KESKENDUSE ARENDAMISEGA SEOTUD PÕHIMÕISTED

Ühtse ja algtekstidele vastava arusaama loomiseks on vaja täpset terminoloogiat. Eesmärk on ühtlustada paali mõistete kasutust ja vältida segadust, mis tekib siis, kui kindla tähendusväljaga terminid tõlgitakse ebatäpsete eestikeelsete sõnadega. Näiteks jhāna tõlkimine „mõtluseks“ ei edasta mõiste tegelikku sisu: alates teisest džhaanast mõtlemine ja läbiuurimine peatuvad, mistõttu mõtlusega seostuv „mõtlemine“ on eksitav. Seejärel on võimalik arendada vipassanā’t, kuna meel on hinnanguteta ja vaikne. Suttade kohaselt (DN 2 jpt) tuleb läbinägemise arendamist alustada neljas džhaana, sest rõõmu ja õnne esinemine kolmandas ja neljandas džhaanas võib takistada objekti täielikku mõistmist. Kuna jhāna’le puudub täpne eestikeelne vaste (sh „kujustamine“), on termin jäetud tõlkimata.

Sarnane probleem kaasneb sõnaga „meditatsioon“, mille algsed tähendused – mõtlus, mõtisklus, vagadus, palve – pärinevad heebrea sõnast hāgâ ja selle kreeka- (melete), Vana-prantsuse ning ladinakeelsetest (meditatio) vasteist. Mõiste „meditatsioon“ võttis ametlikult kasutusele 12. saj elanud munk Guigo II. Ken Ludden. – Mystic Apprentice Volume 3: Meditative Skills with Symbols and Glyphs Supplemental, (USA: Lulu 2010), lk 3. Kaasaegses kasutuses on „meditatsioon“ muutunud üldsõnaks, mida rakendatakse jhāna, samādhi, samatha, vipassanā, bhāvanā ja paljude teiste eri tähendusega paali mõistete kohta. Selguse huvides kasutatakse siin originaalset paali terminoloogiat, eelistatult eestistatult või tõlgitult juhul, kui täpne vaste on olemas.