Bhikkhu õige eluviis (bhikkhu sammāājīva)

(1)

Kõik olendid sõltuvad toidust.

sabbe sattā āhāraṭṭhitikā.

(2)

Kõik olendid sõltuvad moodustistest.

sabbe sattā saṁkhāraṭṭhitikā.

(1)

Nimi ja vorm.

nāmañca rūpañca.

(2)

Mitteteadmine ja olemasoluiha.

avijjā ca bhavataṇhā ca.

(3)

Olemasoluvaade ja mitteolemasoluvaade.*
* Vt DVE, II osa, ptk „Vale vaate analüütiline käsitlus“; Piṇḍolyasutta SN 22.80.

bhavadiṭṭhi ca vibhavadiṭṭhi ca.

(4)

Häbitus ja [kõlbetu] kartmatus.

ahirikañca anottappañca.

(5)

Häbi ja [kõlbeline] kartus.

hirī ca ottappañca.

(6)

Raskelt manitsetavad ja kurjad sõbrad.

dovacassatā ca pāpamittatā ca.

(7)

Lihtsalt manitsetavad ja hüvelised sõbrad.

sovacassatā ca kalyāṇamittatā ca.

(8)

Eksimuse oskuslikkus ja eksimuse taastamise oskuslikkus.

āpattikusalatā ca āpattivuṭṭhānakusalatā ca.

(9)

Saavutusoskuslikkus ja saavutuse taastamise oskuslikkus.

samāpattikusalatā ca samāpattivuṭṭhānakusalatā ca.

(10)

Elementide oskuslikkus ja tähelepanu oskuslikkus.

dhātukusalatā ca manasikārakusalatā ca.

(11)

Alade oskuslikkus ja sõltuvusliku tekkimise oskuslikkus.

āyatanakusalatā ca paṭiccasamuppādakusalatā ca.

(12)

Võimalikkuse oskuslikkus ja mittevõimalikkuse oskuslikkus.

ṭhānakusalatā ca aṭṭhānakusalatā ca.

(13)

Ausameelsus ja alandlikkus.

ajjavañca lajjavañca.

(14)

Kannatlikkus ja leebus.

khanti ca soraccañca.

(15)

Küllus ja lahke vastuvõtmine.

sākhalyañca paṭisanthāro ca.

(16)

Mittevägivaldsus ja puhtus.

avihiṁsā ca soceyyañca.

(17)

Tõe unustamine ja mittearusaamine.

muṭṭhassaccañca asampajaññañca.

(18)

Teadlikkus ja arusaamine.*
* sati tähendab tegevuste teadvustamisest tulenevat teadlikkust ehk teadvustatust ja sampajañña sellele teadlikkusele rajanevat arusaamist, mis näeb olemasolu läbi selle kolme omaduse (anicca, dukkha, anattā).

sati ca sampajaññañca.

(19)

Tajuuste mittevalvamine ja toitumise mittepiiramine/mitteohjatus.

indriyesu aguttadvāratā ca bhojane amattaññutā ca.

(20)

Tajuuste valvamine ja toitumise piiramine/ohjamine.

indriyesu guttadvāratā ca bhojane mattaññutā ca.

(21)

Sobiliku tähelepanu jõud ja keskendusjõud.

paṭisaṁkhānabalañca bhāvanābalañca.

(22)

Teadlikkuse jõud ja keskenduse jõud.

satibalañca samādhibalañca.

(23)

Rahu ja läbinägemine.

samatho ca vipassanā ca.

(24)

Rahu märk ja pürgimuse märk.

samathanimittañca paggahanimittañca.

(25)

Pingutus ja mittesegadus.

saggaho ca avikkhepo ca.

(26)

Kõlbluse nurjumine ja vaate nurjumine.

sīlavipatti ca diṭṭhivipatti ca.

(27)

Kõlbluse saavutus ja vaate saavuts.

sīlasampadā ca diṭṭhisampadā ca.

(28)

Kõlbluse puhtus ja vaate puhtus.

sīlavisuddhi ca diṭṭhivisuddhi ca.

(29)

Vaate puhtus ja sellel vaatel põhinev pingutus.

diṭṭhivisuddhi kho pana yathā diṭṭhissa ca padhānaṁ.

(30)

Erutav-hirmutav ärevus* ja selle loomiseks johtuv arukas pingutus.
*Emotsioon/innustus, mis tekib selle maailma viletsuste üle mõtisklemisest.

saṁvego ca saṁvejanīyesu ṭhānesu saṁviggassa ca yoniso padhānaṁ.

(31)

Mitterahuldumine oskuslike dhammadega ja mitteloobumine pingutamisest.

asantuṭṭhitā ca kusalesu dhammesu appaṭivānitā ca padhānasmiṁ.

(32)

Teadmine ja vabanemine.

vijjā ca vimutti ca.

(33)

Hävinemisteadmine ja mitteesilekerkimisteadmine.

khayeñāṇaṁ anuppādeñāṇaṁ.

(1)

Kolm oskamatut juurt – ahnuse oskamatu juur, viha oskamatu juur, pettekujutluse oskamatu juur.

tīṇi akusalamūlāni – lobho akusala-mūlaṁ, doso akusalamūlaṁ, moho akusalamūlaṁ.

(2)

Kolm oskuslikku juurt – ahnusetuse oskuslik juur, vihatuse oskuslik juur, pettekujutluse puudumise  oskuslik juur.

tīṇi kusalamūlāni – alobho kusalamūlaṁ, adoso kusalamūlaṁ, amoho kusalamūlaṁ.

(3)

Kolm dukkhalikku/halba toovat käitumist – kehaline halba toov käitumine, sõnaline halba toov käitumine, meeleline halba toov käitumine.

tīṇi duccaritāni – kāyaduccaritaṁ, vacīduccaritaṁ, manoduccaritaṁ.

(4)

Kolm õnne toovat/head käitumist – kehaline õnne toov käitumine, sõnaline õnne toov käitumine, meeleline õnne toov käitumine.

tīṇi sucaritāni – kāyasucaritaṁ, vacīsucaritaṁ, manosucaritaṁ.

(5)

Kolm oskamatut mõtlemist – naudinguline mõtlemine, kuritahtlik mõtlemine, vägivaldne mõtlemine.

tayo akusalavitakkā – kāmavitakko, byāpādavitakko, vihiṁsāvitakko.

(6)

Kolm oskuslikku mõtlemist – [maisest] loobunud mõtlemine, mittekuritahtlik mõtlemine, mittevägivaldne mõtlemine.

tayo kusalavitakkā – nekkhammavitakko, abyāpādavitakko, avihiṁsāvitakko.

(7)

Kolm oskamatut mõtlemist – naudinguline mõtlemine, kuritahtlik mõtlemine, mittevägivaldne mõtlemine.

tayo akusalasaṁkappā – kāmasaṁkappo, byāpādasaṁkappo, vihiṁsāsaṁkappo.

(8)

Kolm oskuslikku mõtlemist – [maisest] loobunud mõtlemine, mittekuritahtlik mõtlemine, mittevägivaldne mõtlemine.

tayo kusalasaṁkappā – nekkhammasaṁkappo, abyāpādasaṁkappo, avihiṁsāsaṁkappo.

(9)

Kolm oskamatut taju – naudingutaju, kuritahtlik taju, vägivaldne taju.

tisso akusalasaññā – kāmasaññā, byāpādasaññā, vihiṁsāsaññā.

(10)

Kolm oskuslikku taju – [maisest] loobunud taju, mittekuritahtlik taju, mittevägivaldne taju.

tisso kusalasaññā – nekkhammasaññā, abyāpādasaññā, avihiṁsāsaññā.

(11)

Kolm oskamatut elementi – naudinguelement, kuritahtlikkuse element, vägivaldsuse element.

tisso akusaladhātuyo – kāmadhātu, byāpādadhātu, vihiṁsādhātu.

(12)

Kolm oskuslikku elementi – [maisest] loobumise element, mittekuritahtlikkuse element, vägivallatuse element.

tisso kusaladhātuyo – nekkhammadhātu, abyāpādadhātu, avihiṁsādhātu.

(13)

Teised kolm elementi – naudinguelement, vormielement, vormitu element. *
* Seotud kolme vallaga, milleks on naudinguvald, vormidega vald ja vormita vald.

aparāpi tisso dhātuyo – kāmadhātu, rūpadhātu, arūpadhātu.

(14)

Teised kolm elementi – vormielement, vormitu element, lakkamiselement.

aparāpi tisso dhātuyo – rūpadhātu, arūpadhātu, nirodhadhātu.

(15)

Teised kolm elementi – madalam element, keskmine element, kõrgem element.

aparāpi tisso dhātuyo – hīnadhātu, majjhimadhātu, paṇītadhātu.

(16)

Kolm iha – naudinguiha, olemasoluiha, mitteolemasoluiha.

tisso taṇhā – kāmataṇhā, bhavataṇhā, vibhavataṇhā.

(17)

Teised kolm iha – naudinguiha, vormi iha, vormideta iha. *
* Naudingu-, vormi- ja vormita vallaga seotud ihad.

aparāpi tisso taṇhā – kāmataṇhā, rūpataṇhā, arūpataṇhā.

(18)

Teised kolm iha – vormi [valla] iha, vormideta [valla] iha, lakkamisiha.

aparāpi tisso taṇhā – rūpataṇhā, arūpataṇhā, nirodhataṇhā.

(19)

Kolm köidikut – kehapõhine vaade, kahtlus, kõlblusrituaalidest kinnihoidmine.

tīṇi saṁyojanāni – sakkāyadiṭṭhi, vicikicchā, sīlabbataparāmāso.

(20)

Kolm tulva – naudingutulv, olemasolutulv, mitteteadmisetulv.*

* Paṭhamaāsavasutta Iti 56 jpt.

tayo āsavā – kāmāsavo, bhavāsavo, avijjāsavo.

(21)

Kolm olemasolu – naudinguline olemasolu, vormiline olemasolu, vormita olemasolu.*

*Bhavasutta AN 6.105 jpt.

tayo bhavā – kāmabhavo, rūpabhavo, arūpabhavo.

(22)

Kolm igatsust – naudinguigatsus, olemasoluigatsus, brahmaliku käitumise igatsus.*

* Nissaraṇiyasutta Iti 72 jpt.

tisso esanā – kāmesanā, bhavesanā, brahmacariyesanā.

(23)

Kolm suhtumist – ma olen parem, ma olen võrdne, ma olen madalam.*

* Vidhāsutta SN 45.162.

tisso vidhā – seyyohamasmīti vidhā, sadisohamasmīti vidhā, hīnohamasmīti vidhā.

(24)

Kolm aega/ruumi – mineviku aeg/ruum, oleviku aeg/ruum, tuleviku aeg/ruum.*

* Addhāsutta Iti 63.

tayo addhā – atīto addhā, anāgato addhā, paccuppanno addhā.

(25)

Kolm äärmust – kehapõhine äärmus, kehapõhise tekkimise äärmus, kehapõhise lakkamise äärmus. *
* Vale vaade, mille puhul usutakse keha olevat mina ise ning keha tekkimist ja lakkamist peetakse mina/minu enda tekkimiseks ja lakkamiseks.

tayo antā – sakkāyo anto, sakkāyasamudayo anto, sakkāyanirodho anto.

(26)

Kolm tunnet – õnnetunne, dukkhatunne, ei-dukkha-ega-õnne tunne.

tisso vedanā – sukhā vedanā, dukkhā vedanā, adukkhamasukhā vedanā.

(27)

Kolm dukkhat – kannatuse dukkha, moodustumise dukkha, muutumise dukkha.

tisso dukkhatā – dukkhadukkhatā, saṁkhāradukkhatā, vipariṇāmadukkhatā.

(28)

Kolm kogumit – vale [käitumine, mis toob kaasa] fikseeritud [tulemuste]  kogumi;* õige [käitumine, mis toob kaasa] fikseeritud [tulemuste]  kogumi;** [käitumine mis toob kaasa] tulemusetu kogumi.
*Kaalukas tegu (garuka-kamma), mis on nii tugev, et ükski teine tegu ei suuda peatada selle vilja avaldumist järgmises elus, milleks on piiratud vale vaade (niyata-micchā-diṭṭhi) ja viis viivituseta tulemusega tegu (pañcānantariya-kamma): (1) sanghas lõhestumise põhjustamine, (2) Buddha haavamine, (3) arahanti tapmine, (4) ema tapmine, ja (5) isa tapmine, vt Vism lk 601.
**Neli teed ja neli vilja; vt DVE, III osa, ptk „Arija tee (ariya-magga)“.

tayo rāsī – micchattaniyato rāsi, sammattaniyato rāsi, aniyato rāsi.

(29)

Kolm pimedust – minevikus ebakindel, muretsev, kõhklev, kahtlev, mitteotsustav, mittekindel;

tulevikus ebakindel, muretsev, kõhklev, kahtlev, mitteotsustav, mittekindel;

praegu ja olevikus (ebakindel, muretsev, kõhklev, kahtlev, mitteotsustav, mittekindel.

tayo tamā – atītaṁ vā addhānaṁ ārabbha kaṁkhati vicikicchati nādhimuccati na sampasīdati,

anāgataṁ vā addhānaṁ ārabbha kaṁkhati vicikicchati nādhimuccati na sampasīdati,

etarahi vā paccuppannaṁ addhānaṁ ārabbha kaṁkhati vicikicchati nādhimuccati na sampasīdati.

(30)

Kolm Tathaagata mittevalvatavat – puhastunud kehalise käitumisega, sõbrad, on Tatahaagata, ei Tathaagata kehaga dukkhattoovalt käitu, ega Tathaagata salatse: „Et teised minust seda ei teaks!“;

puhastunud kõnelise käitumisega, sõbrad, on Tatahaagata, ei Tathaagata kõnega dukkhattoovalt käitu, ega Tathaagata salatse: „Et teised minust seda ei teaks!“;

puhastunud meelelise käitumisega, sõbrad, on Tatahaagata, ei Tathaagata meelega dukkhattoovalt käitu, ega Tathaagata salatse: „Et teised minust seda ei teaks!“

tīṇi tathāgatassa arakkheyyāni – parisuddhakāyasamācāro āvuso tathāgato, natthi tathāgatassa kāyaduccaritaṁ, yaṁ tathāgato rakkheyya: ‘mā me idaṁ paro aññāsī’ti.

parisuddhavacīsamācāro āvuso, tathāgato, natthi tathāgatassa vacīduccaritaṁ, yaṁ tathāgato rakkheyya: ‘mā me idaṁ paro aññāsī’ti.

parisuddhamanosamācāro, āvuso, tathāgato, natthi tathāgatassa manoduccaritaṁ yaṁ tathāgato rakkheyya: ‘mā me idaṁ paro aññāsī’ti.

(31)

Kolm omamist – kire omamine, viha omamine, pettekujutluse omamine.

tayo kiñcanā – rāgo kiñcanaṁ, doso kiñcanaṁ, moho kiñcanaṁ.

(32)

Kolm tuld – kiretuli, vihatuli, pettekujutlusetuli.

tayo aggī – rāgaggi, dosaggi, mohaggi.

(33)

Teised kolm tuld – kinkevääriva tuli, majaomaniku tuli, annetusivääriva tuli.

aparepi tayo aggī – āhuneyyaggi, gahapataggi, dakkhiṇeyyaggi.

(34)

Kolm vormi kogu – nähtav ja vastumeelne [vastupidav/reageeriv] vorm,

mittenähtav ja vastumeelne [vastupidav/reageeriv] vorm,

mittenähtav ja mittevastumeelne [mittevastupidav/mittereageeriv] vorm.

tividhena rūpasaṁgaho – sanidassanasappaṭighaṁ rūpaṁ,

anidassanasappaṭighaṁ rūpaṁ,

anidassanaappaṭighaṁ rūpaṁ.

(35)

Kolm moodustist – pälvimuslikud moodustised, antipälvimuslikud moodustised, kõigutamatud moodustised.*
*Vt DVE, II osa, ptk „Sõltuvuslik tekkimine (paṭiccasamuppāda)“.

tayo saṁkhārā – puññābhisaṁkhāro, apuññābhisaṁkhāro, āneñjābhisaṁkhāro.

(36)

Kolm isikut – õppija isik, mitteõppija isik, ei õppija ega mitteõppija isik.

tayo puggalā – sekkho puggalo, asekkho puggalo, nevasekkho nāsekkho puggalo.

(37)

Kolm theerat/vanembhikkhut – sünnilt theera, dhamma thera, kokkuleppeline/traditsiooniline theera.

tayo therā – jātithero, dhammathero, sammutithero.

(38)

Kolm pälvimusliku käitumise alust – annetuse teel loodud pälvimusliku käitumise alus,

kõlbluse teel loodud pälvimusliku käitumise alus,

[keskenduse] arendamise teel loodud pälvimusliku käitumise alus.

tīṇi puññakiriyavatthūni – dānamayaṁ puññakiriyavatthu,

sīlamayaṁ puññakiriyavatthu,

bhāvanāmayaṁ puññakiriyavatthu.

(39)

Kolm etteheite alust – nähtu, kuuldu, kahtlustatu.

tīṇi codanāvatthūni – diṭṭhena, sutena, parisaṁkāya.

(40)

Kolm uut sündi  – on, sõbrad, olendeid, [kes on] olevikunaudinguis, kes [on] olevikus naudingumõjust haaratud; nimelt, ühed inimesed ja ühed deevad ja langenud.
See on esimene uus sünd.

On, sõbrad, olendeid, [kes enese] loomingut naudivad, kes loovad [ja on] loomise naudingumõjust haaratud; nimelt, deevad Nimmānaratī’s.
See on teine uus sünd.

On, sõbrad, olendeid [kes teiste] loomingut naudivad, kes [on] teiste loomingu naudingumõjust haaratud; nimelt, deevad Paranimmitavasavattī’s.
See on kolmas uus sünd.

tisso kāmūpapattiyo – santāvuso sattā paccupaṭṭhitakāmā, te paccupaṭṭhitesu kāmesu vasaṁ vattenti, seyyathāpi manussā ekacce ca devā ekacce ca vinipātikā.
ayaṁ paṭhamā kāmūpapatti.

santāvuso, sattā nimmitakāmā, te nimminitvā nimminitvā kāmesu vasaṁ vattenti, seyyathāpi devā nimmānaratī.

ayaṁ dutiyā kāmūpapatti.

santāvuso sattā paranimmitakāmā, te paranimmitesu kāmesu vasaṁ vattenti, seyyathāpi devā paranimmitavasavattī.

ayaṁ tatiyā kāmūpapatti.

(41)

Kolm õnnelikku uut sündi – on, sõbrad, olendeid, kes ilmnevad [ja] ilmnevad õnnelikus elupaigas; nimelt, deevad Brahmakāyikā’s.
See on esimene õnnelik uus sünd.

On, sõbrad, olendeid, kes on õnnega täitunud, ümbritsetud, täielikult [õnnest] läbistatud.
Aeg-ajalt õhkavad ohates: “Oh, õnne, oh õnne!”; nimelt deevad Ābhassarā’s.
See on teine õnnelik uus sünd.

On, sõbrad, olendeid, kes on õnnega täitunud, ümbritsetud, täielikult [õnnest] läbistatud.
Rahulikku Tusitā õnne kogevad; nimelt deevad Subhakiṇhā’s.
See on kolmas õnnelik uus sünd.

tisso sukhūpapattiyo – santāvuso sattā uppādetvā uppādetvā sukhaṁ viharanti, seyyathāpi devā brahmakāyikā.
ayaṁ paṭhamā sukhūpapatti.

santāvuso, sattā sukhena abhisannā parisannā paripūrā paripphuṭā. te kadāci karahaci udānaṁ udānenti: ‘aho sukhaṁ, aho sukhan’ti, seyyathāpi devā ābhassarā. ayaṁ dutiyā sukhūpapatti.

santāvuso, sattā sukhena abhisannā parisannā paripūrā paripphuṭā. te santaṁyeva tusitā sukhaṁ paṭisaṁvedenti, seyyathāpi devā subhakiṇhā.
ayaṁ tatiyā sukhūpapatti.

(42)

Kolm tarkust – õppija tarkus, mitteõppija tarkus, ei-õppija-ega-mitteõppija tarkus.

tisso paññā – sekkhā paññā, asekkhā paññā, nevasekkhānāsekkhā paññā.

(43)

Teised kolm tarkust – mõtlemispõhine tarkus, õppimispõhine tarkus, arendamispõhine tarkus.

aparāpi tisso paññā – cintāmayā paññā, sutamayā paññā, bhāvanāmayā paññā.

(44)

Kolm relva – õppimisrelv,

eraklusrelv, tarkuserelv

tīṇāvudhāni – sutāvudhaṁ, pavivekāvudhaṁ, paññāvudhaṁ.

(45)

Kolm võimet –

mittemõistmise mõistmisvõime, mõistmisvõime, mõistmist läbistav võime*
*Arahantile omased ülimad teadmised. Esimene võime on omane virgumise lähedale jõudnule, teine virgumisele ja kolmas virgunule.

tīṇindriyāni – anaññātaññassāmītindriyaṁ, aññindriyaṁ, aññātāvindriyaṁ.

(46)

Kolm silma – lihast silm, taevalik silm, tarkuse silm.*
* Buddha õpetas, et vähe on neid, kel on arija tarkusesilm (ariyena paññā-cakkhunā) ja palju on neid, kes liiguvad teadmatuses (a-vijjā-gatā). Catuttha-vagga AN 1.337.

tīṇi cakkhūni – maṁsacakkhu, dibbacakkhu, paññācakkhu.

(47)

Kolm treeningut – kõrgema kõlbluse treenimine, kõrgema teadvuse treenimine, kõrgema tarkuse treenimine.

tisso sikkhā – adhisīlasikkhā, adhicittasikkhā, adhipaññāsikkhā.

(48)

Kolm arendamist – keha arendamine, teadvuse arendamine, tarkuse arendamine.

tisso bhāvanā – kāyabhāvanā, cittabhāvanā, paññābhāvanā.

(49)

Kolm ületamatut – nägemises ületamatus, tees ületamatus, vabanemises ületamatus.

tīṇi anuttariyāni – dassanānuttariyaṁ, paṭipadānuttariyaṁ, vimuttānuttariyaṁ.

(50)

Kolm keskendust – mõtlemisega ja läbiuurimisega keskendus,
mõtlemiseta ja läbiuurimisega keskendus, 
mõtlemiseta ja läbiuurimiseta keskendus.

tayo samādhī –
savitakkasavicāro samādhi,
avitakkavicāramatto samādhi,
avitakkaavicāro samādhi.

(51)

Teised kolm keskendust – tühjuses keskendus, märgitu keskendus,
ihatuses keskendus.

aparepi tayo samādhī – suññato samādhi, animitto samādhi,
appaṇihito samādhi.

(52)

Kolm puhtust – kehapuhtus, sõnapuhtus, meelepuhtus

tīṇi soceyyāni– kāyasoceyyaṁ, vacīsoceyyaṁ, manosoceyyaṁ.

(53)

Kolm tarkus – kehaline tarkus/pühadus, sõnaline tarkus, meeleline tarkus.

tīṇi moneyyāni – kāyamoneyyaṁ, vacīmoneyyaṁ, manomoneyyaṁ.

(54)

Kolm valdamist – edasijõudmise valdamine, mitteedasijõudmise/tagasimineku/languse valdamine, vahendite/meetodite valdamine.

tīṇi kosallāni – āyakosallaṁ, apāyakosallaṁ,

upāyakosallaṁ.

(55)

Kolm joovet/edevust/kehklust/upsakust – mittehaiguse [ehk tervisejoovastus], noorusejoovastus, elujoovastus

tayo madā – ārogyamado, yobbanamado, jīvitamado.

(56)

Kolm kõrgemat mõjutajat –
mina [kui] kõrgem mõjutaja,
maailm (st ümbritsev keskkond ja kogukond) [kui] kõrgem mõjutaja,
dhamma [kui] kõrgem mõjutaja.

tīṇi ādhipateyyāni –
attādhipateyyaṁ,
lokādhipateyyaṁ,

dhammādhipateyyaṁ.

(57)

Kolm kõne alust – minevikus teelolemisega seotud kõnelemine: „Nii oli minevikus“;

tulevikus teelolemisega seotud kõnelemine: „Nii saab olema tulevikus“;

praegu ja olevikus teelolemisega seotud kõnelemine: „Nii on see praegu, olevikus“.

tīṇi kathāvatthūni – atītaṁ vā addhānaṁ ārabbha kathaṁ katheyya: ‘evaṁ ahosi atītamaddhānan’ti;

anāgataṁ vā addhānaṁ ārabbha kathaṁ katheyya: ‘evaṁ bhavissati anāgatamaddhānan’ti;

etarahi vā paccuppannaṁ addhānaṁ ārabbha kathaṁ katheyya: ‘evaṁ hoti etarahi paccuppannaṁ addhānan’ti.

(58)

kolm teadmist – (iseenda) eelmiste elude meenutamise teadmine, kadumise ja uue ilmnemise teadmine, tulvade lakkamise teadmine.

tisso vijjā – pubbenivāsānussatiñāṇaṁ vijjā, sattānaṁ cutūpapāteñāṇaṁ vijjā,

āsavānaṁ khayeñāṇaṁ vijjā.

(59)

Kolm viibimist – taevalik viibimine, brahmalik viibimine, arijalik viibimine.*
* Esimene vastab kaheksa džhaana valla teadvuse, teine brahma valla teadvuse ja kolmas arija teadvuse saavutamisele ja selles saavutuses viibimisele.

tayo vihārā – dibbo vihāro, brahmā vihāro, ariyo vihāro.

(60)

Kolm erakordsust – võimete erakordsus, läbistamise (teadvusseisundite nägemise) erakordsus, juhendamise erakordsus.*
*Esimene erakordsus hõlmab üleloomulikke võimeid (iddhi); teine teadmist: „See on meel“ (evampi te mano), „Selline on meel“ (itthampi te mano), „Selline on teadvus“ (itipi te cittan); ja kolmas „Sellest mõtle sageli, ära sellest mõtle“ (evaṁ vitakketha, mā evaṁ vitakkayittha), „See on tähelepanu väärt, ära sellele tähelepanu pööra“ (evaṁ manasikarotha, mā evaṁ manasākattha). Vt Kevaṭṭasutta DN 11.

tīṇi pāṭihāriyāni – iddhipāṭihāriyaṁ, ādesanāpāṭihāriyaṁ,

anusāsanīpāṭihāriyaṁ.

(1)

Neli teadlikkuse loomist.
See on, sõbrad, kui bhikkhu kehas keha…

tunnetes tundeid…

teadvuses teadvust… ja

dhammades dhammade vaatlemises viibib, ärksas/vahetus tähelepanelikus teadlikkuses,
hävitanud maailma [suhtes] himu ja pahameele.

cattāro satipaṭṭhānā.

idhāvuso, bhikkhu kāye kāyānupassī…

vedanāsu vedanānupassī…;

…citte cittānupassī…;

dhammesu dhammānupassī viharati
ātāpī sampajāno satimā
vineyya loke abhijjhādomanassaṁ.

(2)

Neli õiget püüdlust.*
*Vt DVE, III osa, ptk „Õige püüdlus (sammā vāyāma)“.

cattāro sammappadhānā.

(3)

Neli üleloomuliku alust.*
* Vt DVE, III osa, ptk „Neli üleloomuliku alust (cattaro iddhi-pādāa)“.

cattāro iddhi-pādā.

(4)

Neli džhaanat.*
*Vt DVE, III osa, ptk „Neli vormi valla džhaanat (cattaro rūpa-jhāna)“.

cattāri jhānāni.

(5)

Neli keskenduse arendamist.*
* Vt DVE, III osa, ptk „Keskendumine (samādhi)“.

catasso samādhibhāvanā.

(6)

Neli piiritut.*
*Vt DVE, III osa, ptk „Neli brahmavihaarat (cattāro brahmavihāra)“.

catasso appamaññā.

(7)

Neli vormitut.*
Vt DVE, III osa, ptk „Neli vormita valla džhaanat (cattaro arūpa-jhāna)“.

cattāro āruppā.

(8)

Neli toetust.

See on, sõbrad, [kui] bhikkhu on [teatud] moodustiste [suhtes] taluv,
[teatud] moodustiste [suhtes] kannatlik,
[teatud] moodustiste [suhtes] hoiduv ja
[teatud] moodustiste [suhtes] eemalduv.*
*Vt DVE, III osa, ptk „Viis jõudu (pañca balāni)“ ja „Neli eduka teostamise tuge“; „Nissayasutta“ AN 9.2.

cattāri apassenāni.

idhāvuso, bhikkhu saṁkhāyekaṁ paṭisevati,
saṁkhāyekaṁ adhivāseti,
saṁkhāyekaṁ parivajjeti,
saṁkhāyekaṁ vinodeti.

(9)

Neli arija traditsiooni.*
*Vt DVE, II osa, ptk „Dhamma“ (Arija mõiste).

cattāro ariyavaṁsā.

(10)

Neli õiget pingutust.*
*Vt DVE, III osa, ptk „Õige püüdlus (sammā vāyāma)“.

cattāri padhānāni.

(11)

Neli teadmist – dhamma teadmine, vastava [vilja] teadmine, teiste teadvuse teadmine ja
kokkuleppeline (traditsiooniline) teadmine.

cattāri ñāṇāni – dhamme ñāṇaṁ, anvaye ñāṇaṁ, pariye ñāṇaṁ,*
sammutiyā ñāṇaṁ.
* pariye ñāṇaṁ = paresaṁ citta-paricchede ñāṇaṁ; Vibh.

(12)

Teised neli teadmist – dukkha teadmine, dukkha tekkimise teadmine, dukkha lakkamise teadmine, dukkha lakkamisele viiva tee teadmine.

Aparānipi cattāri ñāṇāni– dukkhe ñāṇaṁ, dukkhasamudaye ñāṇaṁ, dukkhanirodhe ñāṇaṁ, dukkhanirodhagāminiyā paṭipadāya ñāṇaṁ.

(13)

Neli vooguastunu osa –
tõelike meestega suhtlemine,
õige dhamma kuulamine,
arukas tähelepanu,
dhamma põhine dhamma teostamine.

cattāri sotāpattiyaṁgāni – sappurisasaṁsevo, saddhammassavanaṁ, yonisomanasikāro, dhammānudhammappaṭipatti.

(14)

Neli vooguastunu osa.
See on, sõbrad, [kui] Arija järgija Buddhat kindlas rahus järgib… ,
… dhammat kindlas rahus järgib …
… sanghat kindlas rahus järgib …

… arijale meeldivat kõlblust järgib… .*
*Esimest arendatakse Buddha, teist dhamma ja kolmandat sangha meelespidamisega, Vt DVE, III osa, ptk „Kuus meelespidamist (cha anussati)“. Arija kõlblus toob ära ptk „Dhamma“ (Arija mõiste).

cattāri sotāpannassa aṁgāni.
idhāvuso, ariyasāvako buddhe aveccappasādena samannāgato hoti… ,
… dhamme aveccappasādena samannāgato… , … saṁghe aveccappasādena samannāgato… ,
… ariyakantehi sīlehi samannāgato… .

(15)

Neli loobunud elu vilja –
vooguastunu vili, ükskordnaasja vili,
mittenaasja vili, arahanti vili.

cattāri sāmaññaphalāni –
sotāpattiphalaṁ, sakadāgāmiphalaṁ, anāgāmiphalaṁ, arahattaphalaṁ

(16)

Neli elementi – maaelement, veeelement, tuleelement, tuuleelement

catasso dhātuyo – pathavīdhātu, āpodhātu, tejodhātu, vāyodhātu

(17)

Neli toitu – füüsiline/söödav toit, nii jäme kui peen; kokkupuude teiseks, meelega koosesinev tahe kolmandaks, teadvus neljandaks.*
* (1) füüsiline/söödav toit, nii jäme kui peen (kabaḷīkāro āhāro oḷāriko vā sukhumo) loob/toidab keha, (2) kokkupuude (phassa) loob/toidab tunnet, (3) meeleline tahe (mano-sañ-cetanā) loob/toidab meelt ja (4) teadvus (viññāṇa) loob/toidab nime ja vormi.

cattāro āhārā – kabaḷīkāro āhāro oḷāriko vā sukhumo vā, phasso dutiyo, manosañcetanā tatiyā, viññāṇaṁ catutthaṁ

(18)

Neli teadvusseisundit.
Vormi eluajal on, sõbrad, teadvus kindlalt seotud vormi objektiga  ja toetub vormil;
armsuse/kiindumusega üle kallates see suureneb, võrsub, areneb ja kasvab.

Tunde eluajal on, sõbrad, teadvus…

Taju eluajal on, sõbrad, teadvus…

Moodustiste eluajal on, sõbrad, teadvus kindlalt seotud moodustiste objektiga  ja toetub  moodustistel; armsuse/kiindumusega üle kallates see suureneb, võrsub, areneb ja kasvab.

catasso viññāṇaṭṭhitiyo.
rūpūpāyaṁ vā, āvuso, viññāṇaṁ tiṭṭhamānaṁ tiṭṭhati rūpārammaṇaṁ rūpappatiṭṭhaṁ
nandūpasecanaṁ vuddhiṁ virūḷhiṁ vepullaṁ āpajjati;

vedanūpāyaṁ vā āvuso …

saññūpāyaṁ vā, āvuso … pe …

saṁkhārūpāyaṁ vā, āvuso, viññāṇaṁ tiṭṭhamānaṁ tiṭṭhati saṁkhārārammaṇaṁ saṁkhārappatiṭṭhaṁ nandūpasecanaṁ vuddhiṁ virūḷhiṁ vepullaṁ āpajjati.

(19)

Neli mittekäidavat [ehk valet] teed – soovide teed minemine, viha teed minemine, pettekujutluse teed minemine ja hirmu teed minemine.*

* Vt Vinayapiṭaka, „Mahāsaṁgāma“ Pvr 15.

cattāri agatigamanāni – chandāgatiṁ gacchati, dosāgatiṁ gacchati, mohāgatiṁ gacchati,
bhayāgatiṁ gacchati.

(20)

Neli iha klammerdumist –
rüü, almusnõu,
eluase ja
see olemasolu põhjustab, sõbrad, bhikkhus iha ilmnemise.

cattāro taṇhuppādā – cīvarahetu vā… ; piṇḍapātahetu vā… ; … senāsanahetu vā… ; … itibhavābhavahetu āvuso, bhikkhuno taṇhā uppajjamānā uppajjati.

(21)

Neli teostusteed –
dukkhalik teostus aeglaselt ülimate teadmiseni,
dukkhalik teostus kiirelt ülimate teadmiseni,
õnnelik teostus aeglaselt ülimate teadmiseni,
õnnelik teostus kiirelt ülimate teadmiseni.*
*Vt DVE, III osa, ptk „Ülimate teadmiste saavutamine (abhiññā, ñāṇa)“ (Neli teostusteed). Vt ka Paṭipadāvagga AN 4.161-170.

catasso paṭipadā –
dukkhā paṭipadā dandhābhiññā,

dukkhā paṭipadā khippābhiññā, sukhā paṭipadā dandhābhiññā,

sukhā paṭipadā khippābhiññā.

(22)

Teised neli teostusteed – mittekannatlik/kannatamatu teostus, kannatlik teostus, taltsutatud [tajuvõimetega] teostus, rahu (=samādhi) teostus.

aparāpi catasso paṭipadā– akkhamā paṭipadā, khamā paṭipadā, damā paṭipadā, samā paṭipadā.

(23)

Neli dhamma alusprintsiipi – mittehimulisuse/huvitamatuse dhamma alusprintsiip, mittekuritahtlikkuse dhamma alusprintsiip,
õige teadvustamise dhamma alusprintsiip,
õige keskenduse dhamma alusprintsiip.

cattāri dhammapadāni – anabhijjhā dhammapadaṁ,
abyāpādo dhammapadaṁ,
sammāsati dhammapadaṁ,
sammāsamādhi dhammapadaṁ.

(24)

Neli dhamma [teostamise] alustamist –
on olemas, sõbrad, dhamma [teostamise] alustamise [viis, mis on] olevikus dukkhalik [ja toob] tulevikus dukkhaliku vilja.

On olemas, sõbrad, dhamma [teostamise] alustamise [viis, mis on] olevikus dukkhalik [ja toob] tulevikus õnneliku/hea vilja.

On olemas, sõbrad, dhamma [teostamise] alustamise [viis, mis on] olevikus õnnelik/hea [kuid toob] tulevikus dukkhaliku vilja.

On olemas, sõbrad, dhamma [teostamise] alustamise [viis, mis on] olevikus õnnelik/hea [ja toob] tulevikus õnneliku/hea vilja.

cattāri dhammasamādānāni –
atthāvuso, dhammasamādānaṁ paccuppannadukkhañceva āyatiñca dukkhavipākaṁ.

atthāvuso, dhammasamādānaṁ paccuppannadukkhaṁ āyatiṁ sukhavipākaṁ.

atthāvuso, dhammasamādānaṁ paccuppannasukhaṁ āyatiṁ dukkhavipākaṁ.

atthāvuso, dhammasamādānaṁ paccuppannasukhañceva āyatiñca sukhavipākaṁ.

(25)

Neli dhamma kogumikku – kõlbluskogumik, keskenduskogumik, tarkusekogumik, vabanemiskogumik.

cattāro dhammakkhandhā – sīlakkhandho, samādhikkhandho, paññākkhandho, vimuttikkhandho.

(26)

Neli jõudu/väge – energia jõud, teadlikkuse jõud, keskenduse jõud, tarkuse jõud.

cattāri balāni – vīriyabalaṁ, satibalaṁ, samādhibalaṁ, paññābalaṁ.

(27)

Neli kindlust – tarkuse kindlus,
tõe kindlus, helduse kindlus,
keskenduse kindlus.*
* Vt ka „Dhātuvibhaṁgasutta“ MN 140.

cattāri adhiṭṭhānāni – paññādhiṭṭhānaṁ, saccādhiṭṭhānaṁ, cāgādhiṭṭhānaṁ, upasamādhiṭṭhānaṁ.

(28)

Neli küsimustele vastamise viisi –
üheselt vastatav küsimus,
üksikasjalikult/analüüsivalt vastatav küsimus,
vastuküsimusega vastatav küsimus,
küsimus, mis tuleks kõrvale (st küsimata, tähelepanuta või vastamata) jätta.*

* Vt DVE, II osa, ptk „Oskuslik ja sobilik kõne“; vt ka „Pañhabyākaraṇasutta“ AN 4.42.

cattāri pañhabyākaraṇāni– ekaṁsabyākaraṇīyo pañho, paṭipucchābyākaraṇīyo pañho, vibhajjabyākaraṇīyo pañho,
ṭhapanīyo pañho.

(29)

Neli tegu – on olemas, sõbrad,
tume tegu ja tumeda viljaga.
On olemas, sõbrad, ere tegu ereda viljaga.
On olemas, sõbrad, tume ja ere tegu tumeda ja ereda viljaga.
On olemas, sõbrad, ei tume ega ere tegu ei tumeda ega ereda viljaga.*

*Tume ja ere tegu tähendab vastavalt oskamatut ja kõlbetut käitumist ning oskuslikku ja kõlbelist käitumist. Vt täpsemalt ptk „Tegu (kamma)“ (Tumedad ja eredad teod); vt ka Saṁkhittasutta AN 4.232.

cattāri kammāni – atthāvuso,
kammaṁ kaṇhaṁ kaṇhavipākaṁ.

atthāvuso, kammaṁ sukkaṁ sukkavipākaṁ.

atthāvuso, kammaṁ kaṇhasukkaṁ kaṇhasukkavipākaṁ.

atthāvuso, kammaṁ akaṇhaasukkaṁ akaṇhaasukkavipākaṁ kammakkhayāya saṁvattati.

(30)

Neli teostamist vajavat dhammat –
varasemate elude teadlikkus tuleks teostada;
olendite kadumise ja ilmnemise silm tuleks teostada;
kaheksa vabanemise keha/kogu* tuleks teostada;
tulvade lakkamises [ilmnev] tarkus tuleks teostada.

*St nāma-kāyo ehk nimekogumik (tunne, taju, moodustised, teadvus); vt täpsemalt Nett 77, 78 ja Ps I.183. Kaheksa vabanemist loetleb DVE, III osa, ptk „Kaheksane vabanemise jaotus“.

cattāro sacchikaraṇīyā dhammā– pubbenivāso satiyā sacchikaraṇīyo;
sattānaṁ cutūpapāto cakkhunā sacchikaraṇīyo;
aṭṭha vimokkhā kāyena sacchikaraṇīyā;
āsavānaṁ khayo paññāya sacchikaraṇīyo.

(31)

Neli uputust – naudinguuputus, olemasoluuputus, vaateuputus, mitteteadmisuputus.

cattāro oghā – kāmogho,
bhavogho, diṭṭhogho,

avijjogho.

(32)

Neli iket – naudinguike, olemasoluike, vaateike, mitteteadmisike.

cattāro yogā – kāmayogo, bhavayogo, diṭṭhiyogo, avijjāyogo.

(33)

Neli ikkest eraldumist – naudinguikkest eraldumine, olemasoluikkest eraldumine, vaateikkest eraldumine, mitteteadmisikkest eraldumine.

cattāro visaññogā* – kāmayogavisaññogo, bhavayogavisaññogo,
diṭṭhiyogavisaññogo, avijjāyogavisaññogo.

*visaṁyoga, visaññoga  [vi + saṁ + yoga] lahtiühendamine, eraldamine, eraldumine

(34)

Neli kammitsat – himu kehakammits*, kuritahtlikkuse kehakammits, kõlblusrituaalidest kinnihoidmise kehakammits, ainutõele kalduvuse kehakammits.**
* Millega keha ilmnemine on kammitsetud, vt Nd1 98; Vism 683.
** „Dukanikkhepa“ Ds 2.3.2.

cattāro ganthā – abhijjhā kāyagantho, byāpādo kāyagantho, sīlabbataparāmāso kāyagantho, idaṁsaccābhiniveso kāyagantho.

(35)

Neli klammerdumist – naudingusse klammerdumine, [spekulatiivsesse] vaatesse klammerdumine, kõlblusrituaalidesse [riituste ja rituaalide praktikasse] klammerdumine, minaõpetusse klammerdumine.*

*Vt [Paṭiccasamuppāda]-Vibhaṁgasutta SN 12.2; Upādānapañhāsutta SN 38.12.

cattāri upādānāni –
kāmupādānaṁ, diṭṭhupādānaṁ, sīlabbatupādānaṁ,

attavādupādānaṁ.

(36)

Neli pärinemist – munast pärinemine, üsast pärinemine, niiskusest pärinemine ja
spontaanne pärinemine.*
* Vt DVE, II osa, ptk „Loomade maailm (tiracchāna-loka)“; ja ka „Mahāsīhanādasutta“ MN 12.

catasso yoniyo – aṇḍajayoni, jalābujayoni, saṁsedajayoni,
opapātikayoni.

(37)

Neli üsas ilmnemist.
See on, sõbrad, [kui] keegi
mitteteadlikult ema üsasse siseneb,
mitteteadlikult ema üsas asub,
mitteteadlikult ema üsast väljub –
see on esimene üsas ilmnemine.

Lisaks veel, sõbrad, [kui] keegi
teadlikult ema üsasse siseneb,
mitteteadlikult ema üsas asub,
mitteteadlikult ema üsast väljub –
see on teine üsas ilmnemine.

Lisaks veel, sõbrad, [kui] keegi
teadlikult ema üsasse siseneb,
teadlikult ema üsas asub,
mitteteadlikult ema üsast väljub –
see on kolmas üsas ilmnemine.

Lisaks veel, sõbrad, [kui] keegi
teadlikult ema üsasse siseneb,
teadlikult ema üsas asub,
teadlikult ema üsast väljub –
see on neljas üsas ilmnemine.

catasso gabbhāvakkantiyo.
Idhāvuso, ekacco
asampajāno mātukucchiṁ okkamati,
asampajāno mātukucchismiṁ ṭhāti,
asampajāno mātukucchimhā nikkhamati,
ayaṁ paṭhamā gabbhāvakkanti.

puna caparaṁ, āvuso, idhekacco
sampajāno mātukucchiṁ okkamati,
asampajāno mātukucchismiṁ ṭhāti,
asampajāno mātukucchimhā nikkhamati,
ayaṁ dutiyā gabbhāvakkanti.

puna caparaṁ, āvuso, idhekacco
sampajāno mātukucchiṁ okkamati,
sampajāno mātukucchismiṁ ṭhāti,
asampajāno mātukucchimhā nikkhamati,
ayaṁ tatiyā gabbhāvakkanti.

puna caparaṁ, āvuso, idhekacco
sampajāno mātukucchiṁ okkamati,
sampajāno mātukucchismiṁ ṭhāti,
sampajāno mātukucchimhā nikkhamati,
ayaṁ catutthā gabbhāvakkanti.

(38)

Neli minaolemasolu [= uue sünni] saamist.

On olemas, sõbrad, minaolemasolu saamine,
kus minaolemasolu saamisel mina tahe toimib, [kuid] mitte teise tahe.

On olemas, sõbrad, minaolemasolu saamine,
kus minaolemasolu saamisel teise tahe toimib, [kuid] mitte mina tahe.

On olemas, sõbrad, minaolemasolu saamine,
kus minaolemasolu saamisel mina tahe toimib ja ka teise tahe.

On olemas, sõbrad, minaolemasolu saamine,
kus minaolemasolu saamisel ei mina tahe toimi ega ka teise tahe.*
* Viimane on seotud ei teadvuse ega mitteteadvuse (neva-saññā-nāsaññā) vallas ilmnemisega. Nelja minaolemasolu saamist kirjeldab „Cetanāsutta“ AN 4.171.

cattāro attabhāvapaṭilābhā.

atthāvuso, attabhāvapaṭilābho,
yasmiṁ attabhāvapaṭilābhe attasañcetanāyeva kamati, no parasañcetanā.

atthāvuso, attabhāvapaṭilābho,
yasmiṁ attabhāvapaṭilābhe parasañcetanāyeva kamati, no attasañcetanā.

atthāvuso, attabhāvapaṭilābho,
yasmiṁ attabhāvapaṭilābhe attasañcetanā ceva kamati, parasañcetanā ca.

atthāvuso, attabhāvapaṭilābho,
yasmiṁ attabhāvapaṭilābhe neva attasañcetanā kamati, no parasañcetanā.

(39)

Neli kingi puhastumist.

On olemas, sõbrad, [et] kingi puhastab annetaja, mitte vastuvõtja;

on olemas, sõbrad, [et] kingi puhastab vastuvõtja, mitte annetaja;

on olemas, sõbrad, [et] kinki ei puhasta ei annetaja ega vastuvõtja;

on olemas, sõbrad, [et] kingi puhastavad nii annetaja kui saaja.*

*Vt DVE, II osa, ptk „Annetamine (dāna)“. Annetuse puhtus sõltub nii kinkijast kui saajast. Nelja kingi puhastumist kirjeldab Dakkhiṇāvibhaṁgasutta MN 142.

catasso dakkhiṇāvisuddhiyo.

atthāvuso, dakkhiṇā dāyakato visujjhati no paṭiggāhakato.

atthāvuso, dakkhiṇā paṭiggāhakato visujjhati no dāyakato.

atthāvuso, dakkhiṇā neva dāyakato visujjhati no paṭiggāhakato.

atthāvuso, dakkhiṇā dāyakato ceva visujjhati paṭiggāhakato ca.

(40)

On neli koosviibimise alust – annetamine, lahked sõnad/meeldiv kõne,

hooliv (teise heaolu ja ühtse kõrgema hüve põhine) käitumine, isetus.*
* Vt DVE, II osa, ptk „Oskuslik ja sobilik kõne“ (Neli koosviibimise alust) ja ka „Saṁgahasutta“ AN 4.32.

cattāri saṁgahavatthūni – dānaṁ, peyyavajjaṁ,

atthacariyā,
samānattatā.

(41)

Neli mittearija kõneviisi – vale rääkimine, laimav kõne, karm kõne, tühi loba.

cattāro anariyavohārā – musāvādo, pisuṇāvācā, pharusāvācā, samphappalāpo.

(42)

Neli arija kõneviisi – vale rääkimisest hoidumine, laimavast kõnest hoidumine, karmist kõnest hoidumine, tühjast lobast hoidumine.

cattāro ariyavohārā– musāvādā veramaṇī, pisuṇāya vācāya veramaṇī, pharusāya vācāya veramaṇī, samphappalāpā veramaṇī.

(43)

Teised neli mittearija kõneviisi –
mittenähtu nägemisest räägib*, mittekuuldu kuulmisest räägib, mittemõeldu** mõtlemisest räägib, mittetajutu tajumisest räägib.

* St räägib: „Ma nägin“, kuid ei ole näinud.
**muta – saanud tajumulje nägemisest ja kuulmisest erineval moel.
Vt DVE, II osa, ptk „Vale rääkimisest hoidumine (musā-vādā-virati)“ (Valest loobumine); samuti Cundasutta AN 10.176.

aparepi cattāro anariyavohārā –
adiṭṭhe diṭṭhavāditā, assute sutavāditā, amute mutavāditā,
aviññāte viññātavāditā.

(44)

Teised neli arija kõneviisi –
mittenähtu mittenägemisest räägib,
mittekuuldu mittekuulmisest räägib,
mittemõeldu mittemõtlemisest räägib,
mittetajutu mittetajumisest räägib.*

* St kui ei ole näinud, ütleb: „Ma ei näinud“.

aparepi cattāro ariyavohārā –
adiṭṭhe adiṭṭhavāditā,
assute assutavāditā,
amute amutavāditā,
aviññāte aviññātavāditā.

(45)

Teised neli mittearija kõneviisi –
nähtu mittenägemisest räägib,
kuuldu mittekuulmisest räägib,
mõeldu mittemõtlemisest räägib,
tajutu mittetajumisest räägib.*

*St kui on näinud, ütleb: „Ma ei ole näinud“.

aparepi cattāro anariyavohārā –
diṭṭhe adiṭṭhavāditā,
sute assutavāditā,
mute amutavāditā,
viññāte aviññātavāditā.

(46)

Teised neli arija kõneviisi –
nähtu nägemisest räägib,
kuuldu kuulmisest räägib,
mõeldu mõtlemisest räägib,
tajutu tajumisest räägib.*

aparepi cattāro ariyavohārā– diṭṭhe diṭṭhavāditā, sute sutavāditā, mute mutavāditā, viññāte viññātavāditā. (46)

(47)

Neli isikut.
See on, sõbrad, [kui] üks isik enesealandamise ja piinamise joogat praktiseerib.

See on, sõbrad, [kui] üks isik teiste alandamise ja piinamise joogat praktiseerib.

See on, sõbrad, [kui] üks isik enesealandamise ja piinamise joogat praktiseerib ja teiste alandamise ja piinamise joogat praktiseerib.

See on, sõbrad, [kui] üks isik ei enesealandamise ja piinamise joogat praktiseeri ega teiste alandamise ja piinamise joogat praktiseeri.

Mitte ennast alandades ja mitte teisi alandades olevikus, dhammas, näljata/himuta, vaibununa, mahajahtununa/rahunenuna, õnnetundes [ning]
iseendas brahmaks saanuna viibib.*

*Vt DVE, III osa, ptk „Neli brahmavihaarat (cattāro brahmavihāra)“.

cattāro puggalā.
idhāvuso, ekacco puggalo attantapo hoti attaparitāpanānuyogamanuyutto.

idhāvuso, ekacco puggalo parantapo hoti paraparitāpanānuyogamanuyutto.

idhāvuso, ekacco puggalo attantapo ca hoti attaparitāpanānuyogamanuyutto, parantapo ca paraparitāpanānuyogamanuyutto.

idhāvuso, ekacco puggalo neva attantapo hoti na attaparitāpanānuyogamanuyutto na parantapo na paraparitāpanānuyogamanuyutto.

so anattantapo aparantapo diṭṭheva dhamme nicchāto nibbuto sītībhūto sukhappaṭisaṁvedī brahmabhūtena attanā viharati.

(38)

Teised neli isikut.

See on, sõbrad, [kui] üks isik enese hüvanguks teostab, aga mitte teiste hüvanguks.

See on, sõbrad, [kui] üks isik teiste hüvanguks teostab, kuid mitte enda hüvanguks.

See on, sõbrad, [kui] üks isik ei enda hüvanguks teosta, ega teiste hüvanguks.

See on, sõbrad, [kui] üks isik enda hüvanguks teostab, ja ka teiste hüvanguks .*
* Vt DVE, III osa, ptk „Viis jõudu (pañca balāni)“ (Nii enda kui teiste hüvanguks). Chavālātasutta (AN 4.95) kohaselt tähendab teostamine kõlbluse, keskenduse, tarkuse, vabanemise ning vabanemise teadmise ja nägemise saavutust.

aparepi cattāro puggalā.

idhāvuso, ekacco puggalo attahitāya paṭipanno hoti no parahitāya.

idhāvuso, ekacco puggalo parahitāya paṭipanno hoti no attahitāya.

idhāvuso, ekacco puggalo neva attahitāya paṭipanno hoti no parahitāya.

idhāvuso, ekacco puggalo attahitāya ceva paṭipanno hoti parahitāya ca.

(39)

Teised neli isikut –

pimedusest pimedusse suunduja, pimedusest valgusesse suunduja, valgusest  pimedusse suunduja, valgusest valgusesse suunduja.*

Vt DVE, II osa, ptk „Tegu (kamma)“ (Tumedad ja eredad teod), ja ka Tamotamasutta AN 4.85. Sama põhimõttega kuuese jaotuse toob ära ka Chaḷabhijātisutta AN 6.57.

aparepi cattāro puggalā –

tamo tamaparāyano, tamo jotiparāyano, joti tamaparāyano,
joti jotiparāyano.

(40)

Teised neli isikut –

vankumatu erakrändur,
punase/roosa [sinise?] lotose erakrändur,
valge lootose erakrändur
erakränduritest õnnelikuim erakrändurite seas.

aparepi cattāro puggalā –

samaṇamacalo,
samaṇapadumo,
samaṇapuṇḍarīko,
samaṇesu samaṇasukhumālo.

(1)

Viis kogumikku.

Vormi kogumik, tunnete kogumik,
tajude kogumik, moodustiste kogumik,
teadvuse kogumik.

pañcakkhandhā.

rūpakkhandho vedanākkhandho saññākkhandho saṁkhārakkhandho viññāṇakkhandho.

(2)

Viis klammerdumise kogumikku.

Vormiklammerdumise kogumik,
tundeklammerdumise kogumik,
tajuklammerdumise kogumik,
moodustisteklammerdumise kogumik,
teadvuseklammerdumise kogumik.*

*Kogumikud esinevad buddhadel ja arahantidel, klammerdumise kogumikud virgumata inimestel.

pañcupādānakkhandhā.

rūpupādānakkhandho
vedanupādānakkhandho
saññupādānakkhandho
saṁkhārupādānakkhandho viññāṇupādānakkhandho.

(3)

Viis naudingunööri.*

Silma teadvusest [tekkinud] vorm, mis on sümpaatne, meeldiv, meelepärane, armsa vormiga, naudingut tekitav ja ahvatlev;

kõrvateadvusest [tekkinud] heli… ;

ninateadvusest [tekkinud] lõhn… ;

keeleteadvusest [tekkinud] maitse… ;

kehateadvusest [tekkinud] puude [kombatav objekt], mis on sümpaatne, meeldiv, meelepärane, armsa vormiga, naudingut tekitav ja ahvatlev.**

* Bāḷisikopamasutta SN 35.230 ja sellele järgnevad suttad loetlevad 6 taju (cakkhuviññeyyā /…/ manoviññeyyā): kui bhikkhu ei võta vastu ega hoia neist kuuest Surma konksust kinni, ei saa Surm temaga teha seda, mida soovib.

**Vt DVE, II osa, ptk „Oskuslik ja sobilik kõne“ [Tea õnne, mida hinnata (sukha-vinicchaya)]. Vt ka Araṇavibhaṁgasutta MN 139; Tevijjasutta DN 13.

pañca kāmaguṇā.

cakkhuviññeyyā rūpā iṭṭhā kantā manāpā piyarūpā kāmūpasañhitā rajanīyā,

sotaviññeyyā saddā …

ghānaviññeyyā gandhā …

jivhāviññeyyā rasā …

kāyaviññeyyā phoṭṭhabbā iṭṭhā kantā manāpā piyarūpā kāmūpasañhitā rajanīyā.

(4)

Viis teed – Niraaja, looma emakas, peetade sfäär, inimesed ja deevad.

pañca gatiyo – nirayo, tiracchānayoni, pettivisayo, manussā, devā.

(5)

Viis saamahimu –

külalislahkuse/eluruumiga [seotud] saamahimu, perega [seotud] saamahimu, andmisega [seotud] saamahimu, iluga [seotud] saamahimu, dhammaga [seotud] saamahimu.

pañca macchariyāni –

āvāsamacchariyaṁ,
kulamacchariyaṁ, lābhamacchariyaṁ, vaṇṇamacchariyaṁ,
dhammamacchariyaṁ.

(6)

Viis takistust –

naudingusoov [kui] takistus,
kuritahtlikkus [kui] takistus,
laiskus ja loidus [kui] takistus,
rahutus ja mure [kui] takistus,
kahtlus [kui] takistus.

*Vt DVE, III osa, ptk „Dhamma vaatlemine viie takistuse kaudu (dhammānupassanā nīvaraṇa)“. Viie takistuse puhul eristas Buddha sisemisi ja välimisi takistusi, vt Pariyāyasutta SN 46.52.

pañca nīvaraṇāni –

kāmacchandanīvaraṇaṁ,
byāpādanīvaraṇaṁ,
thinamiddhanīvaraṇaṁ,
uddhaccakukkuccanīvaraṇaṁ,
vicikicchānīvaraṇaṁ.

(7)

Viis madalamat köidikut –

Kehapõhine vaade, kahtlus, kõlblusrituaalidest kinnihoidmine
naudingukirg, kuritahtlikkus.*

*Vt DVE, III osa, ptk „Vabanemine kümnest köidikust (dasa saṁyojana)“.

pañca orambhāgiyāni saṁyojanāni –

sakkāyadiṭṭhi, vicikicchā,
sīlabbataparāmāso,
kāmacchando, byāpādo.

(8)

Viis kõrgemat köidikut –

Vormi [vallaga seotud] kirg, vormideta [vallaga seotud] kirg, uhkus, rahutus, mitteteadmine.*

*Vt DVE, III osa, ptk „Vabanemine kümnest köidikust (dasa saṁyojana)“.

pañca uddhambhāgiyāni saṁyojanāni

rūparāgo, arūparāgo,
māno, uddhaccaṁ, avijjā.

(9)

Viis treeningjuhist –

elu võtmisest hoidumine, mitteantu võtmisest  hoidumine,
naudingut pakkuvast valest käitumisest hoidumine, vale rääkimisest hoidumine, uimastavatest ainetest ja jookidest hoidumine.*

*Vt DVE, II osa, ptk „Viis kõlblust ja viis treeningjuhist (pañca sīla, pañca sikkhāpada)“.

pañca sikkhāpadāni –

pāṇātipātā veramaṇī, adinnādānā veramaṇī,

kāmesumicchācārā veramaṇī,
musāvādā veramaṇī, surāmerayamajjappamādaṭṭhānā veramaṇī.

(10)

Viis mittevõimalikku juhtu/nähtust

[On] võimatu, sõbrad, [et] tulvad hävitanud bhikkhu (=arahant) tahtlikult elusolendilt elu võtab.

[On] võimatu, sõbrad, [et] tulvad hävitanud bhikkhu mitteantu varastab teadliku kavatsusega.

[On] võimatu, sõbrad, [et] tulvad hävitanud bhikkhu seksuaaldhammale järele annaks [st toimiks seksuaalselt].

[On] võimatu, sõbrad, [et] tulvad hävitanud bhikkhu teadvustatud arusaamises valet räägiks.

[On] võimatu, sõbrad, [et] tulvad hävitanud bhikkhu tegeleks ladustamisega [ja] naudingute saamiseks sööks, [nii nagu] ennist majaperemehena.

pañca abhabbaṭṭhānāni.

abhabbo, āvuso, khīṇāsavo bhikkhu sañcicca pāṇaṁ jīvitā voropetuṁ.

abhabbo khīṇāsavo bhikkhu adinnaṁ theyyasaṁkhātaṁ ādiyituṁ.

abhabbo khīṇāsavo bhikkhu methunaṁ dhammaṁ paṭisevituṁ.

abhabbo khīṇāsavo bhikkhu sampajānamusā bhāsituṁ.

abhabbo khīṇāsavo bhikkhu sannidhikārakaṁ kāme paribhuñjituṁ, seyyathāpi pubbe āgārikabhūto.

(11)

Viis kaotust –

sugulase kaotus, vara kaotus, tervise kaotus, kõlbluse kaotus, vaate kaotus.

pañca byasanāni –

ñātibyasanaṁ, bhogabyasanaṁ, rogabyasanaṁ, sīlabyasanaṁ, diṭṭhibyasanaṁ.

(12)

Viis saavutust –

sugulase saavutus, vara saavutus, mittehaiguse/tervise saavutus, kõlblusesaavutus, vaatesaavutus

pañca sampadā –

ñātisampadā, bhogasampadā, ārogyasampadā, sīlasampadā, diṭṭhisampadā.

(13)

Viis ohtu halva kõlblusega [isiku] kõlbluse läbikukkumisel/nurjumisel.

… rikkuse kaotamine… ; …kuri/halb reputatsioon… ; …ebakindlus kogunemisel… ; …sõgeduses/hämmingus suremisel… ;
lisaks sellele, sõbrad, halva kõlblusega [isiku] kõlbluse läbikukkumisel/nurjumisel [toimub] peale keha surma uus sünd Apaaja kannatusterohkes hävingulises Niraaja vallas… .*
*Vt DVE, II osa, ptk „Viis kõlblust ja viis treeningjuhist (pañca sīla, pañca sikkhāpada)“; samuti Sīlasutta AN 5.213.

pañca ādīnavā dussīlassa sīlavipattiyā.

…bhogajāniṁ nigacchati… ,  …pāpako kittisaddo… , …avisārado… upasaṁkamati.… , … sammūḷho kālaṁ karoti… ,
puna caparaṁ, āvuso, dussīlo sīlavipanno kāyassa bhedā paraṁ maraṇā apāyaṁ duggatiṁ vinipātaṁ nirayaṁ upapajjati… .

(14)

Viis kasu kõlbelise [isiku] kõlbluse saavutamisel.

… rikkuse kasvatamine… ; …hüveline reputatsioon… ; …kindlus kogunemistel…; …sõgeduse/hämmingu puudumine suremisel… ;
lisaks sellele, sõbrad, kõlbelise [isiku] kõlbluse saavutamisel [toimub] peale keha surma uus sünd õnnelikus taevases maailmas.*

*Vt Mahāparinibbānasutta DN 16.

pañca ānisaṁsā sīlavato sīlasampadāya.

…bhogakkhandhaṁ adhigacchati… , … kalyāṇo kittisaddo… ,  visārado upasaṁkamati… , … asammūḷho kālaṁ karoti… ,
puna caparaṁ, āvuso, sīlavā sīlasampanno kāyassa bhedā paraṁ maraṇā sugatiṁ saggaṁ lokaṁ upapajjati, ayaṁ pañcamo ānisaṁso sīlavato sīlasampadāya.

(15)

Noomiv, sõbrad, bhikkhu, peab noomimisel viiest dhammast sisemiselt johtuma enne noomima asumist.

Õigeaegne rääkimine, mitte mitteõigeaegne,
tõene rääkimine, mitte mittetõene,
leebe rääkimine, mitte karm,
kasuga seotud rääkimine, mitte mittekasuga seotud;
sõbraliku teadvusega rääkimine, mitte vihas vastanduv.*

*Vt ka ptk „Oskuslik ja sobilik kõne“; samuti Kakacūpamasutta MN 21.

codakena, āvuso, bhikkhunā paraṁ codetukāmena pañca dhamme ajjhattaṁ upaṭṭhapetvā paro codetabbo.

kālena vakkhāmi no akālena,
bhūtena vakkhāmi no abhūtena,
saṇhena vakkhāmi no pharusena,
atthasaṁhitena vakkhāmi no anatthasaṁhitena,

mettacittena vakkhāmi no dosantarenāti.

(16)

Viis pingutuse osa.

See on, sõbrad, [kui] bhikkhul on usk, ta usub Tathaagatasse, Virgunusse: „Sestap on Ülim Arahant, Täielikult Mõistnu, Tarkuses ja Käitumises Täiuslik, Õnnestulnu, Maailmade Teadja, Ületamatu Inimeste Suunaja-Juht Inimeste ja Deevade Õpetaja, Mõistnu, Ülim.“

Mittehaiglane ja terve,  hea seedimisega, mitte liiga külm, mitte liiga kuum, keskmine, paraja pingutusega.

Petlikkuseta, ilma (sala)kavaluseta, tegelikkusele vastavalt, avab end õpetajale või õppinule [kel on] brahmalik käitumine.

Saavutatud energias viibides, oskamatuid dhammasid hüljates, oskuslikke dhammasid saavutades, tugevana, kindlalt jõulise [ja] vankumatuna, arendab oskuslikke dhammasid.

Tark, ilmnemise ja kadumise tarkusest juhitud arija, läbistav, õige dukkha lakkamiseni jõuab.

pañca padhāniyaṁgāni.

idhāvuso, bhikkhu saddho hoti, saddahati tathāgatassa bodhiṁ: ‘itipi so bhagavā arahaṁ sammāsambuddho vijjācaraṇasampanno sugato, lokavidū anuttaro purisadammasārathi satthā devamanussānaṁ buddho bhagavā’ti.

appābādho hoti appātaṁko, samavepākiniyā gahaṇiyā samannāgato nātisītāya nāccuṇhāya majjhimāya padhānakkhamāya.

asaṭho hoti amāyāvī, yathābhūtaṁ
attānaṁ āvikattā satthari vā viññūsu vā sabrahmacārīsu.

āraddhavīriyo viharati akusalānaṁ dhammānaṁ pahānāya kusalānaṁ dhammānaṁ upasampadāya
thāmavā daḷhaparakkamo anikkhittadhuro kusalesu dhammesu.

paññavā hoti udayatthagāminiyā paññāya samannāgato ariyāya nibbedhikāya sammādukkhakkhayagāminiyā.

(17)

Viis puhast/kaunist valda – Avihā, Atappā, Sudassā, Sudassī, Akaniṭṭhā

pañca suddhāvāsā – avihā, atappā, sudassā, sudassī, akaniṭṭhā.

(18)

Viis mittenaasjat –
algupooles lõplik vaibuja,
lõpupooles lõplik vaibuja,
moodustisteta lõplik vaibuja,
moodustistega lõplik vaibuja,
ülesvoos lõplik vaibuja.*

* Vt ka DVE, III osa, ptk „Mittenaasja (anāgami)“.

pañca anāgāmino –
antarāparinibbāyī,
upahaccaparinibbāyī,
asaṁkhāraparinibbāyī,
sasaṁkhāraparinibbāyī,
uddhaṁsotoakaniṭṭhagāmī.

(19)

Viis teadvuse takistust.

See on, sõbrad, [kui] bhikkhu [on] õpetajas ebakindel, kahtlev, otsustamatu, selgusetu.
Kui on, sõbrad, [et] bhikkhu [on] õpetajas ebakindel, kahtlev, otsustamatu, selgusetu;
selline teadvus ei pöördu  innukuse, pühendumuse, püsivuse [ega] pingutuse [poole] ... ,
see on esimene teadvuse takistus.

Lisaks sellele, sõbrad, [kui] bhikkhu [on] dhammas ebakindel, kahtlev, otsustamatu, selgusetu ...

...sanghas ebakindel, kahtlev, otsustamatu, selgusetu...

...väljaõppes ebakindel, kahtlev, otsustamatu, selgusetu…

... brahmalikult käitujatest häiritud ja rahulolematu, vaevatud teadvusega, takistatud olemusega/kinnine;
selline teadvus ei pöördu  innukuse, pühendumuse, püsivuse [ega] pingutuse [poole],
see on viies teadvuse takistus.*

*Sama toovad ära Cetokhilasutta MN 16, Cetokhilasutta AN 5.205, Cetokhilasutta AN 9.71 jt.

pañca cetokhilā.

idhāvuso, bhikkhu satthari kaṁkhati vicikicchati nādhimuccati na sampasīdati.
yo so, āvuso, bhikkhu satthari kaṁkhati vicikicchati nādhimuccati na sampasīdati,
tassa cittaṁ na namati ātappāya anuyogāya sātaccāya padhānāya, yassa cittaṁ na namati ātappāya anuyogāya sātaccāya padhānāya, ayaṁ paṭhamo cetokhilo.

puna caparaṁ, āvuso, bhikkhu dhamme kaṁkhati vicikicchati …

…saṁghe kaṁkhati vicikicchati …

…sikkhāya kaṁkhati vicikicchati…

sabrahmacārīsu kupito hoti anattamano āhatacitto khilajāto. yo so, āvuso, bhikkhu sabrahmacārīsu kupito hoti anattamano āhatacitto khilajāto,
tassa cittaṁ na namati ātappāya anuyogāya sātaccāya padhānāya, yassa cittaṁ na namati ātappāya anuyogāya sātaccāya padhānāya,
ayaṁ pañcamo cetokhilo.

(20)

Viis teadvuse ahelat.

See on, sõbrad, [kui] bhikkhu naudingu [suhtes] ei ole vaba kirest, [on] mitteeemaldunud soovist, mitteeemaldunud armastusest, mitteeemaldunud janust, mitteeemaldunud palavikulisusest, mitteeemaldunud ihast.
Selline teadvus ei pöördu  innukuse, pühendumuse, püsivuse [ega] pingutuse [poole].
See on esimene teadvuse ahel.

Lisaks sellele, sõbrad, [kui] bhikkhu keha [suhtes] ei ole vaba kirest…

… vormi suhtes ei ole vaba kirest…

…lisaks sööb nii palju kui kõht mahutab, andub heaoluõnnele, nägemisõnnele, loiduse[pikutamise-lösutamise-]õnnele ja viibib selles…

…lisaks sellele, sõbrad, [kui] bhikkhu teatud deevakogu poole palvetab [ja] brahmalikus käitumises palub:
„Selle kõlbluse või riituse/praktika või brahmaliku käitumise [läbi] deeva minust saagu, või deevataoline!“…




Selline teadvus ei pöördu  innukuse, pühendumuse, püsivuse [ega] pingutuse [poole].
See on viies teadvuse ahel.*
* Sama toovad ära Cetokhilasutta AN 10.14; Saṅgītisutta DN 33 jt.

pañca cetasovinibandhā.

idhāvuso, bhikkhu kāmesu avītarāgo hoti avigatacchando avigatapemo avigatapipāso avigatapariḷāho avigatataṇho…


yassa cittaṁ na namati ātappāya anuyogāya sātaccāya padhānāya.
ayaṁ paṭhamo cetaso vinibandho.

puna caparaṁ, āvuso, bhikkhu kāye avītarāgo hoti …

… rūpe avītarāgo hoti …

… puna caparaṁ, āvuso, bhikkhu yāvadatthaṁ udarāvadehakaṁ bhuñjitvā seyyasukhaṁ passasukhaṁ middhasukhaṁ anuyutto viharati …

… puna caparaṁ, āvuso, bhikkhu aññataraṁ devanikāyaṁ paṇidhāya brahmacariyaṁ carati:

‘imināhaṁ sīlena vā vatena vā tapena vā brahmacariyena vā devo vā bhavissāmi devaññataro vā’ti. yo so, āvuso, bhikkhu aññataraṁ devanikāyaṁ paṇidhāya brahmacariyaṁ carati: ‘imināhaṁ sīlena vā vatena vā tapena vā brahmacariyena vā devo vā bhavissāmi devaññataro vā’ti, tassa cittaṁ na namati ātappāya anuyogāya sātaccāya padhānāya.
yassa cittaṁ na namati ātappāya anuyogāya sātaccāya padhānāya.
ayaṁ pañcamo cetaso vinibandho.

(21)

Viis võimet –

silmavõime (=nägemisvõime), kõrvavõime (=kuulmisvõime), ninavõime (=haistmisvõime),
keelevõime (=maitsevõime), kehavõime (=puutevõime).

pañcindriyāni –

cakkhundriyaṁ,
sotindriyaṁ, ghānindriyaṁ,
jivhindriyaṁ, kāyindriyaṁ.

(22)

Teised viis võimet –

õnnevõime, dukkhavõime,
rõõmsameelsusvõime, pahameelsusvõime,
neutraalsusvõime.

aparānipi pañcindriyāni –

sukhindriyaṁ, dukkhindriyaṁ, somanassindriyaṁ, domanassindriyaṁ,
upekkhindriyaṁ.

(23)

Teised viis võimet –

usuvõime, energiavõime, teadlikkusevõime, keskendusevõime, tarkusevõime

aparānipi pañcindriyāni –

saddhindriyaṁ, vīriyindriyaṁ, satindriyaṁ, samādhindriyaṁ, paññindriyaṁ.

(24)

Viis hülgamise elementi.

pañca nissaraṇiyā dhātuyo.

(25)

Viis vabanemise alusbaasi.*

*Vt DVE, II osa, ptk „Bhikkhu õige eluviis“ (Õpetamine on üks bhikkhu vabanemise baasalustest).

pañca vimuttāyatanāni.

(26)

Viis vabanemise saavutamisele juhtivat taju –

püsitustaju, püsituse dukkhataju, dukkha minatustaju, hülgamistaju, kiretustaju.*

*Vt DVE, III osa, ptk „20 taju (vīsati saññā)“.

pañca vimuttiparipācanīyā saññā –

aniccasaññā, anicce dukkhasaññā, dukkhe anattasaññā, pahānasaññā, virāgasaññā.

(1)

Kuus sisemist ala – silma ala , kõrva ala , nina ala , keele ala , keha ala , meele ala .

cha ajjhattikāni āyatanāni – cakkhāyatanaṁ, sotāyatanaṁ, ghānāyatanaṁ, jivhāyatanaṁ, kāyāyatanaṁ, manāyatanaṁ.

(2)

Kuus välimist ala – vormi ala , heli ala , lõhna ala , maitse ala , puute ala , dhamma ala .

cha bāhirāni āyatanāni – rūpāyatanaṁ, saddāyatanaṁ, gandhāyatanaṁ, rasāyatanaṁ, phoṭṭhabbāyatanaṁ, dhammāyatanaṁ.

(3)

kuus teadvuse kogumikku – silmateadvus, kõrvateadvus, ninateadvus,
keeleteadvus, kehateadvus,
meeleteadvus.

cha viññāṇakāyā – cakkhuviññāṇaṁ, sotaviññāṇaṁ, ghānaviññāṇaṁ, jivhāviññāṇaṁ, kāyaviññāṇaṁ, manoviññāṇaṁ.

(4)

Kuus kokkupuute kogumikku – silmakokkupuude,
kõrvakokkupuude, ninakokkupuude,
keelekokkupuude, kehakokkupuude,
meelekokkupuude.

cha phassakāyā – cakkhusamphasso, sotasamphasso, ghānasamphasso, jivhāsamphasso, kāyasamphasso, manosamphasso.

(5)

Kuus tunde kogumikku –
silmakokkupuutest sündinud tunne,
kõrvakokkupuutest sündinud tunne,
ninakokkupuutest sündinud tunne,
keelekokkupuutest sündinud tunne,
kehakokkupuutest sündinud tunne,
meelekokkupuutest sündinud tunne.

cha vedanākāyā –
cakkhusamphassajā vedanā,
sotasamphassajā vedanā,
ghānasamphassajā vedanā,
jivhāsamphassajā vedanā,
kāyasamphassajā vedanā,
manosamphassajā vedanā.

(6)

Kuus taju kogumikku –

vormitaju, helitaju, lõhnataju,
maitsetaju, puutetaju, dhammataju.

cha saññākāyā –
rūpasaññā, saddasaññā, gandhasaññā, rasasaññā, phoṭṭhabbasaññā, dhammasaññā.

(7)

Kuus tahtega seotud kogumikku –
vormiga seotud tahe, heliga seotud tahe,
lõhnaga seotud tahe, maitsega seotud tahe, puutega seotud tahe, dhammaga seotud tahe.

cha sañcetanākāyā –
rūpasañcetanā, saddasañcetanā, gandhasañcetanā, rasasañcetanā, phoṭṭhabbasañcetanā, dhammasañcetanā.

(8)

Kuus iha kogumikku –

vormiiha, heliiha, lõhnaiha,
maitseiha, puuteiha, dhammaiha.

cha taṇhākāyā –

rūpataṇhā, saddataṇhā, gandhataṇhā, rasataṇhā, phoṭṭhabbataṇhā, dhammataṇhā.

(9)

Kuus mitteaustust

See on, sõbrad, [kui] bhikkhu elab
õpetajat suhtes austuse ja lugupidamiseta;
dhamma suhtes austuse ja lugupidamiseta;
sangha suhtes austuse ja lugupidamiseta;
väljaõppe suhtes austuse ja lugupidamiseta;
hoolikuse suhtes austuse ja lugupidamiseta;
viisaka vastuvõtmise [külalislahkuse] suhtes austuse ja lugupidamiseta.*

*Selle ja järgmise jaotuse (kuus austust) kohta vt ka „Vivādamūlasutta“ AN 6.36 ja „Sakkaccasutta“ AN 7.70. Kimilasutta AN 7.59 kohaselt põhjustavad kuus mitteaustust õige dhamma kadumise ja kuus asutust (cha gāravā) pikaajalise dhamma püsimise.

cha agāravā.

idhāvuso, bhikkhu
satthari agāravo viharati appatisso;
dhamme agāravo viharati appatisso;
saṁghe agāravo viharati appatisso;
sikkhāya agāravo viharati appatisso;
appamāde agāravo viharati appatisso;
paṭisanthāre agāravo viharati appatisso.

(10)

Kuus austust.

See on, sõbrad, [kui] bhikkhu elab
õpetajat suhtes austuse ja lugupidamisega;
dhamma suhtes austuse ja lugupidamisega;
sangha suhtes austuse ja lugupidamisega;
väljaõppe suhtes austuse ja lugupidamisega;
hoolikuse suhtes austuse ja lugupidamisega;
viisaka vastuvõtmise [külalislahkuse] suhtes austuse ja lugupidamisega.

cha gāravā.

Idhāvuso, bhikkhu
satthari sagāravo viharati sappatisso;
dhamme sagāravo viharati sappatisso;
saṁghe sagāravo viharati sappatisso;
sikkhāya sagāravo viharati sappatisso;
appamāde sagāravo viharati sappatisso;
paṭisanthāre sagāravo viharati sappatisso.

(11)

Kuus heameelsuse/rõõmsameelsuse läbiuurimist.

silmaga vormi nägemisel heameelt loova vormi läbiuurimine;
kõrvaga heli kuulmisel… ;
ninaga lõhna haistmisel… ;
suuga maitse tundmisel… ;
kehaga puute tundmisel… ;
meelega dhamma tajumisel heameelt loova dhamma läbiuurimine.*
Vt täpsemalt Titthāyatanasutta AN 3.61.

cha somanassūpavicārā.

cakkhunā rūpaṁ disvā somanassaṭṭhāniyaṁ rūpaṁ upavicarati;
sotena saddaṁ sutvā …
ghānena gandhaṁ ghāyitvā …
jivhāya rasaṁ sāyitvā …
kāyena phoṭṭhabbaṁ phusitvā…
manasā dhammaṁ viññāya somanassaṭṭhāniyaṁ dhammaṁ upavicarati.

(12)

Kuus halvameelsuse/pahameelsuse läbiuurimist.

silmaga vormi nägemisel pahameelt loova vormi läbiuurimine;
kõrvaga heli kuulmisel… ;
ninaga lõhna haistmisel… ;
suuga maitse tundmisel… ;
kehaga puute tundmisel… ;
meelega dhamma tajumisel pahameelt loova dhamma läbiuurimine.

cha domanassūpavicārā.

cakkhunā rūpaṁ disvā domanassaṭṭhāniyaṁ rūpaṁ upavicarati;
sotena saddaṁ sutvā …
ghānena gandhaṁ ghāyitvā …
jivhāya rasaṁ sāyitvā …
kāyena phoṭṭhabbaṁ phusitvā…
manasā dhammaṁ viññāya domanassaṭṭhāniyaṁ dhammaṁ upavicarati.

(13)

Kuus neutraalset läbiuurimist.

silmaga vormi nägemisel neutraalsust loova vormi läbiuurimine;
kõrvaga heli kuulmisel… ;
ninaga lõhna haistmisel… ;
suuga maitse tundmisel… ;
kehaga puute tundmisel… ;
meelega dhamma tajumisel neutraalsust loova dhamma läbiuurimine.

cha upekkhūpavicārā.

Cakkhunā rūpaṁ disvā upekkhāṭṭhāniyaṁ rūpaṁ upavicarati.
sotena saddaṁ sutvā …
ghānena gandhaṁ ghāyitvā …
jivhāya rasaṁ sāyitvā …
kāyena phoṭṭhabbaṁ phusitvā…
manasā dhammaṁ viññāya upekkhāṭṭhāniyaṁ dhammaṁ upavicarati.

(14)

Kuus rõõmustavat/südamlikku dhammat.*

*Vt DVE, II osa, ptk „Sangha“ (Sangha harmooniat toetavad kuus dhammat).

cha sāraṇīyā dhammā.

(15)

Kuus vaidlemise juurt.*

See on, sõbrad, [kui] bhikkhu on vihane ja kuritahtlik… ;
…teesklev ja halastamatu/hoolimatu… ;
…kade ja kitsi/koonerdav… ;
…kaval/reeturlik/alatu ja petlik/silmakirjalik… ;
…kurjade kavatsustega ja vale vaatega… ;
…nähtavast [maailmast] kinnihoidev ja kinnisideest/arvamusest kinnihoidev… .

Vt DVE, II osa, ptk „Vale kõne“ (Kuus vaidlemise juurt), samuti „Vivādamūlasutta“ AN 6.36.

cha vivādamūlāni.

Idhāvuso, bhikkhu kodhano hoti upanāhī…

…makkhī hoti paḷāsī…

…issukī hoti maccharī…
…saṭho hoti māyāvī…
…pāpiccho hoti micchādiṭṭhī…
…sandiṭṭhiparāmāsī hoti ādhānaggāhī duppaṭinissaggī… .

(16)

Kuus elementi – tuleelement, õhuelement, tuleelement, tuuleelement, ruumielement, teadvuseelement.

cha dhātuyo – pathavīdhātu, āpodhātu, tejodhātu, vāyodhātu, ākāsadhātu, viññāṇadhātu.

(17)

Kuus hülgamise elementi.*

*Vt DVE, III osa, ptk „Kahesed vabanemise jaotused“ (Kuus hülgamise elementi).

cha nissaraṇiyā dhātuyo.

(18)

Kuus ületamatut – nägemises ületamatus, kuulmises ületamatus, omandamises ületamatus, treenimises ületamatus, teenimises ületamatus ja meenutamises ületamatus.*

*Vt ka „Anuttariyasutta“ AN 6.8.

cha anuttariyāni – dassanānuttariyaṁ, savanānuttariyaṁ, lābhānuttariyaṁ, sikkhānuttariyaṁ, pāricariyānuttariyaṁ, anussatānuttariyaṁ.

(19)

Kuus meenutamist –
buddha meelespidamine,
dhamma meelespidamine,
sangha meelespidamine,
kõlbluse meelespidamine,
helduse meelespidamine,
deevade meelespidamine.*

* Vt DVE, III osa, ptk „Kuus meelespidamist (cha anussati)“.

cha anussatiṭṭhānāni –
buddhānussati,
dhammānussati,
saṁghānussati,
sīlānussati,
cāgānussati,
devatānussati.

(20)

Kuus jätkuvuses/kulgemises viibimist.

See on, sõbrad, [kui] bhikkhu
silmaga vormi nähes ei ole rõõmsameelne ega kurvameelne;
neutraalsena viibib [ta] teadvustatud arusaamises.

kõrvaga heli kuuldes… ;

ninaga lõhna haistes… ;

keelega maitset tundes … ;

kehaga puudet kogedes… ;

meelega dhammat teadvustades ei ole rõõmsameelne ega kurvameelne;
neutraalsena viibib [ta] teadvustatud arusaamises.*

*Vt ka „Vappasutta“ AN 4.195, Paṭhamaāhuneyyasutta AN 6.1, „Dutiyaariyāvāsasutta“ AN 10.20.

cha satatavihārā.

idhāvuso, bhikkhu
cakkhunā rūpaṁ disvā neva sumano hoti na dummano,
upekkhako viharati sato sampajāno.

sotena saddaṁ sutvā …

ghānena gandhaṁ ghāyitvā …

jivhāya rasaṁ sāyitvā …

kāyena phoṭṭhabbaṁ phusitvā…

manasā dhammaṁ viññāya neva sumano hoti na dummano,
upekkhako viharati sato sampajāno.

(21)

Kuus saadavat/vastuvõetavat sündi.

See on, sõbrad, [kui] keegi tumedasse sündinu loob tumeda dhamma ilmnemise.

See on, sõbrad, [kui] keegi tumedasse sündinu loob ereda dhamma ilmnemise.

See on, sõbrad, [kui] keegi tumedasse sündinu loob ei tumeda ega ereda vaibumise ilmnemise.

See on, sõbrad, [kui] keegi eredasse sündinu loob tumeda dhamma ilmnemise.

See on, sõbrad, [kui] keegi eredasse sündinu loob ereda dhamma ilmnemise.

See on, sõbrad, [kui] keegi eredasse sündinu loob ei tumeda ega ereda vaibumise ilmnemise.*

*Vt täpsemalt ptk Tegu (kamma), Tumedad ja eredad teod.

chaḷābhijātiyo.

idhāvuso, ekacco kaṇhābhijātiko samāno kaṇhaṁ dhammaṁ abhijāyati.

idha panāvuso, ekacco kaṇhābhijātiko samāno sukkaṁ dhammaṁ abhijāyati.

idha panāvuso, ekacco kaṇhābhijātiko samāno akaṇhaṁ asukkaṁ nibbānaṁ abhijāyati.

idha panāvuso, ekacco sukkābhijātiko samāno sukkaṁ dhammaṁ abhijāyati.

idha panāvuso, ekacco sukkābhijātiko samāno kaṇhaṁ dhammaṁ abhijāyati.

idha panāvuso, ekacco sukkābhijātiko samāno akaṇhaṁ asukkaṁ nibbānaṁ abhijāyati.

(22)

Kuus taipamuseteadmise taju – püsitustaju, püsituse dukkhataju, dukkha minatustaju, hülgamistaju,
kiretustaju, lakkamistaju.

cha nibbedhabhāgiyā saññā –
aniccasaññā, anicce dukkhasaññā,
dukkhe anattasaññā, pahānasaññā,
virāgasaññā, nirodhasaññā.

(1)

Seitse arija rikkust – usu rikkus, kõlbluse rikkus, häbi rikkus, kartuse rikkus, kuuldu rikkus (palju õpetust kuulmise rikkus), helduse rikkus, tarkuse rikkus.*

*Vt: Vitthatadhanasutta AN 7.6; Lakkhaṇasutta DN 3.

satta ariyadhanāni – saddhādhanaṁ, sīladhanaṁ, hiridhanaṁ, ottappadhanaṁ, sutadhanaṁ, cāgadhanaṁ, paññādhanaṁ.

(2)

Seitse virgumisosa –

teadlikkuse virgumisosa,
dhamma uurimise virgumisosa,
energia virgumisosa, rõõmu virgumisosa, rahu virgumisosa,
keskenduse virgumisosa,
neutraalsuse virgumisosa.

satta bojjhaṁgā –

satisambojjhaṁgo, dhammavicayasambojjhaṁgo, vīriyasambojjhaṁgo, pītisambojjhaṁgo, passaddhisambojjhaṁgo, samādhisambojjhaṁgo,
upekkhāsambojjhaṁgo.

(3)

Seitse keskenduse eeltingimust –

õige vaade, õige mõte, õige kõne,
õige tegu, õige eluviis, õige püüdlus,
õige teadlikkus.

satta samādhiparikkhārā –

sammādiṭṭhi, sammāsaṁkappo, sammāvācā, sammākammanto, sammāājīvo, sammāvāyāmo, sammāsati.

(4)

Seitse mitteõiget dhammat –

See on, sõbrad, [kui] bhikkhu on usuta, häbita, kartuseta, õppimuseta, laisk/lodev, unustanud teadlikkuse [ja on] vähese/dukkaliku tarkusega*.

Buddha eluajal Indias naised haridust ei saanud.

satta asaddhammā –

idhāvuso, bhikkhu assaddho hoti, ahiriko hoti, anottappī hoti, appassuto hoti, kusīto hoti, muṭṭhassati hoti, duppañño hoti.

(5)

Seitse õiget dhammat –

See on, sõbrad, [kui] bhikkhul on usk, häbi, kartus, suur õppimus, saavutatud energia, vahetu teadlikkus [ja] tarkus.

satta saddhammā –

idhāvuso, bhikkhu saddho hoti, hirimā hoti, ottappī hoti, bahussuto hoti, āraddhavīriyo hoti, upaṭṭhitassati hoti, paññavā hoti.

(6)

Seitse tõeliku mehe dhammat –

See on, sõbrad, [kui] bhikkhul on dhamma teadmine*, tähenduse teadmine,
enesekohased teadmised, mõõdukuse teadmine, ajakohasuse teadmine [mida millal teha], kogunemiste teadmine [ja] isikutekohane teadmine.

* „suttaṁ geyyaṁ veyyākaraṇaṁ gāthaṁ udānaṁ itivuttakaṁ jātakaṁ abbhutadhammaṁ vedallaṁ“, ehk teab, mida sisaldavad paalikeelsed suttad, „Geyya“ (sisaldab kõiki värsivormis antud suttaid, sh kogu Saṁyuttanikāya Sagāthakavagga), „Selgitus“, „Värsid“, „Rõõmuvärsid“, „Niiöeldu“, „Sünnilood“, „Olemasoluületav dhamma“ ja „Vedalla“. Vt DVE, II osa, ptk „Kolmekordne treening“ (Seitse tõeliku mehe dhammat); samuti Dhammaññūsutta AN 7.68.

satta sappurisadhammā –

idhāvuso, bhikkhu dhammaññū ca hoti atthaññū ca
attaññū ca mattaññū ca
kālaññū ca
parisaññū ca puggalaññū ca.

(7)

Seitse sobilikku alust.

See on, sõbrad, [kui] bhikkhul on:
treeningu alustamisel innukas soov pikemat aega [ning] hoolikalt treeningut teostada.

dhamma tähelepanelikul uurimisel innukas soov pikemat aega [ning] hoolikalt dhamma tähelepanelikku uurimist teostada.

ihadest väljumisel innukas soov pikemat aega [ning] hoolikalt ihadest väljumist teostada.

retriidil innukas soov pikemat aega [ning] hoolikalt retriiti teostada.

energia istutamisel/äratamisel innukas soov pikemat aega [ning] hoolikalt energia istutamist/äratamist teostada.

tähelepanelikkuse ja ärksuse/valvsuse [suhtes] innukas soov pikemat aega [ning] hoolikalt tähelepanelikkust ja ärksust/valvsust teostada.

vaate läbistamise [suhtes] innukas soov pikemat aega [ning] hoolikalt vaate läbistamist teostada.*

Vt ka „Paṭhamaniddasasutta“ AN 7.42, „Niddasavatthusutta“ AN 7.20.

satta niddasavatthūni.

idhāvuso, bhikkhu
sikkhāsamādāne tibbacchando hoti, āyatiñca sikkhāsamādāne avigatapemo.

dhammanisantiyā tibbacchando hoti, āyatiñca dhammanisantiyā avigatapemo.

icchāvinaye tibbacchando hoti, āyatiñca icchāvinaye avigatapemo.

paṭisallāne tibbacchando hoti, āyatiñca paṭisallāne avigatapemo.

vīriyārambhe tibbacchando hoti, āyatiñca vīriyārambhe avigatapemo.

satinepakke tibbacchando hoti, āyatiñca satinepakke avigatapemo.

diṭṭhipaṭivedhe tibbacchando hoti, āyatiñca diṭṭhipaṭivedhe avigatapemo.

(8)

Seitse taju – püsitustaju, minatustaju, ilutustaju, ohutaju, hülgamistaju,
kiretustaju, lakkamistaju.

satta saññā – aniccasaññā, anattasaññā, asubhasaññā, ādīnavasaññā, pahānasaññā, virāgasaññā, nirodhasaññā.

(9)

Seitse jõudu – usujõud, energiajõud,
häbijõud, kartusejõud, teadvustamisejõud, keskendusejõud, tarkusejõud.*

* Vt „Saṁkhittabalasutta“ AN 7.3 ja „Vitthatabalasutta“ AN 7.4. Sama seitsmene jõudude loetelu esineb ka „Abhidhamma“ esimesed raamatus „Dhammagrupid“ Dhs 58, 95, 102.

satta balāni – saddhābalaṁ, vīriyabalaṁ, hiribalaṁ, ottappabalaṁ, satibalaṁ, samādhibalaṁ, paññābalaṁ.

(10)

Seitse teadvusseisundit.

On sõbrad, olendeid, erineva keha [ja] erineva teadvusega, nagu inimesed, ühed deevad
ja ühed langenud (=apāya, niraya).
See on esimene teadvusseisund.

On sõbrad, olendeid, erineva keha [ja] ühtse teadvusega, nagu deevad brahmakāyikā’s,
esimese [džhaana läbi] taasilmnenud.
See on teine teadvusseisund.

On sõbrad, olendeid, ühtse keha ja erineva teadvusega, nagu Ābhassarā deevad.
See on kolmas teadvusseisund.

On sõbrad, olendeid, ühtse keha ja ühtse teadvusega, nagu Subhakiṇhā deevad.
See on neljas teadvusseisund.

On sõbrad, olendeid [kes on] kogu vormitaju ületanud, vastumeelsustaju hüljanud, eristavale tajule tähelepanu pööramata, teadvustades: “Piiritu/lõputu ruum” [ja] ruumi lõputus vallas ilmnenud.
See on viies teadvusseisund.

On sõbrad, olendeid [kes on] kogu ruumi lõputu valla läbinud teadvustades “Lõputu/piiritu teadvus” [ja] teadvuse lõputus vallas ilmnenud.
See on kuues teadvusseisund.

On sõbrad, olendeid [kes on] kogu  lõputu teadvuse valla läbinud teadvustades: “Seal ei ole mittemidagi” [ja] mittemillegi vallas ilmnenud.
See on seitsmes teadvusseisund.

satta viññāṇaṭṭhitiyo.

santāvuso, sattā nānattakāyā nānattasaññino, seyyathāpi manussā ekacce ca devā
ekacce ca vinipātikā.
ayaṁ paṭhamā viññāṇaṭṭhiti.

santāvuso, sattā nānattakāyā ekattasaññino seyyathāpi devā brahmakāyikā paṭhamābhinibbattā.
ayaṁ dutiyā viññāṇaṭṭhiti.

santāvuso, sattā ekattakāyā nānattasaññino seyyathāpi devā ābhassarā.
ayaṁ tatiyā viññāṇaṭṭhiti.

santāvuso, sattā ekattakāyā ekattasaññino seyyathāpi devā subhakiṇhā.
ayaṁ catutthī viññāṇaṭṭhiti.

santāvuso, sattā sabbaso rūpasaññānaṁ samatikkamā paṭighasaññānaṁ atthaṁgamā nānattasaññānaṁ amanasikārā ‘ananto ākāso’ti ākāsānañcāyatanūpagā.

ayaṁ pañcamī viññāṇaṭṭhiti.

santāvuso, sattā sabbaso ākāsānañcāyatanaṁ samatikkamma ‘anantaṁ viññāṇan’ti viññāṇañcāyatanūpagā.
ayaṁ chaṭṭhī viññāṇaṭṭhiti.

santāvuso, sattā sabbaso viññāṇañcāyatanaṁ samatikkamma ‘natthi kiñcī’ti ākiñcaññāyatanūpagā.
ayaṁ sattamī viññāṇaṭṭhiti.

(11)

Seitse annetust väärt isikut –

kahekordselt-vabanenu, tarkusesvabanenu,
kehapõhine tunnistaja, vaatesvabanenu,
ususvabanenu, dhammajärgija, ususjärgija.*

*Vt DVE, III osa, ptk Sangha meelespidamise arendamine (sanghānussati bhāvanā), Võrreldamatu pälvimuste põld maailmas; vt ka Puggalasutta AN 7.14.

satta puggalā dakkhiṇeyyā –

ubhatobhāgavimutto, paññāvimutto,
kāyasakkhi, diṭṭhippatto,
saddhāvimutto, dhammānusārī, saddhānusārī.

(12)

Seitse kalduvust –

naudingukirele kalduvus, vastumeelsusele kalduvus, (spekulatiivsele) vaatele kalduvus,
skeptilisele kahtlusele kalduvus,
uhkusele kalduvus, olemasolukirge kalduvus,
mitteteadmisse kalduvus.*
* Vt DVE, III osa, ptk Mitteesilekerkinud oskuslike dhammade arendamise püüdlus; vt ka Paṭhamaanusayasutta AN 7.11.

satta anusayā –

kāmarāgānusayo, paṭighānusayo,
diṭṭhānusayo,
vicikicchānusayo,
mānānusayo, bhavarāgānusayo,
avijjānusayo.

(13)

Seitse köidikut –

atraktiivsusköidik, vastumeelsusköidik, vaateköidik, kahtluseköidik,
uhkuseköidik, olemasolukireköidik,
mitteteadmiseköidik.*

* Vt DVE, III osa, ptk Vabanemine kümnest köidikust (dasa saṁyojana); vt ka „Macchariyasutta“ AN 7.10.

satta saṁyojanāni –

anunayasaṁyojanaṁ, paṭighasaṁyojanaṁ, diṭṭhisaṁyojanaṁ, vicikicchāsaṁyojanaṁ, mānasaṁyojanaṁ, bhavarāgasaṁyojanaṁ, avijjāsaṁyojanaṁ.

(14)

Seitse rahu arutelu

Aeg-ajal esilekerkivate juhtumite
rahulikuks ületamiseks/lahendamiseks, [milleks on]

näost-näkku teel [asjaosaliste kohtumisel] vinaja kohaldamine,

teadliku meenutamise [teel] vinaja kohaldamine,

eksinu [hullumeelsuse korral] vinaja kohaldamine,

teoga nõustumine [teo tunnistamine],

enamuse arvamus,

üks või teine eksimus,

rohuga katmine.*

*Vt selgitusI, ptk „Vabanemisjuhis (pāṭimokkha)“; vt ka Vin „Mahāvibhaṁga“, „Adhikaraṇasamathā“ 1: 7 „Tiṇavatthāraka“.

satta adhikaraṇasamathā –

uppannuppannānaṁ adhikaraṇānaṁ samathāya vūpasamāya

sammukhāvinayo dātabbo,

sativinayo dātabbo,

amūḷhavinayo dātabbo,

paṭiññāya kāretabbaṁ,

yebhuyyasikā,

tassapāpiyasikā,

tiṇavatthārako.

(1)

Kaheksa valet –

vale vaade, vale mõtlemine, vale kõne,
vale tegu, vale eluviis, vale püüdlus,
vale teadlikkus, vale keskendus.

aṭṭha micchattā –

micchādiṭṭhi, micchāsaṁkappo, micchāvācā, micchākammanto, micchāājīvo, micchāvāyāmo micchāsati, micchāsamādhi.

(2)

Kaheksa õiget –

õige vaade, õige mõtlemine,
õige kõne, õige tegu,
õige eluviis, õige püüdlus,
õige teadlikkus, õige keskendus.

aṭṭha sammattā –
sammādiṭṭhi, sammāsaṁkappo, sammāvācā, sammākammanto,
sammāājīvo, sammāvāyāmo,
sammāsati, sammāsamādhi.

(3)

Kaheksa isikut [kes on] kinke väärt –

vooguastunu, vooguastunu vilja realiseerimise harjutaja;
ükskordnaasja, ükskordnaasja vilja realiseerimise harjutaja;
mittenaasja, mittenaasja vilja realiseerimise harjutaja;
arahant, arahantivilja realiseerimise harjutaja.*

*Vt DVE, II osa, ptk „Annetamine (dāna)“, 14 väärilist kingi saajat; vt ka Dakkhiṇāvibhaṁgasutta MN 142.

aṭṭha puggalā dakkhiṇeyyā –

sotāpanno, sotāpattiphalasacchikiriyāya paṭipanno;
sakadāgāmī, sakadāgāmiphalasacchikiriyāya paṭipanno;
anāgāmī, anāgāmiphalasacchikiriyāya paṭipanno;
arahā, arahattaphalasacchikiriyāya paṭipanno.

(4)

Kaheksa mitteaktiivsuse [laiskuse] alust.*

*Vt DVE, II osa, ptk Bhikkhu õige eluviis, Mitteaktiivsus ja aktiivsus; vt ka „Kusītārambhavatthusutta“ AN 8.80.

aṭṭha kusītavatthūni.

(5)

Kaheksa aktiivsuse alust.*

* Vt eelnevat joonealust märkust.

aṭṭha ārambhavatthūni.

(6)

Kaheksa annetamise alust.

Solvangujärgne daana andmine,
hirmust daana annetamine,
[mõeldes] “Ta andis mulle” daana annetamine,
[mõeldes] “Ta annab mulle” daana annetamine,
[mõeldes] “Annetamine on hea” daana annetamine,
[mõeldes] “Mina valmistan toitu, need inimesed ei valmista toitu; ei ole õige, et mina, kes ma valmistan toitu, ei anna neile, kes ei valmista toitu” daana annetamine,
[mõeldes] “Annetades saavutan ma hea reputatsiooni” daana annetamine,

Teadvuse kaunistamiseks ja ettevalmistamiseks daana annetamine.

aṭṭha dānavatthūni.

āsajja dānaṁ deti,
bhayā dānaṁ deti,
‘adāsi me’ti dānaṁ deti,
‘dassati me’ti dānaṁ deti,
‘sāhu dānan’ti dānaṁ deti,

‘ahaṁ pacāmi, ime na pacanti, nārahāmi pacanto apacantānaṁ dānaṁ na dātun’ti dānaṁ deti,

‘idaṁ me dānaṁ dadato kalyāṇo kittisaddo abbhuggacchatī’ti dānaṁ deti.

cittālaṁkāracittaparikkhāratthaṁ dānaṁ deti.

(7)

Kaheksat annetuspõhist ilmnemist.*

*Vt DVE, II osa, ptk „Tegu (kamma)“, kaheksat annetuspõhist ilmnemist; vt ka „Saṁkhārupapattisutta“ MN 120.

aṭṭha dānūpapattiyo.

(8)

Kaheksa kogunemist –

khattijate kogunemine, braahmanite kogunemine, majaomanike kogunemine, erakrändurite kogunemine,
nelja suure kuninga tasandi [deevade] kogunemine
Tāvatiṁsa [deevade] kogunemine
Maarade kogunemine
Brahmā’de kogunemine

aṭṭha parisā –

khattiyaparisā, brāhmaṇaparisā, gahapatiparisā, samaṇaparisā,

cātumahārājikaparisā,

tāvatiṁsaparisā,
māraparisā,
brahmaparisā.

(9)

Kaheksa maist dhammat –

saamine ja mittesaamine ja
kuulsus ja kuulsusetus ja
laitus ja kiitus ja
õnn [ning] dukkha

aṭṭha lokadhammā –

lābho ca, alābho ca,
yaso ca, ayaso ca,
nindā ca, pasaṁsā ca,
sukhañca, dukkhañca.

(10)

Kaheksa meisterlikkuse alust.*

Vt DVE, III osa, ptk „Kaheksa meisterlikkuse alust (aṭṭha abhibhāyatana)“; vt ka „Abhibhāyatanasutta“ AN 8.65 jt.

aṭṭha abhibhāyatanāni.

(11)

Kaheksa vabanemist.

Vormis vormi nägemine. See on esimene vabanemine.

Sisemise mittevormitajuga välimise vormi nägemine. See on teine vabanemine.

Ilus ülimas vabaduses olemine.
See on kolmas vabanemine.

Kogu vormitaju ületanud, vastumeelsustaju hüljanud, eristavale tajule tähelepanu pööramata,
[teadvustades]: „Lõputu ruum“,
lõputu ruumi valla saavutamine ja selles viibimine.
See on neljas vabanemine.

Kogu ruumi lõputu valla ületanud,
[teadvustades]: „Lõputu teadvus“,
teadvuse lõputusse valla saavutamine ja selles viibimine.
See on viies vabanemine.

Kogu lõputu teadvuse valla ületanud, [teadvustades]: „Seal ei ole mittemidagi“, teadvusest vaba mittemillegi valla saavutamine ja selles viibimine.
See on kuues vabanemine.

Kogu mittemillegi valla ületanud
ei taju ega mittetaju valla saavutamine ja selles viibimine.
See on seitsmes vabanemine.

Kogu ei taju ega mittetaju valla ületanud
taju ja tunde lakkamise saavutamine ja selles viibimine.

See on kaheksas vabanemine.

aṭṭha vimokkhā.

rūpī rūpāni passati. ayaṁ paṭhamo vimokkho.

ajjhattaṁ arūpasaññī bahiddhā rūpāni passati.
ayaṁ dutiyo vimokkho.

subhanteva adhimutto hoti.
ayaṁ tatiyo vimokkho.

sabbaso rūpasaññānaṁ samatikkamā paṭighasaññānaṁ atthaṁgamā nānattasaññānaṁ
amanasikārā ‘ananto ākāso’ti ākāsānañcāyatanaṁ upasampajja viharati. ayaṁ catuttho vimokkho.

sabbaso ākāsānañcāyatanaṁ samatikkamma ‘anantaṁ viññāṇan’ti
viññāṇañcāyatanaṁ upasampajja viharati.

ayaṁ pañcamo vimokkho.

sabbaso viññāṇañcāyatanaṁ samatikkamma ‘natthi kiñcī’ti
ākiñcaññāyatanaṁ upasampajja viharati.

ayaṁ chaṭṭho vimokkho.

sabbaso ākiñcaññāyatanaṁ samatikkamma nevasaññānāsaññāyatanaṁ upasampajja viharati.

ayaṁ sattamo vimokkho.

sabbaso nevasaññānāsaññāyatanaṁ samatikkamma saññāvedayitanirodhaṁ upasampajja viharati.

ayaṁ aṭṭhamo vimokkho.

(1)

Üheksa haavumise põhjust.

„Halvasti/kahjustavalt minuga käituti“ on haavunu  pahane/solvunud;

„Halvasti minuga käitutakse“ on haavunu pahane;

„Halvasti minuga hakatakse käituma“ on haavunu pahane;

„Kalli, minule armsaga halvasti käituti“ on haavunu pahane;

„Kalli, minule armsaga halvasti käitutakse“ on haavunu pahane;

„Kalli, minule armsaga hakatakse halvasti käituma“ on haavunu pahane;

„Mittekalli, minule mittearmsaga mittekahjustavalt/hästi käituti“ on haavunu pahane;

„Mittekalli, minule mittearmsaga hästi käitutakse“ on haavunu pahane;

„Mittekalli, minule mittearmsaga hakatakse hästi käituma“ on haavunu pahane.

nava āghātavatthūni.

‘anatthaṁ me acarī’ti āghātaṁ bandhati;

‘anatthaṁ me caratī’ti āghātaṁ bandhati;

‘anatthaṁ me carissatī’ti āghātaṁ bandhati;

‘piyassa me manāpassa anatthaṁ acarī’ti āghātaṁ bandhati … pe …

anatthaṁ caratīti āghātaṁ bandhati … pe…

anatthaṁ carissatīti āghātaṁ bandhati;

‘appiyassa me amanāpassa atthaṁ acarī’ti āghātaṁ bandhati … pe …

atthaṁ caratīti āghātaṁ bandhati … pe …

atthaṁ carissatīti āghātaṁ bandhati.

(2)

Üheksa haavumisest väljajuhtivat.

„Halvasti/kahjustavalt minuga käituti, [kuid] selle valskuse võtan [ma] vastu“ [ma aktsepteerin seda kui enda varasema teo vilja] – [nii juhin ennast] haavumisest välja.

„Halvasti minuga käitutakse, [kuid] selle valskuse võtan [ma] vastu“ [ma aktsepteerin seda kui enda varasema teo vilja] – [nii juhin ennast] haavumisest välja.

„Halvasti minuga hakatakse käituma, [kuid] selle valskuse võtan [ma] vastu“ [ma aktsepteerin seda kui enda varasema teo vilja] – [nii juhin ennast] haavumisest välja.

„Kalli, minule armsaga halvasti käituti, [kuid] selle valskuse võtan [ma] vastu“ [aktsepteerin seda kui varasema teo vilja] – [nii juhin ennast] haavumisest välja.

„Kalli, minule armsaga halvasti käitutakse, [kuid] selle valskuse võtan [ma] vastu“ [aktsepteerin seda kui varasema teo vilja] – [nii juhin ennast] haavumisest välja.

„Kalli, minule armsaga hakatakse halvasti käituma, [kuid] selle valskuse võtan [ma] vastu“ [aktsepteerin seda kui varasema teo vilja] – [nii juhin ennast] haavumisest välja.

„Mittekalli, minule mittearmsaga mittekahjustavalt/hästi käituti, [kuid] selle valskuse võtan [ma] vastu“ [aktsepteerin seda kui varasema teo vilja] – [nii juhin ennast] haavumisest välja.

„Mittekalli, minule mittearmsaga hästi käitutakse, [kuid] selle valskuse võtan [ma] vastu“ [aktsepteerin seda kui varasema teo vilja] – [nii juhin ennast] haavumisest välja.

„Mittekalli, minule mittearmsaga hakatakse hästi käituma, [kuid] selle valskuse võtan [ma] vastu“ [aktsepteerin seda kui varasema teo vilja] – [nii juhin ennast] haavumisest välja.*

* Vt ka „Āghātapaṭivinayasutta“ AN 9.30.

nava āghātapaṭivinayā.

‘anatthaṁ me acari, taṁ kutettha labbhā’ti āghātaṁ paṭivineti;

‘anatthaṁ me carati, taṁ kutettha labbhā’ti āghātaṁ paṭivineti;

‘anatthaṁ me carissati, taṁ kutettha labbhā’ti āghātaṁ paṭivineti;

‘piyassa me manāpassa anatthaṁ acari … pe

… anatthaṁ carati … pe

… anatthaṁ carissati, taṁ kutettha labbhā’ti āghātaṁ paṭivineti;

‘appiyassa me amanāpassa atthaṁ acari … pe

… atthaṁ carati … pe …

atthaṁ carissati, taṁ kutettha labbhā’ti āghātaṁ paṭivineti.

(3)

Üheksa olendite elupaika.

On sõbrad, olendeid, erineva keha [ja] erineva teadvusega, nagu inimesed, ühed deevad
ja ühed langenud [=apāya, niraya].
See on esimene elupaik.

On sõbrad, olendeid, erineva keha [ja] ühtse teadvusega, nagu deevad brahmakāyikā’s,
esimese [džhaana läbi] taasilmnenud.
See on teine elupaik.

On sõbrad, olendeid, ühtse keha ja erineva teadvusega, nagu ābhassarā deevad.
See on kolmas elupaik.

On sõbrad, olendeid, ühtse keha ja ühtse teadvusega, nagu subhakiṇhā deevad.
See on neljas elupaik.

On sõbrad, olendeid, teadvuseta, õnnetundes,
nagu asaññasattā deevad.
See on viies elupaik.

On sõbrad, olendeid [kes on] kogu vormitaju ületanud, vastumeelsustaju hüljanud, eristavale tajule tähelepanu pööramata, teadvustades: “Piiritu/lõputu ruum” [ja] ruumi lõputus vallas ilmnenud.
See on kuues elupaik.

On sõbrad, olendeid [kes on] kogu ruumi lõputu valla läbinud teadvustades “Lõputu/piiritu teadvus” [ja] teadvuse lõputus vallas ilmnenud.
See on seitsmes elupaik.

On sõbrad, olendeid [kes on] kogu  lõputu teadvuse valla läbinud teadvustades: “Seal ei ole mittemidagi” [ja] mittemillegi vallas ilmnenud.
See on kaheksas elupaik.

On sõbrad, olendeid [kes on] kogu mittemillegi valla läbinud [ja] ei-taju-ega-mittetaju vallas ilmnenud.
See on üheksas elupaik.

nava sattāvāsā.

santāvuso, sattā nānattakāyā nānattasaññino, seyyathāpi manussā ekacce ca devā ekacce ca vinipātikā.
ayaṁ paṭhamo sattāvāso.

santāvuso, sattā nānattakāyā ekattasaññino, seyyathāpi devā brahmakāyikā paṭhamābhinibbattā.

ayaṁ dutiyo sattāvāso.

santāvuso, sattā ekattakāyā nānattasaññino, seyyathāpi devā ābhassarā.
ayaṁ tatiyo sattāvāso.

santāvuso, sattā ekattakāyā ekattasaññino, seyyathāpi devā subhakiṇhā.
ayaṁ catuttho sattāvāso.

santāvuso, sattā asaññino appaṭisaṁvedino, seyyathāpi devā asaññasattā.
ayaṁ pañcamo sattāvāso.

santāvuso, sattā sabbaso rūpasaññānaṁ samatikkamā paṭighasaññānaṁ atthaṁgamā nānattasaññānaṁ amanasikārā ‘ananto ākāso’ti ākāsānañcāyatanūpagā.

ayaṁ chaṭṭho sattāvāso.

santāvuso, sattā sabbaso ākāsānañcāyatanaṁ samatikkamma ‘anantaṁ viññāṇan’ti viññāṇañcāyatanūpagā.
ayaṁ sattamo sattāvāso.

santāvuso, sattā sabbaso viññāṇañcāyatanaṁ samatikkamma ‘natthi kiñcī’ti ākiñcaññāyatanūpagā.
ayaṁ aṭṭhamo sattāvāso.

santāvuso, sattā sabbaso ākiñcaññāyatanaṁ samatikkamma nevasaññānāsaññāyatanūpagā.

ayaṁ navamo sattāvāso.

(4)

Üheksa kaotatud võimalust brahmaliku käitumisega alustamiseks.

See on, sõbrad, [kui] Tathaagata on maailmas ilmnenud, arahant, Õigestimõistnu; dhammat mis selge, rahussejuhtiv, täielikku vaibumisse juhtiv, mõistmisele viiv, Õnnestulnu/Õnnesläinu kuulutab. Kuid isik [on] Niraajas ilmnenud.
See on esimene  kaotatud võimalus brahmaliku käitumisega alustamiseks.

... Kuid isik [on] looma emakast pärinenud...

See on teine  kaotatud võimalus brahmaliku käitumisega alustamiseks.

... Kuid isik [on] peetade sfääris ilmnenud...

See on kolmas  kaotatud võimalus brahmaliku käitumisega alustamiseks.

... Kuid isik [on] asura kehas ilmnenud...

See on neljas  kaotatud võimalus brahmaliku käitumisega alustamiseks.

... Kuid isik [on] ühes pika elueaga deevade kehas ilmnenud...
See on viies  kaotatud võimalus brahmaliku käitumisega alustamiseks.

... Kuid isik [on] sündinud piirialal arutute barbarite hõimus, kus ei käi ei bhikkhud, bhikkhunid, meesjärgijad [ega] naisjärgijad ...

See on kuues  kaotatud võimalus brahmaliku käitumisega alustamiseks.

nava akkhaṇā asamayā brahmacariyavāsāya.

idhāvuso, tathāgato ca loke uppanno hoti arahaṁ sammāsambuddho, dhammo ca desiyati opasamiko parinibbāniko sambodhagāmī sugatappavedito. ayañca puggalo nirayaṁ upapanno hoti.
ayaṁ paṭhamo akkhaṇo asamayo brahmacariyavāsāya.

… ayañca puggalo tiracchānayoniṁ upapanno hoti.

ayaṁ dutiyo akkhaṇo asamayo brahmacariyavāsāya.

puna caparaṁ … pe … pettivisayaṁ upapanno hoti.
ayaṁ tatiyo akkhaṇo asamayo brahmacariyavāsāya.

puna caparaṁ … pe … asurakāyaṁ upapanno hoti.
ayaṁ catuttho akkhaṇo asamayo brahmacariyavāsāya.

puna caparaṁ … pe … aññataraṁ dīghāyukaṁ devanikāyaṁ upapanno hoti.
ayaṁ pañcamo akkhaṇo asamayo brahmacariyavāsāya.

puna caparaṁ … pe … paccantimesu janapadesu paccājāto hoti milakkhesu aviññātāresu, yattha natthi gati bhikkhūnaṁ bhikkhunīnaṁ upāsakānaṁ upāsikānaṁ.
ayaṁ chaṭṭho akkhaṇo asamayo brahmacariyavāsāya.

... Kuid isik [on] keskmaal sündinud; aga on vale vaate ja muudetud nägemisega: „ei ole andmist; ei ole ohverdamist, annetamist, ei ole õnneliku ja dukkhaliku teo tagajärg ja vili, ei ole seda maailma, ei ole teist maailma, ei ole ema, ei ole isa, ei ole olendite spontaanset ilmnemist, ei ole maailmas erakrändureid ja braahmane, kes on õiget teed õigesti järginud ja kuulutavad [õiget teed] selles maailmas ning teises/tuleviku maailmas, [kes on] ülima teadmise teostanuid.“
See on seitsmes  kaotatud võimalus brahmaliku käitumisega alustamiseks.

… Kui isik [on] keskmaal sündinud; aga on kehva/dukkhaliku tarkusega, tuim/juhm, kurttumm, ega ole võimeline eristama hästiöeldu/õnnetoovat kõnet halvastiöeldust/dukkhattoovast kõnest.
See on kaheksas  kaotatud võimalus brahmaliku käitumisega alustamiseks.

See on, sõbrad, [kui] Tathaagata on maailmas ilmnenud, arahant, Õigestimõistnu; dhammat mis selge, rahussejuhtiv, täielikku vaibumisse juhtiv, mõistmisele viiv, Õnnestulnu/Õnnesläinu ei kuuluta. Kuid isik [on] keskmaal sündinud; on tark, mittetuim/mittejuhm, mitte kurttumm ja võimeline eristama hästiöeldut ehk õnnetoovat kõnet halvastiöeldust ehk dukkhattoovast kõnest.
See on üheksas  kaotatud võimalus brahmaliku käitumisega alustamiseks.

puna caparaṁ … pe … majjhimesu janapadesu paccājāto hoti. so ca hoti micchādiṭṭhiko viparītadassano: ‘natthi dinnaṁ, natthi yiṭṭhaṁ, natthi hutaṁ, natthi sukatadukkaṭānaṁ kammānaṁ phalaṁ vipāko, natthi ayaṁ loko, natthi paro loko, natthi mātā, natthi pitā, natthi sattā opapātikā, natthi loke samaṇabrāhmaṇā sammaggatā sammāpaṭipannā ye imañca lokaṁ parañca lokaṁ sayaṁ abhiññā sacchikatvā pavedentī’ti.

ayaṁ sattamo akkhaṇo asamayo brahmacariyavāsāya.

puna caparaṁ … pe … majjhimesu janapadesu paccājāto hoti. So ca hoti duppañño jaḷo eḷamūgo, nappaṭibalo subhāsitadubbhāsitānamatthamaññātuṁ.
ayaṁ aṭṭhamo akkhaṇo asamayo brahmacariyavāsāya.

puna caparaṁ, āvuso, tathāgato ca loke na uppanno hoti arahaṁ sammāsambuddho, dhammo ca na desiyati opasamiko parinibbāniko sambodhagāmī sugatappavedito. ayañca puggalo majjhimesu janapadesu paccājāto hoti, so ca hoti paññavā ajaḷo aneḷamūgo, paṭibalo subhāsitadubbhāsitānamatthamaññātuṁ.
ayaṁ navamo akkhaṇo asamayo brahmacariyavāsāya.

(5)

Üheksa järkjärgulist viibimist.

nava anupubbavihārā.

See on, kui bhikkhu eraldunud naudingutest, eraldunud oskamatutest dhammadest, mõtlemisega, läbiuurimisega, eralduses sündinud rõõmus ja õnnes, esimese džhaana
saavutab ja [selles] viibib.

idhāvuso, bhikkhu vivicceva kāmehi vivicca akusalehi dhammehi
savitakkaṁ savicāraṁ vivekajaṁ
pītisukhaṁ paṭhamaṁ jhānaṁ
upasampajja viharati.

Mõtlemise ja läbiuurimise vaibudes, sisemise rahunemisega ja teadvuse ühtsuse olemasoluga,
mõtlemiseta ja läbiuurimiseta,
keskendusest sündinud rõõmus ja õnnes, teise džhaana saavutab ja [selles] viibib.

vitakkavicārānaṁ vūpasamā ajjhattaṁ sampasādanaṁ cetaso ekodibhāvaṁ
avitakkaṁ avicāraṁ
samādhijaṁ pītisukhaṁ
dutiyaṁ jhānaṁ upasampajja viharati.

Rõõmu ja kireta, neutraalsena, viibides teadvelolus ja tähelepanelikkuses, õnne [kogu] kehaga kogedes – mille kohta arijad kuulutavad: „neutraalne teadlikolus [ja] õnnes viibimine“,  kolmanda džhaana saavutab ja [selles] viibib.

pītiyā ca virāgā upekkhako ca viharati
sato ca sampajāno sukhañca k
āyena paṭisaṁvedeti, yaṁ taṁ ariyā ācikkhanti: ‘upekkhako satimā sukhavihārī’ti
tatiyaṁ jhānaṁ upasampajja viharati.

Õnnegi hüljates, dukkhagi hüljates,
endise heameele ja pahameele hävitades,
ei dukkhas, ei õnnes, [vaid] neutraalse teadvelolu puhtuses,
neljanda džhaana saavutab ja [selles] viibib.

sukhassa ca pahānā dukkhassa ca pahānā pubbeva somanassadomanassānaṁ atthaṁgamā adukkhamasukhaṁ upekkhāsatipārisuddhiṁ

catutthaṁ jhānaṁ upasampajja viharati.

Kogu vormitaju ületanud,
vastumeelsustaju hüljanud,
eristavale tajule tähelepanu pööramata, teadvustades: „Piiritu/lõputu ruum“,
lõputu ruumi valla saavutab ja [selles] viibib.

sabbaso rūpasaññānaṁ samatikkamā paṭighasaññānaṁ atthaṁgamā
nānattasaññānaṁ amanasikārā
ananto ākāsoti
ākāsānañcāyatanaṁ upasampajja viharati.

Kogu ruumi lõputu valla ületanud, teadvustades: „Lõputu/piiritu teadvus“, 
teadvuse lõputu valla saavutab ja [selles] viibib.

sabbaso ākāsānañcāyatanaṁ samatikkamma anantaṁ viññāṇanti
viññāṇañcāyatanaṁ upasampajja viharati.

Kogu lõputu teadvuse valla ületanud, teadvustades: „Seal ei ole mittemidagi“,
mittemillegi valla saavutab ja [selles] viibib.

sabbaso viññāṇañcāyatanaṁ samatikkamma natthi kiñcīti
ākiñcaññāyatanaṁ upasampajja viharati.

Kogu mittemillegi valla ületanud,
ei taju ega mittetaju valla
saavutab ja [selles] viibib.

sabbaso ākiñcaññāyatanaṁ samatikkamma
nevasaññānāsaññāyatanaṁ
upasampajja viharati.

Kogu ei taju ega mittetaju valla
ületanud,
teadvuse ja tunde lakkamise
saavutab ja [selles] viibib.

sabbaso nevasaññānāsaññāyatanaṁ samatikkamma
saññāvedayitanirodhaṁ
upasampajja viharati.

(6)

Üheksa järkjärgulist lakkamist.

Esimese džhaana saavutamises naudingutaju lakkab.

Teise džhaana saavutamises mõtlemine ja läbiuurimine lakkavad.

Kolmanda džhaana saavutamises rõõm lakkab.

Neljanda džhaana saavutamises hingamine lakkab.

Lõputu ruumi valla saavutamises vormitaju lakkab.

Lõputu teadvuse valla saavutamises ruumi lõputu valla taju lakkab.

Mittemillegi valla saavutamises teadvuse lõputu valla taju lakkab.

Ei taju ega mittetaju valla saavutamises mittemillegi valla taju lakkab.

Taju ja tunnete saavutamises taju ja tunded lakkavad.*

*Vt DVE, III osa, ptk „Neli vormi valla džhaanat (cattaro rūpa-jhāna)“ ja ptk „Neli vormita valla džhaanat (cattaro arūpa-jhāna)“.

vava anupubbanirodhā.

paṭhamaṁ jhānaṁ samāpannassa kāmasaññā niruddhā hoti.

dutiyaṁ jhānaṁ samāpannassa vitakkavicārā niruddhā honti.

tatiyaṁ jhānaṁ samāpannassa pīti niruddhā hoti.

catutthaṁ jhānaṁ samāpannassa assāsapassāssā niruddhā honti.

ākāsānañcāyatanaṁ samāpannassa rūpasaññā niruddhā hoti.

viññāṇañcāyatanaṁ samāpannassa ākāsānañcāyatanasaññā niruddhā hoti.

ākiñcaññāyatanaṁ samāpannassa viññāṇañcāyatanasaññā niruddhā hoti.

nevasaññānāsaññāyatanaṁ samāpannassa ākiñcaññāyatanasaññā niruddhā hoti.

saññāvedayitanirodhaṁ samāpannassa saññā ca vedanā ca niruddhā honti.

(1)

10 kaitset pakkuvat dhammat.

See on, kui bhikkhu on kõlbeline.
Viibib vabanemisjuhiste kohaselt ohjamises, käitub hästi ja täiuslikult [kogub sobivas kohas almuseid], [näeb] väikseimatki eksimust hirmutavana [ja]
järgib vastuvõetud treeningjuhised.
Seega, bhikkhu on kõlbeline… [lõigu kordus].



See dhamma kaitset pakub.

Lisaks sellele, sõbrad, [on] bhikkhu hästi õppinud, õpitut mäletav ja õpitut säilitav. Need dhammad on hüvelised alguses, hüvelised keskel ja hüvelised lõpus, sisukad sõnas [ja] tähenduses, [ning]
täielikult täiuslikku [ja] puhastunud brahmalikku käitumist kuulutavad;
sel moel dhammasid hästi õppinud, neid sõnaliselt korrates/retsiteerides meeles pidanud, [dhammapõhiseid] vaateid [ta] põhjalikult mõistab.
Seega, bhikkhu … [lõigu kordus].

See dhamma kaitset pakub.

Lisaks sellele, sõbrad,  [on] bhikkhu hüveline sõber, hüveline kaaslane [ja] hüveline lähedane.
Seega, bhikkhu … [lõigu kordus].

See dhamma kaitset pakub.

Lisaks sellele, sõbrad, [on] bhikkhu leebe ja leebelt dhammakohaselt tegutsev [lihtsalt manitsetav], omab kannatlikkust [ja] võtab lugupidamisega vastu juhiseid.
Seega, bhikkhu … [lõigu kordus].

See dhamma kaitset pakub.

Lisaks sellele, sõbrad, [kui] bhikkhul tuleb teiste brahmaliku käitumisega [kaaslaste seas] kohustusi täita, [on ta selles] usin, mitte laisk, [tema] analüütiline tegutsemine kätkeb piisavat tegutsemist [ja on] piisavalt korraldatud.
Seega, bhikkhu … [lõigu kordus].

See dhamma kaitset pakub.

dasa nāthakaraṇā dhammā.

idhāvuso, bhikkhu sīlavā hoti. pātimokkhasaṁvarasaṁvuto viharati ācāragocarasampanno,
aṇumattesu vajjesu bhayadassāvī
samādāya sikkhati sikkhāpadesu.
yaṁpāvuso, bhikkhu sīlavā hoti, pātimokkhasaṁvarasaṁvuto viharati, ācāragocarasampanno, aṇumattesu vajjesu bhayadassāvī samādāya sikkhati sikkhāpadesu. ayampi dhammo nāthakaraṇo.

puna caparaṁ, āvuso, bhikkhu bahussuto hoti sutadharo sutasannicayo.
ye te dhammā ādikalyāṇā majjhekalyāṇā pariyosānakalyāṇā sātthā sabyañjanā kevalaparipuṇṇaṁ parisuddhaṁ brahmacariyaṁ abhivadanti,
tathārūpāssa dhammā bahussutā honti dhātā vacasā paricitā manasānupekkhitā
diṭṭhiyā suppaṭividdhā.

yaṁpāvuso, bhikkhu bahussuto hoti …pe… diṭṭhiyā suppaṭividdhā.
ayampi dhammo nāthakaraṇo.

puna caparaṁ, āvuso, bhikkhu kalyāṇamitto hoti kalyāṇasahāyo kalyāṇasampavaṁko.
yaṁpāvuso, bhikkhu kalyāṇamitto hoti kalyāṇasahāyo kalyāṇasampavaṁko.
ayampi dhammo nāthakaraṇo.

Puna caparaṁ, āvuso, bhikkhu suvaco hoti sovacassakaraṇehi dhammehi
samannāgato khamo padakkhiṇaggāhī anusāsaniṁ.

yaṁpāvuso, bhikkhu suvaco hoti …pe… padakkhiṇaggāhī anusāsaniṁ.

ayampi dhammo nāthakaraṇo.

puna caparaṁ, āvuso, bhikkhu yāni tāni sabrahmacārīnaṁ uccāvacāni kiṁkaraṇīyāni, tattha dakkho hoti analaso
tatrupāyāya vīmaṁsāya samannāgato, alaṁ kātuṁ alaṁ saṁvidhātuṁ.
yaṁpāvuso, bhikkhu yāni tāni sabrahmacārīnaṁ …pe… alaṁ saṁvidhātuṁ.
ayampi dhammo nāthakaraṇo.

Lisaks sellele, sõbrad, bhikkhu dhammat naudib; [ka] meeldivalt suhtleb, [ning] ülimast dhammast ja ülimast vinajast ülevat rõõmu [tunneb].
Seega, bhikkhu … [lõigu kordus].

See dhamma kaitset pakub.

Lisaks sellele, sõbrad, bhikkhu rahul on
igasuguse rüüga, almustoiduga, puhkekohaga, eluasemega, ravimitega [ja] meditsiinitarvikutega.

Seega, bhikkhu … [lõigu kordus].

See dhamma kaitset pakub.

Lisaks sellele, sõbrad, [on] bhikkhu saavutatud energias viibides [ning] oskamatuid dhammasid hüljates, oskuslikke dhammasid saavutades,
tugevana, kindlalt jõulise [ja] vankumatuna, arendab oskuslikke dhammasid.
Seega, bhikkhu … [lõigu kordus].

See dhamma kaitset pakub.

Lisaks sellele, sõbrad, [on] bhikkhu tähelepanelik; suurepärast tähelepanu omades [ka] ammu öeldut ja ammu tehtut mäletab [ning] meenutab.
Seega, bhikkhu … [lõigu kordus].

See dhamma kaitset pakub.

Lisaks sellele, sõbrad, on bhikkhu tark, ilmnemise ja kadumise tarkusest juhitud arija, läbistav, [kes] õige dukkha lakkamiseni jõuab.
Seega, bhikkhu … [lõigu kordus].

See dhamma kaitset pakub.

puna caparaṁ, āvuso, bhikkhu dhammakāmo hoti piyasamudāhāro, abhidhamme abhivinaye uḷārapāmojjo.
yaṁpāvuso, bhikkhu dhammakāmo hoti …pe… uḷārapāmojjo.
ayampi dhammo nāthakaraṇo.

puna caparaṁ, āvuso, bhikkhu santuṭṭho hoti itarītarehi cīvarapiṇḍapātasenāsanagilānappaccayabhesajjaparikkhārehi.
yaṁpāvuso, bhikkhu santuṭṭho hoti …pe… parikkhārehi.
ayampi dhammo nāthakaraṇo.

puna caparaṁ, āvuso, bhikkhu āraddhavīriyo viharati akusalānaṁ dhammānaṁ pahānāya kusalānaṁ dhammānaṁ upasampadāya, thāmavā daḷhaparakkamo anikkhittadhuro kusalesu dhammesu.
yaṁpāvuso, bhikkhu āraddhavīriyo viharati …pe… anikkhittadhuro kusalesu dhammesu.
ayampi dhammo nāthakaraṇo.

puna caparaṁ, āvuso, bhikkhu satimā hoti
paramena satinepakkena samannāgato cirakatampi cirabhāsitampi saritā anussaritā.
yaṁpāvuso, bhikkhu satimā hoti …pe… saritā anussaritā.
ayampi dhammo nāthakaraṇo.

puna caparaṁ, āvuso, bhikkhu paññavā hoti, udayatthagāminiyā paññāya samannāgato ariyāya nibbedhikāya sammādukkhakkhayagāminiyā. yaṁpāvuso, bhikkhu paññavā hoti …pe… sammādukkhakkhayagāminiyā.
ayampi dhammo nāthakaraṇo.

(2)

Kümme kasina valda.

Maakasina, mida tajutakse ülevalt, alt ja kõikehõlmavalt, piiritult.

veekasina, mida tajutakse ülevalt, alt ja kõikehõlmavalt, piiritult;

tulekasina, mida tajutakse ülevalt, alt ja kõikehõlmavalt, piiritult;

tuulekasina, mida tajutakse ülevalt, alt ja kõikehõlmavalt, piiritult;

sinine kasina, mida tajutakse ülevalt, alt ja kõikehõlmavalt, piiritult;

kollane kasina, mida tajutakse ülevalt, alt ja kõikehõlmavalt, piiritult;

punane kasina, mida tajutakse ülevalt, alt ja kõikehõlmavalt, piiritult;

valge kasina, mida tajutakse ülevalt, alt ja kõikehõlmavalt, piiritult;

ruumi kasina, mida tajutakse ülevalt, alt ja kõikeületavalt, piiritult;

teadvuse kasina, mida tajutakse ülevalt, alt ja kõikehõlmavalt, piiritult.

dasa kasiṇāyatanāni.

pathavīkasiṇameko sañjānāti, uddhaṁ adho tiriyaṁ advayaṁ appamāṇaṁ.

āpokasiṇameko sañjānāti, uddhaṁ adho tiriyaṁ advayaṁ appamāṇaṁ.

tejokasiṇameko sañjānāti, uddhaṁ adho tiriyaṁ advayaṁ appamāṇaṁ.

vāyokasiṇameko sañjānāti, uddhaṁ adho tiriyaṁ advayaṁ appamāṇaṁ.

nīlakasiṇameko sañjānāti, uddhaṁ adho tiriyaṁ advayaṁ appamāṇaṁ.

pītakasiṇameko sañjānāti, uddhaṁ adho tiriyaṁ advayaṁ appamāṇaṁ.

lohitakasiṇameko sañjānāti, uddhaṁ adho tiriyaṁ advayaṁ appamāṇaṁ.

odātakasiṇameko sañjānāti, uddhaṁ adho tiriyaṁ advayaṁ appamāṇaṁ. 

ākāsakasiṇameko sañjānāti, uddhaṁ adho tiriyaṁ advayaṁ appamāṇaṁ.

viññāṇakasiṇameko sañjānāti, uddhaṁ adho tiriyaṁ advayaṁ appamāṇaṁ.

(3)

Kümme oskamatut tegutsemissuunda

Elu võtmine, mitteantu võtmine, naudinguid pakkuv vale käitumine,
vale rääkimine, laimu kõnelemine, karm kõne,
tühi loba, himu, kuritahtlikkus,
valed vaated.

dasa akusalakammapathā –

pāṇātipāto, adinnādānaṁ,
kāmesumicchācāro,
musāvādo, pisuṇā vācā, pharusā vācā,
samphappalāpo, abhijjhā, byāpādo,
micchādiṭṭhi. (3)

(4)

Kümme oskuslikku käitumissuunda –

elu võtmisest loobumine, mitteantu võtmisest loobumine,
naudinguid pakkuvast valest käitumisest loobumine, vale rääkimisest loobumine,
laimu kõnelemisest loobumine, karmist kõnest loobumine, tühjast lobast loobumine,
himutus, mittekuritahtlikkus, õige vaade.

dasa kusalakammapathā –

pāṇātipātā veramaṇī, adinnādānā veramaṇī,

kāmesumicchācārā veramaṇī,
musāvādā veramaṇī,
pisuṇāya vācāya veramaṇī, pharusāya vācāya veramaṇī, samphappalāpā veramaṇī, anabhijjhā, abyāpādo, sammādiṭṭhi. (4)

(5)

Kümme arija seisundit.

See on, [kui] bhikkhu
   viis osa hüljanud on,
   kuut osa jälgib/vaatleb,
   ühte valvab,
   neljale toetub,
   kõrvaldanud üksikud/erinevad tõed,
   lõpetanud otsingud,
   plekitu mõtlemisega,
   rahunenud kehamoodustistega,
   hästi vabanenud teadvusega,
   hästi vabanenud tarkusega.

Millised, sõbrad, bhikkhu viis osa hüljanud on?
See on, [kui] bhikkhu
naudingusoovi hülgab,
kuritahtlikkuse hülgab,
laiskuse ja loiduse hülgab,
rahutuse ja mure hülgab,
skeptilise kahtluse hülgab.

Nii just, sõbrad, bhikkhu viis osa hüljanud on.*

* Vt (1) DVE, III osa, ptk „Dhamma vaatlemine viie takistuse kaudu (dhammānupassanā nīvaraṇa)“.

Millist, bhikkhud, bhikkhu kuut osa jälgib/vaatleb?

See on, bhikkhud, [kui] bhikkhu silmaga vormi nägemisel ei [tunne] heameelt ega pahameelt [ja] neutraalselt viibib teadvustatud arusaamises.