Otse põhisisu juurde

Seitse puhtust (satta-visuddhi)

„Kaarikujuhi suttas“[1] on toodud Auväärse Puṇṇa Mantāṇiputta selgitused Auväärsele Sāriputta’le dukkha lõppemisele ja nibbaana saavutamisele viivast seitsmest järjestikusest puhastumise (satta-visuddhi) etapist, mida viiendal sajandil Sri Lankal elanud bhikkhu Bhadantācariya Buddhaghosa on üksikasjalikult analüüsinud oma teoses „Puhastumise tee“ (Visuddhimagga).[2] Buddha ise ei ole sellisel moel teadvuse puhastamise etappe õpetanud. Seitsmest puhtusest on kirjutanud ka Sri Lanka keskendusõpetaja (kammaṭṭhāna-ācariya) Matara Sri Ñāṇārama Mahāthera oma raamatus „Puhastumise seitse tasandit ja insait-teadmised“,[3] mis baseerub tema nn „birma vipassanā meetodi“ harjutamise kogemustel.

Kui Ācariya Anuruddha selgituste kohaselt on seitse puhtust läbinägemise arendamise objektideks (vipassanā kammaṭṭhāna),[4] siis Dr. Mehm Tin Mon on nimetanud neid vipassanā-bhāvanā harjutamiseks vajalikeks eelteadmisteks.[5] Puhastumise etappe kirjeldab samuti hilisema päritoluga Ācariya Anuruddha teos „Abhidhammattha-saṅgaha“ mida tänapäeval kasutatakse sageli „Abhidhammakorvi“ tekstide selgitamiseks ja tõlgendamiseks. Visuddhimagga kohaselt on seitse puhtust järgmised:

  1. kõlbeline puhtus (sīla-visuddhi);
  2. teadvuse puhtus (citta-visuddhi);
  3. vaate puhtus (diṭṭhi-visuddhi);
  4. kõhkluse ületamise puhtus (kaṅkhā-vitaraṇa-visuddhi);
  5. tee ja mittetee teadmise ja nägemise puhtus (maggāmagga-ñaṇadassana-visuddhi);
  6. tee teostamise teadmise ja nägemise puhtus (paṭipadā-ñaṇadassana-visuddhi);
  7. teadmise ja nägemise puhtus (ñāṇadassana-visuddhi).

Seitse puhtust käsitlevad keha, meele ja mõtlemise puhastamise etappe, mille kulminatsiooniks on virgumine.

1. Kõlbeline puhtus (sīla-visuddhi) tähendab bhikkhu puhul neljakordse puhastunud kõlbluse (catu-pārisuddhi-sīla) saavutamist, milleks on :

1.          Vabanemisjuhiste põhine ohjamine – mida teostatakse bhikkhude puhul 227 juhist sisaldava vabanemisjuhise (pātimokkha) järgimise teel.

2.          Tajude ohjamine – mis tähendab meeldiva mitte-ihalemist ja ebameeldiva mitte-tõrjumist.

3.          Kõlbelise eluviisi puhtus – tähendab sobilikul moel elamist ja käitumist.

4.          Vaid hädavajaliku kasutamine – tähendab ainult mungale hädavajaliku (rüü, almustoit, elupaik ja ravimid) vastuvõtmist ja kasutamist.

Ilmikjärgija võib saavutada kõlbelise puhtuse, järgides kaheksaosalise tee sīla alla liigituvaid kolme tee osa, milleks on õige kõne, õige tegu ja õige eluviis ning lisaks vastavalt indiviidi enda valikule kas viit või kümmet kõlblusjuhist. Kümne kõlblusjuhise järgimine pikema retriidi ajal on eduka teostuse eelduseks. Kui meel on kõlbeliselt puhastunud, muutub see oskuslikuks, stabiilseks ning hõlpsasti keskenduvaks – just selline meeleseisund on eelduseks sügavama tarkuse saavutamiseks ja teadmiste ilmumisele.

Bhikkhude puhul kätkeb kõlbelise puhtuse saavutamine neljakordset puhastumise kõlblust (catu-pārisuddhi-sīla), mis sisaldab: (1) vabanemisjuhise järgimist (pātimokkha-samvara-sīla), (2) võimete ohjamist (indriysamvara-sīla), (3) kõlbelise eluviisi puhtust (ājīva-pārisuddhi-sīla) ja (3) vaid hädavajaliku kasutamist (paccaya-sannissita-sīla).[6]

2. Teadvuse puhtus (citta-visuddhi) tähendab rahu arendamise (samatha-bhāvanā) teel nelja vormi džhaana (rūpa-jhāna) ja nelja vormita džhaana (arūpa-jhāna) väljaarendamist. Džhaana saavutamise järel jätkatakse keskendust läbinägemise arendamise (vipassanā-bhāvanā) teel.[7]

Teadvuse puhtuse saavutamiseks tuleb arendada kolme keskenduse tee osa (samādhi-maggaṅga), milleks on arija kaheksaosalise tee kolm viimast osa:

1.     õige püüdlus (sammā vāyāma) – mitteoskuslikust hoidumine, oskusliku edendamine ja rahu arendamine (samatha bhāvanā).

1.     õige teadlikkus (sammā sati) – keskendusobjekti teadvustamise harjutamine püsiva teadlikkuse saavutamiseks.

2.     õige keskendus (sammā samādhi) – keskendusobjektile keskendus.

Jätkates džhaana keskendust (jhāna-samādhi) kuni kinnistumise arendamise (appanā-bhāvanā) saavutamiseni, vabaneb meel ajutiselt plekkidest. Abhidhamma kohaselt tuleb meele puhtuse teostamiseks saavutada kas juurdepääsu keskendus (upacāra-samādhi) või kinnistunud keskendus (appanā-samādhi = džhaana) mis on seotud nelja vormi džhaanaga (rūpa-jhāna) või nelja vormita džhaanaga (arūpa-jhāna).

3. Vaate puhtus (diṭṭhi-visuddhi) tähendab keskenduses nime ja vormi (nāma-rūpa) minatuse (anattā) läbinägemise saavutamist. Kõik moodustunud asjad ja nähtused, nagu ka keha (kāya), on püsitud (anicca), lõplikku rahulolu mittesisaldavad (dukkha) ja minatud (anattā). Täpsemalt kirjeldab seda ptk „201 läbinägemise arendamise objekti (vipassanā bhāvanā kammaṭṭhana)“.[8] „Abhidhammattha-saṅgaha’s“ toodu kohaselt baseerub vaate puhtus arukale meele ja mateeria analüüsile, mis aktsepteerib nende (1) omadusi (lakkhaṇa), (2) funktsioone (rasa), (3) ilmnemist (paccupaṭṭhāna) ja (4) vahetuid põhjuseid (padaṭṭhāna).

Õige arusaam klammerdumise kogumikest võimaldab arusaamist dukkha olemusest. Minatuse mõistmine takistab mina pettekujutluse loomist ja võimaldab näha vahetult asjade ning nähtuste ilmnemist (uppāda) ja kadumist (vaya), mis ongi olemise olemuse tõeline loomus.

4. Kõhkluse ületamise puhtus (kaṅkhā-vitaraṇa-visuddhi) tähendab nime (nāma) ja vormi (rūpa) vahelise põhjusliku seose mõistmist kolme ajavormi – mineviku, oleviku ja tuleviku üleselt.[9] See on mõistmine, et meel ja keha on põhjusliku tekkega, kuid selleks põhjuseks ei ole looja jumal, issand brahma (issara brahmā). Keha koosneb neljast elemendist (dhātu), on ema ja isa loodud, sõltub toidust ja kliimast ning selle juured on mitteteadmine (avijjā), iha (taṇhā), klammerdumine (upādāna) ja tegu (kamma). Meele ja keha olemuse õige mõistmise tekkides kaotab bhikkhu kõik kahtlused. „Kõikide tulvade suttas“[10] toodud tavakahtlustele lisaks eksisteerivad veel 16 spetsiifilist tulvasid (āsavā) tekitavat kahtlust.

I.      Minevikuga seotud 5 kahtlust

1.     Kas ma olen olnud minevikus?

2.     Kas mind ei ole olnud minevikus?

3.     Mis ma olen olnud minevikus?

4.     Kuidas ma olen olnud minevikus?

5.     Millisest olemasolu vallast (maailmast) millisesse olemasolu valda (maailma) olen ma muutunud minevikus?

II.     Tulevikuga seotud 5 kahtlust

6.     Kas ma olen tulevikus?

7.     Kas mind ei ole tulevikus?

8.     Mis ma olen tulevikus?

9.    Kuidas ma saan olema tulevikus?

10.Millisest olemasolu vallast (maailmast) millisesse olemasolu valda (maailma) ma muutun tulevikus?

III.   Olevikuga seotud 5 kahtlust

11. Kas ma olen?

12. Kas mind ei ole?

13. Mis ma olen?

14. Kuidas ma olen?

15. Kust on see olemine (olend) tulnud?

16. Kuhu see olemine (olend) läheb?

 

Kahtlus (vicikicchā) loob kõhklust, ebakindlust ja otsustamatust mis on mentaalset arengut takistav ja kammaliselt mitteoskuslik. Kahtluste ületamise puhtus tähendab kõikide kahtluste ületamist ja neist lõplikku vabanemist. See tähendab, et bhikkhu mõistab täpselt:

  • Mitteteadmine (avijjā) kui tingimus põhjustab moodustised (saṁkhāra).
  • Moodustised kui tingimused põhjustavad teadvuse (viññāṇa).
  • Teadvus kui tingimus põhjustab nime ja vormi (nāma-rūpa).
  • Nimi ja vorm kui tingimus põhjustavad kuus ala (saḷāyatana).
  • Kuus ala kui tingimus põhjustavad kokkupuudet (phassa).
  • Kokkupuude kui tingimus põhjustab tunde (vedanā).
  • Tunne kui tingimus põhjustab iha (taṇhā).
  • Iha kui tingimus põhjustab klammerdumise (upādāna).
  • Klammerdumine kui tingimus põhjustab olemasolu (bhava).
  • Olemasolu kui tingimus põhjustab sünni (jāti).
  • Sünd kui tingimus põhjustab vanaduse ja surma (jarā-maraṇa): siit tekib dukkha: lein, hala, valu, masendus, ahastus, kokkupuude ebameeldivaga, lahusolek meeldivast, ihaldatava mittesaamine – kokkuvõtvalt viis olemasollu klammerdumise kogumikku.

Sõltuvusliku tekke üle mõtlustamine aitab jõuda sügava taipamuseni olemasoleva tekkelisest kujunemisest ja selle tõelisest olemusest (anicca, dukkha, anattā).

Seega toimub kahtluste ületamise puhtuse saavutamine läbi 16 kahtlusest vabanemise, Buddha, dhamma, sangha ja kõlbluse meelespidamise arendamise, treeningmeetodist juhindumise, enda eelnevate ja järgmiste olemasolude ning sõltuvusliku tekke üle mõtlustamise teel.[11]

5. Tee ja mittetee teadmise ja nägemise puhtus (maggāmagga-ñaṇadassana-visuddhi) baseerub eristavale tarkusele, mis tunneb ja mõistab kannatuste lakkamisele viiva tee arija tõde (dukkha nirodha gāminī paṭipadā ariya sacca) ehk tõeteed (magga sacca) ning teab „see on õige tee, see ei ole õige tee“.[12] Selleks rakendatakse rühmade mõistmist (kalāpa-sammasana), mis on sisuliselt meele ja keha vaatlev analüüs (sammasana). Meel ja keha jagatakse ajalise, asukoha ja kestuse alusel rühmadesse. Kõigi kolme olemasoluvalla tasandil analüüsitakse meele ja kehaga seotud ilmnemist ehk tekkimist ja vananemist ehk muutumist (udaya-vaya), saavutamaks ilmnemise ja kadumise vaatlemispõhised teadmised (udayabbayānupassanā-ñāṇa). Sisuliselt tähendab see läbinägemise arendamise teel  viie klammerdumiskogumiku tegeliku olemuse taipamist nii, nagu see tõeliselt on, ja sellega saavutatavat puhtus.

Nägemise puhtuse kriteeriumiks on kaks alljärgnevat teadmist.

  • Mõistmispõhine teadmine (sammasa-ñāṇa) s.o teadmised nime ja vormi (nāma-rūpa) kolmest omadusest ning olemasolu viiest klammerdumise kogumikust (khandha), mis on füüsilise ja mentaalse eksistentsi nähtused.

  • Ilmnemise ja kadumise teadmine (udayabbaya-ñaṇa) s.o teadmised, mis võimaldavad uurida (1) nime ja vormi ehk viie klammerdumise kogumiku kolme omadust, milleks on püsitus (anicca), dukkha ja minatus (anatta), ning (2) olemasoluga seotud viit aspekti, milleks on mitteteadmine (avijjā), iha (taṇha), klammerdumine (upādāna), tegu (kamma) ja toit (āhāra). Rangelt võttes algabki siit läbinägemise arendamine (vipassanā-bhāvanā), kus uuritakse nime ja vormi (nāma-rūpa) kolme omadust kolmes olemasoluvallas.

Buddhaghosa selgituse kohaselt tuleb 10 läbinägemisteadmist teostada järk-järgult. Esimene läbinägemisteadmine on teoreetiline ja ülejäänud üheksa saavutatakse pädeva õpetaja abiga. Läbinägemise arendamisel saavutatavad 10 läbinägemisteadmist (vipassanā-ñāṇa) on:

  1. mõistmispõhine teadmine (sammasa-ñāṇa),
  2. ilmnemise ja kadumise teadmine (udayabbaya-ñāṇa),
  3. lakkamise teadmine (bhaṅga-ñāṇa),
  4. hirmu teadmine (bhaya-ñāṇa),
  5. ohu teadmine (ādinava-ñaṇa),
  6. (olemasolu)tüdimuse teadmine (nibbidā-ñāṇa),
  7. pääsemisigatsuse teadmine (muñcitukamyatā-ñāṇa),
  8. pääsemiskavatsuse teadmine (paṭisankhā-ñāṇa),
  9. moodustiste neutraalne teadmine (sankhārupekkhā-ñaṇa) ja
  10. loomulikkuse/loomupärasuse teadmine (anuloma-ñāṇa).

Keskendusel vaadeldakse siin olemasolevaid kogumikke sõltuvusliku tekkimise kaudu:

  • kui ilmneb põhjus, ilmneb ka tagajärg;
  • kui lakkab põhjus, lakkab ka tagajärg;
  • põhjused, mis tingivad vormi ilmnemise, on mitteteadmine, iha, tegu ja toit;
  • põhjused, mis tingivad teadvusteguri (cetasika) ilmnemise, on mitteteadmine, iha, tegu ja kokkupuude;
  • põhjused, mis tingivad teadvuse (citta) ilmnemise, on mitteteadmine, iha ja tegu ning nimi ja vorm (nāma-rūpa).

Kui nelja tõe (sacca) ja sõltuvusliku tekke (paṭiccasamuppāda) erinevad ilmnemisviisid, etapid ja omadused on bhikkhule selgeks saanud, mõistab ta: „Nii ei teki need asjad, mis pole kunagi varem tekkinud, ja olles tekkinud, kaovad need. Nii tekivad moodustised olemasollu ikka ja jälle millegi täiesti uuena. Kuid tekkivad moodustised pole mitte ainult midagi uut, vaid ka piiratud kestusega, nagu kastepiisk päikesetõusul, nagu veemull, nagu pulgaga vette tõmmatud joon, nagu välgusähvatus või nagu miraaž. Lihtsalt mingi kaduv objekt ilmneb ja mingi aja pärast kaob igaveseks.“[13]

Keskendudes tuhandeid kordi, tekib väga kirgas eristav teadmine nāma-rūpa ilmnemise ja kadumise hetkest (udayabbaya-ñāṇa). Peale seda lõpetatakse põhjus-tagajärje aspekti arvestamise ning keskendutakse ainult nāma-rūpa ilmnemise ka kadumise hetkelisusele. Sellise läbinägemiseteadmiste kogemise etapis võivad tekkida tajutavad pealisplekid (upakkilesa), mis esindavad samas suurepärast kriteeriumit otsustamaks, kas ilmnemise ja kadumise teadmine (udayabbaya-ñāṇa) on ka tõepoolest saavutatud. Täpsemalt selgitab läbinägemisteadmiseid ptk „Ülimate teadmiste saavutamine (abhiññā, ñāṇa)“

6. Tee teostamise teadmise ja nägemise puhtuse (paṭipadā-ñaṇadassana-visuddhi) saavutamiseks arendatakse järk-järgult läbinägemist. Esimeseks sammuks oli teadmiste saavutamine, mille abil analüüsitakse nime ja vormi (nāma-rūpa pariccheda ñāṇa) koos selle põhjuste ja tingimustega (paccaya parigaha ñāṇa). Keskenduses uuritakse kõiki aspekte kui (1) püsivat või püsitut, kui (2) dukkhat või õnne ja (3) kontrollitavat või mittekontrollitavat (st kui mina või minatut), misläbi kujuneb välja mõistmispõhine teadmine (sammasana ñāṇa). Samamoodi vaadeldakse järgnevat üheksat teadmist (ñaṇa) kolme olemasolu omaduse abil järjekindlalt, kuni objekti tegelikkusele vastava mõistmise väljaarendamiseni. Seeläbi saavutab bhikkhu lisaks (1) mõistmispõhisele teadmisele (sammasana ñāṇa) veel üheksa teadmist, milleks on (2) ilmnemise ja kadumise vaatlemispõhine teadmine (udayabbayānupassanā-ñāṇa), (3) lakkamise/lahustumise vaatlemispõhine teadmine (bhangānupassanā-ñāṇa), (4) hirmu ja ohu kohaolu teadmine (bhaya-tūpaṭṭhāna-ñāṇa), (5) ohtude vaatlemispõhine teadmine (ādīnavānupassanā-ñāṇa), (6) (olemasolu)tüdimuse vaatlemise teadmine (nibbidānupassanā-ñāṇa), (7) pääsemisigatsuse teadmine (muñcitukamyatā-ñāṇa), (8) pääsemisotsuse vaatlemispõhine (patisankhānupassanā-ñāna), (9) moodustiste neutraalne teadmine (sankhārupekkhā-ñaṇa) ning (10) tõekohane loomulikkuse/loomupärasuse teadmine (saccānulomika-ñāna).[14] Toodud kümmet teadmist käsitleb täpsemalt ptk „Ülimate teadmiste saavutamine (ñāṇa, abhiññā)“.

7. Teadmise ja nägemise puhtus (ñāṇadassana-visuddhi) hõlmab mõtisklust üheksast viimasest läbinägemisteadmisest, st ilmnemise ja kadumise teadmisest (udayabbaya-ñaṇa) kuni loomulikkuse/loomupärasuse teadmiseni (anuloma-ñāṇa). Selline puhtus on seotud juba nelja maistületava tee (lokuttara-magga) ja arija isikuga (ariya-puggala).[15]

Tee-teadmiste (magga-ñaṇa) ja vilja-teadmiste (phala-ñaṇa) otseseks objektiks on vaibumine (nibbāna). Kui magga-ñaṇa on esile kerkinud, on see ülimalt võimas, kätkedes endas nelja aspekti, milleks on (1) kannatuse tõe (dukkha sacca) täielik mõistmine, (2) kannatuse tekkimise (samudaya) põhjuseks oleva iha kaotamine; (3) nibbaana ehk vaibumise (nibbāna) saavutamine, ja (4) kaheksaosalise tee (aṭṭhangika magga) lõplik teostamine.

Teadlik pingutus meele järkjärguliseks puhastamiseks algab kõlbelisest puhtusest (sīla-visuddhi). Loomuliku teadmisega (anuloma ñaṇa) on saavutatud kuus etappi. Tee ja vilja (magga-phala) puhastumise saavutamist nimetatakse teadmise ja nägemise puhtuseks (ñaṇadassana-visuddhi), mis sisaldab vahetut mõistmist nelja õilsa tõe teest (magga) ning meele järkjärgulist puhastamist kõikidest plekkidest, nii, nagu eelpool kirjeldatud.pa-auk-meditation-chart-sayadaw-adjustedfinal.jpg

Seitsme puhtusega seotud kanoonilised tekstid

  • Ānandasutta SN 22.21.
  • Kathāvatthu, Aparinipphannakathā Kv 23.5.
  • Mahāmālukyasutta MN 64.
  • Paṭisambhidāmaggapāḷi, Paṭisambhidāmagga Ps 1.5.
  • Paṭisambhidāmaggapāḷi, Vipassanākathā Ps 3.9.
  • Rathavinītasutta MN 24.
  • Sabbāsavasutta MN 2.


[1] Rathavinītasutta MN 24.

[2] Vism lk 609-729.

[3] Mahāthera. (1993). The Seven Stages of Purification and the Insight Knowledges. Kandy: Buddhist Publication Society.

[4] „vipassanā-kammaṭṭhāne pana sīla-visuddhi, citta-visuddhi, diṭṭhi-visuddhi, kankhāvitaraṇa-visuddhi, maggāmaggañāṇadassana-visuddhi, paṭipadāñāṇadassana-visuddhi, ñāṇadassana-visuddhi cā ti sattavidhena visuddhi-sangaho.“ – Ācariya Anuruddha, Abhidhammattha-saṅgaha, lk 301-302.

[5] Mehm Tin Mon. (1995). The Essence of Buddha Abhidhamma. Yangon: Mya Mon Yadanar Publication, lk 387.

[6] Vism  XVIII.

[7] Täpsemalt kirjeldavad keskendust ptk „Neli vormi valla džhaanat (cattaro rūpajhāna)“ ja ptk „Neli vormita valla džhaanat (cattaro arūpajhāna)“. Vism  XVIII.

[8] Vism  XVIII.

[9] Vism  XIX.

[10] Sabbāsavasutta MN 2.

[11] Dhammasangaṇī 1004.

[12] Vism  XX.

[13] Vism XX.

[14] Vism XXI.

[15] Vism XXI.

Pole kommentaare, mida kuvada

Tagasi üles