Otsingutulemused

Buddha [verbijuurest √bujjh, „see, kes on mõistnud“, „mõistnu“, „tark“, see kes on saavutanud teadmised (ñāṇa)[1]][2] on Põhja-Indias elanud Siddhattha Gootama [hääldatakse: siddhatthõ gootõmõ] paalikeelne epiteet, mille täpseks tähenduseks on „Mõistnu“, mida ...

Hästi mõistnud Gootama õpilased,kes lakkamatult päeval ja ööselon sanghast teadlikud – need virguvad.[1] Sangha on Buddha enda poolt rohkem kui 2500 aastat tagasi rajatud järgijate kogukond, mis toimib endiselt algupärasel kujul Birmas, Tais, Sri Lankal, ...

Seepärast, Ānanda, viibi enda saarel, enda varjupaigas, mitte teise varjupaigas; dhamma saarel, dhamma varjupaigas, mitte muus varjupaigas.[1] Paalikeelne sõna dhamma[2] on erikihiline ja mitmetähenduslik termin, mille paalikeelseks juureks on dha, mis tä...

Sissejuhatus Käesolevas „Dhammavinaja Entsüklopeedias“ (DVE) toodud tõlkevasted põhinevad paalikeelsetel algtekstidel. Varasemates dhamma-tekstide tõlgetes võib leida enam originaalile lähedasemaid vasteid, kus on hoidutud sanskritikeelsetest mugandustest (nt...

"Vinajakorvi" "Väiksemas grupis" (Vinayapiṭaka, Cūḷavagga) kirjeldatakse lugu, mis käsitleb bhikkhu Subhadda valet vaadet ning tema avaldust, millest sai otsene ajend esimese Sanghakogu kokkukutsumiseks. Buddha elu lõpuajal rändas Auväärne Mahākassapa koos umb...

3. saj e.m.a saatis theeravaada kroonikaallikate – „Saare kroonika“ (Dīpavaṁsa) ja „Suure kroonika“ (Mahāvaṁsa) – kohaselt kuningas Aśoka (Maurja dünastia kolmas valitseja, Chandragupta Maurya pojapoeg ja Bindusara poeg) oma poja, arahantist bhikkhu Mahinda,...

Tänapäevani on säilinud nii varase budistliku sangha otsene järjepidevus – vanemate õpetus, mille Sanghakogu 500 arahanti tunnistasid Buddha algupäraseks õpetuseks – kui ka kaks hiljem välja kujunenud suuremat budismi traditsioonilist suunda:[1] Teeravaada,...

Buddha eelsel ajastul nimetati aarialasteks/aarjalasteks indoeuroopa keeli kõnelevaid hõime, kes vallutasid 2. ja 1. aastatuhandel e.m.a Põhja-India ning asusid elama Punjabis Gangese jõe ülemjooksu ääres. 19. sajandil Inglismaal tekkinud aaria invasiooniteoor...

Buddha õpetuses tähendab sansaara  (saṁsarati [saṁ + √sar + a + ti]) „koos voolamine“] ühest sünnist teise „voolamist“ ehk keha, kõne ja meele tasandil tehtud tegudest (kamma) põhjustatud ringlemist. „[Arija] otsingu sutta“[1] jpt tekstid sisaldavad Buddha kir...

Nelja arija tõde,tõeliselt mittenäinu,pikast sõgedusest tekkind',iga sünd on hirmutav. Nüüd need tõed on ära nähtud,olemisse tulek lõppend',hävitatud dukkha juur,ei nüüd enam sündi uut.[1] Bhikkhud, seal on neli arija tõde. Millised neli? Dukkha arija ...

Ihast sünnib lein, ihast sünnib hirmu. Ihast vabanenul pole leina, kust siis hirm?[1]             Buddha õpetuses esineb motivatsiooniga seoses peamiselt kolm mõistet: iha, tahe ja soov. Iha (taṇhā) juhib dukkhasse ja liigitub Buddha õpetuses alati os...

Buddha õpetuses esineb nauding esimesena järgmistes loeteludes: kaks äärmust (anta) (kāma-sukha-llikānu-yoga);[1] kolm olemasolu (kāma-bhava)[2] ehk maailma (kāma-loka)[3] ehk valda (kāmā-vacara)[4]; kolm iha (kāma-taṇhā); viis teadvuse plekki (cittassa upakki...

Köidik on mentaalne aspekt, mis köidab olendid sansaarasse ehk kannatustega täidetud eluringi. „Niiöeldus“ on toodud:             Bhikkhud, mitteteadmisköidikuga… [ja] ihaköidikuga seotud olendid ringlevad pikka aega [sansaaras].[1] „Ühe dhamma suttas“[2...

Arukas [puhastab] end mustusest järk-järgult,vähehaaval, hetkest-hetkesse,nagu sepp puhastab hõbedat.[1] Kire hülgamiseks arenda ilutust, viha hülgamiseks arenda sõbralikkust,pettekujutluse hülgamiseks arenda tarkust.[2] Mõisted „plekk“ [kilesa plekk...