Otse põhisisu juurde

I. DHAMMAVINAYA ENTSÜKLOPEEDIA

I OSA: ÕIGE TARKUS (sammāpaññā) – NII NAGU ÕPETAS BUDDHA

  • Austus Temale, Ülimale, Arahantile, Õigesti Mõistnule!

"namo tassa bhagavato arahato sammāsambuddhassa!"

  • Pahārāda, nii nagu suurel ookeanil on üks maitse – soolane maitse,
    samamoodi, Pahārāda, on sellel dhammavinajal üks maitse – vabanemise maitse.

„seyyathāpi, pahārāda, mahāsamuddo ekaraso loṇaraso;
evamevaṁ kho, pahārāda, ayaṁ dhammavinayo ekaraso, vimuttiraso.“
– Pahārādasutta AN 8.19.


Tere tulemast DVE lehele!

"Dhammavinaja Entsüklopeedia" I kogumik võtab kokku Buddha antud virgumisõpetuse vundamendiks oleva arija kaheksaosalise tee esimese osa, milleks on: (1) õige vaade ja (2) õige mõte.

Koostaja: Ṭhitañāṇa bhikkhu (Andrus Kahn, MA ja PhD buddholoogias)
Sisutoimetaja: Ṭhitamedha bhikkhu (Maarek Lind, BA buddholoogias)
Keeletoimetaja: Erik Arro

„Dhammavinaja Entsüklopeedia" on jätkuvalt täienev ja ajas arenev kogumik, mida ajakohastatakse järjepidevalt.

„Dhammavinaya Entsüklopeedia“ on dhamma kink ja mõeldud ainult tasuta jagamiseks. Seda võib kopeerida ja uuesti kujundada, küljendada, trükkida, avaldada ning levitada mistahes kandjal, tingimusel, et kogumiku (1) koopiad tehakse tasuta kättesaadavaks, (2) pealkirja ja sisu ei muudeta ning (3) tõlked vastavad algtekstile.

DVE veebiväljaande valmimist on toetanud Siseministeerium – täname!

EESSÕNA JA VIITED

Sissejuhatus Käesolevas „Dhammavinaja Entsüklopeedias“ (DVE) toodud tõlkevasted põhinevad paalik...

KOLM KALLISKIVI

Autentne ehk algupärane virgumisõpetus põhineb: (1) Buddha Gootamal (buddha gotama) ehk õpetajal,...

BUDISMI TEKKIMINE, ARENG JA TÄNAPÄEV

BUDDHA ELULUGU

Sissejuhatus

Kuigi Buddha täpse eluaja ning dhammavinaya tõlgenduste üle peetakse teaduskirjanduses jätkuvalt ...

Buddha varasemad sünnid virgumisolendina (bodhisatta)

Buddha nimetas ennast oma eelmistest sündidest rääkides bodhisattaks (paali bodhisatta, sanskr/ma...

Buddha vanemad

Bodhisatta Gootama sündis Indias keset sügavat sotsiaalset ja filosoofilist revolutsiooni. Arenev...

Bodhisatta sünd

Buddha elas 6.-5. sajandil e.m.a, kuid tema täpse eluaja suhtes valitseb algset õpetust esindava ...

Ennustaja Asita

„Nalaka sutta“[1] toob ära loo joogist (yogi), tolle aja kuulsast ennustajast ja pühakust Asita’s...

Esimene keskenduskogemus

„Suur Saccaka sutta“[1] toob ära sündmuse Buddha noorpõlvest, mis mängis hiljem Tema virgumises o...

Abielu ja noorusaeg

Siddhattha abiellus 16 aastaselt omavanuse nõo, printsess Yasodharā’ga (Bhaddakaccānā).[1] „Õnnel...

Ilmalikust elust loobumine

„Māgaṇḍiya suttas“[1] selgitab Buddha hedonistist rändajale (paribbājaka) Māgaṇḍiya’le, et kuigi ...

Kohtumine kuningas Bimbisāra’ga

„Erakränduri suttas“[1] toodu kohaselt hülgas Siddhattha lämmatava, rõhuva ja tolmuse koduelu nin...

Bodhisatta õpetajad

„[Arija] otsingu suttas“[1] kirjeldab Buddha, kuidas peale kodust lahkumist läks ta tol ajal tunt...

Religioosse askeesi aastad ja enesepiinamine

„[Arija] otsingu suttas“ ja „Suures Saccaka suttas“[1] kirjeldab Buddha, kuidas ta peale Āḷāra Kā...

Kolm nägemust ja virgumine

„[Arija] otsingu suttas“[1] jutustab Buddha, kuidas Ta, olles ise sünni, vananemise, haiguse, sur...

Iidse tee taasavastamine

„See on dukkha arija tõde“: nii, bhikkhud, ilmnes mul varem mittekuuldud dhamma silm, ilmnes te...

Virgumisjärgsed nädalad

Vinayapiṭaka osa Mahāvaggapāli ning Udānapāli’s sisalduv Bodhivagga[1] kirjeldavad Buddha virgumi...

Kutse dhamma õpetamiseks

„[Arija] otsingu suttas“[1] kirjeldab Buddha, kuidas ta, viibides Uruvelā’s, Nerañjarā jõe kaldal...

Sangha kujunemine

Ilmikute sangha tekkimine Kui Buddha istus kaheksandal nädalal peale virgumist ājāyatana puu (la...

Buddha esimene õpetus

„[Arija] otsingu suttas“[1] jutustab Buddha kuidas ta Gaya ja Bodh Gaya vahelisel teel Hirvepargi...

60 arahanti teele läkitamine

Kui esimesed 60 arahanti olid virgunud ja vabanenud kõikidest, nii teise maailma (taevalikest) ku...

Taaskohtumine kuningas Bimbisāra’ga

Peale virgumist kohtus Buddha Latthivanuyyāna’s, Supatiṭṭha tšeetija juures kuningas Bimbisāra’ga...

Buddha eluviis

Suttades toodud infokildude põhjal on võimalik kujundada üldine pilt Buddha igapäevarutiinist. „S...

Buddha vastane vägivald

Buddha eluajal soovisid paljud Buddhale halba ning levitasid tahtlikult Buddha, dhamma ja sangha ...

Buddha tuntumad õpilased ja toetajad

Buddha tuntumad õpilased Buddha nimetas sageli oma õpilasi ja harvem ka ilmikjärgijaid „Arija jä...

Buddha parinibbaana

Küpsend ikka olen jõudnud,vähe on mu elust jäänud, hülgand selle, lahkun ma,varjupaik on valmis...

Buddha elu ja õpetuse müstifitseerimine

„Tipitakas“ toodud tekstidest (eriti just hilisematest) leiab mitmeid müstilisi lugusid sellest, ...

Buddha eluloo lühikokkuvõte

Bodhisatta Siddhattha Gootama sündis rohkem kui 2500 aastat tagasi nüüdse Nepaali aladel asuva Ka...

DHAMMA PÕHIMÕISTED

Käesolev peatükk annab ülevaate peamistest Buddha dhammaga seotud mõistetest ja õpetustest, nagu ...

Arija (ariya)

Buddha eelsel ajastul nimetati aarialasteks/aarjalasteks indoeuroopa keeli kõnelevaid hõime, kes ...

Sansaara (saṁsāra)

Buddha õpetuses tähendab sansaara  (saṁsarati [saṁ + √sar + a + ti]) „koos voolamine“] ühest sünn...

Neli arija tõde (cattāro ariya-sacca) ja arija kaheksaosaline tee (ariya aṭṭhaṁgika magga)

Nelja arija tõde,tõeliselt mittenäinu,pikast sõgedusest tekkind',iga sünd on hirmutav. Nüüd ne...

Iha (taṇhā)

Ihast sünnib lein, ihast sünnib hirmu. Ihast vabanenul pole leina, kust siis hirm?[1]       ...

Nauding (kāma)

Buddha õpetuses esineb nauding esimesena järgmistes loeteludes: kaks äärmust (anta) (kāma-sukha-l...

Köidikud (saṁyojana)

Köidik on mentaalne aspekt, mis köidab olendid sansaarasse ehk kannatustega täidetud eluringi. „N...

Plekid ja pealisplekid (kilesa, upakkilesa)

Arukas [puhastab] end mustusest järk-järgult,vähehaaval, hetkest-hetkesse,nagu sepp puhastab hõ...

Joovastus (mada)

Vananemise, haiguse ja surma mittemõistmisest juurduvad kolm dukkhat põhjustavat joovastust. Igas...

Moonutus (vipallāsa)

Peamise olemasoluiha allikaks oleva mitteteadmise (avijjā) kaudu ilmnevad kolm moonutust (vipallā...

Tulvad (āsavā)

See ongi kõlblus, see ongi keskendus, see ongi tarkus.Igakülgses kõlbluses arendatud keskendus ...

Kolm [olemasolu] tunnust (tilakkhaṇa): püsitus (anicca), dukkha ja minatus (anattā)

Kõik moodustised on püsitud,kõik moodustised on dukkha,kõik dhammad on minata.[1] Ting...

Viis klammerdumise kogumikku (pañcupādānakkhandhā)

Vorm on nagu vahuhunnik, tunded kui veemullid, taju kui miraaž, moodustised kui südamikuta bana...

Sõltuvuslik tekkimine (paṭiccasamuppāda)

Kes näeb sõltuvuslikku tekkimist, see näeb dhammat; kes näeb dhammat, see näeb sõltuvuslikku te...

Viis loomulikku seaduspära (pañca-niyāma)

Kõik ilmnev ei ole seotud ainult teo ja tagajärje seadusega. „Aṭṭhasālinī“, „Sumaṁgalavilāsinī“ (...

Tegu (kamma)

Bhikkhud, tegu tuleb mõista, tegude põhjuse päritolu tuleb mõista, tegude erinevust tuleb mõist...

Annetamine (dāna)

Andja pälvimused kasvavadennastjuhtijas vaen ei kogune;oskuslik, see kaotab kurja,kirg, viha, p...

Pälvimus (puñña)

Millised kolm, bhikkhud, on pälvimusliku käitumise alused?Annetamine kui pälvimusliku käitumise...

Keskendus (samādhi)

Õige keskendus (sammā-samādhi), mida sageli nimetatakse ka meditatsiooniks, on arija kaheksaosali...

Surm ja sünd (maraṇa-jāti)

Nii, taevase silmaga, puhastunud ja üleinimlikuga, olendeid nägin kadumas ja ilmumas: madalaid ...

Usk (saddha)

Virgumise teele sisenemise eeltingimuseks on õige dhamma kuulmine (dhammaṁ suṇāti) ja sellel p...

Braahman ja Brahmā (brahma, brahmā)

Paali tekstides esineb sõna brahma/brahmā kas eraldiseisvana või eesliitena, näiteks: brahma-cari...

Olemasolu tasandid (bhūmi)

Valdade kirjeldustes esinevad terminid element (dhātu, vithi), olemasolu (bhava), vald (vacara), ...

Virgumisosad (bojjhaṅga/bojjhaṁgā)

Buddha selgituse kohaselt nimetatakse virgumise osi virgumisosadeks seetõttu, et need juhivad vir...

Vaibumine ehk nibbaana (nibbāna)

Püsitud tõesti on moodustised,tekkimise ja kadumise dhammad;olles tekkinud need lakkavad,nende ...

Aja arvestus iidses Indias

Budistlik kalender kasutab lähtepunktina Gootama Buddha surmakuupäeva, hetke, mil Buddha saavutas...

Lõplike teadmiste teostus (aññārādhanā paṭipadā)

Väheõppinud inimene vananeb nagu härg – tema liha kasvab, kuid tema tarkus ei kasva.[1] Virg...

ÕIGE VAADE (sammādiṭṭhi)

ÕIGE MÕTE (sammāsaṁkappa)

Virgumisele juhtivad dhammad (bodhipakkhiya dhamma)

Buddha viimaseid elupäevi kirjeldavas „Suures lõpliku vaibumise suttas“[1] võtab Buddha oma õpetu...