10 ülevaatust mitteoskusliku hülgamiseks ja oskusliku arendamiseks

Ka saja-aastasest
mittekeskenduva kõlbetu elust
[on] parem üks päev
kõlbelise džhaai elust.^[1]

Mõnikord võib meele arendamist takistada ka: sobimatu rüü, toit, eluase, piirkond, inimesed või vale arusaam rahu ja läbinägemise arendamise vahekorrast jms. „Rahu sutta“^[2] loetleb 10 ülevaatust (paccavekkhana), mida bhikkhu teostab mitteoskusliku hülgamisel ja oskusliku arendamisel.

1. Kui bhikkhu teab, et on saavutanud teadvuse rahu (ceto-samatha), kuid mitte kõrgema tarkuse dhamma läbinägemisest (adhi-paññā­-dhamma-­vipassanā), siis peab ta teadvuse rahule tuginedes hakkama arendama kõrgemaid teadmisi dhamma läbinägemisest.
2. Kui bhikkhu teab, et on saavutanud kõrgema tarkuse dhamma läbinägemisest, kuid mitte teadvuse rahu, siis peab ta hakkama kõrgematele teadmistele dhamma läbinägemisest tuginedes arendama teadvuse rahu.
3. Kui bhikkhu teab, et ei ole saavutanud ei teadvuse rahu ega kõrgemat tarkust dhamma läbinägemisest, peab ta arendama ülimat soovi (chanda), püüdlust (vāyāma), võimekust/suutlikkust (ussāha), pingutust (ussoḷhi), takistamatust (appaṭivānī) ja teadvustatud arusaamist (sati-sampajañña), misjärel saavutab ta mingi aja pärast nii rahu kui läbinägemise.
4. Kui bhikkhu teab, et on saavutanud nii teadvuse rahu kui ka kõrgema tarkuse dhamma läbinägemisest, peab ta arendama neid mõlemaid edasi kuni tulvade (āsavā) täieliku ja lõpliku lakkamiseni.
5. Kui bhikkhu teab, et mingi rüü (cīvara) kasutamisega suurenevad tema meeles mitteoskuslikud omadused või vähenevad oskuslikud omadused, ei tohiks ta seda rüüd kasutada; kui aga mingi rüü kasutamisega suurenevad tema meeles oskuslikud omadused või vähenevad mitteoskuslikud omadused, siis tuleks tal seda rüüd kasutada.
6. Kui bhikkhu teab, et mingi almustoidu (piṇḍapāta) kasutamisel suurenevad tema meeles mitteoskuslikud omadused või vähenevad oskuslikud omadused, ei tohiks ta seda almustoitu tarbida; kui aga mingi toidu kasutamisega suurenevad tema meeles oskuslikud omadused või vähenevad mitteoskuslikud omadused, siis tuleks tal seda almustoitu tarbida.
7. Kui bhikkhu teab, et mingi eluasemega (senāsana) seoses suurenevad tema meeles mitteoskuslikud omadused või vähenevad oskuslikud omadused, ei tohiks ta seal elada; kui aga mingi elukohaga seoses suurenevad tema meeles oskuslikud omadused või vähenevad mitteoskuslikud omadused, siis tuleks tal seal elada.
8. Kui bhikkhu teab, et mingi küla või linnaga (gāma-ni­gama) seoses suurenevad tema meeles mitteoskuslikud omadused või vähenevad oskuslikud omadused, ei tohiks ta seda küla või linna külastada ega seal elada; kui aga mingi küla või linnaga seoses suurenevad tema meeles oskuslikud omadused või vähenevad mitteoskuslikud omadused, siis tuleks tal seda küla või linna külastada või seal elada.
9. Kui bhikkhu teab, et mingi riigi või piirkonnaga (janapada-­padesa) seoses suurenevad tema meeles mitteoskuslikud omadused või vähenevad oskuslikud omadused, ei tohiks ta seda riiki või piirkonda külastada ega seal elada; kui aga mingi riigi või piirkonnaga seoses suurenevad tema meeles oskuslikud omadused või vähenevad mitteoskuslikud omadused, siis tuleks tal seda riiki või piirkonda külastada või seal elada.
10. Kui bhikkhu teab, et mingi isikuga (puggala) seoses suurenevad tema meeles mitteoskuslikud omadused või vähenevad oskuslikud omadused, ei tohiks ta selle isikuga suhelda; kui aga mingi isikuga seoses suurenevad tema meeles oskuslikud omadused või vähenevad mitteoskuslikud omadused, siis tuleks tal selle isikuga suhelda.

[1]       „yo ca vassasataṁ jīve,
          dussīlo asamāhito;
          ekāhaṁ jīvitaṁ seyyo,
          sīlavantassa jhāyino.“ – KN, Dhp 110.

^[2] Samathasutta AN 10.54.