Otse põhisisu juurde

Õige eluviis (sammāājīva) ja vale eluviis (micchājīva)

„Tee analüüsi suttas“[1] õpetab Buddha:

Milline on, bhikkhud, õige eluviis? See, bhikkhu’d, [on see, kui] Arija järgija vale eluviisi hülgab, [ja] elab elu õiges eluviisis – seda nimetatakse, bhikkhud, õigeks eluviisiks.

Õige eluviis (sammā-ājīva [ājīva elatis, eluviis, elatusvahend, elamine]) kätkeb endas „Tee analüüsi sutta“[2] kohaselt nelja alljärgnevat aspekti, milleks on:

  1. halba toovast valest eluviisist hoidumist (duccarita micch-ājīva virati),
  2. sobimatust valest eluviisist hoidumist (anesana micch-ājīva virati),
  3. ebaausast/petlikust valest eluviisist hoidumist (kuhanādi micch-ājīva virati), ja
  4. loomalikust valest eluviisist hoidumist (tiracchānavijjā micch-ājīvavirati).

„Suure 40 sutta“[3] kohaselt on õige eluviis vaba pettusest ja kõnest, mis on (1) segadusseajav/ähvardav (lapanā), (2) vihjav (nemittikatā), (3) trikitav/ahistav (nippesikatā),  ja (3) kasu/vastuvõtmise taotlemine kasuga/vastuvõtmisega (lābhena lābhaṁ nijigīsanatā).

Kaks õige eluviisi liiki

„Suure 40 suttas“[4] õpetab Buddha, et õige eluviis on kahekordne (dvāya). Õige eluviis võib olla kas

  1.  maine (lokiya) – tulvadega (sāsavā), kaasneda pälvimustega (puññabhāgiyā) ja küpseda omandamisel (upadhivepakkā), mida iseloomustab Arija järgija valest eluviisist loobumine (micchāājīvaṁ pahāya) ja õigele eluviisile kohane elamine (sammāājīvena jīvikaṁ kappet),
    v    õi
  2. maistületav (lokuttarā) – arijale omane (ariyā), tulvadest vaba (anāsavā), maistületava tee osa (lokuttarā maggaṁgā = sotāpanna, sakadāgāmi, anāgāmi, arahant), mida iseloomustab arija teadvus (ariya-citta), saavutatud arija tee osale vastavatest tulvadest vaba teadvus (anāsava-citta),  arija tee osa (ariya-magga-sam-aṁgino), arija tee arendamine (ariyamaggaṁ bhāvayato) ja vale eluviisi hülgamine, mahajätmine, sellest keeldumine ja hoidumine (tīhi kāyaduccaritehi ārati virati paṭivirati veramaṇī).

Õige eluviis on seotud õige vaate, õige püüdluse ja õige teadlikkusega

„Suure 40 suttas“[5] selgitab Buddha, et vale eluviisi hülgamise püüdlus (micchāājīvassa pahānāya vāyamati) ja õige eluviisi saavutamine (sammāājīvassa upasampadāya) – see on õige püüdlus (sammā-vāyāma). Teadlikult valest eluviisist loobumine (sato micchāājīvaṁ pajahati) ja teadlikult õige eluviisi saavutuses viibimine (sato sammāājīvaṁ upasampajja viharati) – see on õige teadlikkus (sammā-sati). Nii keerlevad need kolm dhammat – õige vaade, õige püüdlus ja õige teadlikkus, ümber õige eluviisi.

Õigel vaatel ja sellest tuleneval õigel mõtlemisel rajanev eluviis ei keskendu mitte enda kasule, vaid oskuslikule tegutsemisele, ilma vahetut kasu vastu ootamata. Oskamatust eemale ja oskusliku poole püüeldes kultiveeritakse teadlikult hüvelist, andes endast parim. Kamma ehk teod viljad aga hoolitsevad ise enda eest, saades küpseks just õigel ajal – ei varem, ega hiljem.

Õige eluviisi toetab kogukonna harmooniat

Õige eluviis on kõlbeline ja halba toovast, sobimatust, ebaausast/petlikust ja loomalikust valest eluviisist vaba. Ühiskonnas tekkivate konfliktide tavapärasteks põhjuseks on kadedus, viha, sallimatus, ebaviisakus, julmus, minavaade, naudinguiha vm meeleplekk.[6] Erinevate meetmete teel on võimalik konflikte küll ajutiselt peata, kuid lõplikuks ületamiseks tuleb vabaneda nende põhjustajatest – plekkidest (iha, kirg, ahnus, kadedus, viha, mitteteadmine jt), tulvadest ja kalduvustest. Õige eluviisi toetab oskusliku elukorralduse kaudu üksmeelse bhikkhude ja ilmikute kogukonna väljakujunemist ja harmoonilist koostoimimist. Sellise kogukonna väljaarendamine algab selgest teadmisest, mis on vale ja mis õige eluviis. Vale eluviisi vale eluviisina teadmine ja õige eluviisi õige eluviisina teadmine – see on õige vaade.[7] Õige eluviis on puhastunud valest eluviisist ja sellest on kõrvaldatud kõik kurjad ja oskamatud dhammad (pāpakā akusalā dhammā).[8]



[1] „katamo ca bhikkhave, sammāājīvo: idha bhikkhave, ariyasāvako micchāājīvaṁ pahāya sammāājīvena jīvikaṁ kappeti, ayaṁ vuccati bhikkhave, sammāājīvo.“ – Maggavibhaṁgasutta SN 45.8.

[2] Maggavibhaṁgasutta SN 45.8.

[3] Mahācattārīsakasutta MN 117.

[4] Mahācattārīsakasutta MN 117.

[5] Mahācattārīsakasutta MN 117.

[6] Vt ka Sakkapañhasutta DN 21, Mahādukkhakkhandhasutta MN 13 jt.

[7] Mahācattārīsakasutta MN 117.

[8] Tikicchakasutta AN 10.108.

Pole kommentaare, mida kuvada

Tagasi üles