Otsingutulemused

Bhikkhud, naudinguikkega ühinenu, kuid olemasoluikkega mitteühinenu on mittenaasja (anāgāmī) – see on siia maailma mittenaasmine.[1] Jätkates läbinägemise arendamise teel neutraalses teadvusseisundis moodustiste (saṁkhārupekkhā) vaatlemist, saavutab bhikk...

Bhikkhud, tulvad hävitanud arahant pole enam seotud naudinguikkega ega olemasoluikkega.[1] Arahant ([√arh, agghati? täpne etümoloogia teadmata] „kes on väärt“, väärib, vääriline; omab õigust) on Buddha õpetuse teostanud bhikkhu, kes on saavutanud Buddhaga...

Auväärne Gunaratana Sri Lankalt pärit theravaada bhikkhu Auväärne Gunaratana (snd 1927) õpetab Ameerika Ühendriikides ja Läänes. Ta oli 1985. aastal asutatud Bhāvanā Society üks kaasasutajatest ning Lääne-Virginias asuva metsamunkade kloostri ülem. Gunaratana...

  Mahasi Sayadaw Mahāsi Sayādaw (1904–1982), tuntud ka kui U Sobhana Mahāthera, oli üks väljapaistvamaid meditatsioonimeistreid, kes õpetas vipassanā meetodit, mis levis laialdaselt nii Idas kui ka Läänes. Ta sündis 1904. aastal Birmas, Shwebo linna lähedal,...

Ajahn Chah Erinevalt Buddhast, ei õpetanud Ajahn Chah (1917–1992) struktureeritud, samm-sammult ja süsteemset teadlikkuse ja keskenduse rajamist ja arendamist. Ta teostas mungale kohaselt lihtsat eluviisi, õpetas mitte klammerduma ühegi objekti või nähtuse kü...

Ka saja-aastasestmittekeskenduva kõlbetu elust[on] parem üks päevkõlbelise džhaai elust.[1] Mõnikord võib meele arendamist takistada ka: sobimatu rüü, toit, eluase, piirkond, inimesed või vale arusaam rahu ja läbinägemise arendamise vahekorrast jms. „Rahu...

Visuddhimagga loetleb üles keskenduse arendamise 10 sisemist ja välimist tõket (paḷiboda), milleks on:[1] Eluruum (āvāsa); Perekond (kula); Vastuvõtmine (lābha); Õpilaste grupp (gaṇa); Tegevused (kamma); Reisimine (addhāna); Sugulased (ñāti); Haigus...

Visuddhimagga[1] loetleb ka seitse keskendust toetavat aspekti, millega tuleb keskenduse harjutamisel arvestada ja milleks on: sobilik eluruum, mis toetab meele arendamist;  küla, mis ei ole liiga lähedal ega liiga kaugel ning kus annetatakse almustoitu; ...

Oluliseks meele arendamise tõkkeks on unisus ja väsimus. „Unisuse suttas“[1] õpetab Buddha Moggallāna’le kaheks moel unisuse ületamist ja meele koondamist: Mis iganes taju (yathā-saññissa) sinu meeles ilmneb, kui sa muutud uniseks, ära pane seda tähele, ära...

Kui keskendust hakkavad segama mitteoskuslikud mõtted, saab neid „Mõtte kohandamise sutta“[1] kohaselt ületada viiel alljärgneval moel. Kui bhikkhu tähelepanu pöördub mingile märgile/objektile (nimitta), mis tekitab temas kurje või oskamatuid soove või ahnuse,...

Keskenduse arendamise eesmärgiks on džhaana (jhāna) saavutamine ja väljaarendamine, mis eeldab aga takistuste peatumist ja lakkamist. Buddha õpetas, et takistustest sogane meel pole võimeline saavutama keskenduse arendamise peamist eesmärki, milleks on džhaana...

„Piirangu suttas“[1] nimetab Buddha keskendusega kaasuvaid aspekte kitsenduseks ehk piiranguteks (sambādha) ja õpetab, kuidas neist järk-järgult vabaneda. Sutta kohaselt on piiranguteks (sambādha): silmateadvusest sündinud vorm, kõrvateadvusest sündinud he...

Buddha õpetus on eksisteerinud üle 2500 aasta. Dhamma ja selle teostuse suurematest muutustest johtuvalt võib buddhaluse ajaloo jagada tinglikult kolme suuremasse ajajärku. Esimene ajastu hõlmab ajajärku Buddha virgumisest kuni mahaajaana koolkonna tekkimi...

Õige kõlblus (sammā-sīla) moodustab arija kaheksaosalise tee 3-5 osa, milleks on: õige kõne (sammā vācā), õige tegu (sammā kammanta) ja õige eluviis (sammā ājīva). Buddhistlikke kõlblusjuhiseid ei käsitleta käskudena, vaid vabatahtliku eetilise kohustusena, m...

Mahaajaana süsteemne eristumine Ajavahemikus 1. sajandist e.m.a kuni 1. sajandini m.a.j kirjutatud sanskritikeelses „Hea dharma lootossuutras“ (Saddharma Puṇḍarīka Sūtra)[1] ilmusid uued terminid „mahaajaana“ (mahāyāna) ja „hinajaana“ (hīnayāna), kui varajase...

Väheõppinud inimene vananeb nagu härg – tema liha kasvab, kuid tema tarkus ei kasva.[1] Virgumise tee algab õige dhamma ja vinaja õppimisest ning tarkuse teostamisest.[2] „Koosretsiteerimise suttas“[3] eristas Buddha tarkuse (paññā) omandamisel alljärgnev...

Kuigi Buddha täpse eluaja ning dhammavinaya tõlgenduste üle peetakse teaduskirjanduses jätkuvalt arutelusid, ei ole Buddha ajalooline eksistents ühegi tõsiseltvõetava uurija poolt kahtluse alla seatud. Tema elulugu on buddhalikes kogukondades laialt tuntud, ku...

Buddha nimetas ennast oma eelmistest sündidest rääkides bodhisattaks (paali bodhisatta, sanskr/mahaajaana bodhisattva). Tipiṭaka loetleb Gootama Buddhale eelnenud 27 buddha nimed, kes kõik enne buddhaks saamist olid samuti bodhisattad. Tulevase bodhisattana on...

Bodhisatta Gootama sündis Indias keset sügavat sotsiaalset ja filosoofilist revolutsiooni. Arenevad kuninglikud linnad nagu Kosala ja Magadha täitusid järjest uute elanikega ning üle India rändasid erinevate usuliikumiste järgijad ja õpetajad. Buddha pärines ...

Buddha elas 6.-5. sajandil e.m.a, kuid tema täpse eluaja suhtes valitseb algset õpetust esindava theeravaada koolkonna, hiljem tekkinud sektide järgijate ja tänapäeva budoloogide vahel eriavamus. Budistlik ajaarvamine Hiina ja Kreeka-Rooma kultuuridest erine...