Õige tegu (sammākammanta) ja vale tegu (micchākammanta)

„Tee analüüsi suttas“^[1] õpetab Buddha:

Ja mis on, bhikkhud, õige tegu? See on, bhikkhud, elu hävitamisest hoidumine, mitteantu võtmisest hoidumine [ja] mittebrahmalikust käitumisest hoidumine: seda nimetatakse, bhikkhud, õigeks teoks.

Seega kätkeb õige tegu (sammā-kammanta [sammā õige + kamma tegu + anta osad, viitab kitsamas tähenduses füüsilisele (kāyika) tegutsemisele]) endas kolme osa, milleks on:

1. elu hävitamisest hoidumist (pāṇātipāta virati);
2. mitteantu võtmisest hoidumine (a-dinnā-dāna virati);
3. mittebrahmalikust käitumisest hoidumine (abrahmacariyā virati), mis esineb osades tekstides, näiteks „Jaotuste suttas“^[2] kui naudinguid pakkuvast/naudingulisest valest käitumisest hoidumist (kāmesu micchācāra virati).

Vale teo vale teona teadmine ja õige teo õige teona teadmine – see on õige vaade.^[3]

Kaks õige teo liiki

„Suure 40 suttas“^[4] õpetab Buddha, et õige tegu on kahekordne (dvāya). Õige tegu võib olla kas

1. maine (lokiya) – tulvadega (sāsavā), kaasneda pälvimustega (puññabhāgiyā) ja küpseda omandamisel (upadhivepakkā), mida iseloomustab elu hävitamisest hoidumine (pāṇātipātā veramaṇī), mitteantu võtmisest hoidumine (adinnādānā veramaṇī) ja naudingut pakkuvast valest käitumisest hoidumine (kāmesumicchācārā veramaṇī),
   või
2. maistületav (lokuttarā) – arijale omane (ariyā), tulvadest vaba (anāsavā), maistületava tee osa (lokuttarā maggaṁgā = sotāpanna, sakadāgāmi, anāgāmi, arahant), mida iseloomustab arija teadvus (ariya-citta), saavutatud arija tee osale vastavatest tulvadest vaba teadvus (anāsava-citta), arija tee osa (ariya-magga-sam-aṁgino), arija tee arendamine (ariyamaggaṁ bhāvayato) ja kolme kehalise halba toova käitumise hülgamine,^[5] mahajätmine, sellest keeldumine ja hoidumine (tīhi kāyaduccaritehi ārati virati paṭivirati veramaṇī).

Õige tegu on seotud õige vaate, õige püüdluse ja õige teadlikkusega

„Suure 40 suttas“^[6] selgitab Buddha, et vale teo hülgamise püüdlus (micchā-kammantassa pahānāya vāyamati) ja  õige teo saavutamine (sammā-kammantassa upasampadāya) – see on õige püüdlus (sammā-vāyāma). Teadlikult valest teost loobumine (sato micchā-kammantaṁ pajahati) ja teadlikult õige kõne saavutuses viibimine (sato sammā-kammantaṁ upasampajja viharati) – see on õige teadlikkus (sammā-sati). Nii keerlevad kolm dhammat – õige vaade, õige püüdlus ja õige teadlikkus, ümber õige teo.

Vale tegutsemise neli alust

„Sigāla’le räägitud suttas“^[7] õpetab Buddha vale käitumise taga olevaid motivaatoreid, milleks on neli kurja teo alust (catūhi ṭhānehi pāpakamma):

1.     tahe (chandā),

2.     viha (dosā),

3.     pettekujutlus (mohā),

4.     hirm (bhayā).

Oskuslikku tegevust ei ole võimalik käivitada nende nelja kurja motivaatori baasilt.

^[1] „katamo ca bhikkhave, sammākammanto: yā kho bhikkhave, pāṇātipātā veramaṇī adinnādānā veramaṇī abrahmacariyā veramaṇī, ayaṁ vuccati bhikkhave, sammākammanto.“ – Maggavibhaṁgasutta SN 45.8.

^[2] Vibhaṁgasutta SN 45.8, samuti Vinayapiṭaka, „Asikkhita-sikkhamānā“, „Bhikkhunivibhaṁga“, „Pācittiyakaṇḍa“, „Gabbhinivagga“ 63. „Sikkhamānasikkhāpada“, Sallekhasutta MN 8, Dasasikkhāpada Kp 2 jt.

^[3] Mahācattārīsakasutta MN 117.

^[4] Mahācattārīsakasutta MN 117.

^[5] Kolm halba toovat käitumist (tīṇi duccaritāni) kehaline halba toov käitumine (kāya-duccarita), kõneline halba toov käitumine (vacī-duccarita) ja meeleline halba toov käitumine (mano-duccarita); ning kolm õnne toovat käitumist (tīṇi sucaritāni) kehaline õnne toov käitumine (kāya-sucarita), kõneline õnne toov käitumine (vacī-sucarita) ja meeleline õnne toov käitumine (mano-sucaritaṁ), vt Saṁgītisutta DN 33.

^[6] Mahācattārīsakasutta MN 117.

^[7] Siṁgāla[Sigālovāda]sutta DN 31.