Täpsem otsing
Otsingutulemused
leitud 210 vastet
Seitse puhtust (satta-visuddhi)
„Kaarikujuhi suttas“[1] on toodud Auväärse Puṇṇa Mantāṇiputta selgitused Auväärsele Sāriputta’le dukkha lõppemisele ja nibbaana saavutamisele viivast seitsmest järjestikusest puhastumise (satta-visuddhi) etapist, mida viiendal sajandil Sri Lankal elanud bhikkh...
Läbinägemise arendamise keskendus (vipassanā-bhāvanā samādhi)
„Analüütiline tee“[1] sisaldab põhjalikku selgitust keskenduses läbinägemise arendamise teostamiseks. Nagu eelnevalt juba selgitatud, tähendab läbinägemise arendamine esmalt viie klammerdumise kogumiku ja seejärel kogu mentaalse ja materiaalse – nii minevikus,...
NELI ARIJA TEED (cattāro ariya-maggā)
Vooguastunu (sotāpanna)
Ammendunud Niraaja, ammendunud loomadevald, ammendunud Apaaja kannatusterohke häving; vooguastunu olen – hävinematu olemusega, Niraajatu, virgumisse lõplikult sisenenu.[1] Vooguastunu (sota voog + āpanna sisenenud, astunud) on see, kes on astunud virgumis...
Ükskordnaasja (sakadāgāmi)
Bhikkhud, naudinguikkega ühinenu (kāma-yoga-yutto) ja olemasoluikkega ühinenu (bhava-yoga-yutto) on naasja (āgāmī) – see on siia maailma naasmine.[1] Koondades viis võimet (indriya), viis jõudu (bala) ja seitse virgumisosa (bojjhaṅga) jätkab vooguastunu l...
Mittenaasja (anāgami)
Bhikkhud, naudinguikkega ühinenu, kuid olemasoluikkega mitteühinenu on mittenaasja (anāgāmī) – see on siia maailma mittenaasmine.[1] Jätkates läbinägemise arendamise teel neutraalses teadvusseisundis moodustiste (saṁkhārupekkhā) vaatlemist, saavutab bhikk...
Arahant
Bhikkhud, tulvad hävitanud arahant pole enam seotud naudinguikkega ega olemasoluikkega.[1] Arahant ([√arh, agghati? täpne etümoloogia teadmata] „kes on väärt“, väärib, vääriline; omab õigust) on Buddha õpetuse teostanud bhikkhu, kes on saavutanud Buddhaga...
VIRGUMINE JA VAIBUMINE (bodhi, nibbāna)
TEADLIKKUSE JA KESKENDUSE KAASAEGSED TEOSTUSVIISID
Tänapäeva moodsad vipassanā teostusviisid põhinevad kahel õalõpetusse kuuluval Mahāsatipaṭṭhānasutta'l, mida paljud Birma õpetajad peavad vipassanā keskseks allikaks. Kõikides vipassanā traditsioonides rõhutatakse kõlblust, ilmikute rolli munkade toetamises, ...
Algõpetusele vastavad meetodid
Auväärne Gunaratana Sri Lankalt pärit theravaada bhikkhu Auväärne Gunaratana (snd 1927) õpetab Ameerika Ühendriikides ja Läänes. Ta oli 1985. aastal asutatud Bhāvanā Society üks kaasasutajatest ning Lääne-Virginias asuva metsamunkade kloostri ülem. Gunaratana...
Mahāsatipaṭṭhānasutta’l põhinevad struktureeritud meetodid
Mahasi Sayadaw Mahāsi Sayādaw (1904–1982), tuntud ka kui U Sobhana Mahāthera, oli üks väljapaistvamaid meditatsioonimeistreid, kes õpetas vipassanā meetodit, mis levis laialdaselt nii Idas kui ka Läänes. Ta sündis 1904. aastal Birmas, Shwebo linna lähedal,...
Struktureerimata meetodid
Ajahn Chah Erinevalt Buddhast, ei õpetanud Ajahn Chah (1917–1992) struktureeritud, samm-sammult ja süsteemset teadlikkuse ja keskenduse rajamist ja arendamist. Ta teostas mungale kohaselt lihtsat eluviisi, õpetas mitte klammerduma ühegi objekti või nähtuse kü...
KESKENDUSEL TEKKIVATE TAKISTUSTE ÜLETAMINE
10 ülevaatust mitteoskusliku hülgamiseks ja oskusliku arendamiseks
Ka saja-aastasestmittekeskenduva kõlbetu elust[on] parem üks päevkõlbelise džhaai elust.[1] Mõnikord võib meele arendamist takistada ka: sobimatu rüü, toit, eluase, piirkond, inimesed või vale arusaam rahu ja läbinägemise arendamise vahekorrast jms. „Rahu...
10 sisemist ja välimist tõket
Visuddhimagga loetleb üles keskenduse arendamise 10 sisemist ja välimist tõket (paḷiboda), milleks on:[1] Eluruum (āvāsa); Perekond (kula); Vastuvõtmine (lābha); Õpilaste grupp (gaṇa); Tegevused (kamma); Reisimine (addhāna); Sugulased (ñāti); Haigus...
Seitse keskendust toetavat aspekti
Visuddhimagga[1] loetleb ka seitse keskendust toetavat aspekti, millega tuleb keskenduse harjutamisel arvestada ja milleks on: sobilik eluruum, mis toetab meele arendamist; küla, mis ei ole liiga lähedal ega liiga kaugel ning kus annetatakse almustoitu; ...
Unisuse ja väsimuse ületamine
Oluliseks meele arendamise tõkkeks on unisus ja väsimus. „Unisuse suttas“[1] õpetab Buddha Moggallāna’le kaheks moel unisuse ületamist ja meele koondamist: Mis iganes taju (yathā-saññissa) sinu meeles ilmneb, kui sa muutud uniseks, ära pane seda tähele, ära...
Mitteoskusliku mõtte ja kõne ületamine
Kui keskendust hakkavad segama mitteoskuslikud mõtted, saab neid „Mõtte kohandamise sutta“[1] kohaselt ületada viiel alljärgneval moel. Kui bhikkhu tähelepanu pöördub mingile märgile/objektile (nimitta), mis tekitab temas kurje või oskamatuid soove või ahnuse,...
Viie takistuse ületamine
Keskenduse arendamise eesmärgiks on džhaana (jhāna) saavutamine ja väljaarendamine, mis eeldab aga takistuste peatumist ja lakkamist. Buddha õpetas, et takistustest sogane meel pole võimeline saavutama keskenduse arendamise peamist eesmärki, milleks on džhaana...
Piirangud ja nende ületamine
„Piirangu suttas“[1] nimetab Buddha keskendusega kaasuvaid aspekte kitsenduseks ehk piiranguteks (sambādha) ja õpetab, kuidas neist järk-järgult vabaneda. Sutta kohaselt on piiranguteks (sambādha): silmateadvusest sündinud vorm, kõrvateadvusest sündinud he...