5 jõudu (pañca balāni)

Paalikeelne sõna bala tähendab nii tugevust, jõudu kui väge.^[1] Suttades, „Jaotuste kogumiku“ „Võime osas“^[2] jm esinevad sõltuvalt õpetuse andmise eesmärgist või kuulajaskonnast erinevad jõudude loetelud. Viis jõudu moodustavad seitsmest kogumikust koosneva 37 virgumisele juhtiva dhamma (bodhi-pakkhiya-dhamma) viienda kogumiku. Kõige põhjalikum jõudude loetelu on toodud „Analüütilise tee“ „Jõu arutelus“, mis koondab kokku erinevates kanoonilistes tekstides esinevad 68 jõudu. Tipitakas esinevad alljärgnevad jõudude loetelud.

• Neli jõudu (cattāro balāni) – (1) usu- energia-, teadlikkuse- ja keskenduse jõud;^[3] (2) tarkuse-, energia-, laitmatuse- ja ühtsuse-/koosolemisejõud;^[4] (3) teadlikkuse-, keskenduse -, laitmatuse- ja ühtsusejõud;^[5] (4) kaalutlemise-, arendamise-, laitmatuse- ja ühtsusejõud;^[6] (5) energia-, teadvustamise-, keskenduse ja tarkusejõud.^[7]
• Viis jõudu (pañca balāni) – (1) usu-, energia-, teadvustamise-, keskenduse- ja tarkusejõud;^[8] (2) usu-, häbi-, kartuse-, energia- ja tarkusejõud.^[9]
• Seitse jõudu (satta balāni) – usu-, energia-, häbi-, kartuse-, teadlikkuse-, keskenduse- ja tarkusejõud^[10];
• 68 jõudu (aṭṭhasaṭṭhi balāni) – usu-, energia-, teadlikkuse-, keskenduse-, tarkuse, häbi-, kartuse-, kaalutlemise-, arendamise-, laitmatuse-, ühtsuse-/koosolemise- ja kannatlikkuse-, teadmiste-, veendumuse-, valitsemise-, resoluutsuse-, rahu- ja läbinägemisejõud; 10 õppija jõudu, 10 mitteõppija (st arahanti või buddha) jõudu, 10 tulvade hävitamise jõudu, 10 üleloomulikku jõudu ja 10 Tathaagata jõudu.^[11]

Antud kontekstis hõlmab jõu arendamine viit jõudu (pañca balāni), milleks on:^[12]

1. usujõud (saddhā-bala),
2. energiajõud (viriya-bala),
3. teadlikkusejõud (sati-bala),
4. keskendusejõud (samādhi-bala),
5. tarkusejõud (paññā-bala).

Viie jõu kirjeldused ja arendamismeetodid on toodud „Tipitakas“ „Jaotuste kogumikus“, „Jõu osas“.^[13] Buddha on õpetanud, et nende viie jõu arendamise teel ületab bhikkhu viha (dosa), pettekujutluse (moha), sallimatuse (kodha), vaenu (upanāha), mustamise/silmakirjalikkuse (makkha), halastamatuse (paḷāsa), kadeduse (issāya), saamahimu (macchariya), petlikkuse (māyāya), reetlikkuse (sāṭheyya), jäikuse/kõrkuse (thambhassa), ägeduse (sārambhassa), uhkuse (māna), eneseuhkuse (atimānassa), upsakuse (madassa) ja hoolimatuse (pamādassa) ning saavutab ülimad teadmised (abhiññāya), täielikud/lõplikud teadmised (pariññāya), täielik hääbumise (parikkhayāya), hülgamise (pahānāya), hääbumise (khayāya), kaotamise (vayāya), kiretuse (virāgāya), lakkamise (nirodhāya), hülgamise (cāgāya) ja loobumise (paṭinissaggāya).^[14] Kui bhikkhu arendab viit jõudu kasvõi sõrmenipsu pikkuse aja, tuntakse teda kui bhikkhut, kel on džhaana ning kes järgib juhiseid (ovādapatikaro) ega söö almustoitu asjata.^[15]

Jõud hävitavad nende vastandid ja kõrgemad köidikud

Viie jõu arendamine hävitab nende vastandid, samuti kire, viha ja pettekujutluse ning viis kõrgemat köidikut. Neid viit nimetatakse jõuks, kuna neil on jõud ületada vastand ja jääda vankumatuks vastutöötamise suhtes. Viis võimet (indriya) vastavad viiele jõule (bala), ja neid arendatakse koos. Viie võime ja viie jõu vahe seisneb selles, et võime kontrollib jõudu, kuid jõul on võime ületada sellele vastand. Näiteks usuvõime (saddhindriya) kontrollib usujõudu, kuid usujõul (saddhā-bala) on võime ületada usuvõime vastand – kahtlus (vicikicchā). Viie võime arendamine hävitab kire, viha ja pettekujutluse (rāga, dosa, moha),^[16] ja neile vastava 5 jõu arendamine hävitab 5 kõrgemat köidikut (uddhambhāgiyāni saṁyojanāni).^[17]

1. Usujõud (saddhā-bala)

Usk vastab usuvõimele (saddhindriya) mis on kaunis teadvustegur (sobhana-cetasika) ning selle funktsiooniks (rasa) on meele selitamine. Usu omaduseks (lakkhana) on kolme kalliskivi ja kõlbluse omaksvõtt. Usk avaldub (paccupatthāna) meele selgusena (pasanna) ja on lähim viie jõu ja kolme kalliskivi ja kõlbluse põhjustaja (padatthāna).

Jõu arutelus toodud 10 usujõu aspekti kohaselt on usujõud:

1. mitteusust mittekõigutatav (as-saddhiye na kampatīti)
2. samaaegselt sündinud [mitteoskuslike] dhammade suhtes järeleandmatu (saha-jātānaṁ dhammānaṁ upattham­bha­n-aṭ­ṭhena)^[18]
3. plekke hävitav (kilesānaṁ pari­yādān-aṭ­ṭhena)
4. läbistavalt puhastav (paṭi­vedhā­di­viso­dha­n-aṭ­ṭhena)
5. teadvust otsusekindlaks muutev (cittassa adhiṭṭhā­n-aṭ­ṭhena)
6. teadvust puhastav (cittassa vodān-aṭṭhena)
7. eristav (visesā­dhi­gam-aṭ­ṭhena)
8. kõrgemat läbistav (uttari­paṭi­vedh-aṭ­ṭhena)
9. tõde täielikult realiseeriv (saccā­bhisa­may-aṭ­ṭhena)
10. lakkamist loov (nirodhe patiṭ­ṭhā­pak-aṭ­ṭhena)^[19]

Usujõud tähendab, et mungal on usk Buddhasse, mida ta arendab mõtlustades:

Sestap on Ülim Arahant, Täielikult Virgunu, tarkuses ja käitumises täiuslik, õnnesläinu, maailmade teadja, ületamatu inimeste suunaja-juht inimeste ja jumalate Õpetaja, Mõistnu, Ülim.^[20]

Usujõud on nähtav vooguastunu puhul (sotāpattiyaṅgesu).^[21]

2. Energiajõud (viriya-bala)

Energiajõud tuleneb (1) mitteoskuslikest dhammadest loobumisest ja (2) oskuslike dhammade arendamisest – misläbi on bhikkhu tugev, kindel, jõuline ja energiline.^[22]

Energiajõud on loidusest kõigutamatu (kosajje na kampatīti) ning vastab muus osas usujõu 2-10 aspektile.^[23]

Energiajõud on nähtav neljas õiges pingutuses (catūsu sammappadhānesu).^[24]

3. Teadlikkusejõud (sati-bala)

Teadlikkusejõud on vahetust teadlikkusest tulenev jõud. Arija järgija on teadlik kõigest keha, tunnete ja teadvuse tasandil toimuvast. Ta püsib ärksas teadlikkuses ning tänu teadlikkusejõule suudab ta mäletada ja meenutada pikka aega tagasi öeldut ja tehtut.

Teadlikkusejõud on hooletusest kõigutamatu (pamāde na kampatīti), vastab muus osas usujõu 2-10 aspektile^[25] ning on nähtav neljas teadlikkuse loomises (catūsu satipaṭṭhānesu).^[26]

4. Keskendusejõud (samādhi-bala)

Olles eraldunud ilmaliku eluga seotud meelelistest naudingutest ning mitte oskuslikest dhammadest, saavutab ja püsib bhikkhu esimeses džhaanas, kus esinevad takistustest eraldumises tekkinud rõõm ja õnn (pīti-sukha). Ta siseneb teise džhaanasse, kus mõtlemine ja läbiuurimine (vitakka-vicārāna) lakkavad ning esineb keskenduses tekkinud rõõm ja õnn koos sisemise selguse, kindluse ja meele ühtsustumisega (cetaso ekodibhāva) süvenevad. Rõõmu ja kire lakkamises tekkinud neutraalsuse saavutamisega, tähelepanelikus teadvelolus (sampajāna) püsimisega ning õnnelikuna jõuab bhikkhu kolmandasse džhaanasse. Loobudes nii õnnest kui dukkhast, heameelest ja ka pahameelest (somanassa-domanassāna), püsides dukkhast ja õnnest vabas neutraalse teadvelolu puhtuses (adukkha-ma-sukhaṁ upekkhā-sati-pārisuddhi), saavutab bhikkhu neljanda džhaana ja viibib selles.^[27]

Keskendusjõud on rahutusest kõigutamatu (uddhacce na kampatīti), muus osas aga vastab usujõu 2-10 aspektile,^[28] ning on nähtav neljas džhaanas (catūsu jhānesu).^[29]

5. Tarkusejõud (paññā-bala)

Tarkusejõud tähendab seda, et Arija järgijal on (1) arija tarkus tekkimisest ja lakkamisest (uday-atthagāminiyā) ning (2) läbistav teadmine õigest dukkha lõppemise teest (sammā dukkha-kkhaya-gāminiyā).^[30]

Nii nagu [keppidest ehitatud või puukarkassil põhineva] onni (kuṭikā) katuse tipp on olulisim (agga), kuna hoiab koos (saṅgāhika) ja seob kokku (saṅghātaniya) kogu onni, nii ka neist viiest jõust on olulisim tarkuse jõud, kuna tarkuse jõud seob kokku ja hoiab koos kõiki viit jõudu.^[31] Tarkusejõud seob kokku ka usu, kõlbelise häbi, kartuse ja energia jõu ning hoiab neid kindlalt koos.^[32]

Tarkusejõud on mitteteadmisest kõigutamatu (avijjāya na kampatīti), muus osas vastab usujõu 2-10 aspektile,^[33] ning on nähtav neljas arijas tões (catūsu ariyasaccesu).^[34]

Häbijõud (hiri-bala) ja kartusjõud (ottappa-bala)

Arija järgija (ariya-sāvaka) hoidub kõlbelise häbi (hiri) ja kartuse (ottappa) jõul (1) keha, kõne ja meele läbi halbatoovast käitumisest ning (2) kurjadest ja mitteoskuslikest dhammadest.^[35]

Kui teadvuses üks oskuslik jõud kaob, võtab selle üle mitteoskuslikkus.^[36] „Dukkha suttas“ hoiatab Buddha, et bhikkhu, kes on usuta, häbitu, kartusetu, laisk ja mittetark, elab käesolevas elus õnnetult, dukkhas, ahastuses ja palavikuliselt ning peale tema keha ülesütlemist on oodata halba (duggati) uut sündi^[37] Niraaja vallas^[38]. Kui bhikkhul on aga viis jõudu, elab ta õnnelikult, vabana dukkhast ja palavikulisusest ning peale tema keha surma on oodata õnnelikku (sugati) uut sündi^[39] kõrgemas taevalikus vallas (sagga)^[40]. Väljaarendatud häbi- ja kartusejõud on kõigutamatud juba loobutud naudingusoovi suhtes.^[41]

Dhamma teostamine nii enda kui teiste hüvanguks

„Jaotuste kogumiku“ „Jõu osas“^[42] asuvas „Esmase heaolu suttas“^[43] õpetab Buddha, et bhikkhu, kes omab viit dhammat, võib teostada õpetust enda, mitte teiste heaolu nimel. Ta (1) saavutab kõlbluse (sīla-sampanna), (2) keskenduse (samādhi-sampanna), (3) tarkuse (paññā-sampanna), (4) vabanemise (vimutti-sampanna) ning (5) vabanemise teadmise ja nägemise (vimutti-ñāṇa-dassana-sampanna), kuid ei julgusta teisi neid saavutama. Teine bhikkhu, kes ei ole viit dhammat veel saavutanud, julgustab teisi neid arendama.^[44] Kolmas bhikkhu aga, kes ei ole viit dhammat saavutanud, ei julgusta ka teisi neid saavutama.^[45] Neljas bhikkhu aga teostab viit dhammat nii iseenda kui teiste hüvanguks.^[46] Sama põhimõte on toodud „Chavālāta suttas“,^[47] kus Mõistnu õpetas, et dhamma ja vinaja harjutamise motivatsioon võib plekkidest sõltuvalt olla erisugune. Ta tõi välja neli erinevat isikut (puggala), kes teostavad õpetust kas:

1. ei enda ega teiste hüvanguks                 (nevattahitāya paṭipanno no parahitāya);
2. teiste, kuid mitte enda hüvanguks          (parahitāya paṭipanno no attahitāya);
3. enda, kuid mitte teiste hüvanguks          (attahitāya paṭipanno no parahitāya);
4. nii enda kui teiste hüvanguks                  (attahitāya ceva paṭipanno parahitāya ca).

Suttas kohaselt on teine isik parem kui esimene, kolmas isik parem kui teine ja neljas isik parem kui kolmas. Isikut, kes teostab dhammat nii enda kui teiste hüvanguks, nimetas Buddha võrratuks (aggo), parimaks (seṭṭho), vabanevaks (mokkho), kõrgeimaks (uttamo) ja olulisimaks (pavaro).

Neli eduka dhamma teostamise tuge

Toetatuna viiest dhammast – (1) usust (saddha), (2) häbist (hiri), (3) [kõlbetust] kartmatusest (ottappa), (4) energiast (vīriya) ja (5) tarkusest (pañña) – püüdleb bhikkhu mitteoskusliku hülgamise (akusalaṁ pajaha) ja oskusliku arendamise (kusalaṁ bhāveti) poole. Näinud mitteoskuslikke ja oskuslikke dhammasid arija tarkusega, saavutab ta täieliku hülgamise (suppahīna). Eelloetletud viiele dhammale rajatud bhikkhu praktika järgimine on teatud moodustunud asjade suhtes (1) taluv (saṅkhāyekaṁ paṭisevati) ja (2) kannatlik (adhivāseti) ning oskamatute dhammade suhtes (3) hoiduv (parivajjeti) ja (4) eemaldav (vinodeti) – need neli toetavad teostamist (nissaya-sampanna).^[48]

Madalamasse ellu naasmine on seotud viie dhamma puudumisega

Buddha on õpetanud, et bhikkhu või bhikkhuni, kes lükkab tagasi väljaõppe ning naaseb madalamasse ellu, väärib kriitikat viie dhamma – usu, häbi, kartuse, energia ja tarkuse – puudumise kohta.^[49] Vaid neid viit dhammat austav ja arendav bhikkhu on võimeline saavutama õpetuses ja väljaõppes arengu, täiustumise ja küpsuse.^[50]

Viie võime ja viie jõu omavaheline seotus

„Sāketa suttas“^[51] õpetab Buddha viie võime ja viie jõu seotust näite abil, kus voolava jõe keskel on üksik saar: ühtpidi võib voolavat vett pidada ida- ja läänepoolseks, teisalt on tegemist ühe ja sama jõe vooluga. Viie võime arendamise kaudu saab Arija järgija vooguastunuks ning nendele võimetele vastavate jõudude väljaarendamise läbi arijaks. Igas arija isiku etapis võimete arendamise teel need tugevnevad ja muutuvad jõuks, mis suudavad kontrollida ja ületada kõik nende mitteoskuslikud vastandid.

Kui Arija järgija on viit võimet ja viit jõudu õigel moel puhastanud ja arendanud, muutuvad need kõigutamatuks ning ta ammutab nendest väe, mille abil kindlasti ületab kõik virgumise poole liikumisel ilmnevad takistused.

Viis jõuga seotud kanoonilised tekstid

• Aṅguttaranikāya, Acharāsaṅghāta Vagga AN 1.419–423.
• Aṅguttaranikāya, Upasampadā Vagga AN 5.308–1152.
• Aṅguttaranikāya, Paṭhamapaṇṇāsaka, Bala-Vagga AN 5.
• Asubhasutta AN 4.163.
• Catutthahitasutta AN 5.20.
• Daṭṭhabbasutta AN 5.15.
• Dukkhasutta AN 5.3.
• Dutiyaagāravasutta AN 5.10
• Dutiyahitasutta AN 5.18.
• Dutiyapuññābhisandasutta AN 4.52.
• Indriyabhāvanāsutta MN 152.
• Kūṭasutta AN 5.12.
• Mahā­pari­nib­bā­nasutta DN 16.
• Ogha Vagga SN 50.45-54.
• Pālileyyasutta SN 22.81.
• Paññābalasutta AN 4.153.
• Paṭhamahitasutta AN 5.17.
• Paṭi­sam­bhi­dā­magga-pāli, Balakathā Ps 2.9.
• Paṭisambhidāmagga-pāli, Indriyakathā Ps 1.4.
• Paṭi­saṅ­khā­na­balasutta AN 4.155.
• Piṇḍa­pāta­pāri­suddhisutta MN 151.
• Punagaṅgā Peyyālavagga SN 50.55–66.
• Punakūṭasutta AN 5.16.
• Saddhā­balasutta AN 4.152.
• Sāketasutta SN 48.43.
• Samāpattisutta AN 5.6.
• Saṁkhittabalasutta AN 7.3.
• Saṁyuttanikāya, Puna Gaṅgāpeyyāla Vagga, Punapācī­nā­disutta SN 48.125–​136.
• Sampasādanīyasutta DN 28.
• Saṅgītisutta DN 33.
• Saṅkhittasutta [Balasaṅkhittasutta] AN 5.13.
• Satibalasutta AN 4.154.
• Sikkhāsutta AN 5.5.
• Tatiyahitasutta AN 5.19.
• Tatiyavitthārasutta SN 48.17.
• Vitthatasutta [Balavitthatasutta] AN 5.14.
• Vitthatasutta AN 5.2.
• Vitthatabalasutta AN 7.4.
• Vitthārasutta AN 4.162.
• Yathābhatasutta AN 5.4.

^[1] bala [√bal + a] „jõud“ 1: nt. jõud, vägi, tugevus. 2: sõjaline jõud; sõjavägi. 3: rahaline jõud ehk jõukus, finantsvõimekus. 4: vareste liik (raipevaresed?). Vt ka PED lk 1099-1100.

^[2] Aṅguttaranikāya, Catutthapaṇṇāsaka, Indriyavagga.

^[3] “saddhābalaṁ, vīriyabalaṁ, satibalaṁ, samādhibalaṁ…” – Saddhā­balasutta AN 4.152;  Saṅgītisutta DN 33 jt.

^[4] “paññābalaṁ, vīriyabalaṁ, anavajjabalaṁ, saṅgahabalaṁ…” – Paññābalasutta AN 4.153 jt.

^[5] „satibalaṁ, samādhibalaṁ, anavajjabalaṁ, saṅgahabalaṁ…“ – Satibalasutta AN 4.154 jt.

^[6] „paṭi­saṅ­khā­na­balaṁ, bhāvanābalaṁ, anavajjabalaṁ, saṅgahabalaṁ…“ – Paṭi­saṅ­khā­na­balasutta AN 4.155 jt.

^[7] „vīriyabalaṁ, satibalaṁ, samādhibalaṁ, paññābalaṁ.“ –  Saṅgītisutta DN 33 jt. 

^[8] „saddhābalaṁ, vīriyabalaṁ, satibalaṁ, samādhibalaṁ, paññābalaṁ…“ – Vastavalt Saṅkhittasutta [Balasaṅkhittasutta] AN 5.13 ja Vitthatasutta [Balavitthatasutta] AN 5.14. Samasugust viiest bala jaotust sisaldavad ka Mahā­pari­nib­bā­nasutta DN 16; Piṇḍa­pāta­pāri­suddhi­sutta MN 151; Pālileyyasutta SN 22.81; Balakathā Ps 2.9 jt.

^[9] „saddhābalaṁ, hirībalaṁ, ottappabalaṁ, vīriyabalaṁ, paññābalaṁ.“ – Kūṭasutta AN 5.12. 

^[10] „satta balāni – saddhābalaṁ, vīriyabalaṁ, hiribalaṁ, ottappabalaṁ, satibalaṁ, samādhibalaṁ, paññābala.“ –  Saṅgītisutta DN 33 ja Saṁkhittabalasutta AN 7.3; samuti Vitthatabalasutta AN 7.4 jt. Sama seitsmene jõudude loetelu esineb ka „Abhidhammakorvis“, „Dhammagruppides“ Dhs 58, 95, 102 jt.

^[11] „api ca aṭṭhasaṭṭhi balāni – saddhābalaṁ, vīriyabalaṁ, satibalaṁ, samādhibalaṁ, paññābalaṁ, hiribalaṁ, ottappabalaṁ, paṭi­saṅ­khā­na­balaṁ, bhāvanābalaṁ, anavajjabalaṁ, saṅgahabalaṁ, khantibalaṁ, paññattibalaṁ, nijjhattibalaṁ, issariyabalaṁ, adhiṭṭhā­na­balaṁ, samathabalaṁ, vipassanābalaṁ, dasa sekhabalāni, dasa asekhabalāni, dasa khīṇā­sava­balāni, dasa iddhibalāni, dasa tathā­gata­balāni.“ – Balakathā Ps 2.9.

^[12] Saṅkhittasutta [Balasaṅkhittasutta] AN 5.13; Vitthatasutta [Balavitthatasutta] AN 5.14; Mahā­pari­nib­bā­nasutta DN 16; Piṇḍa­pāta­pāri­suddhi­sutta MN 151; Pālileyyasutta SN 22.81; Balakathā Ps 2.9 jt.

^[13] Paṭhamapaṇṇāsaka, Balavagga AN 5.

^[14] Upasampadāvagga AN 5.308–1152.

^[15] Acharāsaṅghātavagga AN 1.419–423.

^[16] Punagaṅgāpeyyālavagga, Punapācī­nā­disutta SN 48.125–​136; Punagaṅgā Peyyālavagga SN 50.55–66 jt. 

^[17] „pañcimāni, bhikkhave, uddham­bhāgi­yāni saṁyojanāni. katamāni pañca? rūparāgo, arūparāgo, māno, uddhaccaṁ, avijjā – imāni kho, bhikkhave, pañ­cuddham­bhāgi­yāni saṁyojanāni.“ – Oghavagga SN 50.45-54.

^[18] attha huvi, eelis, kasu; (moraalne) hea, õnnistus, heaolu; õitseng, PED lk 59-62.

^[19] Balakathā Ps 2.9.

^[20] Vitthatasutta AN 5.2.

^[21] Daṭṭhabbasutta AN 5.15.

^[22] Vitthatasutta AN 5.2; Vitthatasutta AN 5.14; Vitthatabalasutta AN 7.4

^[23] Balakathā Ps 2.9, lk 349.

^[24] Daṭṭhabbasutta AN 5.15.

^[25] Balakathā Ps 2.9, lk 349.

^[26] Daṭṭhabbasutta AN 5.15.

^[27] Vitthatasutta AN 5.2.

^[28] Balakathā Ps 2.9, lk 349.

^[29] Daṭṭhabbasutta AN 5.15.

^[30] Vitthatasutta AN 5.14.

^[31] Punakūṭasutta AN 5.16.

^[32] Kūṭasutta AN 5.12; Punakūṭasutta AN 5.16.

^[33] Balakathā Ps 2.9, lk 349.

^[34] Daṭṭhabbasutta AN 5.15.

^[35] Vitthatasutta AN 5.2; Vitthatabalasutta AN 7.4.

^[36] Samāpattisutta AN 5.6.

^[37] Dukkhasutta AN 5.3.

^[38] Yathābhatasutta AN 5.4.

^[39] Dukkhasutta AN 5.3.

^[40] Yathābhatasutta AN 5.4.

^[41] Balakathā Ps 2.9, lk 349.

^[42] Paṭhamapaṇṇāsaka, Balavagga AN 5.

^[43] Paṭhamahitasutta AN 5.17.

^[44] Dutiyahitasutta AN 5.18.

^[45] Tatiyahitasutta AN 5.19.

^[46] Catutthahitasutta AN 5.20.

^[47] Chavālātasutta AN 4.95.

^[48] Nissayasutta AN 9.2.

^[49] Sikkhāsutta AN 5.5.

^[50] Dutiyaagāravasutta AN 5.10.

^[51] Sāketasutta SN 48.43.