Otsingutulemused

Paalikeelne termin samādhi [saṁ + ā + dhā + i] tuleneb sõna tüvest dhā panema, eesliidetega saṁ koos ja a suunas, ning tähendab kokkupanemist, ühendamist, kinnitamist, koondamist (samādhān-aṭṭhena) ja tähelepanu õiget paigutamist (sammā ādhānaṁ ṭhapanaṁ)[1] eh...

Paalikeelne termin bhāvanā tähendab (1) [verbijuurest bhu] tulema, saama, või (2) [tegusõnast bhāveti] harjutab, kasvatab, kultiveerib, arendab,[1] rakendab, paneb mõtetesse, mis viitab meele ja tajude arendamisele, mida tavapäraselt nimetatakse meditatsioonik...

Sõna samatha [saṁ + ā + tha] tähendab ärevusest täielikult vaigistunud, lihtsat ja kirgast, kõigutamatut (südame/teadvuse) rahu,[1] mida iseloomustab kõikide moodustiste (saṅkhārā) ja teadvuse (ceto) üleüldine maharahunemine ning viie takistuse vaibumine. Meel...

Termin vipassanā [vi õige, eriline, erineval moel, üle, läbi, sisse + pass(ati) vaatama, nägema mitmel erineval moel (vividhaṁ) = igakülgne ja läbistav nägemine][1] tähendab objekti tõelise olemuseni läbistavat vaatlust ehk läbinägemist, mis saavutatakse džhaa...

Paalikeelne sõna jhāna [sõnast (1) jhāyati vaatlema[1] või (2) jhāpeti ära põletama, tules olema, elimineerima (takistused ja plekid)] tähistab nii keskendust, kui ka keskenduse astmeid. Buddhaghosa Thera määratleb džhaanat kui selle vastandi ärapõletamist (pa...

Paalikeelne sõna kammaṭṭhāna (kamma tegevus, töö + ṭhāna koht, alus) tähendab tööpinda või tööinstrumenti. Hilisemate kommentaatorite tekstides esineb kammaṭṭhāna arendamise (bhāvanā) objektide üldterminina, mis viib arahantsuse saavutamiseni (yāva arahattaṁ k...

Sõna nimitta tähendus sõltub kontekstist,[1] kuid keskenduse puhul tähendab see märki, kujundit, tähist või tunnust, mis tähistab välisele objektile keskenduse tulemusena ilmnevat mentaalset peegeldust. Korvides (piṭaka) on toodud keskenduskujundi (samādhi-ni...

Kõlblus, keskendus [ja] tarkus on vabanemine, [need] on võrreldamatud; nende virgumisdhammade teel [sai] Gootamast Kõigesaavutanu.[1] Meeles esinevate mitteoskuslike kalduvuste peatamise ja lakkamise vältimatuks eelduseks on kõlbeline puhtus (sīla-visuddh...

Keda sõbraks valitaksesellega [ka] suheldakse;sarnaseks ka saadakse,üheskoos [kui] viibitakse.[1] Buddha on korduvalt rõhutanud kalyāṇamitta [kalyāṇa (hüveline; kõlbeline, vooruslik; suurepärane; kaunis, võluv) + mitta (sõber)] ehk hüvelise sõbra olulisus...

Vinayapiṭaka,[1] mis sisaldab juhiseid ja reegleid sangha jaoks, moodustab bhikkhude ja bhikkhunite kolmekordse treeningu (sikkhā) – kõlbluse, keskenduse ja tarkuse arendamise – esimese osa. Ilma kõlbluse (sīla) arendamiseta ei ole meele tulemuslik arendamine ...

Erinevad suttad sisaldavad erinevaid keskenduse ja arendamise objekte ning meetodeid, mis sageli johtuvad konkreetsest olukorrast ja eesmärgist. Kõige täiuslikuma nimekirja meele arendamise objektidest ja meetoditest leiab „Jaotuste kogumikus“ (Aṅguttaranikāya...

„Abhidhammakorvi“ (Abhidhammapiṭaka) esimeses raamatus „Dhammagrupid“ (Dhammasaṅgaṇi) on analüüsitud enamikke eelmises peatükis loetletud objekte ja meetodeid nende oskuslike või mitteoskuslike omaduste seisukohast. Teadvusseisundeid käsitlev „Dhammasangaṇī“ I...

1.-2. sajandil elanud Arahant Upatissa õpetusi koondav „Vabanemise tee“ (Vimuttimagga) loetleb 38 keskendusobjekti (kammaṭṭhāna), mis on jaotatud seitsmesse alljärgnevasse gruppi.[1] 10 kasinat (dasa kasiṇa);[2] 10 ilutust (dasa asubha); 10 meelespidamist...

Suttade kohaselt mõistis Buddha erinevate inimeste mitteoskuslikke meeleomadusi ja andis neile sobilikud objektid ning meetodid meele puhastamiseks ja virgumise saavutamiseks. Hiljem asuti neid meetodeid eesmärkidele ja isikutüüpidele vastavalt koondama ja gru...

Need, bhikkhud, on puude juured, need tühjad eluruumid. Harjutage džhaanat, bhikkhud, ärge olge hooletud, et pärast ei tuleks kahetseda. See on minu juhis teile.[1] Kogu Buddha õpetatud meeletreeningusüsteem koondub kahe paalikeelse mõiste alla, milleks o...

Sa pead [ise] püüdlema, Tathaagatad on ainult [tee] kuulutajad.[Teele] sisenenud džhaaid vabanevad Surma köidikust.[1] Rahu arendamine saab alguse neljast vormi džhaanast (rūpa-jhāna), mida arendatakse edasi neljas vormita džhaanas (arūpa-jhāna) ja mis ku...

Neli brahmavihaarat (cattāri brahmavihāra) ehk Brahmā elupaika on: 1.     sõbralikkus (mettā), 2.     kaastunne (karuṇā), 3.     kaasrõõm (muditā), 4.     neutraalsus (upekkhā). Neli brahmavihaarat käsitlevad mitmed suttad[1] ja need on nii theeravaadas, ...

„Suur teadlikkuse rajamise sutta“, mis esineb nii „Pikkade tekstide kogumikus“ (Dīghanikāya), kui ka „Keskmise pikkusega tekstide kogumikus“ (Majjhimanikāya),[1] käsitlevad teadvustamist ja teadlikkuse arendamist süvitsi. Mõlemad suttad loetlevad üles alljärgn...

Neli õiget pingutust (sammāpadhāna) on ohjamise pingutus (saṁvara-padhāna), hülgamise pingutus (pahāna-padhāna), arendamise pingutus (bhāvana-padhāna), ja säilitamise pingutus (anurakkhaṇā-padhāna). „Pingutuse sutta“ kohaselt tähendab õige pingutus (...

Paalikeelsele terminile iddhi täpset eestikeelset vastet ei ole. Enamasti tõlgitakse seda väeks, võimeks, teostuseks, saavutuseks, potentsiaaliks, üleloomulikuks jõuks jms. Sõna pāda tähendab aga jalga, jalust, alust, samuti münti. Ühelt poolt tähendab iddhi...