Otsingutulemused

Buddha õpetus on eksisteerinud üle 2500 aasta. Dhamma ja selle teostuse suurematest muutustest johtuvalt võib buddhaluse ajaloo jagada tinglikult kolme suuremasse ajajärku. Esimene ajastu hõlmab ajajärku Buddha virgumisest kuni mahaajaana koolkonna tekkimi...

Õige kõlblus (sammā-sīla) moodustab arija kaheksaosalise tee 3-5 osa, milleks on: õige kõne (sammā vācā), õige tegu (sammā kammanta) ja õige eluviis (sammā ājīva). Buddhistlikke kõlblusjuhiseid ei käsitleta käskudena, vaid vabatahtliku eetilise kohustusena, m...

Mahaajaana süsteemne eristumine Ajavahemikus 1. sajandist e.m.a kuni 1. sajandini m.a.j kirjutatud sanskritikeelses „Hea dharma lootossuutras“ (Saddharma Puṇḍarīka Sūtra)[1] ilmusid uued terminid „mahaajaana“ (mahāyāna) ja „hinajaana“ (hīnayāna), kui varajase...

Väheõppinud inimene vananeb nagu härg – tema liha kasvab, kuid tema tarkus ei kasva.[1] Virgumise tee algab õige dhamma ja vinaja õppimisest ning tarkuse teostamisest.[2] „Koosretsiteerimise suttas“[3] eristas Buddha tarkuse (paññā) omandamisel alljärgnev...

Kuigi Buddha täpse eluaja ning dhammavinaya tõlgenduste üle peetakse teaduskirjanduses jätkuvalt arutelusid, ei ole Buddha ajalooline eksistents ühegi tõsiseltvõetava uurija poolt kahtluse alla seatud. Tema elulugu on buddhalikes kogukondades laialt tuntud, ku...

Buddha nimetas ennast oma eelmistest sündidest rääkides bodhisattaks (paali bodhisatta, sanskr/mahaajaana bodhisattva). Tipiṭaka loetleb Gootama Buddhale eelnenud 27 buddha nimed, kes kõik enne buddhaks saamist olid samuti bodhisattad. Tulevase bodhisattana on...

Bodhisatta Gootama sündis Indias keset sügavat sotsiaalset ja filosoofilist revolutsiooni. Arenevad kuninglikud linnad nagu Kosala ja Magadha täitusid järjest uute elanikega ning üle India rändasid erinevate usuliikumiste järgijad ja õpetajad. Buddha pärines ...

Buddha elas 6.-5. sajandil e.m.a, kuid tema täpse eluaja suhtes valitseb algset õpetust esindava theeravaada koolkonna, hiljem tekkinud sektide järgijate ja tänapäeva budoloogide vahel eriavamus. Budistlik ajaarvamine Hiina ja Kreeka-Rooma kultuuridest erine...

„Nalaka sutta“[1] toob ära loo joogist (yogi), tolle aja kuulsast ennustajast ja pühakust Asita’st. Kui Asita kuulis, et inimeste maailmas on sündinud bodhisatta, tuli ta Himaalaja (himālaya) mägedest alla valitseja Suddhodana lossi last vaatama. Nähes lausa...

„Suur Saccaka sutta“[1] toob ära sündmuse Buddha noorpõlvest, mis mängis hiljem Tema virgumises olulist osa. Suttas kirjeldab Buddha, kuidas ta lapsena, istudes roosõunapuu (jambu) jahedas varjus, saavutas iseeneslikult esimese džhaana.[2] Buddha enda kirjeld...

Siddhattha abiellus 16 aastaselt omavanuse nõo, printsess Yasodharā’ga (Bhaddakaccānā).[1] „Õnneliku noorusaja suttas“[2] kirjeldab Buddha, kuidas ta elas 13 aastat keset hõrku luksust ja õndsust, teadmata mis toimub teiselpool lossi müüre. Kuningas Suddhodana...

„Māgaṇḍiya suttas“[1] selgitab Buddha hedonistist rändajale (paribbājaka) Māgaṇḍiya’le, et kuigi ta elas nooruses kuninglikus luksuses ja nautis viie tajuga kogetavaid naudinguid[2], mõistis ta hiljem naudinguiha rahuldamise kannatuslikku olemust, mis kallutas...

„Erakränduri suttas“[1] toodu kohaselt hülgas Siddhattha lämmatava, rõhuva ja tolmuse koduelu ning asus elama vabas õhus koduhüljanu (pabbajita) elu. Ta hoidus kehaga kurjast käitumisest (pāpa-kamma) ja dukkhat põhjustavast kõnest (vacī-duccarita) ning teostas...

„[Arija] otsingu suttas“[1] kirjeldab Buddha, kuidas peale kodust lahkumist läks ta tol ajal tuntud joogi ja õpetaja Āḷāra Kālāma juurde ning lausus: „Ma soovin, sõber Kālāma, selles dhammavinaya ja brahmalikus käitumises elada“.[2] Āḷāra Kālāma kinnitas, tema...

„[Arija] otsingu suttas“ ja „Suures Saccaka suttas“[1] kirjeldab Buddha, kuidas ta peale Āḷāra Kālāma ja Uddaka Rāmaputta juurest lahkumist jätkas koos viie askeediga äärmuslikku joogat. Nende pingelist püüdlemist kajastavad lisaks ka „Hirmu ja kartuse sutta“ ...

„[Arija] otsingu suttas“[1] jutustab Buddha, kuidas Ta, olles ise sünni, vananemise, haiguse, surma, leina ja plekkide objekt, ning mõistes sünni, vananemise, haiguse, surma, leina ja plekkidega kaasnevat ohtu, ning otsides mittesünnist, mittevananemisest, mit...

„See on dukkha arija tõde“: nii, bhikkhud, ilmnes mul varem mittekuuldud dhamma silm, ilmnes teadmine, ilmnes tarkus, ilmnes taipamine [ja] ilmnes valgus. „See on dukkha tekkimise arija tõde“: nii, bhikkhud, ilmnes mul varem mittekuuldud dhamma silm, ilmnes...

Vinayapiṭaka osa Mahāvaggapāli ning Udānapāli’s sisalduv Bodhivagga[1] kirjeldavad Buddha virgumisjärgset aega, millest suurema osa ajast veetis ta keskenduses Nerañjarā jõe lähedal asuva bodhipuu all, kohas, kus ta saavutas mõistmise ja virgus (bodhi), ning m...

„[Arija] otsingu suttas“[1] kirjeldab Buddha, kuidas ta, viibides Uruvelā’s, Nerañjarā jõe kaldal, Bodh Gaya linna ääres asuva virgumispuu all, mõistis, et dhamma, mille ta oli avastanud ja teostanud, oli ülimalt sügav (gambhīra), raskesti nähtav (duddasa), ra...

Ilmikute sangha tekkimine Kui Buddha istus kaheksandal nädalal peale virgumist ājāyatana puu (ladina k: Budhanania Latifolia) all virgumisjärgses õndsuses, möödusid sealtkandist kaupmehed Tapussa ja Bhallika, kes annetasid Buddhale riisikooke ja meepalle (man...