Otsingutulemused

Õige mõttega (sammā-saṁkappa) seotud dhammade loetelud 3 õiget mõtlemist (kusala-saṁkappā): (1) [Maisest] loobunud mõte (nekkhamma-sankappa), (2) mittekuritahtlik mõte (avyāpāda-sankappa), (3) mittevägivaldne mõte  (avihiṁsā-sankappa). 3 oskamatut mõtlemis...

„Tee analüüsi suttas“[1] õpetab Buddha: Ja mis on, bhikkhud, õige kõne? See on, bhikkhud, vale rääkimisest hoidumine, laimavast kõnest hoidumine, karmist kõnest hoidumine ja tühjast ning segasest jutust hoidumine: seda, bhikkhud, nimetatakse õigeks kõneks. ...

Vale rääkimine (musā-vādā [musā väär, vale + vāda rääkimine, kõne, jutt; öeldu, maine, omadus, tunnus; arutelu, vaidlus, poleemika; õpetus, teooria, doktriin]) on (1) vale rääkimine moel, nagu oleks tegemist tõega või (2) tõe rääkimine moel, nagu oleks tegemis...

Nii nagu tuul ei kõiguta mäge, ei kõiguta süüdistused ega kiitused tarka.[1] Laim [pisuṇa (tagaselja) mustamine, keelepeks, tagarääkimine][2] tähendab „Cunda sutta“ kohaselt ühes kohas kuuldu edasirääkimises teises kohas, eesmärgiga ässitada inimesi ükste...

Mõned niinimetatud „erakud“ ja „braahmanid“ on sügavalt kinni omaenda vaates;inimesed, kes näevad asju vaid ühest küljest,on haaratud tülidesse ja vaidlustesse.[1] Karmi kõne (pharusa-vācā [pharusa tahumata; karm, kalk, jõhker, lahkuseta][2]) tähendab jäm...

Kes laiduväärset kiidabvõi kes kiiduväärset süüdistab[see] valib suuga õnnetuse – õnnetusest aga õnne ei leita.[1] Tühi loba (samphappalāpa [sampha kergemeelne, rumal, naiivne, mõttetu + palāpa vatramine,  vadistama, loramine, lobisemine; jõude, tühi, sis...

Ära suhtle pahatahtlike sõpradega, ära suhtle alatute inimestega. Suhtle hüveliste sõpradega, suhtle vooruslike inimestega.[1] „[Hästi räägitud] sõnade sutta“[2] kohaselt on hästi räägitud kõne laitmatu (an-avajjā) ja mittekritiseeritud arukate poolt (ananuva...

Tõepoolest, Buddha räägitud sõnad heaolust, täieliku nibbaana saavutamisest [ja] dukkhast rahu loomisest on parimad sõnad.[1] „Kuningapoeg Abhaya [„hirmutu“] suttas“[2] selgitab Buddha, millistel tingimustel ta peab õigeks rääkida ja millistel mitte. J...

Õige kõnega seotud jaotused 1 arija vaikus (ariyo tuṇhībhāvo): teises džhaanas viibimine, kus on vaibunud (1) mõtlemine ja (2) läbiuurimine (SN 21.1). 2 õige kõne liiki: I maine (lokiya) – (1) tulvadega (sāsavā), (2) pälvimustega (puññabhāgiyā), (3) küpseb...

Paalikeelne sõna pāṇātipātā [pāṇa elusolend + atipāta ründama; elu hävitamine; tapmine, mõrvamine; mõrvar] tähendab tahtlikku elu hävitamist ehk tapmist. Buddha on õpetanud:[1] Kõik värisevad malaka ees, kõik kardavad surma. Asetades ennast teise asemele, ä...

Mitteantu võtmisest (adinnādāna [na + dinna + ādāna]) hoidumine tähendab teadlikku loobumist igasugusest tahtlikust, nii avalikust kui salajasest vargusest, sõltumata sellest, kas tegu on elutu (maavarad, vesi, taimed jms) või elusa (kodu- ja lemmikloomad) oma...

Antud juhis esineb paali algtekstides kahes variatsioonis. Naudinguid pakkuvast valest käitumisest hoidumine (kāmesu-micchā-cārā veramaṇī), mis tähendab seda, et bhikkhu ohjab kõiki kuut tajuust ega seo end mitte ühegi naudingut pakkuva vormi, heli, lõhna, ...

Oskamatu käitumise saab ületada võttes vastutuse enda (1) mõtlemise, (2) käitumise ja (3) rääkimise eest, mitte toetudes teistele õpetajatele (tnp laama, rinpoche, tuku, geshe, khenpo/khenchen, roshi, sensei, lopon, karmapa, dalai-laama, sayadaw, ajahn jt) ja ...

Kõlblus [on] siin [maailmas] parim,tarkus kuid ülim.Inimeste ja deevade seas [on] kõlbeline tark võidukas.[1] Kõlblus (sīla) tähendab Buddha õpetuses tema õpetatud eetikat, kõlblust ja treeningjuhiseid kui ka olemust, iseloomu ning harjumuslikku käitumi...

„Kõlbluse suttas“[1] õpetab Buddha: Viit, bhikkhud, dhammat, omav bhikkhu [on] kinke väärt, külalislahkust väärt, annetusi väärt, austust väärt – võrreldamatu pälvimuste põld [siin] maailmas.Millist viit?Need on, bhikkhud, bhikkhu kõlbluse saavutus, [keskend...

Õige tegu (sammā-kammanta) 2 õige teo liiki: (1) maine (lokiya) – tulvadega (sāsavā), kaasneda pälvimustega (puññabhāgiyā) ja küpseda omandamisel (upadhivepakkā), mida iseloomustab elu hävitamisest hoidumine (pāṇātipātā veramaṇī), mitteantu võtmisest hoi...

„Tee analüüsi suttas“[1] õpetab Buddha: Ja mis on, bhikkhud, õige tegu? See on, bhikkhud, elu hävitamisest hoidumine, mitteantu võtmisest hoidumine [ja] mittebrahmalikust käitumisest hoidumine: seda nimetatakse, bhikkhud, õigeks teoks. Seega kätkeb õige ...

„Tee analüüsi suttas“[1] õpetab Buddha: Milline on, bhikkhud, õige eluviis? See, bhikkhu’d, [on see, kui] Arija järgija vale eluviisi hülgab, [ja] elab elu õiges eluviisis – seda nimetatakse, bhikkhud, õigeks eluviisiks. Õige eluviis (sammā-ājīva [ājīva ...

Halba toovast valest eluviisist hoidumine tähendab hoidumist: kolmest kehaga seotud oskamatust käitumisest, milleks on (1) elu hävitamine, (2) mitteantu võtmine ja (3) naudinguid pakkuv vale, mittebrahmalik käitumine; ning neljast kõnega seotud oskamatust ...

Hoidumine sobimatust eluviisist tähendab bhikkhude puhul hoidumist Vinayapiṭaka's loetletud oskamatutest tegevusest, milleks on: 1.         Ravijana tegutsemine (vejjakammaṁ karoti). 1.         Sõnumitoojana tegutsemine (dūtakammaṁ karoti). 2.         Ilmik...