III. DHAMMAVINAYA ENTSÜKLOPEEDIA
III OSA: ÕIGE KESKENDUS (sammā-samādhi) – NII NAGU ÕPETAS BUDDHA
- Austus Temale, Ülimale, Arahantile, Õigesti Mõistnule!
namo tassa bhagavato arahato sammāsambuddhassa!
- Harjutage džhaanat, bhikkhud, ärge olge hooletud, et pärast ei tuleks kahetseda.
"jhāyatha, bhikkhave, mā pamādattha; mā pacchā vippaṭisārino ahuvattha."
– Kāyagatāsatisutta SN 43.1, Dvedhāvitakkasutta MN 19, Kusinārasutta AN 4.76 jpt.
Tere tulemast DVE lehele!
Käesolev Dhamma-Vinaja III kogumik võtab kokku Buddha antud virgumisõpetuse vundamendiks oleva arija kaheksaosalise tee kolm viimast osa, milleks on: (6) õige püüdlus, (7) õige teadlikkus ja (8) õige keskendus.
Koostaja: Ṭhitañāṇa bhikkhu (Andrus Kahn, MA ja PhD buddholoogias)
Sisutoimetaja: Ṭhitamedha bhikkhu (Maarek Lind, BA buddholoogias)
„Dhammavinaja Entsüklopeedia" on jätkuvalt täienev ja ajas arenev kogumik, mida ajakohastatakse järjepidevalt.
„Dhammavinaya Entsüklopeedia“ on dhamma kink ja mõeldud ainult tasuta jagamiseks. Seda võib kopeerida ja uuesti kujundada, küljendada, trükkida, avaldada ning levitada mistahes kandjal, tingimusel, et kogumiku (1) koopiad tehakse tasuta kättesaadavaks, (2) pealkirja ja sisu ei muudeta ning (3) tõlked vastavad algtekstile.
DVE veebiväljaande valmimist on toetanud Siseministeerium – täname!
EESSÕNA JA VIITED
ÕIGE PÜÜDLUS (sammā vāyāma)
Õige püüdlus (sammā vāyāma) ja vale püüdlus (miccha vāyāma)
Mis on, o bhikkhud, õige püüdlus? Siin, o bhikkhud, bhikkhu mitteesilekerkinud kurjade mitteosku...
Mitteesilekerkinud mitteoskuslike dhammade vältimise püüdlus
Mitteesilekerkinud mitteoskuslike dhammade vältimise püüdlus (anuppannānaṁ akusalānaṁ dhammānaṁ a...
Esilekerkinud mitteoskuslike dhammade hülgamise püüdlus
Esilekerkinud mitteoskuslike meeleseisundite hülgamise püüdlus (uppannānaṁ akusalānaṁ dhammānaṁ p...
Mitteesilekerkinud oskuslike dhammade arendamise püüdlus
Esilekerkimata oskuslike meeleseisundite arendamise püüdlus (anuppannānaṁ kusalānaṁ dhammānaṁ upp...
Esilekerkinud oskuslike dhammade säilitamise püüdlus
Esilekerkinud oskuslike meeleseisundite säilitamise püüdlus (uppannānaṁ kusalānaṁ dhammānaṁ bhiyy...
Õige püüdluse kokkuvõte
Õige püüdlusega seotud kanoonilised tekstid Anottappīsutta SN 16.2. • Ariyavaṁsasutta AN...
ÕIGE TEADLIKKUS (sammā-sati)
Õige teadlikkus (sammāsati) ja vale teadlikkus (micchasati)
Mõlemad „Suured teadlikkuse rajamise suttad“[1] kui ka „Suur lõpliku vaibumise sutta“[2] toovad ä...
Keha vaatlemine: sisse- ja väljahingamine (kāyānupassanāānāpāna)
„Suure teadlikkuse rajamise sutta“ kohaselt[1] toimub keha vaatlemine hingamise teadvustamise tee...
Tunnete vaatlemine (vedanānupassanā)
Tunnete vaatlemine toimub järgmise vormeli alusel.[1] 5. Ta treenib: „Sissehingamisel k...
Teadvuse vaatlemine (cittānupassan)
Olles vaadelnud 9 viisil tundeid, jätkab bhikkhu 16. teadvusseisundi vaatlemist ja teadlikkuse l...
Dhammade vaatlemine (dhammānupassanā)
Ka saja aastasest elust, mil ei nähta tekkimist ja lakkamist, on parem üks päev elu, mil nähakse ...
Õige teadlikkuse kokkuvõte
Hingamise teadlikkusega seotud kanoonilised tekstid Ānāpānasatisutta MN 118. Anattalakkhaṇasu...
ÕIGE KESKENDUS (sammā-samādhi)
Õige keskendus (sammā samādhi) ja vale keskendus (miccha samādhi)
Mis on, o bhikkhud, arija õige keskenduse toetajad ja eeltingimused? Need on õige vaade, õige m...
Arendamiseks sobivad aeg, koht ja asend
Aeg Kõige tõhusamalt toimivad keha ja meel väljakujunenud rutiini ja sobivat süsteemi järgides. ...
KESKENDUSE ARENDAMISEGA SEOTUD PÕHIMÕISTED
Ühtse ja algtekstidele vastava arusaama loomiseks on vaja täpset terminoloogiat. Eesmärk on ühtlu...
Keskendus (samādhi)
Paalikeelne termin samādhi [saṁ + ā + dhā + i] tuleneb sõna tüvest dhā panema, eesliidetega saṁ k...
Arendamine (bhāvanā)
Paalikeelne termin bhāvanā tähendab (1) [verbijuurest bhu] tulema, saama, või (2) [tegusõnast bhā...
Rahu (samatha)
Sõna samatha [saṁ + ā + tha] tähendab ärevusest täielikult vaigistunud, lihtsat ja kirgast, kõigu...
Läbinägemine (vipassanā)
Termin vipassanā [vi õige, eriline, erineval moel, üle, läbi, sisse + pass(ati) vaatama, nägema m...
Džhaana (jhāna)
Paalikeelne sõna jhāna [sõnast (1) jhāyati vaatlema[1] või (2) jhāpeti ära põletama, tules olema,...
Objekt (kammaṭṭhana, ārammaṇa, āḷambana)
Paalikeelne sõna kammaṭṭhāna (kamma tegevus, töö + ṭhāna koht, alus) tähendab tööpinda või tööins...
Märk ehk kujund (nimitta)
Sõna nimitta tähendus sõltub kontekstist,[1] kuid keskenduse puhul tähendab see märki, kujundit, ...
Kõlblus (sīla)
Kõlblus, keskendus [ja] tarkus on vabanemine, [need] on võrreldamatud; nende virgumisdhammade t...
Hüveline sõber (kalyāṇamitta)
Keda sõbraks valitaksesellega [ka] suheldakse;sarnaseks ka saadakse,üheskoos [kui] viibitakse.[...
ARENDAMISOBJEKTID JA MEETODID
Arendamise eesmärk on kõrgema kõlbluse, keskenduse ja tarkuse saavutamine. Kõlblus on igasuguse a...
Vinajas toodud arendamisobjektid ning meetodid
Vinayapiṭaka,[1] mis sisaldab juhiseid ja reegleid sangha jaoks, moodustab bhikkhude ja bhikkhuni...
Kogumikes toodud arendamisobjektid ning meetodid
Erinevad suttad sisaldavad erinevaid keskenduse ja arendamise objekte ning meetodeid, mis sageli ...
Abhidhammas toodud keskendusobjektid ja -meetodid
„Abhidhammakorvi“ (Abhidhammapiṭaka) esimeses raamatus „Dhammagrupid“ (Dhammasaṅgaṇi) on analüüsi...
Hilisemates töödes toodud keskendusobjektid ja -meetodid
1.-2. sajandil elanud Arahant Upatissa õpetusi koondav „Vabanemise tee“ (Vimuttimagga) loetleb 38...
Inimtüübid ja neile sobivad keskendusobjektid
Suttade kohaselt mõistis Buddha erinevate inimeste mitteoskuslikke meeleomadusi ja andis neile so...
KESKENDUSE ARENDAMINE
101 keskenduse arendamise objekti
Rāhula, sõbralikkuse arendamine kaotab igasuguse pahatahtlikkuse... kaastunde arendamine kaotab...
4 vormi valla džhaanat (cattaro rūpajhāna)
Need, bhikkhud, on puude juured, need tühjad eluruumid. Harjutage džhaanat, bhikkhud, ärge olge...
4 vormita valla džhaanat (cattaro arūpajhāna)
Sa pead [ise] püüdlema, Tathaagatad on ainult [tee] kuulutajad.[Teele] sisenenud džhaaid vabane...
Abhidhammapõhine džhaanade jaotus
Nii „Abhidhammakorvi“ hilisemates raamatutes[1] kui ka Ācariya Anuruddha teoses „Abhidhammatthasa...
4 brahmavihaarat (cattāro brahmavihāra)
Neli brahmavihaarat (cattāri brahmavihāra) ehk Brahmā elupaika on: 1. sõbralikkus (mettā), ...
4 teadlikkuse rajamist (cattaro satipaṭṭhāna)
„Suur teadlikkuse rajamise sutta“, mis esineb nii „Pikkade tekstide kogumikus“ (Dīghanikāya), kui...
4 õiget pingutust (cattaro sammappadhāna)
Neli õiget pingutust (sammāpadhāna) on ohjamise pingutus (saṁvara-padhāna), hülgamise pingut...
4 üleloomuliku alust (cattaro iddhipādā)
Paalikeelsele terminile iddhi täpset eestikeelset vastet ei ole. Enamasti tõlgitakse seda väeks, ...
5 võimet (pañcindriya)
Paalikeelne sõna indriya tähendab „kuulub Indra’le/valitsejale“[1] ja tähistab psühhofüüsilisi võ...
5 jõudu (pañca balāni)
Paalikeelne sõna bala tähendab nii tugevust, jõudu kui väge.[1] Suttades, „Jaotuste kogumiku“ „Võ...
6 meelespidamist (cha anussati)
Bhikkhud, ühe dhamma arendamine ja suurendamine juhib ühesuunaliselt (olemasolu) tüdimusse, kir...
7 virgumisosa (satta bojjhaṅga/bojjhaṁgā)
Buddha selgituse kohaselt nimetatakse virgumise osi virgumisosadeks seetõttu, et need juhivad vir...
8 arija tee osa (ariya aṭṭhangika magga)
Nelja arija tõe viimane, kannatuse lakkamisele viia tee arija tõde, ütleb, et kannatuse lakkamise...
8 vabanemist (aṭṭha vimokkha)
Terminid vimutti ja vimokkha tähendavad vabanemist või vabastamist, mis on teostatavad maailmast ...
8 meisterlikkuse ala (aṭṭha abhibhāyatana)
Meisterlikkuse saavutamiseks (nt kasiṇa teostamisel) arendab munk džhaanas sisemise vormitajuga j...
10 kasinat (dasa kasiṇa)
O, bhikkhud, bhikkhu, kes praktiseerib [džhaanas] maakasinat kasvõi sõrmenipsu pikkuse hetke, o...
20 taju (vīsati saññā)
Tajuga mitteseotul pole sidemeid.Tarkuses vabanenul pole mitteteadmist.Taju ja vaate põhiselt n...
Kõndimisele keskendus (caṅkama samādhi)
Kõndimisele keskendus, kõndkeskendus ehk keskendunud kõndimine (caṅkama samādhi) tähendab sirge s...
LÄBINÄGEMISE ARENDAMINE (vipassanā-bhāvanā)
Läbinägemise kui tarkuse arendamine
Neid kahte, bhikkhud, dhammat tuleb selgelt teada. Millist kahte? Rahu ja läbinägemist. Bhikkhu...
73/201 läbinägemise arendamise objekti (vipassanā bhāvanā kammaṭṭhana)
Keskendunud teadvuses ilmnevad dhammad.[1] Hilisema päritoluga „Analüütiline tee“[2] sisalda...
Seitse puhtust (satta-visuddhi)
„Kaarikujuhi suttas“[1] on toodud Auväärse Puṇṇa Mantāṇiputta selgitused Auväärsele Sāriputta’le ...
Läbinägemise arendamise keskendus (vipassanā-bhāvanā samādhi)
„Analüütiline tee“[1] sisaldab põhjalikku selgitust keskenduses läbinägemise arendamise teostamis...
Üleloomulikud võimed (iddhi-vidhā)
Kui tema keskendunud teadvus on puhastunud, säravvalge, rüvetu, vaba pealisplekkidest, nõtke, t...
Ülimate teadmiste saavutamine (ñāṇa, abhiññā)
Ja millised [on], bhikkhud, ülimate teadmiste [teel] täielikult mõistetavad dhammad?Viis klamme...
Neli teostuse viisi
Neli teostuse viisi „Ilutuse suttas“[1] õpetab Buddha viie jõu ja viie võimega seotud nelja teos...
Vabanemine (vimutti, vimokkha)
Ja mis on, o bhikkhud, mittemoodustumisesse viiv tee?Tühjuse keskendus, märgitu keskendus ja ih...
Läbinägemise arendamise kokkuvõte
Läbinägemise arendamisega seotud kanoonilised tekstid Ākaṅkhasutta AN 10.71. Alagaddūpamasutt...
NELI ARIJA TEED (cattāro ariya-maggā)
Neli arija teed
Buddhale eelnenud ajastul nimetati arijalasteks indoeuroopa keeli kõnelevaid hõime, kes vallutasi...
Vabanemine kümnest köidikust (dasa saṁyojana)
Arijaisiku tee (ariya puggala magga) ja virgumise saavutamise sisuks on vabanemine kümnest köidik...
Vooguastunu (sotāpanna)
Ammendunud Niraaja, ammendunud loomadevald, ammendunud Apaaja kannatusterohke häving; vooguastu...
Ükskordnaasja (sakadāgāmi)
Bhikkhud, naudinguikkega ühinenu (kāma-yoga-yutto) ja olemasoluikkega ühinenu (bhava-yoga-yutto...
Mittenaasja (anāgami)
Bhikkhud, naudinguikkega ühinenu, kuid olemasoluikkega mitteühinenu on mittenaasja (anāgāmī) – ...
Arahant
Bhikkhud, tulvad hävitanud arahant pole enam seotud naudinguikkega ega olemasoluikkega.[1] A...
Nelja arija tee kokkuvõtte
Arija isiku, tee ja viljaga seotud kanoonilised tekstid Abbāsavasutta MN 2 Āhuneyyasutta AN 9...
KESKENDUSEL TEKKIVATE TAKISTUSTE ÜLETAMINE
Viie takistuse ületamine
Keskenduse arendamise eesmärgiks on džhaana (jhāna) saavutamine ja väljaarendamine, mis eeldab ag...
10 ülevaatust mitteoskusliku hülgamiseks ja oskusliku arendamiseks
Ka saja-aastasestmittekeskenduva kõlbetu elust[on] parem üks päevkõlbelise džhaai elust.[1] ...
10 sisemist ja välimist tõket
Visuddhimagga loetleb üles keskenduse arendamise 10 sisemist ja välimist tõket (paḷiboda), millek...
Seitse keskendust toetavat aspekti
Visuddhimagga[1] loetleb ka seitse keskendust toetavat aspekti, millega tuleb keskenduse harjutam...
Unisuse ja väsimuse ületamine
Oluliseks meele arendamise tõkkeks on unisus ja väsimus. „Unisuse suttas“[1] õpetab Buddha Moggal...
Mitteoskusliku mõtte ja kõne ületamine
Kui keskendust hakkavad segama mitteoskuslikud mõtted, saab neid „Mõtte kohandamise sutta“[1] koh...
Piirangud ja nende ületamine
„Piirangu suttas“[1] nimetab Buddha keskendusega kaasuvaid aspekte kitsenduseks ehk piiranguteks ...
Peamised keskendust takistavad tegurid
Tõepoolest, vaid lilli koguva,kiinduva meelega inimeseviib surm äranagu üleujutus magava küla. ...
VIRGUMINE JA VAIBUMINE (bodhi, nibbāna)
TEADLIKKUSE JA KESKENDUSE KAASAEGSED TEOSTUSVIISID
Tänapäeva moodsad vipassanā teostusviisid põhinevad kahel õalõpetusse kuuluval Mahāsatipaṭṭhānas...
Algõpetusele vastavad meetodid
Auväärne Gunaratana Sri Lankalt pärit theravaada bhikkhu Auväärne Gunaratana (snd 1927) õpetab A...
Mahāsatipaṭṭhānasutta’l põhinevad struktureeritud meetodid
Mahasi Sayadaw Mahāsi Sayādaw (1904–1982), tuntud ka kui U Sobhana Mahāthera, oli üks väljapa...
Struktureerimata meetodid
Ajahn Chah Erinevalt Buddhast, ei õpetanud Ajahn Chah (1917–1992) struktureeritud, samm-sammult ...