Täpsem otsing
Otsingutulemused
leitud 210 vastet
Tathaagata kõne ja vaikimine
Tõepoolest, Buddha räägitud sõnad heaolust, täieliku nibbaana saavutamisest [ja] dukkhast rahu loomisest on parimad sõnad.[1] „Kuningapoeg Abhaya [„hirmutu“] suttas“[2] selgitab Buddha, millistel tingimustel ta peab õigeks rääkida ja millistel mitte. J...
Õige kõne kokkuvõte
Õige kõnega seotud jaotused 1 arija vaikus (ariyo tuṇhībhāvo): teises džhaanas viibimine, kus on vaibunud (1) mõtlemine ja (2) läbiuurimine (SN 21.1). 2 õige kõne liiki: I maine (lokiya) – (1) tulvadega (sāsavā), (2) pälvimustega (puññabhāgiyā), (3) küpseb...
ÕIGE TEGU (sammākammanta)
Elu hävitamisest hoidumine (pāṇātipāta virati)
Paalikeelne sõna pāṇātipātā [pāṇa elusolend + atipāta ründama; elu hävitamine; tapmine, mõrvamine; mõrvar] tähendab tahtlikku elu hävitamist ehk tapmist. Buddha on õpetanud:[1] Kõik värisevad malaka ees, kõik kardavad surma. Asetades ennast teise asemele, ä...
Mitteantu võtmisest hoidumine (adinnādāna virati)
Mitteantu võtmisest (adinnādāna [na + dinna + ādāna]) hoidumine tähendab teadlikku loobumist igasugusest tahtlikust, nii avalikust kui salajasest vargusest, sõltumata sellest, kas tegu on elutu (maavarad, vesi, taimed jms) või elusa (kodu- ja lemmikloomad) oma...
Naudinguid pakkuvast valest käitumisest hoidumine (kāmesu micchācāra virati)
Antud juhis esineb paali algtekstides kahes variatsioonis. Naudinguid pakkuvast valest käitumisest hoidumine (kāmesu-micchā-cārā veramaṇī), mis tähendab seda, et bhikkhu ohjab kõiki kuut tajuust ega seo end mitte ühegi naudingut pakkuva vormi, heli, lõhna, ...
Oskamatu käitumise ületamine
Oskamatu käitumise saab ületada võttes vastutuse enda (1) mõtlemise, (2) käitumise ja (3) rääkimise eest, mitte toetudes teistele õpetajatele (tnp laama, rinpoche, tuku, geshe, khenpo/khenchen, roshi, sensei, lopon, karmapa, dalai-laama, sayadaw, ajahn jt) ja ...
Kõlblus ja treeningjuhised (sīla, sikkhāpada)
Kõlblus [on] siin [maailmas] parim,tarkus kuid ülim.Inimeste ja deevade seas [on] kõlbeline tark võidukas.[1] Kõlblus (sīla) tähendab Buddha õpetuses tema õpetatud eetikat, kõlblust ja treeningjuhiseid kui ka olemust, iseloomu ning harjumuslikku käitumi...
Vabanemisjuhis (pāṭimokkha)
„Kõlbluse suttas“[1] õpetab Buddha: Viit, bhikkhud, dhammat, omav bhikkhu [on] kinke väärt, külalislahkust väärt, annetusi väärt, austust väärt – võrreldamatu pälvimuste põld [siin] maailmas.Millist viit?Need on, bhikkhud, bhikkhu kõlbluse saavutus, [keskend...
Õige teo kokkuvõte
Õige tegu (sammā-kammanta) 2 õige teo liiki: (1) maine (lokiya) – tulvadega (sāsavā), kaasneda pälvimustega (puññabhāgiyā) ja küpseda omandamisel (upadhivepakkā), mida iseloomustab elu hävitamisest hoidumine (pāṇātipātā veramaṇī), mitteantu võtmisest hoi...
Õige tegu (sammākammanta) ja vale tegu (micchākammanta)
„Tee analüüsi suttas“[1] õpetab Buddha: Ja mis on, bhikkhud, õige tegu? See on, bhikkhud, elu hävitamisest hoidumine, mitteantu võtmisest hoidumine [ja] mittebrahmalikust käitumisest hoidumine: seda nimetatakse, bhikkhud, õigeks teoks. Seega kätkeb õige ...
ÕIGE ELUVIIS (sammāājīva)
Õige eluviis (sammāājīva) ja vale eluviis (micchājīva)
„Tee analüüsi suttas“[1] õpetab Buddha: Milline on, bhikkhud, õige eluviis? See, bhikkhu’d, [on see, kui] Arija järgija vale eluviisi hülgab, [ja] elab elu õiges eluviisis – seda nimetatakse, bhikkhud, õigeks eluviisiks. Õige eluviis (sammā-ājīva [ājīva ...
Halba toovast valest eluviisist hoidumine (duccarita micchājīva virati)
Halba toovast valest eluviisist hoidumine tähendab hoidumist: kolmest kehaga seotud oskamatust käitumisest, milleks on (1) elu hävitamine, (2) mitteantu võtmine ja (3) naudinguid pakkuv vale, mittebrahmalik käitumine; ning neljast kõnega seotud oskamatust ...
Sobimatust valest eluviisist hoidumine (anesana micchājīva virati)
Hoidumine sobimatust eluviisist tähendab bhikkhude puhul hoidumist Vinayapiṭaka's loetletud oskamatutest tegevusest, milleks on: 1. Ravijana tegutsemine (vejjakammaṁ karoti). 1. Sõnumitoojana tegutsemine (dūtakammaṁ karoti). 2. Ilmik...
Petlikust valest eluviisist hoidumine (kuhanādi micchājīva virati)
Siia alla kuulub bhikkhu puhul kõrgema kõlbluse (adhi-sīla) saavutamiseks mõeldud neljase kõlbluskogumiku (cattāro sīlakkhandhā) järgimine.[1] Erakrändurite ja braahmanite eluviisi kõlbeline puhtus (ājīva-pārisuddhi-sīla) on vaba käitumisest, mis on: petlik...
Loomalike teadmistega seotud valest eluviisist hoidumin (tiracchānavijjā micchājīva virati)
Loomalikust valest eluviisist hoidumine tähendab ennustamisest, unenägude tõlgendamisest jm oskamatust ja loomaliku eluviisiga (tiracchāna-vijjā) ja vale eluviisiga (micchājīva) ehk pseudoteadusega seotud käitumisest hoidumist. Bhikkhude ja nunnade puhul tähen...
Majaperemehe õige eluviis (gihi sammāājīva; gihivinaya)
Pojad on toeks inimesele,naine on parim kaaslane.[1] Inimelu on hindamatu ja väärtuslik. Buddha võrdles inimesena sündimise võimalust sellega, kui suur on tõenäosus, et pime kilpkonn, kes tõuseb iga saja aasta tagant korra mõõtmatu ookeani pinnale, pistab...
Saamaneera õige eluviis (sāmaṇera sammāājīva)
Virgumise teele sisenemise eeltingimuseks on õige dhamma kuulmine (dhammaṁ suṇāti) ja selle põhjal usaldusliku usu esilekerkimine (saddhaṁ paṭilabhati). Buddha õpetuse eesmärgiks on vabaneda meelt reostavatest plekkidest ning õppima maailma nägema nii nag...
Bhikkhu õige eluviis (bhikkhu sammāājīva)
Kasulik on, bhikkhud, väga kasulik on, bhikkhud, [kui] õigeaegselt on jõutud brahmaliku käitumise [teostamise] otsusele.[1] Õige dhamma teostus Bhikkhu oskuslik eluviis väljendub maisest loobunud eluviisis. Buddha juhiste kohaselt peaks dhamma teostami...