Mitteantu võtmisest hoidumine (adinnādāna virati)

Mitteantu võtmisest (adinnādāna [na + dinna + ādāna]) hoidumine tähendab teadlikku loobumist igasugusest tahtlikust, nii avalikust kui salajasest vargusest, sõltumata sellest, kas tegu on elutu (maavarad, vesi, taimed jms) või elusa (kodu- ja lemmikloomad) omandiga. Bhikkhu puhul tähendab aga mitteantu võtmine seda, bhikkhu ei võta midagi, mida talle ei ole otse käest kätte antud (v.a vesi joomiseks, mis on Vinaja kohaselt lubatud).

Varastamise definitsioon. Arusaam sellest, mis on vargus ja mis varastamine, sõltub vaate ja kõlbluse puhtusest. Nii Vinayapiṭaka, kui ka Atthasālinī kohaselt kvalifitseerub varastamise alla tegu, mis sisaldab viit alltoodud komponenti:

1. Objekt on kuulub omanikule (para-pariggahita) (looma tagant ei ole võimalik varastada).
2. Isik teab, et objekt kuulub omanikule (para-pariggahita-saññā).
3. Isikul on teadvustatud varastamiskavatsus (theyya-citta).
4. Isik teeb varastamiseks jõupingutusi (upakkama), näiteks planeerib, muretseb varastamiseks vajaliku jms.
5. Objekt võetakse seeläbi (tena haraṇa).

Buddha ajal loeti varguseks teisele kuuluva vara omastamist, mille maksumuseks oli minimaalselt 1,06 grammi kulda, 1,06 grammi hõbedat või 2,12 grammi vaske. Bhikkhu jaoks tähendab vargus ükskõik mille sihilikku, ettekavatsetud võtmist, mida ei ole talle vabatahtlikult käest kätte antud. Juhul kui bhikkhu toimetab teadlikult salakaubana üle piiri seadusega keelatud eseme, nt antiikse Buddha kuju, paneb ta toime varguse. Juhul, kui aga bhikkhu teeb seda teadmatusest, ilma tahtliku kavatsuseta, siis seda varguseks ei loeta.

Mitteantu võtmisest hoidumine

„Cunda suttas“ õpetab Buddha mitteantu võtmisest hoidumist (adinnādāna virati) alljärgnevalt:

[Ta] hülgab mitteantu võtmise, mitteantu võtmisest keeldudes. Seda, mis on teise vara ja rikkus külas või metsas, seda ei võta [ta] varga kombel [endaga] kaasa.^[1]

„Mitteantu võtmise sutta“^[2] kohaselt ei tohi ise võtta mitteantut, mitteantu võtmisele julgustada (samādapeti), mitteantu võtmist kiita (samanuñño) ega mitteantu võtmisest ülistavalt rääkida (vaṇṇaṁ bhāsati) – need teod juhivad uue sünni Niraajasse.

^[1] „adinnādānaṁ pahāya, adinnādānā paṭivirato hoti. yaṁ taṁ parassa paravittūpa-karaṇaṁ gāmagataṁ vā araññagataṁ vā, na taṁ adinnaṁ theyyasaṁkhātaṁ ādātā hoti.“ – Cundasutta AN 10.176.

^[2] „Adinnādāyīpāḷi AN 4.265.