Buddha eluloo lühikokkuvõte

Bodhisatta Siddhattha Gootama sündis rohkem kui 2500 aastat tagasi nüüdse Nepaali aladel asuva Kapilavatthu linna Lumbinī pargis. Tema isa, kuningas Suddhodana, oli suure saakja hõimu juht. Bodhisatta ema kuninganna Mahāmāyā suri 7 päeva pärast sünnitust ning noore printsi kasvatas üles Mahāmāyā noorem õde, kuninganna Mahāpajāpatī. 16 aastaselt abiellus Siddhattha omavanuse nõo Yasodharā’ga. Noore printsina elas ta kõikmõeldava luksuse ja heaolu keskel. 29 aastaselt, oma poja Rāhula sünnipäeval, lahkus Siddhattha kuningriigist, loobus kuninglikust seisusest ja tiitlitest ning asus erakrändurina otsima vanadusest, haigustest ja surmast vabanemise teed. 6 aastat õppis ja harjutas askeet Gootama erinevaid joogaõpetusi ja usundeid ning arendas välja kõrgeimad teadvusseisundid ehk džhaanad, kuid ei saavutanud otsitut. Mõistnud, et usundid ja joogapraktikad ei võimaldagi tal kõrgeimat mõistmist ja virgumist saavutada, loobus ta 35 aastaselt äärmuslikust joogast ning võttis aluseks lapsepõlves kogetud spontaanse džhaana kogemuse. Järgides seda loomulikku teed, mõistis ta olemasolu olemust (püsitus, dukkha ja minatus), saavutas nägemise teel teadmised uutest sündidest ja neljast tõest ning tulvast, nende tekkimisest, lakkamisest ja lakkamisele viivast kaheksaosalisest teest nii nagu see tõeliselt on, ning saavutas täieliku mõistmise, lõpliku virgumise ja nibbaana ehk vaibumise – temast sai Buddha ehk Mõistnu. Järgnevad 45 aastat õpetas ta lõplikku dukkhast vabanemise teed väga erinevatele inimestele, nii meestele kui naistele, nii kuningatele, põlluharijatele, erakränduritele, braahmanitele, kaupmeestele, kerjustele, pühakutele, röövlitele, kui ka mõrtsukatele. Buddha suri 80 aastaselt, olles juhtinud virgumisele sadu tuhandeid järgijaid.