Otse põhisisu juurde

III. DHAMMAVINAYA ENTSÜKLOPEEDIA

III OSA: ÕIGE KESKENDUS (sammā-samādhi) – NII NAGU ÕPETAS BUDDHA

  • Austus Temale, Ülimale, Arahantile, Õigesti Mõistnule!

namo tassa bhagavato arahato sammāsambuddhassa!

  • Harjutage džhaanat, bhikkhud, ärge olge hooletud, et pärast ei tuleks kahetseda.

 "jhāyatha, bhikkhave, mā pamādattha; mā pacchā vippaṭisārino ahuvattha."
– Kāyagatāsatisutta SN 43.1, Dvedhāvitakkasutta MN 19, Kusinārasutta AN 4.76 jpt.


Tere tulemast DVE lehele!

Käesolev Dhamma-Vinaja III kogumik võtab kokku Buddha antud virgumisõpetuse vundamendiks oleva arija kaheksaosalise tee kolm viimast osa, milleks on: (6) õige püüdlus, (7) õige teadlikkus ja (8) õige keskendus.

Koostaja: Ṭhitañāṇa bhikkhu (Andrus Kahn, MA ja PhD buddholoogias)
Sisutoimetaja: Ṭhitamedha bhikkhu (Maarek Lind, BA buddholoogias)

„Dhammavinaja Entsüklopeedia" on jätkuvalt täienev ja ajas arenev kogumik, mida ajakohastatakse järjepidevalt.

„Dhammavinaya Entsüklopeedia“ on dhamma kink ja mõeldud ainult tasuta jagamiseks. Seda võib kopeerida ja uuesti kujundada, küljendada, trükkida, avaldada ning levitada mistahes kandjal, tingimusel, et kogumiku (1) koopiad tehakse tasuta kättesaadavaks, (2) pealkirja ja sisu ei muudeta ning (3) tõlked vastavad algtekstile.

DVE veebiväljaande valmimist on toetanud Siseministeerium – täname!

EESSÕNA JA VIITED

ÕIGE PÜÜDLUS (sammā vāyāma)

ÕIGE TEADLIKKUS (sammā-sati)

ÕIGE KESKENDUS (sammā-samādhi)

KESKENDUSE ARENDAMISEGA SEOTUD PÕHIMÕISTED

Ühtse ja algtekstidele vastava arusaama loomiseks on vaja täpset terminoloogiat. Eesmärk on ühtlu...

ARENDAMISOBJEKTID JA MEETODID

Arendamise eesmärk on kõrgema kõlbluse, keskenduse ja tarkuse saavutamine. Kõlblus on igasuguse a...

KESKENDUSE ARENDAMINE

101 keskenduse arendamise objekti

Rāhula, sõbralikkuse arendamine kaotab igasuguse pahatahtlikkuse... kaastunde arendamine kaotab...

4 vormi valla džhaanat (cattaro rūpajhāna)

Need, bhikkhud, on puude juured, need tühjad eluruumid. Harjutage džhaanat, bhikkhud, ärge olge...

4 vormita valla džhaanat (cattaro arūpajhāna)

Sa pead [ise] püüdlema, Tathaagatad on ainult [tee] kuulutajad.[Teele] sisenenud džhaaid vabane...

Abhidhammapõhine džhaanade jaotus

Nii „Abhidhammakorvi“ hilisemates raamatutes[1] kui ka Ācariya Anuruddha teoses „Abhidhammatthasa...

4 brahmavihaarat (cattāro brahmavihāra)

Neli brahmavihaarat (cattāri brahmavihāra) ehk Brahmā elupaika on: 1.     sõbralikkus (mettā), ...

4 teadlikkuse rajamist (cattaro satipaṭṭhāna)

„Suur teadlikkuse rajamise sutta“, mis esineb nii „Pikkade tekstide kogumikus“ (Dīghanikāya), kui...

4 õiget pingutust (cattaro sammappadhāna)

Neli õiget pingutust (sammāpadhāna) on ohjamise pingutus (saṁvara-padhāna), hülgamise pingut...

4 üleloomuliku alust (cattaro iddhipādā)

Paalikeelsele terminile iddhi täpset eestikeelset vastet ei ole. Enamasti tõlgitakse seda väeks, ...

5 võimet (pañcindriya)

Paalikeelne sõna indriya tähendab „kuulub Indra’le/valitsejale“[1] ja tähistab psühhofüüsilisi võ...

5 jõudu (pañca balāni)

Paalikeelne sõna bala tähendab nii tugevust, jõudu kui väge.[1] Suttades, „Jaotuste kogumiku“ „Võ...

6 meelespidamist (cha anussati)

Bhikkhud, ühe dhamma arendamine ja suurendamine juhib ühesuunaliselt (olemasolu) tüdimusse, kir...

7 virgumisosa (satta bojjhaṅga/bojjhaṁgā)

Buddha selgituse kohaselt nimetatakse virgumise osi virgumisosadeks seetõttu, et need juhivad vir...

8 arija tee osa (ariya aṭṭhangika magga)

Nelja arija tõe viimane, kannatuse lakkamisele viia tee arija tõde, ütleb, et kannatuse lakkamise...

8 vabanemist (aṭṭha vimokkha)

Terminid vimutti ja vimokkha tähendavad vabanemist või vabastamist, mis on teostatavad maailmast ...

8 meisterlikkuse ala (aṭṭha abhibhāyatana)

Meisterlikkuse saavutamiseks (nt kasiṇa teostamisel) arendab munk džhaanas sisemise vormitajuga j...

10 kasinat (dasa kasiṇa)

O, bhikkhud, bhikkhu, kes praktiseerib [džhaanas] maakasinat kasvõi sõrmenipsu pikkuse hetke, o...

20 taju (vīsati saññā)

Tajuga mitteseotul pole sidemeid.Tarkuses vabanenul pole mitteteadmist.Taju ja vaate põhiselt n...

Kõndimisele keskendus (caṅkama samādhi)

Kõndimisele keskendus, kõndkeskendus ehk keskendunud kõndimine (caṅkama samādhi) tähendab sirge s...

LÄBINÄGEMISE ARENDAMINE (vipassanā-bhāvanā)

NELI ARIJA TEED (cattāro ariya-maggā)

KESKENDUSEL TEKKIVATE TAKISTUSTE ÜLETAMINE

VIRGUMINE JA VAIBUMINE (bodhi, nibbāna)

TEADLIKKUSE JA KESKENDUSE KAASAEGSED TEOSTUSVIISID

Tänapäeva moodsad  vipassanā teostusviisid põhinevad kahel õalõpetusse kuuluval Mahāsatipaṭṭhānas...