Buddha varasemad sünnid virgumisolendina (bodhisatta)

Buddha nimetas ennast oma eelmistest sündidest rääkides bodhisattaks (paali bodhisatta, sanskr/mahaajaana bodhisattva). Tipiṭaka loetleb Gootama Buddhale eelnenud 27 buddha nimed, kes kõik enne buddhaks saamist olid samuti bodhisattad. Tulevase bodhisattana on Buddha nimetanud vaid Metteyya’t, kellest saab järgmine Buddha.^[1]

Mõnikord vastandatakse arahanti bodhisattaga, arvates et arahant on theeravaada madalam ja isekam virgumisideaal ning bodhisattva on mahaajaana kõrgem ja kaastundlikum virgumisideaal. Selline ekslik väärarusaam võib esineda vaid mahaajaana koolkonna esindajail, kel on puudulikud teadmised Buddha antud algõpetusest, tuleneda algõpetuse mitte tunnistamisest, kes on mõjutatud mahaajaanas levinud arahanti ja bodhisattvat vastandavast filosoofiast, või nende kolme koosmõjul.^[2]

Hilisema päritoluga tekstid „Buddhade järgnevuse“ (Buddhavaṁsa) ja „Käitumiskorv“ (Cariyāpiṭaka)^[3] ning selgitused kirjeldavad bodhisatta teed läbi 10 täiuse (dasa-pāramī) teostamise, milleks on:

annetustäius (dāna-pāramī),
kõlblustäius (sīla-pāramī),
loobumistäius (nekkhamma-pāramī),
tarkusetäius (paññā-pāramī),
energiatäius (viriya-pāramī),
kannatlikkusetäius (khanti-pāramī),
tõetäius (sacca-pāramī),
kindlusetäius (adhiṭṭhāna-pāramī),
sõbralikkusetäius (mettā-pāramī),
neutraalsusetäius (upekkhā-pāramī).^[4]

Visuddhimagga kohaselt on 10 täiust võimalik arendada nelja brahmavihaara (cattāro brahmāvihāra): (1) sõbralikkuse (metta), (2) kaastunde (karuṇa), (3) kaasrõõmu (mudita) ja (4) neutraalsuse (upekkhā) – teostamise teel.^[5]

Mahaajaana koolkonnas on levinud teistsugune, nii (1) kuuene jaotus, milleks on: annetamine (dāna), kõlblus (sansk śila), energia (sansk vīrya), kannatlikkus (sansk kṣānti), džhaana (sansk dhyāna) ja mõistmine (sansk prajā), aga ka (2) kümnene jaotus, kus eelnevale loetelule lisandub vahendite valdamine (sansk ūpaya), tõotus saada Buddhaks (sansk praṇidhāna), vägi (sansk bala) ja teadmine (sansk jñāna).^[6]

Visuddhimagga kohaselt nähtub täiuse loomus selle iseloomulike tunnuste (lakkhaṇa), funktsiooni (rasa), ilmnemise (paccupaṭṭhāna) ja vahetu põhjuse (padaṭṭhāna) kaudu, mida kokkuvõtvalt kirjeldab alljärgnev tabel.

KÜMNE TÄIUSEGA SEOTUD ASPEKTID
Täius (pāramī)	Tunnus (lakkhaṇa)	Ülesanne (rasa)	Ilmnemine (paccupaṭṭhāna)	Vahetu põhjustaja (padaṭṭhāna)
Annetustäius (dāna-pāramī)	Suuremeelne lahkus	Hävitada kiindumus asjade jm äraandmise kaudu	Kiindumuse puudumine mateeria suhtes	Millegi omatava kingituseks pakkumine
Kõlblustäius (sīla-pāramī)	Õige kehaline ja sõnaline käitumine	Hävitada rahutu kehaline ja sõnaline käitumine	Puhtus sõnalises käitumises	Moraalne häbi (hirī) ja kõlbeline kartus (ottappa)
Loobumistäius (nekkhamma-pāramī)	Naudinguihast loobumise läbi saamisest vabanemine	Olemasolu ja naudingute ohtlikkuse paljastumise läbi puhastumine	Tajupõhistest ihadest hoidumine	Tajupõhisuse läbinägemisest tulenev kõlbeline kartus
Tarkusetäius (paññā-pāramī)	Asjade tõelise olemuse nägemine	Kõikide tajuobjektide mõistmine	Segaduse puudumine	Keskendus
Energiatäius (viriya-pāramī)	Usinus	Pingutuste toetamine	Püsivus	Ilmnemise edasilükkamatuse tajumine (sünd, lagunemine, haigus, surm ja sellega kaasuvad hädad)
Kannatlikkusetäius (khanti-pāramī)	Sallivus, eristamise ületamisest tulenev sallivus	Meeldivusest või vastumeelsusest mõjutamatus	Kannatlikkus tõsisemates väljakutsetes	Asjade nägemine nii nagu need tõeliselt on
Tõetäius (sacca-pāramī)	Eksitamatu kõne	Avastada tõde nii, nagu seda nähakse või teatakse	Lahke ja meeldiv kõne	Kaastundlik sõbralikkus kõigi ja kõige ümbritseva suhtes
Kindlusetäius (adhiṭṭhāna-pāramī)	Pälvimuslike ettevõtmiste täiuslik täitmine	Kõrvaldada teel asuvad takistused ja vastuseis	Vankumatus ettevõtmiste elluviimisel	Nende pälvimuslike tegude aluseks olev aspekt (nt suuremeelsus)
Sõbralikkusetäius (mettā-pāramī)	Teiste heaolu edendamine	Suhtuda hoolivalt teiste heasse käekäiku	Abivalmis suhtumine	Näha teistes head
Neutraalsusetäius (upekkhā-pāramī)	Kõigutamatu meelerahu säilimine (nii kiituse kui laituse puhul)	Neutraliseerida tunded	Neutraalsus	Teadmine minevikus tehtud tegude viljast
Allikas: Visuddhimagga IX

Tänapäeval osade ilmikjärgijate seas levinud arusaama kohaselt on oluline koguda pälvimusi ja arendada täiuseid. Taoline dhamma teostamisviis ei pärine aga Gootama Buddha suttadest, vaid hilisema päritoluga müüte jutustavast „Sünnilugudest“ (Jātaka).

^[1] Mahāpadānasutta DN 14 . Vt DVE, I osa, ptk „Buddha“.

^[2] Vt DVE, I osa, ptk „Bodhisatta algõpetuses ja bodhisattva mahaajaana filosoofias“.

^[3] Kümnene loend on toodud ka Pāramīmahāsataka’s mis on Dhammakitti Sangharāja poolt kirjutatud paalikeelne, kaheteistkümnesse lõiku jaotatud 100-salmiline poeem, mis käsitleb 10 täiust Jātaka’l ja Cariyāpiṭaka’l põhinevalt. Kümme täiust on loetletud ka Cariyapiṭaka selgituses (Pakiṇṇakakathā osas) ja Sīlakkhandha alaselgituses. Cariyāpiṭaka selgituse kohaselt toimub täiuste arendamine läbi kaastunde ja aruka usu, vabana egoistlikest ajenditest ja eneseuhkusest.

^[4] Sumedhapatthanākathā Bv 2 ja mitmed Jātaka lood.

Selgitustes (Bu I.77., DhA I.84.) eristatakse täiuse kolme tasandit: (1) tavaline täius (pāramī), näiteks oma vara ohverdamine; (2) keskmine täius (upapāramī) näiteks oma kehaosade ohverdamine; ja (3) lõplik täius (paramattha-pāramī), näiteks oma elu ohverdamine. Kümme täiust võivad olla kas: (1) ihast ja valest vaatest sõltuvad ning ilmalikke pälvimusi loovad; või (2) ihast ja valest vaatest sõltumatud ning ületavaid pälvimusi loovad. Visuddhimagga toob ära täiuse teostamise kolm tasandit: (1) madal – ajendatud teistele näitamisest (juhib tagasi uutesse sündidesse); (2) keskmine – ajendatud pälvimuste kogumise soovist (juhib tagasi uutesse sündidesse); ja (3) kõrgeim – ajendatud annetuse isetust tegemisest, arvestamata, kui palju ja milliseid pälvimusi üks või teine daana toob.

^[5] Vism IX.

^[6] Skilton Andrew. (2012). Budismi lühiajalugu. Tallinn: Koolibri, lk 107.