Vooguastunu (sotāpanna)

Ammendunud Niraaja, ammendunud loomadevald, ammendunud Apaaja kannatusterohke häving; vooguastunu olen – hävinematu olemusega, Niraajatu, virgumisse lõplikult sisenenu.^[1]

Vooguastunu (sota voog + āpanna sisenenud, astunud) on see, kes on astunud virgumisele viivasse voogu (sota), milleks on: õige vaade, õige mõte, õige kõne, õige tegu, õige eluviis, õige püüdlus, õige teadlikkus ja õige keskendus.^[2] Vooguastunu on loobunud kõikidest valedest vaadetest ja spekulatsioonidest, sisenenud Buddha dhammal põhinevasse õigesse vaatesse (sammā-diṭṭhi) ning järgib lakkamisele (nirodha) juhtivat arija teed.

Kuni bhikkhu peab mistahes tingitud moodustist püsivaks,^[3] mistahes dukkhat õnneks^[4] või mistahes dhammat minaks,^[5] ei ole tal võimalik nõustuda dhammapõhise õige vaatega, ega asuda vabanemise tee teostamisele moel, mis võimaldaks tal virguda.

Neli vooguastumisosa (cattāri sotāpatti­y-aṅgani) on:

1. suhtlemine tõelike meestega (sappurisa-saṁsevana),
2. õige dhamma kuulamine (saddhammassavana),
3. arukas tähelepanu (yoniso manasikāra) ja
4. dhamma dhamma-kohane (õigel dhamma, õigel moel ja õiges järjekorras) teostamine (dhammānudhammappaṭipatti).^[6]

Ilmikust Arija järgija (ariya-sāvaka) neli vooguastumisosa (cattāri sotāpattiy-aṅgāni) on järgmised:

1. usk Buddhasse, mis on saavutatud Buddha meelespidamise arendamise kaudu;
2. usk dhammasse, mis on saavutatud dhamma meelespidamise arendamise kaudu;
3. usk sanghasse, mis on saavutatud sangha meelespidamise kaudu;
4. on vabanenud ihnusest ja teeb annetusi, on helde, armastab loobumist, pühendub heategevusele ning armastab anda ja jagada.

Kui ilmikust Arija järgijal on eelloetletud neli vooguastumisosa, saab ta kindlasti vooguastunuks (sotāpannā).^[7] „Ānanda Thera suttas“^[8] selgitab Ānanda Sāriputta’le sama põhimõtete, mille kohaselt vooguastunu loobub neljast dhammast ja omab nelja dhammat:

• tal ei ole usaldamatust (appasādena) (1) Buddha, (2) dhamma ja (3) sangha suhtes, ega (4) halba kõlblust (dussīlyena),
• tal on täielik kindlustunne (aveccappasādena) (1) Buddha, (2) dhamma ja (3) sangha suhtes, ning (4) arija meeldiv kõlblus (ariyakantehi sīlehi).

Seega, esimese nelja meelespidamise arendamine juhib Arija järgija (ariya-sāvikā) kindlalt virgumisele viivasse voogu.^[9] Kes on järjepidevalt arendatud nelja meelespidamist, see on ületanud igasuguse hirmu halvas paigas uuesti sündida (sabba-duggati-bhayaṁ).^[10] Peale keha surma toimub nelja meelespidamise teostaja uus sünd deevade vallas ja deevad on taolise teostjaga rahul.^[11]

Vooguastunu on hüljanud kõik Buddha poolt mitteantud õpetused ja valed vaated

Ta on sisenenud Buddha õpetatud õigesse vaatesse (sammā-diṭṭhi = theravāda) ning arendanud välja viis võimet (pañcindriyāni), milleks on: (1) usk (saddhā), (2) energia (viriya), (3) teadlikkus (sati), (4) keskendus (samādhi) ja (5) taipamispõhine tarkus (pañña).

Vaadeldes neutraalselt neljandas džhaanas kolme omaduse (anicca, dukkha, anatta) kaudu viie klammerdumise kogumiku moodustunud olemust (saṁkhārupekkhā), tekib vahetu, tõene arusaam olemasolust. Kui kerkib esile teadmine esimesest vooguastunu teest (sotāpatti-magga), nimetatakse seda vooguastumiseks. Samal momendil hävinevad jäädavalt:

• kolm esimest köidikut (tīṇi saṁyojanāni/saññojanā), milleks on:
  1. kehapõhine vaade (sakkāya-diṭṭhi),
  2. kahtlus (vicikicchā),
  3. kõlblusrituaalidest kinnihoidmine (sīlabbata-parāmāsā),
     ning
•  kolm Apaaja valda viivat plekki, milleks on:
  1. Apaajasse viiv kirg (apāya-gamanīyo rāgo),
  2. Apaajasse viiv viha (apāya-gamanīyo doso),
  3. Apaajasse viiv pettekujutlus (apāya-gamanīyo moho).^[12]

Voogu astumisel lakkavad ka 2 suuremat kalduvust (ānusaya), milleks on:

1. vaatele kalduvus (diṭṭh-ānusaya),
2. kahtlusele kalduvus (vicikicch-ānusayo).^[13]

Abhidhamma kohaselt kerkib kohe vahetult (akālika) peale vooguastumist esile 2-3 teadvusemomenti (cittakkhaṇa) mida nimetatakse viljaks (phala) ja milles kogetakse kolme peamise pleki ja kolme köidiku lakkamise tõttu tekkinud vaibumise (nibbāna) õndsust. Isikut kutsutakse vooguastunu teepõhiseks isikuks (sotāpatti-maggaṭṭha puggala), kui temas on kerkinud esile esimene vooguastunu tee teadvus (sotāpatti-magga citta). Peale selle teadvuse lahustamist kerkib temas esile vooguastunu vilja teadvus (sotāpatti-phala citta) ning sellest hetkest alates kutsutakse teda vooguastunu viljapõhiseks isikuks (sotāpatti-phalaṭṭha puggala) ehk lihtsalt – vooguastunuks (sotāpanna).

Vooguastunu näeb olemasolu tingituse kaudu

Tänu kolme esimese köidiku ja kolme Apaaja valda viiva pleki lakkamisele saab vooguastunust dhamma vaate saavutanu (dhammā diṭṭhi­-sampannassa)^[14] ja jagamatute teadmiste omandanu (asādhāraṇena ñāṇena), mis tähendab olemasolu nägemist vaid sõltuvusliku tekkimise kaudu.^[15] Vooguastunu ei pea ainetest koosnevat keha iseendaks ning tal ei saa enam esile kerkida valet mina-vaadet (atta-vādupadāna). Tema kõlblus on küll täielik ehk lõpule viidud (paripūrakārī), kuid tema keskendus (samādhi) ja tarkus (paññā) veel mitte.^[16] Vooguastunu on saavutanud põhjendatud ja vankumatu usk Buddhasse, dhammasse ja sanghasse, misläbi kahtlus (vicikicchā) on täielikult ja lõplikult lakanud.

Vooguastunu meel on kõlbeline

Kommentaariumite kohaselt ei ole vooguastunu võimeline eksima viie käitumisjuhise (pañca-sīla) vastu ning ta on täielikult ja lõplikult hüljanud kümme mitteoskuslikku teguviisi (akusala-kamma-patha). Ta on täielikult vabanenud valedest uskumusest, nagu näiteks, et mantrate lugemine saab vabastada meele plekkidest ja viia virgumisele^[17], või et teatud (salajaste) rituaalide järgimise kaudu on võimalik (kiiresti) saavutada virgumine ja vaibumine.^[18]

Vooguastunu ei sünni enam madalamatel tasanditel ja saavutab kindlasti virgumise

Mitte kunagi ei langet ta enam tagasi tavainimese (putthujjana) tasemele ega sünni uuesti kannatusterohkes Apaajas^[19] ega loomade, peetade või Niraaja õnnetus vallas,^[20] kuna on hävingulisse kohta mittelaskuva olemusega (avinipāta-dhamma).^[21]

Vaatamata sellele, millal täpselt saavutab vooguastunu ülejäänud arija isiku tasandid (sakadāgāmi, anāgāmi ja arahant), piirdub tema olemasolu maksimaalselt seitsme sünniga inimeste maailmas või taevalikes deevade valdades. Nende seitsme uue sünni jooksul suudab vooguastunu ületada kogu dukkha.

Kuna vooguastunu on lõplikult seotud virgumisega (sambodhi-parāyaṇā), saab kindlasti õigeaegselt arahantiks ning saavutab igavese nibbaana ehk vaibumise.^[22] Seetõttu on vooguastunu tee ja vilja saavutamine parim, nagu see kajastub ka „Dhammavärssides“:

Maailma ainuvalitsemisest, taevasseminekust või kõikide maailmade ülemvõimust [on] vooguastunu vili parim.^[23]

Uute sündide arvule vastavalt eristas Buddha kolme liiki vooguastunuid:^[24]

1. Ühe seemnega vooguastunu (eka-bīji sotāpanna) siseneb ühe elu pärast lõpplikku vaibumisse. Ta sünnib veel üks kord inimeste maailma ja temast saab kindlasti arahant.
2. Hõimust hõimu vooguastunu (kolaṁ-kola sotāpanna) siseneb lõpplikku vaibumisse kahe kuni kolme elu pärast. Ta sünnib inimeste vallas asuvas üllas hõimus või mõnes kõrgemas õnnelikus deevade vallas ja temast saab kindlasti arahant.
3. Seitsmest mitte rohkem vooguastunu (sattakkhattu-parama sotāpanna) siseneb lõpplikku vaibumisse mitte hiljem, kui peale seitset sündi nii inimeste maailmas kui mõnes kõrgemas õnnelikus deevade vallas ja temast saab kindlasti arahant.

10 vooguastunu aspekti

„Analüütilise tee“ kohaselt iseloomustab vooguastunut 10 aspekti (dassanaṭṭhena):

1. [tee ja vilja nägemisel tekkiv] õige vaade ning vale vaate hülgamine (sammādiṭṭhi micchādiṭṭhiyā pahānāya),
2. nägemispõhisele õigele dhammale toetumine (sahajātānaṁ dhammānaṁ upatthambhanāya),
3. plekkide täielik väljajuurimine (kilesānaṁ pariyādānāya),
4. läbistav mõistmine puhastumisest (paṭivedhādivisodhanāya),
5. teadvuse valdamine ehk otsusekindlus (cittassa adhiṭṭhānāya),
6. teadvuse kirgas puhtus (cittassa vodānāya),
7. konkreetne saavutus (visesādhigamāya),
8. kõrgema läbistamine (uttaripaṭivedhāya),
9. tõe läbistav mõistmine (saccābhisamayāya),
10. lakkamises viibimine (nirodhe patiṭṭhāpanāya).^[25]

„Bambusukse (Banbusvärava?) sutta“^[26] kohaselt võib end vooguastunuks kuulutada see, kes on:

• omandanud seitse õiget dhammat (satta saddhamme), milleks on:
  1. elu hävitamisest loobumine,
  2. mitteantu varastamisest loobumine,
  3. naistega [sobimatust] käitumisest loobumine,
  4. vale rääkimisest loobumine,
  5. sõpru lahutavast laimavast kõnest loobumine,
  6. ründavalt karmist kõnest loobumine,
  7. tüütavalt tühjast ja viljatust jutust loobumine;
• ja on arendanud välja neli kõigutamatut alust (catūhi ākaṅkhiyehi ṭhānehi), milleks on:
  1. usaldus Buddha suhtes,
  2. usaldus dhamma suhtes,
  3. usaldus sangha suhtes^[27] ning
  4. keskendusega (1.-4. džhaana) seotud kõlbeline eluviis.^[28]

„Majaperemehe suttas“^[29] selgitab Buddha Ānandale, et valgetes riietes ilmik, kes

1. järgib viit käitumisjuhist (pañcasu sikkhāpadesu),
2. teostab probleemideta ja raskusteta nelja kõrgemat teadvust (st 1.-4. džhaanat) (catunnaṁ ābhicetasikānaṁ) ja
3. viibib õnnelikult dhamma-kohases vaates (diṭṭhadhammasukhavihārānaṁ),

võib kuulutada end vooguastunuks, kes ei sünni enam kannatusterohkes niraajas, loomade vallas ega kannatuste rohkes apaaja vallas ning on hävingulisse kohta mittelaskuva olemusega.

Vooga koosmineja ja vooguastunu on kaks vastandlikku isikut

Piltlikult öeldes hõljub vooga koosmineja (anusotagāmī) naudingute ja tulvade voos ning laseb end sel vool kanda sinna, kuhu see juhib. Vooguastunu (sotāpanna) seisab aga voos ja liigub voost sõltumata kindlalt edasi virgumise suunas. „Koos vooga suttas“^[30] eristab Buddha alljärgnevat neli isikut (cattāro puggalā).

1. Koos vooga minev isik (anusotagāmī puggalo) on see, kes seob end naudingute (kāma) ja kurjade tegudega (pāpañca kammaṁ). Nad ei ohja naudinguid (kāmesu asaññatā), naasevad ikka ja jälle tagasi sündi ja surma, lähevad vooga kaasa ja vajuvad üleni ja täielikult ihadesse (taṇhā-dhipannā).
   
   
2. Vastuvoogu minev isik (paṭisotagāmī puggala) on see, kes ei seo end naudingute ja kurjade tegudega ning kes isegi dukkhas, pahameeles (domanassa) või pisarsilmil elavad puhast ja brahmalikku elu. Vastuvoogu mineja on loonud teadlikkuse (idhupaṭṭhita-ssatī).
   
   
3. Vankumatu isik (ṭhitatto puggalo) on see, kes viie madalama köidiku hääbumisel sünnib spontaanselt (pañcannaṁ orambhāgiyānaṁ saṁyojanānaṁ parikkhayā opapātiko hoti) mõnes kõrgemas vallas. Ta saavutab kindlasti parinibbaana ja sellesse maailma mittenaasmise dhamma (tattha parinumbā), st ta ei sünni enam kunagi inimestemaailma või madalamatesse valdadesse. Vankumatu isik on rahu arendamise (samatha bhāvanā) teel vabanenud viiest takistusest/plekist, on hea õppija, ei lange dhamma teostuses tagasi ja on meisterliku meelejuhtimise ja keskendusvõimega (cetovasippatto samāhitindriyo).
   
   
4. Ületanu, teispool seisev braahman (tiṇṇo pāraṅgato hale tiṭṭhati brāhmaṇo) on see, kes on voo ületanud ja saavutanud juba selles elus tulvade lõppemises tulvadeta vabanemise (āsavānaṁ khayā anāsavaṁ)^[31], teadvuse vabanemise (ceto-vimutti), tarkuses vabanemise (paññā-vimutti) ja ülimad teadmised tõe realiseerumisest/nägemisest ning kes viibib selles saavutuses (abhiññā sacchikatvā upasampajja viharati).^[32] Ta on mõistnud kõiki dhammasid, nii kõrgeid kui madalaid, jõudnud koju (atthagatā) ja rahusse (santi); tark (muni), kes on teostanud brahmaliku käitumise (vusita-brahma-cariya).

Kuna vooguastunul on õige vaade ehk vaatesaavutus (diṭṭhi-sampanna), siis ei ole võimalik, et ta peaks püsitut püsivaks, dukkhat õnneks või minatut iseendaks, või tapaks oma ema või isa, haavaks arahanti, või põhjustaks sangha skisma. Ta on mõistnud, et pole võimalik, et samaaegselt ilmuksid ühte maailmavalda kaks arahanti õigesti mõistnut [st kaks buddha] (ekissā lokadhātuyā dve arahanto sammāsambuddhā) või kaks kuningat-rattakeerajat (rājāno cakkavattino) või et naine saaks õigesti mõistnud buddhaks (sammā-sambuddhā) või kuningas-rattakeerajaks. Samamoodi mõistab ta, et oskuslik tegu ei saa tuua oskamatut vilja ja oskamatu tegu ei saa tuua oskuslikku vilja.^[33]

Vooguastunu vilja teostumise kasu

„Ülistuse sutta“ kohaselt^[34] saab vooguastumise vilja teostumisest (sotāpatti-phala-sacchikiriyāya) kuus alljärgnevat kasu. Vooguastunu:

1. on seotud kogu eluks õige dhammaga (saddhammaniyato hoti);
2. on võimetu õigest dhammast tagasi langema (aparihānadhammo hoti);
3. kogeb veel dukkhat vaid piiratud aja jooksul (pariyantakatassa dukkhaṁ hoti);
4. saavutab jagamatud teadmised (asādhāraṇena ñāṇena samannāgato hoti) (ehk näeb olemasolu püsituna, dukkhalikuna ja minatuna st pea keha iseendaks, mis on tavainimesele mõistetamatu);
5. näeb selgelt juurpõhjuseid (hetu cassa sudiṭṭho) (milleks on iha, ahnus, viha, sallimatus, mitteteadmine jt meeleplekid ning kalduvused);
6. näeb juurpõhjustest ilmnevaid dhammasid (hetusamuppannā ca dhammā) (ehk näeb maailma vaid sõltuvusliku tekkimise kaudu).

VOOGUASTUNU
On astunud lakkamisele viivasse voogu, milleks on arija kaheksaosaline tee: õige vaade, õige mõte, õige kõne, õige tegu, õige eluviis, õige püüdlus, õige teadlikkus ja õige keskendus.	Dutiyasāriputtasutta SN 55.5.
On hüljanud kõik valed vaated, Buddha poolt mitteantud õpetused ja Buddha suhu pandud õpetused, ning järgib ainult Buddha õpetatud dhammat. Mõistab nelja tõde ja püsib kindlalt, turvaliselt ning vankumatuna virgumisteel, nagu kindlale alusele kinnitatud Indra sammas (indakhīlo), ei vaata teiste õpetajate (tnp laama, rinpoche, tuku, geshe, khenpo/khenchen, roshi, sensei, lopon, karmapa, dalai-laama, sayadaw, ajahn jt) ega dharmade poole. Teostab järjepidevalt kaheksaosalist arija teed.	Āṇisutta SN 20.7, Bāla Vagga AN 2.23. Mahāpa­desasutta [Mahāpadesadesanā] AN 4.180 Indakhīlasutta SN 56.39.
(Valgetes riietes ilmik kes) järgib viit käitumisjuhist (pañcasu sikkhāpadesu) Teostab probleemideta ja raskusteta nelja kõrgemat teadvust (st 1.-4. džhaanat) ja viibib õnnelikult dhamma-kohases vaates (catunnaṁ ābhicetasikānaṁ diṭṭhadhammasukhavihārānaṁ).	Gihisutta AN 5.179.
Suhtleb tõelike meestega (sappurisa-saṁsevana). Kuulab õiget dhammat (saddhammassavana). Omab arukat tähelepanu (yoniso manasikāra). Teostab dhammat dhamma-kohaselt (õiget dhamma, õigel moel ja õiges järjekorras) (dhammānudhammappaṭipatti). Omab usku Buddhasse, mis on saavutatud Buddha meelespidamise arendamise teel. Omab usku dhammasse, mis on saavutatud dhamma meelespidamise arendamise teel. Omab usku sanghasse, mis on saavutatud sangha meelespidamise teel. On vabanenud ihnusest, on helde, armastab loobumist, andmist ja jagamist.	Dutiya­sāri­puttasutta MN 55.5.
Tema kõlblus on täielik ehk lõpule viidud (paripūrakārī), kuid tema keskendus (samādhi) ja tarkus (paññā) veel mitte.	Saupādi­sesasutta AN 9.12.
On loobunud elu hävitamisest. On loobunud mitteantu varastamisest. On loobunud naistega (sobimatust) käitumisest On loobunud vale rääkimisest. On loobunud sõpru lahutavast laimavast kõnest. On loobunud ründavalt karmist kõnest. On loobunud tüütavalt tühjast ja viljatust jutust. On arendanud välja neli kõigutamatuse alust (catūhi ākaṅkhiyehi ṭhānehi), milleks on usaldav usk (1) Buddha, (2) dhamma ja (3) sangha suhtes ning (4) keskendusega seotud kõlbeline eluviis.	Veḷudvāreyyasutta SN 55.7.
Tal pole usaldamatust (appasādena) Buddha, dhamma ja sangha suhtes ega halba kõlblust (dussīlyena). Tal on täielik kindlustunne (aveccappasādena) Buddha, dhamma ja sangha suhtes ning arija meeldiv kõlblus (ariyakantehi sīlehi).	Ānandattherasutta SN 55.13.
Vankumatu usu läbi Buddhasse, dhammasse ja sanghasse, on temas kahtlus täielikult ja lõplikult lakanud (sotāpannassa vicikicchā pahīnā).	Parihānikathā Kv 1.2.
On arendanud välja 5 võimet (pañcindriyāni), milleks on (1) usk (saddhā), (2) energia (viriya), (3) teadlikkus (sati), (4) keskendus (samādhi) ja (5) taipamispõhine tarkus (pañña).
On vabanenud kolmest esimest köidikut (tīṇi saṁyojanāni/saññojanā), milleks on: (1) kehapõhine vaade (sakkāya-diṭṭhi), (2) kahtlus (vicikicchā) ning (3) kõlblusrituaalidest kinnihoidmine (sīlabbata-parāmāsā).	Pahīnasutta AN 6.90; Gihisutta AN 5.179.
On vabanenud kolmest Apaaja valda viivast plekist, milleks on (1) Apaajasse viiv kirg (apāya-gamanīyo rāgo), (2) Apaajasse viiv viha (apāya-gamanīyo doso) ja (3) Apaajasse viiv pettekujutlus (apāya-gamanīyo moho).
On dhamma vaate saavutanu (dhammā diṭṭhi­-sampannassa), st näeb olemasolu vaid sõltuvusliku tekkimise kaudu.	Pahīnasutta [Pahīṇasutta] AN 6.90.
On lakanud 2 suuremat kalduvust (ānusaya): (1) vaatele kalduvus (diṭṭh-ānusaya) ja (2) kahtlusele kalduvus (vicikicch-ānusayo).	Yuganaddhavaggo, Suttantaniddeso Ps 2.1 (lk. 288); Maggakathā Ps 1.9 (lk. 279).
On täielikult vabanenud valedest vaadetest ja uskumusest, nagu näiteks, et mantrate lugemine saab vabastada meele plekkidest ja viia virgumisele.	Saṅgāravasutta SN 46.55
On vabanenud valest vaatest, mille kohaselt teatud (salajaste) rituaalide järgimise kaudu on võimalik saavutada (kiire) virgumine ja vaibumine.	Saṁyojanasutta AN 10.13.
On hävingulisse kohta mittelaskuva olemusega (avinipāta-dhamma).	Gihisutta AN 5.179.
Ei sünni enam kunagi inimeste vallast madalamasse olemasollu.
Ei sünni enam Niraajas, loomade vallas ega Apaajas.	Mahāparinibbānasutta DN 1
Omab õiget vaadet ning on valed vaated hüljanud (sammādiṭṭhi micchādiṭṭhiyā pahānāya).	Maggakathā Ps 1.9, lk 279.
Toetub õigele dhammale (sahajātānaṁ dhammānaṁ upatthambhanāya).
On vabanenud peamistest plekkidest (ahnus, viha, mitteteadmine) (kilesānaṁ pariyādānāya).
Omab läbistavat mõistmist puhastumisest (paṭivedhādivisodhanāya).
Valdab teadvust ehk on otsusekindel (cittassa adhiṭṭhānāya).
Tema teadvuse on kirgas, puhas (cittassa vodānāya).
Tema saavutus on konkreetne, nähtav (visesādhigamāya).
On läbistanud kõrgema, sisenenud maistületavasse (uttaripaṭivedhāya).
Omab läbistavat tõe mõistmist (saccābhisamayāya).
Viibib lakkamises (nirodhe patiṭṭhāpanāya).
Vaatesaavutuse (diṭṭhi-sampanna) tõttu ei pea püsitut, tingitud moodustist püsivaks.	Aniccasutta AN 6.98. Bahudhātukasutta MN 115.
Vaatesaavutuse (diṭṭhi-sampanna) tõttu ei pea dukkhat õnneks.	Dukkhasutta AN 6.99. Bahudhātukasutta MN 115.
Vaatesaavutuse (diṭṭhi-sampanna) tõttu ei pea minatut iseendaks ega ühtegi dhammat minaks.	Anattasutta AN 6.100. Bahudhātukasutta MN 115.
Vaatesaavutuse (diṭṭhi-sampanna) tõttu pole võimalik, et vooguastunu tapaks oma ema või isa.	Bahudhātukasutta MN 115.
Vaatesaavutuse (diṭṭhi-sampanna) tõttu pole võimalik, et vooguastunu haavaks arahanti.
Vaatesaavutuse (diṭṭhi-sampanna) tõttu pole võimalik, et vooguastunu põhjustaks sangha skisma.
On vaatesaavutuse (diṭṭhi-sampanna) teel mõistnud, et pole võimalik, et samaaegselt ilmuksid ühte maailmavalda kaks õigestimõistnut (sammāsambuddhā).
On vaatesaavutuse (diṭṭhi-sampanna) teel mõistnud, et pole võimalik, et samaaegselt ilmuksid ühte maailmavalda kaks kuningat-rattakeerajat (rājāno cakkavattino).
On vaatesaavutuse (diṭṭhi-sampanna) teel mõistnud, et naine ei saa õigestimõistnuks ehk buddhaks (sammā-sambuddhā) ega kuningas-rattakeerajaks.
On vaatesaavutuse (diṭṭhi-sampanna) teel mõistnud, et oskuslik tegu ei saa tuua oskamatut vilja ja oskamatu tegu ei saa tuua oskuslikku vilja.
On seotud kogu eluks õige dhammaga (saddhammaniyato hoti).	Ānisaṁsasutta AN 6.97.
On võimetu dhammas tagasi langema (aparihānadhammo hoti).
Kogeb dukkhat veel vaid piiratud aja jooksul (pariyantakatassa dukkhaṁ hoti), st mitte rohkem kui 7 uue sünni jooksul.
Saavutab jagamatud teadmised (asādhāraṇena ñāṇena samannāgato hoti).
Näeb selgelt juurpõhjuseid (hetu cassa sudiṭṭho).
Näeb juurpõhjustest ilmnevaid dhammasid (hetusamuppannā ca dhammā).
On lõplikult seotud virgumisega (sambodhi-parāyaṇā).	Paṭhamasāriputtasutta SN 55.4.

^[1] „khīṇanirayomhi khīṇatiracchānayoni khīṇapettivisayo khīṇāpāyaduggativinipāto, sotāpannohamasmi avinipātadhammo niyato sambodhiparāyaṇo.“ – Mahāparinibbānasutta DN 16; sama „Gihisutta“ AN 5.179 jpt.

^[2] „ayameva hi, bhante, ariyo aṭṭhaṅgiko maggo soto, seyyathidaṁ: sammādiṭṭhi, sammāsaṅkappo, sammāvācā, sammākammanto, sammāājīvo, sammāvāyāmo, sammāsati, sammāsamādhī” ti.“ – Dutiyasāriputtasutta SN 55.5.

^[3] Aniccasutta AN 6.98.

^[4] Dukkhasutta AN 6.99.

^[5] Anattasutta AN 6.100.

^[6] „sap­purisa­saṁ­sevo hi, bhante, sotā­patti­yaṅgaṁ, saddham­mas­savanaṁ sotā­patti­yaṅgaṁ, yoniso­ma­nasikāro sotā­patti­yaṅgaṁ, dhammā­nu­dhammap­paṭi­patti sotā­patti­yaṅgan ti.“ – Dutiya­sāri­puttasutta MN 55.5.

^[7] Kāḷigodhasutta SN 55.39.

^[8] Ānandattherasutta SN 55.13.

^[9] Kāḷigodhasutta SN 55.39.

^[10] Duggatibhayasutta SN 55.14.

^[11] Devasabhāgatasutta SN 55.36.

^[12] Pahīnasutta AN 6.90.

^[13] „sotāpattimaggena, sakkāyadiṭṭhi, vicikicchā, sīlabbataparāmāso – imāni tīṇi saññojanāni pahīyanti; diṭṭhānusayo, vicikicchānusayo – ime dve anusayā byantīhonti.“ – Yuganaddhavaggo, Suttantaniddeso Ps 2.1 (lk. 288); Maggakathā Ps 1.9 (lk. 279).

^[14] Pahīnasutta [Pahīṇasutta] AN 6.90.

^[15] Ānisaṁsasutta AN 6.97. Dhamma vaatega isik omab 6 kasu, milleks on 3 köidiku ja 3 Apaaja tasandile viiva pleki lakkamine: „dhammā diṭṭhi­sam­pannassa puggalassa pahīnā. katame cha? sakkāyadiṭṭhi, vicikicchā, sīlab­bata­parāmāso, apāyagamanīyo rāgo, apāyagamanīyo doso, apāyagamanīyo moho.“ – Pahīnasutta [Pahīṇasutta] AN 6.90.

^[16] „idhekacco puggalo sīlesu paripūrakārī hoti, samādhismiṁ mattaso kārī, paññāya mattaso kārī.“ – Saupādi­sesasutta AN 9.12.

^[17] Saṅgāravasutta SN 46.55; vt täpsemalt DVE, I osa, ptk „Dhamma“.

^[18] Saṁyojanasutta AN 10.13.

^[19] Pahīnasutta AN 6.90.

^[20] Mahāparinibbānasutta DN 16, „Gihisutta“ AN 5.179 jpt.

^[21] Gihisutta AN 5.179.

^[22] Janavasabhasutta DN 18.

^[23]       „pathavyā ekarajjena saggassa gamanena vā
            sabbalokādhipaccena sotāpattiphalaṁ varaṁ.“ – KN, Dhp 178.

^[24] Saupādi­sesasutta [Sopādisesasutta] AN 9.12, Dutiya­sikkhāsutta AN 3.87, Dasakapuggalapaññatti Pp 2.10 jt.

^[25] „sotāpattimaggakkhaṇe dassanaṭṭhena sammādiṭṭhi micchādiṭṭhiyā pahānāya maggo ceva hetu ca, sahajātānaṁ dhammānaṁ upatthambhanāya maggo ceva hetu ca, kilesānaṁ pariyādānāya maggo ceva hetu ca, paṭivedhādivisodhanāya maggo ceva hetu ca, cittassa adhiṭṭhānāya maggo ceva hetu ca, cittassa vodānāya maggo ceva hetu ca, visesādhigamāya maggo ceva hetu ca, uttaripaṭivedhāya maggo ceva hetu ca, saccābhisamayāya maggo ceva hetu ca, nirodhe patiṭṭhāpanāya maggo ceva hetu ca.“ – Maggakathā Ps 1.9, lk 279.

^[26] Veḷudvāreyyasutta SN 55.7.

^[27] Nende kolme väljaarendamist kirjeldavad täpsemalt ptk „Buddha meelespidamise arendamine (buddhānussati bhāvanā)“, „Dhamma meelespidamise arendamine (dhammānussati bhāvanā)“ ja „Sangha meelespidamise arendamine (sanghānussati bhāvanā)“.

^[28] Godhasakkasutta SN 55.23, „Gihisutta“ AN 5.179 jt. Vt täpsemalt DVE, II osa, ptk „Majaperemehe õige eluviis“.

^[29] „Gihisutta“ AN 5.179.

^[30] Anusotasutta AN 4.5.

^[31] St, et on arendanud välja 4 džhaanat ja teostanud 4 vormitut saavutust. Vt Vimokkhakathā, Niddesa Ps 1.5.2.

^[32] St on võrdne Tathaagataga; vt Mahāsīhanādasutta MN 12. Vt ka ptk „Buddha meelespidamise arendamine (buddhānussati bhāvanā)“ toodud Buddha 10 jõudu/võimet (tathāgatassa dasa-bala ehk dasa tathāgata-bala).

^[33] Bahudhātukasutta MN 115.

^[34] „chayime, bhikkhave, ānisaṁsā sotāpattiphalasacchikiriyāya. katame cha? daddhammaniyato hoti, aparihānadhammo hoti, pariyantakatassa dukkhaṁ hoti, asādhāraṇena ñāṇena samannāgato hoti, hetu cassa sudiṭṭho, hetusamuppannā ca dhammā.“ – Ānisaṁsasutta AN 6.97.