Otsingutulemused

Läbinägemise arendamisega seotud kanoonilised tekstid Ākaṅkhasutta AN 10.71. Alagaddūpamasutta MN 22. Anatta­lak­kha­ṇasutta SN 22.59. Aniccasutta SN 22.45. Ariyapariyesanāsutta [Pāsarāsisutta] MN 26. Chachakkasutta MN 148. Channasutta SN 22.90. Cūḷa...

Tõepoolest, vaid lilli koguva,kiinduva meelega inimeseviib surm äranagu üleujutus magava küla. Tõepoolest, vaid lilli koguvast,kiinduva meelega,naudingutest mitterahulduvast inimesestsaab Lõputegija võitu.[1] Meele arendamiseks ja treenimiseks tuleb vaba...

Buddhale eelnenud ajastul nimetati arijalasteks indoeuroopa keeli kõnelevaid hõime, kes vallutasid 2. ja 1. aastatuhandel e.m.a Põhja-India. Buddha kasutas aga sõna ariya teises tähenduses, kirjeldamaks nelja arija isiku (ariya-puggala) tüüpi, kes vastavad kõr...

Arijaisiku tee (ariya puggala magga) ja virgumise saavutamise sisuks on vabanemine kümnest köidikust. „Köidikute sutta“ kohaselt on kümme köidikut (dasa saṁyojana) järgmised.[1] Kehapõhine vaade (sakkāya-diṭṭhi). Kahtlus (vicikicchā). Kõlblusrituaalidest ...

Arija isiku, tee ja viljaga seotud kanoonilised tekstid Abbāsavasutta MN 2 Āhuneyyasutta AN 9.10 Ānisaṁsasutta AN 6.97 Arahantasutta SN 1.25 Arahattasutta AN 6.76 Āsaṁsasutta AN 3.13 Asubhasutta AN 4.163 Bhikkhusutta SN 51.7 Dhammacakkappavattanasut...

Bhikkhud, on ala, kus ei ole maad, pole vett, pole tuld, pole tuult; pole lõputu ruumi ala, pole lõputu teadvuse ala, pole mittemillegi ala, pole ei-taju-ega-mittetaju ala; pole ka seda maailma, pole selle taga olevat maailma, pole kuud ega päikest. Seal, bh...

Tipiṭaka üldine sisukord Tipiṭaka Vinayapiṭakaṁ   Suttavibhaṅgo Pārājikakaṇḍaṁ Pācittiyakaṇḍaṁ Bhikkhunīvibhaṅgo Khandhakā Mahāvaggo Cūḷavaggo Parivāro   Suttapiṭakaṁ   Dīghanikāyo Sīlakkhandhavaggo Ma...

Abhidhamma olemus ja eesmärk Dhamma keskne eesmärk on sansaaras (saṃsāra) ringlemisega seotud dukkha mõistmine ja sellest vabanemine. See on võimalik, kui mitteteadmine asendub teadmisega ja saavutatakse olemasolu nägemine sellisena, nagu see tõeliselt on (ya...

Kord elas metsas hundiema kahe armsa kutsikaga. Ühe poja suhtes tundis hundiema sügavat armastust, hellust ja kiindumust. Teise poja suhtes olid tema tunded jahedamad.  Ühel päeval mängisid ja kukerpallitasid lusti täis hundikutsikad rõõmsalt metsalagendikul....

Kord läks jänesepoeg õue jalutama. Tagasi tulles rääkis ta emale, et nägi metsas ühte head ja ühte halba looma, kuid ei tea, kes nad on. „Kirjelda mulle neid,“ palus jäneseema. „Halb kargles rahutult puu oksal, oli üleni süsimust ning suure ja terava kollase...

Noor rebane armastas teiste loomade pesi rüüstata ja nende toitu näpata. Ühel päeval püüdis vana karu ta kinni ning sidus rebasele kaela kellukese, et ta ei saaks enam märkamatult pesade juurde hiilida ja toitu varastada. Kuna rebane ei tahtnud tunnistada, et...

Kord kukkus noor rebane sügavasse auku. Heasüdamlik karu märkas teda ja ulatas rebasele käpa, et ta välja aidata. Kui rebane nägi käppa enda poole liikumas, ehmus ta, arvas, et karu tahab talle haiget teha, ning hammustas kõigest jõust karu käppa. Karu tõmbas...

Külmal sügisõhtul tuli nugis orava juurde. „Palun lase mul ööks oma puuõõnde jääda. Väljas on külm ja vihmane.“ Oraval hakkas nugisest kahju ning ta lubas nugise oma tillukesse koju. Alguses oli nugis tagasihoidlik ja mahtus kenasti orava ning tema poegade ...

Pika põuaperioodi ajal olid savanni rohumaad kollaseks kõrbenud ning veesilmad peaaegu kokku kuivanud. Loomadel oli vett üha raskem leida. Lõpuks kogunesid kõik loomad viimase veelombi äärde. Seal otsustasid nad valida endale juhi, kes aitaks neil raske aja ül...

Ühe suure puu all elas jäneshärra, kelle arglikkus oli teada isegi kaugete põldude ja aasade taga elavatele metsaelanikele. Pelglik jänes piilus pidevalt üle õla, kartes, et mõni väiksem loom tahab tema porgandid ja kapsad pihta panna või et mõni suurem loom t...

Orav korjas aastaid männikäbisid ja peitis need suure puujuure alla. Iga päev käis ta oma peidupaika vaatamas. Ta imetles käbisid, silitas neid käpaga ning kattis lahkudes peidupaiga hoolikalt samblaga. Ta ei söönud käbisid ise ega jaganud neid teistega, vaid ...