Täpsem otsing
Otsingutulemused
leitud 210 vastet
Õige vaade sõltuvuslikust tekkimisest (paṭiccasamuppāda sammādiṭṭhi)
„Kaccānagotta suttas“[1] õpetab Buddha, et ka vaated „kõik on olemas“ ja „kõik ei ole olemas“ on äärmused ning selle asemel peaks õige dhamma järgija valima kesktee, mille kohaselt mitteteadmine põhjustab moodustised (avijjā-paccayā saṁkhārā), moodustised...
Õige vaate kokkuvõte
Õige vaatega seotud dhammade loetelud ÕIGE VAATEGA SEOTUD DHAMMAD 2 tõde (sacca) 1. arija tõde (ariya-sacca) 2. mittearija tõde (anariya-sacca) Ariyadhamma-sutta AN 10.135 2 tõde (sacca) 1. suhteline t...
Õige vaade neljast arija tõest (catusacca sammādiṭṭhi)
Bhikkhud, on neli arija tõde. Millised neli? Dukkha arija tõde,dukkha tekkimise arija tõde,dukkha lakkamise arija tõde,dukkha lakkamisele viiva tee arija tõde.[1] Ühed inimesed on seisukohal, et igasugune tõde on inimese enda väljamõeldis. Teised jälle...
Õige vaade (sammādiṭṭhi) ja vale vaade (micchādiṭṭhi)
„Mis on, bhikkhud, õige vaade? See on, bhikkhud, dukkha teadmine, dukkha tekkimise teadmine, dukkha lakkamise teadmine, dukkha lakkamiseni viiva tee teadmine – seda nimetatakse, bhikkhud, õigeks vaateks.“[1] Õppija tee sisaldab kaheksat osa (aṭṭhaṅga-sama...
ÕIGE MÕTE (sammāsaṁkappa)
Õige mõte (sammāsaṁkappa) ja vale mõte (micchāsaṁkappa)
„Tee analüüsi suttas“[1] õpetab Buddha: Ja bhikkhud, mis on õige mõte? See on, bhikkhud, [ilmalikust elust ja naudingutest] loobunud mõte, mittekuritahtlik mõte, mittevägivaldne mõte: seda, bhikkhud, nimetataksegi õigeks mõtteks. Vale mõtte vale mõttena ...
[Maisest] loobunud mõtlemine (nekkhammasaṁkappa)
Kas on olemas, Meister Gootama, majaperemees, kes ilma majaperemehe köidikust loobumata teeb keha lagunedes [pärast surma] vaevale lõpu?Pole olemas, Vaccha, majaperemeest, kes ilma majaperemehe köidikust loobumata teeb keha lagunedes [pärast surma] vaevale l...
Mittekuritahtlik mõtlemine (avyāpādasaṁkappa)
Saagigu mõrtsukad teil või ükshaaval jäsemed jõhkralt küljest – kes selle pärast oma südames viha kannab, ei käi minu õpetuse järgi.[1] „Subha sutta“[2] räägib sellest, kuidas noor braahmani õpilane (māṇava) Todeyya poeg Subha (subha todeyya-putta) läks B...
Mittevägivaldne mõtlemine (avihiṁsāsaṁkappa)
Ei ole arija see, kes on elusolenditega vägivaldne; [kes aga käitub] vägivallatult kõikide olenditega – [teda] kutsutakse arijaks.[1] Mittevägivaldsus (avyāpāda [a eitust väljendav eesliide + vyāpāda vigastama; vägivaldsus = ahiṁsā, avihesā]) tähendab vig...
Vale, oskamatu mõtte ületamine
„Vale sutta“[1] kohaselt saab vale mõtlemine (miccha-saṁkappa) ehk oskamatu mõtlemine (akusala-saṁkappā)[2] alguse valest vaatest, mistõttu on vale ja oskamatu mõtlemise ületamise eelduseks õige ning oskusliku vaate väljakujundamine. Mõtlemise muutmine Kui m...
Õige mõtte kokkuvõte
Õige mõttega (sammā-saṁkappa) seotud dhammade loetelud 3 õiget mõtlemist (kusala-saṁkappā): (1) [Maisest] loobunud mõte (nekkhamma-sankappa), (2) mittekuritahtlik mõte (avyāpāda-sankappa), (3) mittevägivaldne mõte (avihiṁsā-sankappa). 3 oskamatut mõtlemis...
II. DHAMMAVINAYA ENTSÜKLOPEEDIA
II. OSA: ÕIGE KÕLBLUS (sammāsīla) – NII NAGU ÕPETAS BUDDHA Austus Temale, Ülimale, Arahantile, Õigesti Mõistnule! namo tassa bhagavato arahato sammāsambuddhassa! Kes elab dhamma järgi, seda kaitseb dhamma. dhammo have rakikhati dhammacāriṁ.– Dhammikatthera...
EESSÕNA JA VIITED
ÕIGE KÕNE (sammāvācā)
Õige kõne (sammāvācā) ja vale kõne (micchavācā)
„Tee analüüsi suttas“[1] õpetab Buddha: Ja mis on, bhikkhud, õige kõne? See on, bhikkhud, vale rääkimisest hoidumine, laimavast kõnest hoidumine, karmist kõnest hoidumine ja tühjast ning segasest jutust hoidumine: seda, bhikkhud, nimetatakse õigeks kõneks. ...
Vale rääkimisest hoidumine (musāvādāvirati)
Vale rääkimine (musā-vādā [musā väär, vale + vāda rääkimine, kõne, jutt; öeldu, maine, omadus, tunnus; arutelu, vaidlus, poleemika; õpetus, teooria, doktriin]) on (1) vale rääkimine moel, nagu oleks tegemist tõega või (2) tõe rääkimine moel, nagu oleks tegemis...
Laimavast kõnest hoidumine (pisuṇavācāvirati)
Nii nagu tuul ei kõiguta mäge, ei kõiguta süüdistused ega kiitused tarka.[1] Laim [pisuṇa (tagaselja) mustamine, keelepeks, tagarääkimine][2] tähendab „Cunda sutta“ kohaselt ühes kohas kuuldu edasirääkimises teises kohas, eesmärgiga ässitada inimesi ükste...
Karmist kõnest hoidumine (pharusavācāvirati)
Mõned niinimetatud „erakud“ ja „braahmanid“ on sügavalt kinni omaenda vaates;inimesed, kes näevad asju vaid ühest küljest,on haaratud tülidesse ja vaidlustesse.[1] Karmi kõne (pharusa-vācā [pharusa tahumata; karm, kalk, jõhker, lahkuseta][2]) tähendab jäm...
Tühjast lobast hoidumine (samphappalāpavirati)
Kes laiduväärset kiidabvõi kes kiiduväärset süüdistab[see] valib suuga õnnetuse – õnnetusest aga õnne ei leita.[1] Tühi loba (samphappalāpa [sampha kergemeelne, rumal, naiivne, mõttetu + palāpa vatramine, vadistama, loramine, lobisemine; jõude, tühi, sis...
Oskuslik ja sobilik kõne
Ära suhtle pahatahtlike sõpradega, ära suhtle alatute inimestega. Suhtle hüveliste sõpradega, suhtle vooruslike inimestega.[1] „[Hästi räägitud] sõnade sutta“[2] kohaselt on hästi räägitud kõne laitmatu (an-avajjā) ja mittekritiseeritud arukate poolt (ananuva...