Otse põhisisu juurde
Täpsem otsing
Otsinguterminid
Sisu tüüp

Täpsed vasted
Sildi otsing
Kuupäeva valikud
Muudetud hiljem kui
Muudetud enne kui
Lisatud hiljem kui
Lisatud enne kui

Otsingutulemused

leitud 179 vastet

Dhamma

I. DHAMMAVINAYA ENTSÜKLOPEEDIA KOLM KALLISKIVI

Seepärast, Ānanda, viibi enda saarel, enda varjupaigas, mitte teise varjupaigas; dhamma saarel, dhamma varjupaigas, mitte muus varjupaigas.[1] Paalikeelne sõna dhamma[2] on erikihiline ja mitmetähenduslik termin, mille paalikeelseks juureks on dha, mis tä...

EESSÕNA JA VIITED

I. DHAMMAVINAYA ENTSÜKLOPEEDIA

Sissejuhatus Käesolevas „Dhammavinaja Entsüklopeedias“ (DVE) toodud tõlkevasted põhinevad paalikeelsetel algtekstidel. Varasemates dhamma-tekstide tõlgetes võib leida enam originaalile lähedasemaid vasteid, kus on hoidutud sanskritikeelsetest mugandustest (nt...

Sanghakogud (sangāyanā)

I. DHAMMAVINAYA ENTSÜKLOPEEDIA BUDISMI TEKKIMINE, ARENG JA TÄNAPÄEV

"Vinajakorvi" "Väiksemas grupis" (Vinayapiṭaka, Cūḷavagga) kirjeldatakse lugu, mis käsitleb bhikkhu Subhadda valet vaadet ning tema avaldust, millest sai otsene ajend esimese Sanghakogu kokkukutsumiseks. Buddha elu lõpuajal rändas Auväärne Mahākassapa koos umb...

Lühiülevaade Buddha õpetuse levikust maailmas

I. DHAMMAVINAYA ENTSÜKLOPEEDIA BUDISMI TEKKIMINE, ARENG JA TÄNAPÄEV

3. saj e.m.a saatis theeravaada kroonikaallikate – „Saare kroonika“ (Dīpavaṁsa) ja „Suure kroonika“ (Mahāvaṁsa) – kohaselt kuningas Aśoka (Maurja dünastia kolmas valitseja, Chandragupta Maurya pojapoeg ja Bindusara poeg) oma poja, arahantist bhikkhu Mahinda,...

Peamiste koolkondade lühiülevaade

I. DHAMMAVINAYA ENTSÜKLOPEEDIA BUDISMI TEKKIMINE, ARENG JA TÄNAPÄEV

Tänapäevani on säilinud nii varase budistliku sangha otsene järjepidevus – vanemate õpetus, mille Sanghakogu 500 arahanti tunnistasid Buddha algupäraseks õpetuseks – kui ka kaks hiljem välja kujunenud suuremat budismi traditsioonilist suunda:[1] Teeravaada,...

Arija (ariya)

I. DHAMMAVINAYA ENTSÜKLOPEEDIA DHAMMA PÕHIMÕISTED

Buddha eelsel ajastul nimetati aarialasteks/aarjalasteks indoeuroopa keeli kõnelevaid hõime, kes vallutasid 2. ja 1. aastatuhandel e.m.a Põhja-India ning asusid elama Punjabis Gangese jõe ülemjooksu ääres. 19. sajandil Inglismaal tekkinud aaria invasiooniteoor...

Sansaara (saṁsāra)

I. DHAMMAVINAYA ENTSÜKLOPEEDIA DHAMMA PÕHIMÕISTED

Buddha õpetuses tähendab sansaara  (saṁsarati [saṁ + √sar + a + ti]) „koos voolamine“] ühest sünnist teise „voolamist“ ehk keha, kõne ja meele tasandil tehtud tegudest (kamma) põhjustatud ringlemist. „[Arija] otsingu sutta“[1] jpt tekstid sisaldavad Buddha kir...

Neli arija tõde (cattāro ariya-sacca) ja arija kaheksaosaline tee (ariya aṭṭhaṁgika magga)

I. DHAMMAVINAYA ENTSÜKLOPEEDIA DHAMMA PÕHIMÕISTED

Nelja arija tõde,tõeliselt mittenäinu,pikast sõgedusest tekkind',iga sünd on hirmutav. Nüüd need tõed on ära nähtud,olemisse tulek lõppend',hävitatud dukkha juur,ei nüüd enam sündi uut.[1] Bhikkhud, seal on neli arija tõde. Millised neli? Dukkha arija ...

Iha (taṇhā)

I. DHAMMAVINAYA ENTSÜKLOPEEDIA DHAMMA PÕHIMÕISTED

Ihast sünnib lein, ihast sünnib hirmu. Ihast vabanenul pole leina, kust siis hirm?[1]             Buddha õpetuses esineb motivatsiooniga seoses peamiselt kolm mõistet: iha, tahe ja soov. Iha (taṇhā) juhib dukkhasse ja liigitub Buddha õpetuses alati os...

Nauding (kāma)

I. DHAMMAVINAYA ENTSÜKLOPEEDIA DHAMMA PÕHIMÕISTED

Buddha õpetuses esineb nauding esimesena järgmistes loeteludes: kaks äärmust (anta) (kāma-sukha-llikānu-yoga);[1] kolm olemasolu (kāma-bhava)[2] ehk maailma (kāma-loka)[3] ehk valda (kāmā-vacara)[4]; kolm iha (kāma-taṇhā); viis teadvuse plekki (cittassa upakki...

Köidikud (saṁyojana)

I. DHAMMAVINAYA ENTSÜKLOPEEDIA DHAMMA PÕHIMÕISTED

Köidik on mentaalne aspekt, mis köidab olendid sansaarasse ehk kannatustega täidetud eluringi. „Niiöeldus“ on toodud:             Bhikkhud, mitteteadmisköidikuga… [ja] ihaköidikuga seotud olendid ringlevad pikka aega [sansaaras].[1] „Ühe dhamma suttas“[2...

Plekid ja pealisplekid (kilesa, upakkilesa)

I. DHAMMAVINAYA ENTSÜKLOPEEDIA DHAMMA PÕHIMÕISTED

Arukas [puhastab] end mustusest järk-järgult,vähehaaval, hetkest-hetkesse,nagu sepp puhastab hõbedat.[1] Kire hülgamiseks arenda ilutust, viha hülgamiseks arenda sõbralikkust,pettekujutluse hülgamiseks arenda tarkust.[2] Mõisted „plekk“ [kilesa plekk...

Joovastus (mada)

I. DHAMMAVINAYA ENTSÜKLOPEEDIA DHAMMA PÕHIMÕISTED

Vananemise, haiguse ja surma mittemõistmisest juurduvad kolm dukkhat põhjustavat joovastust. Igasugune iha – ka iha olla noor, terve ja kogeda täiel rinnal elu, loob kammat, mis põhjustab uue sünni. „Peene elu suttas“[1], kus Buddha kirjeldab oma nooruspõlves ...

Tulvad (āsavā)

I. DHAMMAVINAYA ENTSÜKLOPEEDIA DHAMMA PÕHIMÕISTED

See ongi kõlblus, see ongi keskendus, see ongi tarkus.Igakülgses kõlbluses arendatud keskendus on suure vilja ja suure kasuga. Igakülgses keskenduses arendatud tarkus on suure vilja ja suure kasuga. Igakülgses tarkuses arendatud teadvus vabaneb õigesti tulva...

Kolm [olemasolu] tunnust (tilakkhaṇa): püsitus (anicca), dukkha ja minatus (anattā)

I. DHAMMAVINAYA ENTSÜKLOPEEDIA DHAMMA PÕHIMÕISTED

Kõik moodustised on püsitud,kõik moodustised on dukkha,kõik dhammad on minata.[1] Tingitud, püsitu ja minatu olemasolu olemuseks on dukkha – lein, hala, valu, masendus, ahastus, kokkupuude ebameeldivaga, lahusolek meeldivast, ihaldatava mittesaamine...

Viis klammerdumise kogumikku (pañcupādānakkhandhā)

I. DHAMMAVINAYA ENTSÜKLOPEEDIA DHAMMA PÕHIMÕISTED

Vorm on nagu vahuhunnik, tunded kui veemullid, taju kui miraaž, moodustised kui südamikuta banaanitaime tüvi ja teadvus kui silmamoonutus.[1] Viis klammerdumise kogumikku (pañcupādānakkhandhā) [pañca viis + upādāna küte; tarnimine, varustamine; haarama, k...

Sõltuvuslik tekkimine (paṭiccasamuppāda)

I. DHAMMAVINAYA ENTSÜKLOPEEDIA DHAMMA PÕHIMÕISTED

Kes näeb sõltuvuslikku tekkimist, see näeb dhammat; kes näeb dhammat, see näeb sõltuvuslikku tekkimist.[1] Virgumisööl nägi Buddha, kuidas kõik olendid tiirlevad kindlatele tingimustele vastavalt sansaaras ehk alguseta olemasolurattas. Kogu esimese virgum...

Viis loomulikku seaduspära (pañca-niyāma)

I. DHAMMAVINAYA ENTSÜKLOPEEDIA DHAMMA PÕHIMÕISTED

Kõik ilmnev ei ole seotud ainult teo ja tagajärje seadusega. „Aṭṭhasālinī“, „Sumaṁgalavilāsinī“ (Dīghanikāya Aṭṭhakathā), „Abhidhammavatara“ jt tekstid[1] toovad ära järgmised viis loomulikku seaduspära (pañcaniyāma), mille abil on seletatavad füüsilised ja me...

Tegu (kamma)

I. DHAMMAVINAYA ENTSÜKLOPEEDIA DHAMMA PÕHIMÕISTED

Bhikkhud, tegu tuleb mõista, tegude põhjuse päritolu tuleb mõista, tegude erinevust tuleb mõista, tegude vilja tuleb mõista, tegude lakkamist tuleb mõista [ja] tegude lakkamisele viivat teed tuleb mõista.[1] Paalikeelne sõna kamma tähendab tegu, tegutsemi...

Annetamine (dāna)

I. DHAMMAVINAYA ENTSÜKLOPEEDIA DHAMMA PÕHIMÕISTED

Andja pälvimused kasvavadennastjuhtijas vaen ei kogune;oskuslik, see kaotab kurja,kirg, viha, pettekujutlus jahtuvad.[1] Daana [dāna kink; andmine, annetus, almuste jagamine][2] tähendab paalikeelsetes tekstides peamiselt arija teele (magga) pürgivale, te...