Otse põhisisu juurde
Täpsem otsing
Otsinguterminid
Sisu tüüp

Täpsed vasted
Sildi otsing
Kuupäeva valikud
Muudetud hiljem kui
Muudetud enne kui
Lisatud hiljem kui
Lisatud enne kui

Otsingutulemused

leitud 210 vastet

Joovastus (mada)

I. DHAMMAVINAYA ENTSÜKLOPEEDIA DHAMMA PÕHIMÕISTED

Vananemise, haiguse ja surma mittemõistmisest juurduvad kolm dukkhat põhjustavat joovastust. Igasugune iha – ka iha olla noor, terve ja kogeda täiel rinnal elu, loob kammat, mis põhjustab uue sünni. „Peene elu suttas“[1], kus Buddha kirjeldab oma nooruspõlves ...

Tulvad (āsavā)

I. DHAMMAVINAYA ENTSÜKLOPEEDIA DHAMMA PÕHIMÕISTED

See ongi kõlblus, see ongi keskendus, see ongi tarkus.Igakülgses kõlbluses arendatud keskendus on suure vilja ja suure kasuga. Igakülgses keskenduses arendatud tarkus on suure vilja ja suure kasuga. Igakülgses tarkuses arendatud teadvus vabaneb õigesti tulva...

Kolm [olemasolu] tunnust (tilakkhaṇa): püsitus (anicca), dukkha ja minatus (anattā)

I. DHAMMAVINAYA ENTSÜKLOPEEDIA DHAMMA PÕHIMÕISTED

Kõik moodustised on püsitud,kõik moodustised on dukkha,kõik dhammad on minata.[1] Tingitud, püsitu ja minatu olemasolu olemuseks on dukkha – lein, hala, valu, masendus, ahastus, kokkupuude ebameeldivaga, lahusolek meeldivast, ihaldatava mittesaamine...

Viis klammerdumise kogumikku (pañcupādānakkhandhā)

I. DHAMMAVINAYA ENTSÜKLOPEEDIA DHAMMA PÕHIMÕISTED

Vorm on nagu vahuhunnik, tunded kui veemullid, taju kui miraaž, moodustised kui südamikuta banaanitaime tüvi ja teadvus kui silmamoonutus.[1] Viis klammerdumise kogumikku (pañcupādānakkhandhā) [pañca viis + upādāna küte; tarnimine, varustamine; haarama, k...

Sõltuvuslik tekkimine (paṭiccasamuppāda)

I. DHAMMAVINAYA ENTSÜKLOPEEDIA DHAMMA PÕHIMÕISTED

Kes näeb sõltuvuslikku tekkimist, see näeb dhammat; kes näeb dhammat, see näeb sõltuvuslikku tekkimist.[1] Virgumisööl nägi Buddha, kuidas kõik olendid tiirlevad kindlatele tingimustele vastavalt sansaaras ehk alguseta olemasolurattas. Kogu esimese virgum...

Viis loomulikku seaduspära (pañca-niyāma)

I. DHAMMAVINAYA ENTSÜKLOPEEDIA DHAMMA PÕHIMÕISTED

Kõik ilmnev ei ole seotud ainult teo ja tagajärje seadusega. „Aṭṭhasālinī“, „Sumaṁgalavilāsinī“ (Dīghanikāya Aṭṭhakathā), „Abhidhammavatara“ jt tekstid[1] toovad ära järgmised viis loomulikku seaduspära (pañcaniyāma), mille abil on seletatavad füüsilised ja me...

Tegu (kamma)

I. DHAMMAVINAYA ENTSÜKLOPEEDIA DHAMMA PÕHIMÕISTED

Bhikkhud, tegu tuleb mõista, tegude põhjuse päritolu tuleb mõista, tegude erinevust tuleb mõista, tegude vilja tuleb mõista, tegude lakkamist tuleb mõista [ja] tegude lakkamisele viivat teed tuleb mõista.[1] Paalikeelne sõna kamma tähendab tegu, tegutsemi...

Annetamine (dāna)

I. DHAMMAVINAYA ENTSÜKLOPEEDIA DHAMMA PÕHIMÕISTED

Andja pälvimused kasvavadennastjuhtijas vaen ei kogune;oskuslik, see kaotab kurja,kirg, viha, pettekujutlus jahtuvad.[1] Daana [dāna kink; andmine, annetus, almuste jagamine][2] tähendab paalikeelsetes tekstides peamiselt arija teele (magga) pürgivale, te...

Pälvimus (puñña)

I. DHAMMAVINAYA ENTSÜKLOPEEDIA DHAMMA PÕHIMÕISTED

Millised kolm, bhikkhud, on pälvimusliku käitumise alused?Annetamine kui pälvimusliku käitumise alus, kõlblus kui pälvimusliku käitumise alus ja [keskenduse] arendamine kui pälvimusliku käitumise alus.[1] Tegu (kamma) võib Buddha õpetuse kohaselt olla kas...

Keskendus (samādhi)

I. DHAMMAVINAYA ENTSÜKLOPEEDIA DHAMMA PÕHIMÕISTED

Õige keskendus (sammā-samādhi), mida sageli nimetatakse ka meditatsiooniks, on arija kaheksaosalise tee viimane, kaheksas osa, mis on vahetult seotud kõikide sellele eelnevate tee osadega: õige vaade tingib õige mõtlemise, see omakorda õige kõne jne, mis päädi...

Surm ja sünd (maraṇa-jāti)

I. DHAMMAVINAYA ENTSÜKLOPEEDIA DHAMMA PÕHIMÕISTED

Nii, taevase silmaga, puhastunud ja üleinimlikuga, olendeid nägin kadumas ja ilmumas: madalaid ja kõrgeid, kauni säraga [ilusaid] ja halva säraga [koledaid], õnne läinud ja dukkhasse läinud;vastavalt [oma enda] tegudele olendid mööduvad – [ma] mõistsin![1] ...

Usk (saddha)

I. DHAMMAVINAYA ENTSÜKLOPEEDIA DHAMMA PÕHIMÕISTED

Virgumise teele sisenemise eeltingimuseks on õige dhamma kuulmine (dhammaṁ suṇāti) ja sellel põhineva aruka, usaldusliku usu esilekerkimine (saddhaṁ paṭilabhati).[1] Buddha õpetuses sisalduva usu (saddha) tähendus erineb oluliselt usu tähendusest religio...

Braahman ja Brahmā (brahma, brahmā)

I. DHAMMAVINAYA ENTSÜKLOPEEDIA DHAMMA PÕHIMÕISTED

Paali tekstides esineb sõna brahma/brahmā kas eraldiseisvana või eesliitena, näiteks: brahma-cariya (brahma(lik) käitumine/eluviis), brahma-vihāra (Brahma elupaik), brahma-kāya (Brahma keha), brahma-jāla (Brahma võrk), brahma-cakka (Brahma silm) ja brahma-sara...

Olemasolu tasandid (bhūmi)

I. DHAMMAVINAYA ENTSÜKLOPEEDIA DHAMMA PÕHIMÕISTED

Valdade kirjeldustes esinevad terminid element (dhātu, vithi), olemasolu (bhava), vald (vacara), sfäär (visaya), maailm (loka) või tasand (bhūmi), osutavad mingile kindlale, vormilisele või mittevormilisele eksistentsile. Abhidhamma kohaselt esindab iga olemas...

Aja arvestus iidses Indias

I. DHAMMAVINAYA ENTSÜKLOPEEDIA DHAMMA PÕHIMÕISTED

Budistlik kalender kasutab lähtepunktina Gootama Buddha surmakuupäeva, hetke, mil Buddha saavutas parinibbaana ehk lõpliku vaibumise. Kuna Buddha eluaja daatumite osas puudub üksmeel, algavad budistlikud kalendrid aastast 534 või 545 e.m.a, kõige sagedamini ka...

Vaibumine ehk nibbaana (nibbāna)

I. DHAMMAVINAYA ENTSÜKLOPEEDIA DHAMMA PÕHIMÕISTED

Püsitud tõesti on moodustised,tekkimise ja kadumise dhammad;olles tekkinud need lakkavad,nende rahunemine on õnn.[1] Nibbaana [(nibbāna) ni eitust väljendav eessõna + vāna iha kujundlik väljend] tähendab dukkha põhjuseks oleva iha (taṇhā) puudumist, mis o...

ÕIGE VAADE (sammādiṭṭhi)

I. DHAMMAVINAYA ENTSÜKLOPEEDIA

Õige vaade teo olemusest (kammassakatā sammādiṭṭhi)

I. DHAMMAVINAYA ENTSÜKLOPEEDIA ÕIGE VAADE (sammādiṭṭhi)

Buddha õpetuse kohaselt on uue sünni põhjuseks olendite endi loodud teos, mistõttu on nad ka tegude omanikud (sakatā [sa + ka + tā]). „Väiksemas teo analüüsi suttas“[1] õpetab Buddha braahmanist õpilasele Subha Todeyyaputta’le, kuidas eelmises olemasolus teht...

Õige vaate kümme alust (dasavatthuka sammādiṭṭhi)

I. DHAMMAVINAYA ENTSÜKLOPEEDIA ÕIGE VAADE (sammādiṭṭhi)

„Ümberlükkamatu suttas“[1] loetleb Buddha vale vaate 10 kümme alust (= nihilism[2]) ja neile täpselt vastupidist  õige vaate 10 alust (sammā-diṭṭhi dasa-vatthuka), mis on järgmised: on andmine (atthi dinna), on ohverdamine (atthi yiṭṭha), on annetamine (a...

Õige vaade minatusest (anatta sammādiṭṭhi)

I. DHAMMAVINAYA ENTSÜKLOPEEDIA ÕIGE VAADE (sammādiṭṭhi)

Bhikkhud, püsitust mõistnud bhikkhu näeb vormi püsituna – see on õige vaade.[1] „Kui Kaccānagotta suttas“[2] küsib Auväärne Kaccanagotta Buddhalt, mida tähendab õige vaade, selgitab talle Buddha, et see maailma ilmneb tavapärasele mõistmisele kaheti: on o...