Armastus

Kord elas metsas hundiema kahe armsa kutsikaga. Ühe poja suhtes tundis hundiema sügavat armastust, hellust ja kiindumust. Teise poja suhtes olid tema tunded jahedamad.

Ühel päeval mängisid ja kukerpallitasid lusti täis hundikutsikad rõõmsalt metsalagendikul. Ootamatult saabusid metsa kütid. Hundiema tundis ohtu, haaras oma eelistatud kutsika õrnalt hammaste vahele ja põgenes küttide eest paksu metsa. Teine hundikutsikas peitis ennast aga lagendiku kõrval asuvasse põõsasse. Kütid jooksid hundiemale järgi ega märganud põõsasse peitunud hundipoega. Jooksu ajal libises kutsikas ema hammaste vahelt ning kütid püüdsid hundikutsika kinni. Oma elu päästmiseks pidi hundiema aga edasi jooksma.

Kui oht oli möödas, pöördus ema tagasi oma vähem armastatud poega otsima, kuid poeg oli läinud juba oma teed. Nii jäi hundiema ilma mõlemast oma pojast.

Seda juhtumit puu ladvast pealt näinud öökull tõdes omaette: „Kui ema süda teeb lastel vahet, toob see kannatust kogu perele.“

Miks haaras hundiema kaasa just oma lemmikpoja?
Miks võib ühe lapse eelistamine teha haiget kogu perele?
Kas oled märganud olukorda, kus ühte last eelistatakse teisele? Mis mõtteid see sinus tekitab?
Milline Buddha õpetus selgitab, miks armastus võib tuua kannatusi?