Keskendus (samādhi)

Õige keskendus (sammā-samādhi), mida sageli nimetatakse ka meditatsiooniks, on arija kaheksaosalise tee viimane, kaheksas osa, mis on vahetult seotud kõikide sellele eelnevate tee osadega: õige vaade tingib õige mõtlemise, see omakorda õige kõne jne, mis päädib arija õige teadlikkuse (ariya sammā-sati) ja arija õige keskendusega (ariya sammā-samādhi).^[1] Keskendatuse arendamise etappideks on:^[2]

• Buddha poolt nimetatud keskendusobjekti(de)le (nt kasiṇa, sõbralikkus jt) keskenduse teel takistuste (nīvaraṇa) peatamine, esimese džhaana (jhāna) saavutamine ja väljaarendamine;
• järkjärguline džhaanade edasiarendamine, treenimine ja džhaana-saavutustes viibimine (vihāra);
• rahu (samatha) ja läbinägemise (vipassanā) koosarendamise teel tulvadest (āsavā) ning köidikutest (saṁyojana) vabanemine;
• tegelikkusele vastava (nāma-rūpa tõelise olemuse) teadmise ja nägemise (yathā-bhūta-ñāṇa-dassanaṁ) saavutamine;
• olemasolutüdimusse ja kiretusse (nibbidā-virāgo) jõudmine;
• vabanemisteadmise ja -nägemise (vimutti-ñāṇa-dassanattho) ilmnemine;
• maistületavasse, täiuslikku mõistmisse (buddhi [= buddha]) jõudmine; ning
• virgumine (bodhi).

Selline meele arendamise põhimõte kordub suttast suttasse.

Keskenduse kitsendused

„Kitsenduse suttas“^[3] nimetab Buddha keskendusega kaasuvaid aspekte kitsenduseks ja õpetab kuidas neist järkjärgult vabaneda. Sutta kohaselt on kitsendusteks (sambādha)

• silmateadvusest sündinud vorm,
• kõrvateadvusest sündinud heli,
• ninateadvusest sündinud lõhn,
• keeleteadvusest sündinud maitse,
• kehateadvusest sündinud puude (kombatav objekt) ja
• meeleteadvusest sündinud dhamma (meeleobjekt)

– mis on sümpaatne (iṭṭhā), meeldiv (kantā), meelepärane (manāpā), armsa vormiga (piyarūpā), naudingut tekitav (kāmūpasaṁhitā) ja ahvatlev (rajanīyā).

Need kitsendused ületab bhikkhu tajuvõimete ohjamise (indriya-saṁvara) tulemusena tekkinud teadvustatud arusaamise (sati-sampajañña) läbi. Seejärel hakkab bhikkhu arendama viie takistuse (pañca nīvaraṇāni) eemaldamist ja džhaana (jhāna) saavutamist. Dždaanades esinevad järgmised kitsendused:

• esimeses džhaanas mõtlemine ja läbiuurimine                   (vitakka-vicārā),
• teises džhaanas rõõm                                                             (pīti),
• kolmandas džhaanas neutraalsus ja õnn                             (upekkhā-sukha),
• neljandas džhaanas vormitaju                                               (rūpa-saññā),
• viiendas džhaanas ruumi lõputu valla taju                           (ākāsānañcāyatana-saññā),
• kuuendas džhaanas teadvuse lõputu valla taju                   (viññāṇañcāyatana-saññā),
• seitsmendas džhaanas mittemillegi valla taju                      (ākiñcaññāyatana-saññā), ja
• kaheksandas džhaanas ei taju ega mittetaju valla taju       (nevasaññānāsaññāyatana-saññā).

Ületanud loobumise/hülgamise teel kõik džhaanadega seotud kitsendused, siseneb bhikkhu taju ja tunnete lakkamisse (saññā-vedayita-nirodha), saavutab tarkuse teel nägemise kaudu tulvade lõppemise (paññāya cassa disvā āsavā parikkhīṇā) ning virgub – see ongi õige keskendus (samādhi).

Põhjalikum ülevaade keskendusest on toodud DVE III raamatus „Õige keskendus (sammā-samādhi)“.