DHAMMA PÕHIMÕISTED
Käesolev peatükk annab ülevaate peamistest Buddha dhammaga seotud mõistetest ja õpetustest, nagu nt: sansaara (saṁsāra), neli arija tõde (cattāro ariyasacca), kaheksaosaline arija tee (ariya aṭṭhangika magga), iha (taṇhā), moonutused (vipallāsa), tulvad (āsavā), püsitus (anicca), dukkha, minatus (anattā), tegu (kamma) jt. Peatükk käsitleb ka Buddha õpetuses sisalduvat ajaarvestust ja kosmoloogilisi aspekte, tutvustab dhamma põhimõistetega seotud peamisi kanoonilisi tekste ning illustreerib neid näidetega.
Arija (ariya)
Buddha eelsel ajastul nimetati aarialasteks/aarjalasteks indoeuroopa keeli kõnelevaid hõime, kes ...
Sansaara (saṁsāra)
Buddha õpetuses tähendab sansaara (saṁsarati [saṁ + √sar + a + ti]) „koos voolamine“] ühest sünn...
Neli arija tõde (cattāro ariya-sacca) ja arija kaheksaosaline tee (ariya aṭṭhaṁgika magga)
Nelja arija tõde,tõeliselt mittenäinu,pikast sõgedusest tekkind',iga sünd on hirmutav. Nüüd ne...
Iha (taṇhā)
Ihast sünnib lein, ihast sünnib hirmu. Ihast vabanenul pole leina, kust siis hirm?[1] ...
Nauding (kāma)
Buddha õpetuses esineb nauding esimesena järgmistes loeteludes: kaks äärmust (anta) (kāma-sukha-l...
Köidikud (saṁyojana)
Köidik on mentaalne aspekt, mis köidab olendid sansaarasse ehk kannatustega täidetud eluringi. „N...
Plekid ja pealisplekid (kilesa, upakkilesa)
Arukas [puhastab] end mustusest järk-järgult,vähehaaval, hetkest-hetkesse,nagu sepp puhastab hõ...
Joovastus (mada)
Vananemise, haiguse ja surma mittemõistmisest juurduvad kolm dukkhat põhjustavat joovastust. Igas...
Moonutus (vipallāsa)
Peamise olemasoluiha allikaks oleva mitteteadmise (avijjā) kaudu ilmnevad kolm moonutust (vipallā...
Tulvad (āsavā)
See ongi kõlblus, see ongi keskendus, see ongi tarkus.Igakülgses kõlbluses arendatud keskendus ...
Kolm [olemasolu] tunnust (tilakkhaṇa): püsitus (anicca), dukkha ja minatus (anattā)
Kõik moodustised on püsitud,kõik moodustised on dukkha,kõik dhammad on minata.[1] Ting...
Viis klammerdumise kogumikku (pañcupādānakkhandhā)
Vorm on nagu vahuhunnik, tunded kui veemullid, taju kui miraaž, moodustised kui südamikuta bana...
Sõltuvuslik tekkimine (paṭiccasamuppāda)
Kes näeb sõltuvuslikku tekkimist, see näeb dhammat; kes näeb dhammat, see näeb sõltuvuslikku te...
Viis loomulikku seaduspära (pañca-niyāma)
Kõik ilmnev ei ole seotud ainult teo ja tagajärje seadusega. „Aṭṭhasālinī“, „Sumaṁgalavilāsinī“ (...
Tegu (kamma)
Bhikkhud, tegu tuleb mõista, tegude põhjuse päritolu tuleb mõista, tegude erinevust tuleb mõist...
Annetamine (dāna)
Andja pälvimused kasvavadennastjuhtijas vaen ei kogune;oskuslik, see kaotab kurja,kirg, viha, p...
Pälvimus (puñña)
Millised kolm, bhikkhud, on pälvimusliku käitumise alused?Annetamine kui pälvimusliku käitumise...
Keskendus (samādhi)
Õige keskendus (sammā-samādhi), mida sageli nimetatakse ka meditatsiooniks, on arija kaheksaosali...
Surm ja sünd (maraṇa-jāti)
Nii, taevase silmaga, puhastunud ja üleinimlikuga, olendeid nägin kadumas ja ilmumas: madalaid ...
Usk (saddha)
Virgumise teele sisenemise eeltingimuseks on õige dhamma kuulmine (dhammaṁ suṇāti) ja sellel p...
Braahman ja Brahmā (brahma, brahmā)
Paali tekstides esineb sõna brahma/brahmā kas eraldiseisvana või eesliitena, näiteks: brahma-cari...
Olemasolu tasandid (bhūmi)
Valdade kirjeldustes esinevad terminid element (dhātu, vithi), olemasolu (bhava), vald (vacara), ...
Virgumisosad (bojjhaṅga/bojjhaṁgā)
Buddha selgituse kohaselt nimetatakse virgumise osi virgumisosadeks seetõttu, et need juhivad vir...
Vaibumine ehk nibbaana (nibbāna)
Püsitud tõesti on moodustised,tekkimise ja kadumise dhammad;olles tekkinud need lakkavad,nende ...
Aja arvestus iidses Indias
Budistlik kalender kasutab lähtepunktina Gootama Buddha surmakuupäeva, hetke, mil Buddha saavutas...
Lõplike teadmiste teostus (aññārādhanā paṭipadā)
Väheõppinud inimene vananeb nagu härg – tema liha kasvab, kuid tema tarkus ei kasva.[1] Virg...