Otse põhisisu juurde

4 üleloomuliku alust (cattaro iddhipādā)

Paalikeelsele terminile iddhi täpset eestikeelset vastet ei ole. Enamasti tõlgitakse seda väeks, võimeks, teostuseks, saavutuseks, potentsiaaliks, üleloomulikuks jõuks jms. Sõna pāda tähendab aga jalga, jalust, alust, samuti münti.

Ühelt poolt tähendab iddhi džhaana, tee ja vilja (jhāna, magga, phala) ilmnemist, mille saavutamise aluseks on keskendus, mida iseloomustab (1) soov, (2) energia, (4) teadvus ja (4) uurimine.[1] Teiselt poolt on need neli üleloomuliku alust (iddhipāda) üleloomulike võimete (iddhividhā) ilmnemise vältimatuks vundamendiks. Neli üleloomulikku alust moodustavad seitsmest kogumikust koosneva 37 virgumisele juhtiva dhamma (bodhi-pakkhiya-dhamma) kolmanda kogumiku.

Neli üleloomuliku alust (iddhi-pāda) on alljärgnevad.[2]

  1. Soov kui üleloomuliku alus (chanda-iddhipāda) mitteoskuslikust eemaldumise ja oskusliku arendamise teel tekkinud soovipõhine keskendus (chanda-samādhi)[3], pingutusega, mis juhib moodustunud olemasolu mõistmisele (chanda-samādhi-ppadhāna-saṅkhāra-samannāgata).

  2. Energiaga kui üleloomuliku alus (viriya-iddhipāda) on mitteoskuslikust eemaldumise ja oskusliku arendamise teel tekkinud sünergial põhinev energiline keskendus (viriya-samādhi) pingutusega, mis juhib moodustunud olemasolu mõistmisele.

  3. Teadvus kui üleloomuliku alus (citta-iddhipāda) on mitteoskuslikust eemaldumise ja oskusliku arendamise teel tekkinud teadvuse keskendus (citta-samādhi) pingutusega, mis juhib moodustunud olemasolu mõistmisele.

  4. Uurimine kui üleloomuliku alus (vimaṁsā-iddhipāda) on mitteoskuslikust eemaldumise ja oskusliku arendamise teel tekkinud uuriv keskendus (vīmaṁsā-samādhi) pingutusega, mis juhib moodustunud olemasolu mõistmisele.

Nelja üleloomulikku alust arendamata ei ole dukkha lõppemine võimalik

Buddha on hoiatanud, et see, kes jätab neli üleloomuliku aluse arendamise unarusse (viraddha), jätab unarusse ka arija tee, mis viib õigel moel dukkha lõppemiseni (sammā dukkhakkhayagāmī).[4] Kes aga arendab nelja üleloomuliku alust, saab sellest suure vilja ja suure kasu (mahapphalā, mahānisaṁsā),[5] ning soovi korral võib elada terve kappa (antud kontekstis tähendab kappa 100 aastat).[6]

Viis meele viljatust ja viis meele sidet. „Viljatu meele suttas“[7] õpetab Buddha, et seni, kuni bhikkhu pole loobunud (1) viiest meele viljatusest ja (2) viiest meelesidemest, ei ole dhamma-vinaja kohane kasv, areng ega küpsemine võimalik.

5 meele viljatust (pañca ceto-khilā), millest tuleb loobuda, on alljärgnevad.

  1. Kui mungal on õpetaja suhtes ebakindlus, kahtlus, segadus, rahutus (satthari kaṅkhati vicikicchati nādhimuccati na sampasīdati) – seetõttu ei kaldu ta teadvus innukuse (ātappa), pühendumuse (anuyoga), püsivuse (sātacca) ega pingutuse (padhāna) poole.
  2. Kui mungal on dhamma suhtes ebakindlus, kahtlus, segadus, rahutus – seetõttu ei kaldu ta teadvus innukuse, pühendumuse, püsivuse ega pingutuse poole.
  3. Kui mungal on sangha suhtes ebakindlus, kahtlus, segadus, rahutus – seetõttu ei kaldu tema teadvus innukuse, pühendumuse, püsivuse ega pingutuse poole.
  4. Kui mungal on treeningu/väljaõppe (sikkhā) suhtes ebakindlus, kahtlus, segadus, rahutus – seetõttu ei kaldu ta teadvus innukuse, pühendumuse, püsivuse ega pingutuse poole.
  5. Kui bhikkhu muutub Brahma järgijate (st brahmaliku käitumisega Brahma austajate [avaramas kontekstis usundite järgijate]) suhtes vihaseks, rahulolematuks ja häirituks, siis tema meel halveneb ja muutub viljatuks ning tema teadvus ei kaldu innukuse, pühendumuse, püsivuse ega pingutuse poole.

5 meelesidet (ceta-sovini-bandhā), millest tuleks loobuda, on alljärgnevad.

  1. Kui bhikkhu ei ole naudingute (kāma) suhtes vaba kirest, soovidest, armastusest ja kiindumustest, janunemisest, palavikulisusest ja ihast[8], ei kaldu tema teadvus innukuse, pühendumuse, püsivuse ega pingutuse poole.
  2. Kui bhikkhu ei ole keha (kāya) suhtes vaba kirest, soovidest, armastusest ja kiindumustest, janunemisest, palavikulisusest ja ihast, ei kaldu tema teadvus innukuse, pühendumuse, püsivuse ega pingutuse poole.
  3. Kui bhikkhu ei ole vormi (rūpa) suhtes vaba kirest, soovidest, armastusest ja kiindumustest, janunemisest, palavikulisusest ja ihast, ei kaldu tema teadvus innukuse, pühendumuse, püsivuse ega pingutuse poole.
  4. Kui bhikkhu sööb nii palju kui kõht mahutab, andub (anuyutta) heaoluõnnele (seyya-sukha), nägemisõnnele (passa-sukha) loiduseõnnele (middha-sukha)[9] ja jääb sellesse püsima (viharati), ei kaldu tema teadvus innukuse, pühendumuse, püsivuse ega pingutuse poole.
  5. Kui bhikkhu mingi kindla deeva keha püüdlemisel elab ja toimib brahmaliku käitumisega mõeldes: selle kõlbluse (sīlena), järgimise (vatena), kasinuse/lihtsuse (tapena) või brahmaliku käitumisega (brahmacariyena) lähen ma uude deevade olemasollu või ilmnen mingi kindla devana (devaññatara), ei kaldu tema teadvus innukuse, pühendumuse, püsivuse ega pingutuse poole.

Kui bhikkhul pole aga kahtlust õpetaja, dhamma, sangha ega väljaõppe suhtes, ega ole häiritud brahma-järgijate mitteoskuslikust käitumisest, ning ta on vaba ihalusest naudingute, keha, vormi, söögi ja deevade vallas uue sünni järele, kujuneb välja oskuslik meeleseisund, mis muudab võimalikuks dhamma-vinaja kasvamise, arengu ja küpsemise.

 

15 virgumise eeltingimust

Virgunuks (sam-bodhāya) on võimeline vaid bhikkhu, kes arendab välja järgmised 15 aspekti:

  • 5 meele viljatusest (pañca ceto-khilā) loobumist,
  • 5 meelesidemest (ceta-socinī-bandhā) loobumist,
  • 4 üleloomuliku alust (iddhi-pāda),
  • tugev pürgimus (ussoḷhīyeva).[10]

Nelja üleloomuliku aluse saavutamiseks on vaja arendada (1) rahu arendamise teel teadvuse ühtesuunatust (cittassa ekaggata) ja (2) oskusliku arendamist ja mitteoskuslikust loobumist (sammā-vāyāma).[11] Täpsemalt kirjeldab nelja iddhi arendamist „Üleloomuliku aluste jaotuste sutta“[12]. Üleloomuliku aluste arendamise teeks (iddhi-pāda-bhāvanā-gāminī paṭipadā) on arija kaheksaosaline tee (ariya aṭṭhangika magga).[13]

Nelja üleloomuliku aluse arendamine

Et arendada soovi, energilisuse, teadvuse ja uurimisega seotud keskendust nii, et sellest saaks suure vilja ja suure kasu, ei tohi keskendus olla ei (1) lõtv (atilīna), (2) pinges (atipaggahita), (3) ainult sisemiselt koondunud/ahenenud (ajjhattaṁ saṅkhitta) ega (4) välimiselt mittekoondunud/laialihajunud/hajevil (bahiddhā vikkhitta). Kui soovi, energilisuse, teadvuse ja/või uurimisega seotud keskenduse arendamine on lõtv, on see seotud uimasusega (kosajja), kui pinges, siis rahutusega (uddhacca), kui sisemiselt ahenenud, siis laiskuse ja loidusega (thīna-middha) ning kui välimiselt hajevil, siis meeltega seotud viiest naudingust alguse saanud hajevil segadusega (pañca kāmaguṇe ārabbha anuvikkhitto anuvisaṭo). Õige keskenduse saavutamiseks keskendub bhikkhu jätkuvuse/järjepidevuse tajule (pacchāpuresaññī) neljal alljärgneval moel.[14]

  1. Nagu enne, nii pärast; nagu pärast, nii enne (yathā pure tathā pacchā, yathā pacchā tathā pure) – jätkuvuse/järjepidevuse taju arendamiseks peab see olema hästi ja kindlalt haaratud/hoitud (suggahitā), hästi meelespeetud (sumanasikatā), hästi läbikaalutletud (sūpadhāritā) ja hästi läbimõeldud (suppaṭividdhā), kuni saavutatakse sellekohane vahetu tarkus (paññā).

  2. Nagu all, nii ülal; nagu ülal, nii ka all (yathā adho tathā uddhaṁ, yathā uddhaṁ tathā adho) – selleks uurib bhikkhu oma keha jalataldadest üles kuni juusteni ja juustest alla kuni jalataldadeni, mis on nagu nahkkott, täis mitmesuguseid ebapuhtaid asju: selles kehas on juuksed, karvad, küüned, hambad, nahk, liha, kõõlused, luud, luuüdi, neerud, süda, maks, vahelihas, põrn, kopsud, soolestik, sisikond, magu, roe, sapp, röga, mäda, veri, higi, rasv, pisarad, naharasu, sülg, tatt, liigeste vedelik ja kusi.

  3. Nagu päeval, nii öösel; nagu öösel, nii päeval (yathā divā tathā rattiṁ yathā rattiṁ tathā divā) – selleks arendab bhikkhu nii päeval kui öösel jätkuvuse/järjepidevuse taju seisundi (ākārehi) samu omadusi (liṅgehi) ja märke (nimittehi).

  4. Avatud ja mittearendatud/piiratud säraga teadvuse arendamine läbinisti kiirgavaks teadvuseks (cetasā apariyonaddhena sappabhāsaṁ cittaṁ) – selleks arendab bhikkhu valgustaju (āloka-saññā) ning päevataju (divā-saññā).

Nii arendab bhikkhu nelja üleloomuliku alust avatud ja säraga täidetud teadvusega (apariyonaddhena sappabhāsaṁ cittaṁ).[15] Nelja saavutusaluse väljaarendamine võimaldab saavutada juba selles elus (diṭṭheva dhamme) tulvatuse (anāsava), teadvuse vabanemise (ceto-vimutti), tarkuse vabanemise (paññā-vimutti), ülimad teadmised (abhiññā) ja tõe realiseerumise/nägemise saavutamise (sacchikatvā).[16]

ÕLELOOMULIKU ALUSED, VÕIMETE ARENDAMINE JA VÕIMETE SAAVUTAMINE

Üleloomulik
(iddhi)

Üleloomuliku alus
(iddhi-pāda)

Üleloomuliku aluste arendamine
(iddhi-­pāda­-bhāvanā)

Üleloomuliku aluste arendamisele viiv tee (iddhi­-pāda-­bhā­va­nā-gā­minī paṭipadā)
  1. olles üks, saab temast mitu, olles mitu, saab temast üks;
  2. ta ilmub ja kaob;
  3. ta läheb takistamatult läbi seinte ja mägede;
  4. ta sukeldub maa sisse ja maast välja, nagu oleks see vesi;
  5. ta kõnnib vee peal, nagu oleks see maa;
  6. istudes ristatud jalgadega liigub ta läbi õhu nagu tiivuline lind;
  7. ta suudab puudutada päikest ja kuud;
  8. tal on võim oma kehast kuni Brahmā maailmani välja.

tee ja alus mis viivad iddhi omandamise ja iddhi põhjustamise arendamisele

(maggo yā paṭipadā iddhilābhāya iddhipaṭilābhāya saṁvattati)
  1. soov keskenduda pingutusega, mis juhib moodustunud olemasolu mõistmisele
  2. (chanda­-samā­dhi-p­pa­dhā­na-­saṅ­khā­ra­-saman­nā­gata)
  3. energiline keskendus pingutusega, mis juhib moodustunud olemasolu mõistmisele
  4. (vīriya-samādhi-p­pa­dhā­na-­saṅ­khā­ra-­saman­nā­gata)
  5. teadvuse keskendus pingutusega, mis juhib moodustunud olemasolu mõistmisele
  6. (citta-samādhi-p­pa­dhā­na­-saṅ­khā­ra­-saman­nā­gata)
  7. uuriv keskendus pingutusega, mis juhib moodustunud olemasolu mõistmisele
  8. (vīmaṁ­sā­-samā­dhi-p­pa­dhā­na­-saṅ­khā­ra­-saman­nā­gata)

arija kaheksaosaline tee (ariyo aṭṭhaṅgiko maggo):

  1. õige vaade
    (sammā-diṭṭhi),
  2. õige mõte
    (sammā-saṅkappa),
  3. õige kõne
    (sammā-vācā),
  4. õige tegu
    (sammā-kammanta),
  5. õige eluviis
    (sammā-ājīva),
  6. õige püüdlus
    (sammā-vāyāma),
  7. õige teadlikkus
    (sammā-sati),
  8. õige keskendus
    (sammā-samādhi).

Iddhādidesanāsutta SN 51.19

Nelja üleloomuliku alusega seotud kanoonilised tekstid

•       Bhikkhusutta SN 51.23

•       Buddhasutta SN 51.8

•       Iddhādidesanāsutta SN 51.19

•       Mahāparinibbānasutta DN 16

•       Mahapphalasutta SN 51.12

•       Mahāsati­paṭṭhā­nasutta DN 22, MN 10

•       Paṭhamaphalasutta SN 51.25

•       Vibhaṅgasutta SN 51.20

•       Viraddhasutta SN 51.2


[1] Chandasamādhisutta SN 51.13.

[2] Viraddhasutta SN 51.2, Iddhādidesanāsutta SN 51.19, Buddhasutta SN 51.8 jt.

[3] Paalikeelne sõna chanda tähendab enamasti oskuslikku soovi millegi saavutamiseks.

[4] Viraddhasutta SN 51.2, Vibhaṅgasutta SN 51.20 jt.

[5] Mahapphalasutta SN 51.12, vt ka Iddhipāda Saṁyutta SN 51.

[6] Mahāparinibbānasutta DN 16.

[7] Cetokhilasutta MN 16.

[8] „… avītarāgo hoti avigatacchando avigatapemo avigatapipāso avigatapariḷāho avigatataṇho…“ – Cetokhilasutta MN 16.

[9] I. B. Horneri tõlkes “kavatsusega lihtsalt magada, pikali heita ja uinuda”.

[10] Cetokhilasutta MN 16.

[11] Chandasamādhisutta SN 51.13.

[12] Vibhangasutta SN 51.20.

[13] Iddhādidesanāsutta SN 51.19.

[14] Vibhaṅgasutta SN 51.20.

[15] Vibhaṅgasutta SN 51.20.

[16] Bhikkhusutta SN 51.18.

Pole kommentaare, mida kuvada

Tagasi üles