Buddha vanemad

Bodhisatta Gootama sündis Indias keset sügavat sotsiaalset ja filosoofilist revolutsiooni. Arenevad kuninglikud linnad nagu Kosala ja Magadha täitusid järjest uute elanikega ning üle India rändasid erinevate usuliikumiste järgijad ja õpetajad.

Buddha pärines khattija ehk valitsejate ja sõdalaste seisusest (khattiya-kula) ning Gootama põlvnemisliinist (gotta),^[1] mida ta on nimetanud ka Päikese-nimeliseks põlvnemisliiniks (ādiccā nāma gottena).^[2] Tema isa oli saakja (sākiyā/sakya/sakyā) hõimu kuningas (rājā) Suddhodana ja ema kuninganna (devī) Māhāmāyā (Māhā Māyā), kes oli üks paljudest kuninga naistest^[3] ning nad elasid Himaalaja jalamil asuvas saakja hõimu pealinnas Kapilavatthu’s. Nimepanemise tseremoonial anti lapsele nimeks Siddhattha, mis tähendab „täitunud soov“ või „kõik eesmärgid saavutanu“. Siddhattha Gootama (sansk Siddhārtha Gautama)^[4] sündis Kapilavatthu ja Devadaha linna vahel asuvas Lumbinī pargis (lumbinīvana), mis kannab tänapäeval nime Rummindei ja kus asub Kuningas Ašoka külakäiku tähistav „Ašoka sammas“. „Nālaka suttas“^[5] on toodud  Siddhattha sünnipaigaks saakjate küla aladel asuv Lumbinī (sakyāna gāme janapade lumbineyye).

LISADA UUS KAART: https://www.ancient-buddhist-texts.net/Maps/MP-index.htm 

http://webspace.ship.edu/cgboer/ganges.html

Kaart on kahes kohas! siin + ptk Buddha parinibbaana

^[1] Mahāpadānasutta DN 14.

^[2] Pabbajjāsutta Sn 3.1; gotta („parim lehm“, viitab rikkusele) nimi erineb alati isiku-, päritolu-, elukoha- või hõimunimest ja hõlmab kõiki, kes on põlvnenud ühisest esivanemast.

^[3] Mahāpadānasutta DN 14.

^[4] Võõrkeelte isiku-, koha- jm nimede kirjutamisel ja kasutamisel on tavaks järgida algkeelt, milleks antud juhul on maagadhi ehk paali keel. Ka keelas Buddha oma õpetuse sanskriti keelde tõlkimise, mistõttu läheb Siddhattha Gootama nime sanskritikeelses tõlkes Siddhārtha Gautama kirjutamine ja kasutamine vastuollu nii Buddha enda antud juhistega kui võõrkeelsete isikunimede kirjutamise hea tavaga.

^[5] „Nālakasutta“ Sn 3.11.