure kroon...
Peamiste koolkondade lühiülevaade
Tänapäevani on säilinud nii varase budistliku sangha otsene järjepidevus – vanemate õpetus, mille...
Mahaajaana ja theeravaada
Mahaajaana süsteemne vastandumine algse dhamma ja sanghaga Ajavahemikus 1. sajandist e.m.a kuni...
BUDDHA ELULUGU
Sissejuhatus
Kuigi Buddha täpse eluaja ning dhammavinaya tõlgenduste üle peetakse teaduskirjanduses jätkuvalt ...
Buddha varasemad sünnid virgumisolendina (bodhisatta)
Buddha nimetas ennast oma eelmistest sündidest rääkides bodhisattaks (paali bodhisatta, sanskr/ma...
Buddha vanemad
Bodhisatta Gootama sündis Indias keset sügavat sotsiaalset ja filosoofilist revolutsiooni. Arenev...
Bodhisatta sünd
Buddha elas 6.-5. sajandil e.m.a, kuid tema täpse eluaja suhtes valitseb algset õpetust esindava ...
Ennustaja Asita
„Nalaka sutta“[1] toob ära loo joogist (yogi), tolle aja kuulsast ennustajast ja pühakust Asita’s...
Esimene keskenduskogemus
„Suur Saccaka sutta“[1] toob ära sündmuse Buddha noorpõlvest, mis mängis hiljem Tema virgumises o...
Abielu ja noorusaeg
Siddhattha abiellus 16 aastaselt omavanuse nõo, printsess Yasodharā’ga (Bhaddakaccānā).[1] „Õnnel...
Ilmalikust elust loobumine
„Māgaṇḍiya suttas“[1] selgitab Buddha hedonistist rändajale (paribbājaka) Māgaṇḍiya’le, et kuigi ...
Kohtumine kuningas Bimbisāra’ga
„Erakränduri suttas“[1] toodu kohaselt hülgas Siddhattha lämmatava, rõhuva ja tolmuse koduelu nin...
Bodhisatta õpetajad
„[Arija] otsingu suttas“[1] kirjeldab Buddha, kuidas peale kodust lahkumist läks ta tol ajal tunt...
Religioosse askeesi aastad ja enesepiinamine
„[Arija] otsingu suttas“ ja „Suures Saccaka suttas“[1] kirjeldab Buddha, kuidas ta peale Āḷāra Kā...
Kolm nägemust ja virgumine
„[Arija] otsingu suttas“[1] jutustab Buddha, kuidas Ta, olles ise sünni, vananemise, haiguse, sur...
Iidse tee taasavastamine
„See on dukkha arija tõde“: nii, bhikkhud, ilmnes mul varem mittekuuldud dhamma silm, ilmnes te...
Virgumisjärgsed nädalad
Vinayapiṭaka osa Mahāvaggapāli ning Udānapāli’s sisalduv Bodhivagga[1] kirjeldavad Buddha virgumi...
Kutse dhamma õpetamiseks
„[Arija] otsingu suttas“[1] kirjeldab Buddha, kuidas ta, viibides Uruvelā’s, Nerañjarā jõe kaldal...
Sangha kujunemine
Ilmikute sangha tekkimine Kui Buddha istus kaheksandal nädalal peale virgumist ājāyatana puu (la...
Buddha esimene õpetus
„[Arija] otsingu suttas“[1] jutustab Buddha kuidas ta Gaya ja Bodh Gaya vahelisel teel Hirvepargi...
60 arahanti teele läkitamine
Kui esimesed 60 arahanti olid virgunud ja vabanenud kõikidest, nii teise maailma (taevalikest) ku...
Taaskohtumine kuningas Bimbisāra’ga
Peale virgumist kohtus Buddha Latthivanuyyāna’s, Supatiṭṭha tšeetija juures kuningas Bimbisāra’ga...
Buddha eluviis
Suttades toodud infokildude põhjal on võimalik kujundada üldine pilt Buddha igapäevarutiinist. „S...
Buddha vastane vägivald
Buddha eluajal soovisid paljud Buddhale halba ning levitasid tahtlikult Buddha, dhamma ja sangha ...
Buddha tuntumad õpilased ja toetajad
Buddha tuntumad õpilased Buddha nimetas sageli oma õpilasi ja harvem ka ilmikjärgijaid „Arija jä...
Buddha parinibbaana
Küpsend ikka olen jõudnud,vähe on mu elust jäänud, hülgand selle, lahkun ma,varjupaik on valmis...
Buddha elu ja õpetuse müstifitseerimine
„Tipitakas“ toodud tekstidest (eriti just hilisematest) leiab mitmeid müstilisi lugusid sellest, ...
Buddha eluloo lühikokkuvõte
Bodhisatta Siddhattha Gootama sündis rohkem kui 2500 aastat tagasi nüüdse Nepaali aladel asuva Ka...
DHAMMA PÕHIMÕISTED
Käesolev peatükk annab ülevaate peamistest Buddha dhammaga seotud mõistetest ja õpetustest, nagu ...
Arija (ariya)
Buddha eelsel ajastul nimetati aarialasteks/aarjalasteks indoeuroopa keeli kõnelevaid hõime, kes ...
Sansaara (saṁsāra)
Buddha õpetuses tähendab sansaara (saṁsarati [saṁ + √sar + a + ti]) „koos voolamine“] ühest sünn...
Neli arija tõde (cattāro ariya-sacca) ja arija kaheksaosaline tee (ariya aṭṭhaṁgika magga)
Nelja arija tõde,tõeliselt mittenäinu,pikast sõgedusest tekkind',iga sünd on hirmutav. Nüüd ne...
Iha (taṇhā)
Ihast sünnib lein, ihast sünnib hirmu. Ihast vabanenul pole leina, kust siis hirm?[1] ...
Nauding (kāma)
Buddha õpetuses esineb nauding esimesena järgmistes loeteludes: kaks äärmust (anta) (kāma-sukha-l...
Köidikud (saṁyojana)
Köidik on mentaalne aspekt, mis köidab olendid sansaarasse ehk kannatustega täidetud eluringi. „N...
Plekid ja pealisplekid (kilesa, upakkilesa)
Arukas [puhastab] end mustusest järk-järgult,vähehaaval, hetkest-hetkesse,nagu sepp puhastab hõ...
Joovastus (mada)
Vananemise, haiguse ja surma mittemõistmisest juurduvad kolm dukkhat põhjustavat joovastust. Igas...
Moonutus (vipallāsa)
Peamise olemasoluiha allikaks oleva mitteteadmise (avijjā) kaudu ilmnevad kolm moonutust (vipallā...
Tulvad (āsavā)
See ongi kõlblus, see ongi keskendus, see ongi tarkus.Igakülgses kõlbluses arendatud keskendus ...
Kolm [olemasolu] tunnust (tilakkhaṇa): püsitus (anicca), dukkha ja minatus (anattā)
Kõik moodustised on püsitud,kõik moodustised on dukkha,kõik dhammad on minata.[1] Ting...
Viis klammerdumise kogumikku (pañcupādānakkhandhā)
Vorm on nagu vahuhunnik, tunded kui veemullid, taju kui miraaž, moodustised kui südamikuta bana...
Sõltuvuslik tekkimine (paṭiccasamuppāda)
Kes näeb sõltuvuslikku tekkimist, see näeb dhammat; kes näeb dhammat, see näeb sõltuvuslikku te...
Viis loomulikku seaduspära (pañca-niyāma)
Kõik ilmnev ei ole seotud ainult teo ja tagajärje seadusega. „Aṭṭhasālinī“, „Sumaṁgalavilāsinī“ (...
Tegu (kamma)
Bhikkhud, tegu tuleb mõista, tegude põhjuse päritolu tuleb mõista, tegude erinevust tuleb mõist...
Annetamine (dāna)
Andja pälvimused kasvavadennastjuhtijas vaen ei kogune;oskuslik, see kaotab kurja,kirg, viha, p...
Pälvimus (puñña)
Millised kolm, bhikkhud, on pälvimusliku käitumise alused?Annetamine kui pälvimusliku käitumise...
Keskendus (samādhi)
Õige keskendus (sammā-samādhi), mida sageli nimetatakse ka meditatsiooniks, on arija kaheksaosali...
Surm ja sünd (maraṇa-jāti)
Nii, taevase silmaga, puhastunud ja üleinimlikuga, olendeid nägin kadumas ja ilmumas: madalaid ...
Usk (saddha)
Virgumise teele sisenemise eeltingimuseks on õige dhamma kuulmine (dhammaṁ suṇāti) ja sellel p...
Braahman ja Brahmā (brahma, brahmā)
Paali tekstides esineb sõna brahma/brahmā kas eraldiseisvana või eesliitena, näiteks: brahma-cari...
Olemasolu tasandid (bhūmi)
Valdade kirjeldustes esinevad terminid element (dhātu, vithi), olemasolu (bhava), vald (vacara), ...
Virgumisosad (bojjhaṅga/bojjhaṁgā)
Buddha selgituse kohaselt nimetatakse virgumise osi virgumisosadeks seetõttu, et need juhivad vir...
Vaibumine ehk nibbaana (nibbāna)
Püsitud tõesti on moodustised,tekkimise ja kadumise dhammad;olles tekkinud need lakkavad,nende ...
Aja arvestus iidses Indias
Budistlik kalender kasutab lähtepunktina Gootama Buddha surmakuupäeva, hetke, mil Buddha saavutas...
Lõplike teadmiste teostus (aññārādhanā paṭipadā)
Väheõppinud inimene vananeb nagu härg – tema liha kasvab, kuid tema tarkus ei kasva.[1] Virg...
ÕIGE VAADE (sammādiṭṭhi)
Õige vaade (sammādiṭṭhi) ja vale vaade (micchādiṭṭhi)
„Mis on, bhikkhud, õige vaade? See on, bhikkhud, dukkha teadmine, dukkha tekkimise teadmine, du...
Õige vaade neljast arija tõest (catusacca sammādiṭṭhi)
Bhikkhud, on neli arija tõde. Millised neli? Dukkha arija tõde,dukkha tekkimise arija tõde,d...
Õige vaade teo olemusest (kammassakatā sammādiṭṭhi)
Buddha õpetuse kohaselt on uue sünni põhjuseks olendite endi loodud teos, mistõttu on nad ka tegu...
Õige vaate kümme alust (dasavatthuka sammādiṭṭhi)
„Ümberlükkamatu suttas“[1] loetleb Buddha vale vaate 10 kümme alust (= nihilism[2]) ja neile täps...
Õige vaade minatusest (anatta sammādiṭṭhi)
Bhikkhud, püsitust mõistnud bhikkhu näeb vormi püsituna – see on õige vaade.[1] „Kui Kaccāna...
Õige vaade sõltuvuslikust tekkimisest (paṭiccasamuppāda sammādiṭṭhi)
„Kaccānagotta suttas“[1] õpetab Buddha, et ka vaated „kõik on olemas“ ja „kõik ei ole olemas“ on ...
Virgunul pole vaateid
Buddha on kinnitanud et tal ei ole vaateid. Ta õpetas, et kuna erinevaid ususekte järgivad rändaj...
Õige vaate kokkuvõte
Õige vaatega seotud dhammade loetelud ÕIGE VAATEGA SEOTUD DHAMMAD 2 tõde (s...
ÕIGE MÕTE (sammāsaṁkappa)
Õige mõte (sammāsaṁkappa) ja vale mõte (micchāsaṁkappa)
„Tee analüüsi suttas“[1] õpetab Buddha: Ja bhikkhud, mis on õige mõte? See on, bhikkhud, [ilma...
[Maisest] loobunud mõtlemine (nekkhammasaṁkappa)
Kas on olemas, Meister Gootama, majaperemees, kes ilma majaperemehe köidikust loobumata teeb ke...
Mittekuritahtlik mõtlemine (avyāpādasaṁkappa)
Saagigu mõrtsukad teil või ükshaaval jäsemed jõhkralt küljest – kes selle pärast oma südames vi...
Mittevägivaldne mõtlemine (avihiṁsāsaṁkappa)
Ei ole arija see, kes on elusolenditega vägivaldne; [kes aga käitub] vägivallatult kõikide olen...
Vale, oskamatu mõtte ületamine
„Vale sutta“[1] kohaselt saab vale mõtlemine (miccha-saṁkappa) ehk oskamatu mõtlemine (akusala-sa...
Õige mõtte kokkuvõte
Õige mõttega (sammā-saṁkappa) seotud dhammade loetelud 3 õiget mõtlemist (kusala-saṁkappā): (1...
Virgumisele juhtivad dhammad (bodhipakkhiya dhamma)
Buddha viimaseid elupäevi kirjeldavas „Suures lõpliku vaibumise suttas“[1] võtab Buddha oma õpetu...