Loomalike teadmistega seotud valest eluviisist hoidumin (tiracchānavijjā micchājīva virati)

Loomalikust valest eluviisist hoidumine tähendab ennustamisest, unenägude tõlgendamisest jm oskamatust ja loomaliku eluviisiga (tiracchāna-vijjā) ja vale eluviisiga (micchājīva) ehk pseudoteadusega seotud käitumisest hoidumist. Bhikkhude ja nunnade puhul tähendab see ka hoidumist igasugusest tegevustest, mis hägustavad arusaamist kamma toimimise seaduspärast, või on vastuolus dhamma ja vinajaga, milleks on näiteks:

• saatusesse või kamma vilju „kustutada“ suutvatesse müstilisse rituaalidesse, nagu mantrate lugemisse, palvetamisse, loomade ohverdamisse jm oskamatusse käitumisse uskumine ja uskumisele õhutamine;
• materiaalsete asjade, nagu näiteks reliikviate, amulettide, kivide, kristallide jms maagilisse jõusse uskumine ja uskumisele õhutamine;
• kõikloojasse, issandasse jumalasse uskumine ja uskumisele õhutamine;^[1]
• palvetamise teel (āyācana-hetu) või soovimise teel (patthanā-hetu) pika eluea (āyu), kauni välimuse (vaṇṇa), õnne (sukha), kuulsuse (yaso), taevase uue sünni (saggā) vm ihaldatava saavutamisse uskumine ja uskumisele õhutamine jms.^[2]

Õige eluviis on kooskõlas tõega, ega ei kahjusta ühtegi elusolendit, sealhulgas ka iseennast, on laitmatu ning austuse vääriline. Loomalikku eluviisi (tiracchāna-vijjā) ja valet eluviisi (micchājīva) kirjeldab täpsemalt ptk „Kõlblus ja treeningjuhised (sīla, sikkhāpada)“.^[3]

^[1] Titthāyatanasutta AN 3.61.

^[2] „Iṭṭhasutta“ AN 5.43.

^[3] Sāmaññaphalasutta DN 2, Sikkhāsutta AN 3.89 jpt.