Otse põhisisu juurde
Täpsem otsing
Otsinguterminid
Sisu tüüp

Täpsed vasted
Sildi otsing
Kuupäeva valikud
Muudetud hiljem kui
Muudetud enne kui
Lisatud hiljem kui
Lisatud enne kui

Otsingutulemused

leitud 179 vastet

Buddha eluloo lühikokkuvõte

I. DHAMMAVINAYA ENTSÜKLOPEEDIA BUDDHA ELULUGU

Bodhisatta Siddhattha Gootama sündis rohkem kui 2500 aastat tagasi nüüdse Nepaali aladel asuva Kapilavatthu linna Lumbinī pargis. Tema isa, kuningas Suddhodana, oli suure saakja hõimu juht. Bodhisatta ema kuninganna Mahāmāyā suri 7 päeva pärast sünnitust ning ...

Buddhadhamma järgijate pühad ja tähtpäevad

VI. DHAMMAVINAYA ENTSÜKLOPEEDIA

Dhamma järgijate kogukond tähistab aasta kestel mitmeid pühi ja tähtpäevi. Buddhaga seotud pühade ja tähtpäevade arv ning tähistamise aeg ja kestus võib sõltuvalt riigi või koolkonna ajaarvestuse aluseks võetud kalendrist erineda. Iidses India kalendris oleva ...

DVE koostamisel kasutatud kirjandus

VI. DHAMMAVINAYA ENTSÜKLOPEEDIA

            a) Kanooniline kirjandus Caroline A. F., Rhys Davids, D. Litt. (2012). A Buddhist Manual of Psychological Ethics. From the Pāli of the Dhammasangaṇi. Bristol: Pali Text Society. Bodhi, Bhikkhu. The Connected Discourses of the Buddha / Saṁyutta Ni...

Sissejuhatus

III. DHAMMAVINAYA ENTSÜKLOPEEDIA EESSÕNA JA VIITED

Keskendusest on kirjutatud loendamatu hulgal raamatuid. Umbes sajand tagasi muutus mediteerimine ka ilmikute seas populaarseks. Paljud meele arendamise teel elumuutvate kogemusteni jõudnud joogid hakkasid õpetama keskendust ka teistele ilmikutele. Kuna iga joo...

Moonutus (vipallāsa)

I. DHAMMAVINAYA ENTSÜKLOPEEDIA DHAMMA PÕHIMÕISTED

Peamise olemasoluiha allikaks oleva mitteteadmise (avijjā) kaudu ilmnevad kolm moonutust (vipallāsa), mis takistavad nägemast olemasolu nii nagu see tõeliselt on: (1) tajumoonutused (saññā-vipallāsa), (2) teadvuse moonutused (citta-vipallāsa) ja (3) vaatemoonu...

Virgunul pole vaateid

I. DHAMMAVINAYA ENTSÜKLOPEEDIA ÕIGE VAADE (sammādiṭṭhi)

Buddha on kinnitanud et tal ei ole vaateid. Ta õpetas, et kuna erinevaid ususekte järgivad rändajad (paribbājakā) on silmadeta (acakkhu) ehk mittenägijad, siis ei tea nad, mis on (1) nägemine (attha), (2) minatus (anattha), (3) dhamma (dhamma) ehk  tõde ja (4)...

Virgumisele juhtivad dhammad (bodhipakkhiya dhamma)

I. DHAMMAVINAYA ENTSÜKLOPEEDIA

Buddha viimaseid elupäevi kirjeldavas „Suures lõpliku vaibumise suttas“[1] võtab Buddha oma õpetuse kokku 37 virgumisele juhtiva dhamma (bodhi-pakkhiya-dhamma [bodhi virgumine, valgustumine + pakkhiya kuulub, on seotud, viitab, aitab kaasa, juhib + dhammā õpet...

Dhammade vaatlemine (dhammānupassanā)

III. DHAMMAVINAYA ENTSÜKLOPEEDIA ÕIGE TEADLIKKUS (sammā-sati)

Ka saja aastasest elust, mil ei nähta tekkimist ja lakkamist, on parem üks päev elu, mil nähakse tekkimist ja lakkamist.[1] Dhammade ehk meeleobjektide vaatlemine (dhammā­nu­passanā) toimub alljärgnevalt.[2] 13.       Ta treenib: „Sissehingamisel vaatlen püs...

Abhidhammapõhine džhaanade jaotus

III. DHAMMAVINAYA ENTSÜKLOPEEDIA KESKENDUSE ARENDAMINE

Nii „Abhidhammakorvi“ hilisemates raamatutes[1] kui ka Ācariya Anuruddha teoses „Abhidhammatthasaṅgaha“[2] on džhaanad jaotatud viieks: Esimene džhaana (paṭhama jhāna) – sisaldab kõiki viit džhaana osa. Teine džhaana (dutiya jhāna) – sisaldab: pīti, sukha,...

Virgumisosad (bojjhaṅga/bojjhaṁgā)

I. DHAMMAVINAYA ENTSÜKLOPEEDIA DHAMMA PÕHIMÕISTED

Buddha selgituse kohaselt nimetatakse virgumise osi virgumisosadeks seetõttu, et need juhivad virgumisele (bodhāya saṁvattantīti kho, bhikkhu, tasmā ‘bojjhaṅgā’ti vuccanti).[1] Seitse virgumisosa (satta bojjhaṅga) on:[2] teadlikkuse virgumisosa (sati-samb...

Läbinägemise kui tarkuse arendamine

III. DHAMMAVINAYA ENTSÜKLOPEEDIA LÄBINÄGEMISE ARENDAMINE (vipassanā-bhāv...

Neid kahte, bhikkhud, dhammat tuleb selgelt teada. Millist kahte? Rahu ja läbinägemist. Bhikkhud, rahu arendamine – mis eesmärki see teenib? Teadvus on arenenud. Teadvuse arendamine – mis eesmärki see teenib? Kirg on hüljatud. Bhikkhud, läbinägemise arendam...

Läbinägemise arendamise kokkuvõte

III. DHAMMAVINAYA ENTSÜKLOPEEDIA LÄBINÄGEMISE ARENDAMINE (vipassanā-bhāv...

Läbinägemise arendamisega seotud kanoonilised tekstid Ākaṅkhasutta AN 10.71. Alagaddūpamasutta MN 22. Anatta­lak­kha­ṇasutta SN 22.59. Aniccasutta SN 22.45. Ariyapariyesanāsutta [Pāsarāsisutta] MN 26. Chachakkasutta MN 148. Channasutta SN 22.90. Cūḷa...

Peamised keskendust takistavad tegurid

III. DHAMMAVINAYA ENTSÜKLOPEEDIA KESKENDUSEL TEKKIVATE TAKISTUSTE ÜLETAMINE

Tõepoolest, vaid lilli koguva,kiinduva meelega inimeseviib surm äranagu üleujutus magava küla. Tõepoolest, vaid lilli koguvast,kiinduva meelega,naudingutest mitterahulduvast inimesestsaab Lõputegija võitu.[1] Meele arendamiseks ja treenimiseks tuleb vaba...

Neli arija teed

III. DHAMMAVINAYA ENTSÜKLOPEEDIA NELI ARIJA TEED (cattāro ariya-maggā)

Buddhale eelnenud ajastul nimetati arijalasteks indoeuroopa keeli kõnelevaid hõime, kes vallutasid 2. ja 1. aastatuhandel e.m.a Põhja-India. Buddha kasutas aga sõna ariya teises tähenduses, kirjeldamaks nelja arija isiku (ariya-puggala) tüüpi, kes vastavad kõr...

Vabanemine kümnest köidikust (dasa saṁyojana)

III. DHAMMAVINAYA ENTSÜKLOPEEDIA NELI ARIJA TEED (cattāro ariya-maggā)

Arijaisiku tee (ariya puggala magga) ja virgumise saavutamise sisuks on vabanemine kümnest köidikust. „Köidikute sutta“ kohaselt on kümme köidikut (dasa saṁyojana) järgmised.[1] Kehapõhine vaade (sakkāya-diṭṭhi). Kahtlus (vicikicchā). Kõlblusrituaalidest ...

Nelja arija tee kokkuvõtte

III. DHAMMAVINAYA ENTSÜKLOPEEDIA NELI ARIJA TEED (cattāro ariya-maggā)

Arija isiku, tee ja viljaga seotud kanoonilised tekstid Abbāsavasutta MN 2 Āhuneyyasutta AN 9.10 Ānisaṁsasutta AN 6.97 Arahantasutta SN 1.25 Arahattasutta AN 6.76 Āsaṁsasutta AN 3.13 Asubhasutta AN 4.163 Bhikkhusutta SN 51.7 Dhammacakkappavattanasut...

Virgumine ja virgunu

III. DHAMMAVINAYA ENTSÜKLOPEEDIA VIRGUMINE JA VAIBUMINE (bodhi, nibbāna)

Bhikkhud, on ala, kus ei ole maad, pole vett, pole tuld, pole tuult; pole lõputu ruumi ala, pole lõputu teadvuse ala, pole mittemillegi ala, pole ei-taju-ega-mittetaju ala; pole ka seda maailma, pole selle taga olevat maailma, pole kuud ega päikest. Seal, bh...

Tipiṭaka struktuur

VI. DHAMMAVINAYA ENTSÜKLOPEEDIA

Tipiṭaka üldine sisukord Tipiṭaka Vinayapiṭakaṁ   Suttavibhaṅgo Pārājikakaṇḍaṁ Pācittiyakaṇḍaṁ Bhikkhunīvibhaṅgo Khandhakā Mahāvaggo Cūḷavaggo Parivāro   Suttapiṭakaṁ   Dīghanikāyo Sīlakkhandhavaggo Ma...

Abhidhamma

IV. DHAMMAVINAYA ENTSÜKLOPEERIA

Abhidhamma olemus ja eesmärk Dhamma keskne eesmärk on sansaaras (saṃsāra) ringlemisega seotud dukkha mõistmine ja sellest vabanemine. See on võimalik, kui mitteteadmine asendub teadmisega ja saavutatakse olemasolu nägemine sellisena, nagu see tõeliselt on (ya...