Täpsem otsing
Otsingutulemused
leitud 210 vastet
Joovastus (mada)
Vananemise, haiguse ja surma mittemõistmisest juurduvad kolm dukkhat põhjustavat joovastust. Igasugune iha – ka iha olla noor, terve ja kogeda täiel rinnal elu, loob kammat, mis põhjustab uue sünni. „Peene elu suttas“[1], kus Buddha kirjeldab oma nooruspõlves ...
Tulvad (āsavā)
See ongi kõlblus, see ongi keskendus, see ongi tarkus.Igakülgses kõlbluses arendatud keskendus on suure vilja ja suure kasuga. Igakülgses keskenduses arendatud tarkus on suure vilja ja suure kasuga. Igakülgses tarkuses arendatud teadvus vabaneb õigesti tulva...
Kolm [olemasolu] tunnust (tilakkhaṇa): püsitus (anicca), dukkha ja minatus (anattā)
Kõik moodustised on püsitud,kõik moodustised on dukkha,kõik dhammad on minata.[1] Tingitud, püsitu ja minatu olemasolu olemuseks on dukkha – lein, hala, valu, masendus, ahastus, kokkupuude ebameeldivaga, lahusolek meeldivast, ihaldatava mittesaamine...
Viis klammerdumise kogumikku (pañcupādānakkhandhā)
Vorm on nagu vahuhunnik, tunded kui veemullid, taju kui miraaž, moodustised kui südamikuta banaanitaime tüvi ja teadvus kui silmamoonutus.[1] Viis klammerdumise kogumikku (pañcupādānakkhandhā) [pañca viis + upādāna küte; tarnimine, varustamine; haarama, k...
Sõltuvuslik tekkimine (paṭiccasamuppāda)
Kes näeb sõltuvuslikku tekkimist, see näeb dhammat; kes näeb dhammat, see näeb sõltuvuslikku tekkimist.[1] Virgumisööl nägi Buddha, kuidas kõik olendid tiirlevad kindlatele tingimustele vastavalt sansaaras ehk alguseta olemasolurattas. Kogu esimese virgum...
Viis loomulikku seaduspära (pañca-niyāma)
Kõik ilmnev ei ole seotud ainult teo ja tagajärje seadusega. „Aṭṭhasālinī“, „Sumaṁgalavilāsinī“ (Dīghanikāya Aṭṭhakathā), „Abhidhammavatara“ jt tekstid[1] toovad ära järgmised viis loomulikku seaduspära (pañcaniyāma), mille abil on seletatavad füüsilised ja me...
Tegu (kamma)
Bhikkhud, tegu tuleb mõista, tegude põhjuse päritolu tuleb mõista, tegude erinevust tuleb mõista, tegude vilja tuleb mõista, tegude lakkamist tuleb mõista [ja] tegude lakkamisele viivat teed tuleb mõista.[1] Paalikeelne sõna kamma tähendab tegu, tegutsemi...
Annetamine (dāna)
Andja pälvimused kasvavadennastjuhtijas vaen ei kogune;oskuslik, see kaotab kurja,kirg, viha, pettekujutlus jahtuvad.[1] Daana [dāna kink; andmine, annetus, almuste jagamine][2] tähendab paalikeelsetes tekstides peamiselt arija teele (magga) pürgivale, te...
Pälvimus (puñña)
Millised kolm, bhikkhud, on pälvimusliku käitumise alused?Annetamine kui pälvimusliku käitumise alus, kõlblus kui pälvimusliku käitumise alus ja [keskenduse] arendamine kui pälvimusliku käitumise alus.[1] Tegu (kamma) võib Buddha õpetuse kohaselt olla kas...
Keskendus (samādhi)
Õige keskendus (sammā-samādhi), mida sageli nimetatakse ka meditatsiooniks, on arija kaheksaosalise tee viimane, kaheksas osa, mis on vahetult seotud kõikide sellele eelnevate tee osadega: õige vaade tingib õige mõtlemise, see omakorda õige kõne jne, mis päädi...
Surm ja sünd (maraṇa-jāti)
Nii, taevase silmaga, puhastunud ja üleinimlikuga, olendeid nägin kadumas ja ilmumas: madalaid ja kõrgeid, kauni säraga [ilusaid] ja halva säraga [koledaid], õnne läinud ja dukkhasse läinud;vastavalt [oma enda] tegudele olendid mööduvad – [ma] mõistsin![1] ...
Usk (saddha)
Virgumise teele sisenemise eeltingimuseks on õige dhamma kuulmine (dhammaṁ suṇāti) ja sellel põhineva aruka, usaldusliku usu esilekerkimine (saddhaṁ paṭilabhati).[1] Buddha õpetuses sisalduva usu (saddha) tähendus erineb oluliselt usu tähendusest religio...
Braahman ja Brahmā (brahma, brahmā)
Paali tekstides esineb sõna brahma/brahmā kas eraldiseisvana või eesliitena, näiteks: brahma-cariya (brahma(lik) käitumine/eluviis), brahma-vihāra (Brahma elupaik), brahma-kāya (Brahma keha), brahma-jāla (Brahma võrk), brahma-cakka (Brahma silm) ja brahma-sara...
Olemasolu tasandid (bhūmi)
Valdade kirjeldustes esinevad terminid element (dhātu, vithi), olemasolu (bhava), vald (vacara), sfäär (visaya), maailm (loka) või tasand (bhūmi), osutavad mingile kindlale, vormilisele või mittevormilisele eksistentsile. Abhidhamma kohaselt esindab iga olemas...
Aja arvestus iidses Indias
Budistlik kalender kasutab lähtepunktina Gootama Buddha surmakuupäeva, hetke, mil Buddha saavutas parinibbaana ehk lõpliku vaibumise. Kuna Buddha eluaja daatumite osas puudub üksmeel, algavad budistlikud kalendrid aastast 534 või 545 e.m.a, kõige sagedamini ka...
Vaibumine ehk nibbaana (nibbāna)
Püsitud tõesti on moodustised,tekkimise ja kadumise dhammad;olles tekkinud need lakkavad,nende rahunemine on õnn.[1] Nibbaana [(nibbāna) ni eitust väljendav eessõna + vāna iha kujundlik väljend] tähendab dukkha põhjuseks oleva iha (taṇhā) puudumist, mis o...
ÕIGE VAADE (sammādiṭṭhi)
Õige vaade teo olemusest (kammassakatā sammādiṭṭhi)
Buddha õpetuse kohaselt on uue sünni põhjuseks olendite endi loodud teos, mistõttu on nad ka tegude omanikud (sakatā [sa + ka + tā]). „Väiksemas teo analüüsi suttas“[1] õpetab Buddha braahmanist õpilasele Subha Todeyyaputta’le, kuidas eelmises olemasolus teht...
Õige vaate kümme alust (dasavatthuka sammādiṭṭhi)
„Ümberlükkamatu suttas“[1] loetleb Buddha vale vaate 10 kümme alust (= nihilism[2]) ja neile täpselt vastupidist õige vaate 10 alust (sammā-diṭṭhi dasa-vatthuka), mis on järgmised: on andmine (atthi dinna), on ohverdamine (atthi yiṭṭha), on annetamine (a...
Õige vaade minatusest (anatta sammādiṭṭhi)
Bhikkhud, püsitust mõistnud bhikkhu näeb vormi püsituna – see on õige vaade.[1] „Kui Kaccānagotta suttas“[2] küsib Auväärne Kaccanagotta Buddhalt, mida tähendab õige vaade, selgitab talle Buddha, et see maailma ilmneb tavapärasele mõistmisele kaheti: on o...