I OSA ALGTEKST JA TÕLGE

namo tassa bhagavato arahato sammāsambuddhassa!

u d d e s o

evaṁ me sutaṁ – ekaṁ samayaṁ bhagavā kurūsu viharati kammāsadhammaṁ
nāma kurūnaṁ nigamo. tatra kho bhagavā bhikkhū
āmantesi: „bhikkhavo“ti.

„bhadante!” ti te bhikkhū bhagavato paccassosuṁ,

bhagavā etadavoca:

„ekāyano ayaṁ, bhikkhave, maggo sattānaṁ visuddhiyā, sokaparidevānaṁ
samatikkamāya dukkhadomanassānaṁ atthaṅgamāya ñāyassa adhigamāya
nibbānassa sacchikiriyāya, yadidaṁ cattāro satipaṭṭhānā.

katame cattāro?

idha, bhikkhave,

bhikkhu kāye kāyānupassī viharati, ātāpī sampajāno satimā vineyya loke
abhijjhādomanassaṁ,

vedanāsu vedanānupassī viharati ātāpī sampajāno satimā vineyya loke
abhijjhādomanassaṁ,

citte cittānupassī viharati ātāpī sampajāno satimā vineyya loke
abhijjhādomanassaṁ,

dhammesu dhammānupassī viharatim ātāpī sampajāno satimā vineyya loke
abhijjhādomanassaṁ.

u d d e s o n i ṭṭh i t o

Austus Temale, Ülimale, Arahantile, Õigestimõistnule!

S i s s e j u h a t u s .

Nii olen ma kuulnud. Ükskord viibis Ülim kuruude seas Kammāssadamma
nimelise kuruude turglinna lähedal. Seal pöördus Ülim bhikkhude poole ja
lausus: „Bhikkhud!“

„Auväärne!“ vastasid bhikkhud Ülimale.

Ülim ütles neile nii:

„Ühesuunaline on, bhikkhud, tee olendite puhastamiseks, leina ja hala
ületamiseks, valu ja pahameele kaotamiseks, õige meetodi avastamiseks
ja nibbaana teostamiseks, milleks on neli teadlikkuse rajamist.

Millised neli?

Siin, bhikkhud,

viibib bhikkhu kehas, keha olemuse vaatlemises – innukas,
tähelepanelik ja teadlik, eemaldanud maailma suhtes himu
ja pahameele;

viibib tunnetes, tunnete olemuse vaatlemises – innukas,
tähelepanelik ja teadlik, eemaldanud maailma suhtes himu
ja pahameele;

viibib teadvuses, teadvuse olemuse vaatlemises – innukas,
tähelepanelik ja teadlik, eemaldanud maailma suhtes himu
ja pahameele;

ning viibib nähtustes, nähtuste olemuse vaatlemises – innukas,
tähelepanelik ja teadlik, eemaldanud maailma suhtes himu ja
pahameele.

S i s s e j u h a t u s e l õ p p .

1. Kāyānupassanā

1.1 Kāyānupassanāānāpānapabba

kathañca pana, bhikkhave, bhikkhu kāye kāyānupassī viharati?

idha, bhikkhave, bhikkhu

araññagato vā rukkhamūlagato vā suññāgāragato vā
nisīdati pallaṅkaṁ ābhujitvā
ujuṁ kāyaṁ paṇidhāya
parimukhaṁ satiṁ upaṭṭhapetvā.

so satova assasati, satova passasati.

dīghaṁ vā assasanto ‘dīghaṁ assasāmī’ti pajānāti,
dīghaṁ vā passasanto ‘dīghaṁ passasāmī’ti pajānāti.

rassaṁ vā assasanto ‘rassaṁ assasāmī’ti pajānāti,
rassaṁ vā passasanto ‘rassaṁ passasāmī’ti pajānāti.

‘sabbakāyapaṭisaṁvedī assasissāmī’ti sikkhati,
‘sabbakāyapaṭisaṁvedī passasissāmī’ti sikkhati.

‘passambhayaṁ kāyasaṅkhāraṁ assasissāmī’ti sikkhati,
‘passambhayaṁ kāyasaṅkhāraṁ passasissāmī’ti sikkhati.

seyyathāpi, bhikkhave, dakkho bhamakāro vā bhamakārantevāsī vā dīghaṁ
vā añchanto ‘dīghaṁ añchāmī’ti pajānāti, rassaṁ vā añchanto ‘rassaṁ añchāmī’ti
pajānāti; evameva kho, bhikkhave, bhikkhu dīghaṁ vā assasanto ‘dīghaṁ assasāmī’ti
pajānāti, dīghaṁ vā passasanto ‘dīghaṁ passasāmī’ti pajānāti, rassaṁ vā assasanto
‘rassaṁ assasāmī’ti pajānāti, rassaṁ vā passasanto ‘rassaṁ passasāmī’ti pajānāti.

‘sabbakāyapaṭisaṁvedī assasissāmī’ti sikkhati, ‘sabbakāyapaṭisaṁvedī
passasissāmī’ti sikkhati,
‘passambhayaṁ kāyasaṅkhāraṁ assasissāmī’ti sikkhati, ‘passambhayaṁ
kāyasaṅkhāraṁ passasissāmī’ti sikkhati.

iti ajjhattaṁ vā kāye kāyānupassī viharati,
bahiddhā vā kāye kāyānupassī viharati,
ajjhattabahiddhā vā kāye kāyānupassī viharati.

1. Keha vaatlemine

1.1 Keha vaatlemine: sisse- ja väljahingamise jaotus

Ja kuidas, bhikkhud, viibib bhikkhu kehas, keha olemuse vaatlemises?

Bhikkhud, siin bhikkhu,

läinud metsa või puu juurele või tühja hütti,
istub ristatud jalgadega maha,
sirutab keha sirgeks ja
koondab tähelepanu enda ette.

Väga tähelepanelikult hingab ta sisse ja väga tähelepanelikult hingab välja.

Pikalt sisse hingates ta teab: „Hingan pikalt sisse“,
ja pikalt välja hingates ta teab: „Hingan pikalt välja“.

Lühidalt sisse hingates ta teab: „Hingan lühidalt sisse“,
ja lühidalt välja hingates ta teab: „Hingan lühidalt välja“.

Ta treenib: „Kogu keha kogedes, hingan sisse“,
ja „Kogu keha kogedes, hingan välja“.

Ta treenib: „Rahustades sissehingamise¹, hingan sisse“,
ja „Rahustades väljahingamise, hingan välja“.

Bhikkhud, nii nagu nutikas treial või treiali õpipoiss teab pikka keeret tehes:
„Teen pika keerme“, ja lühikest keeret tehes teab: „Teen lühikese keerme“, nii teab
ka bhikkhu pikalt sisse hingates: „Hingan pikalt sisse“, ja pikalt välja hingates:
„Hingan pikalt välja“, ning lühidalt sisse hingates teab: „Hingan lühidalt sisse“,
ja lühidalt välja hingates: „Hingan lühidalt välja“.

Ta treenib: „Kogu keha kogedes, hingan sisse“, ja „Kogu keha kogedes,
hingan välja“.
Ta treenib: „Rahustades sissehingamise, hingan sisse“, ja „Rahustades
väljahingamise, hingan välja“.

Nii viibib ta kehas, keha olemuse vaatlemises:

kas seestpoolt enda keha vaadeldes
või väljastpoolt teise keha vaadeldes
või nii seestpoolt enda kui ka väljastpoolt teise keha vaadeldes.

¹ Paalikeelse algteksti kohaselt rahustab bhikkhu kāya-saṅkhāra’d ehk kehamoodustised, mis „Teise
Kāmabhū sutta“ kohaselt on sisse- ja väljahingamine (assāsa-passāsā) (Dutiyakāmabhūsuttaṁ SN 41.6;
sama: Cūḷavedallasuttaṁ MN 44). Kuna mõiste „kehamoodustised“ on eestlastele tundmatu, on
siinkohal see tõlgitud „sissehingamiseks“ ja „väljahingamiseks“.

samudayadhammānupassī vā kāyasmiṁ viharati,
vayadhammānupassī vā kāyasmiṁ viharati,
samudayavayadhammānupassī vā kāyasmiṁ viharati.

‘atthi kāyo’ti vā panassa sati paccupaṭṭhitā hoti yāvadeva ñāṇamattāya
paṭissatimattāya anissito ca viharati, na ca kiñci loke upādiyati.

evampi kho, bhikkhave, bhikkhu kāye kāyānupassī viharati.

ā n ā p ā n a p a b b a ṁn i ṭṭh i t a ṁ.

1.2 Kāyānupassanāiriyāpathapabba

puna caparaṁ, bhikkhave, bhikkhu

gacchanto vā ‘gacchāmī’ti pajānāti,
ṭhito vā ‘ṭhitomhī’ti pajānāti,
nisinno vā ‘nisinnomhī’ti pajānāti,
sayāno vā ‘sayānomhī’ti pajānāti,

yathā yathā vā panassa kāyo paṇihito hoti tathā tathā naṁ pajānāti.

iti ajjhattaṁ vā kāye kāyānupassī viharati,
bahiddhā vā kāye kāyānupassī viharati,
ajjhattabahiddhā vā kāye kāyānupassī viharati.

samudayadhammānupassī vā kāyasmiṁ viharati,
vayadhammānupassī vā kāyasmiṁ viharati,
samudayavayadhammānupassī vā kāyasmiṁ viharati.

‘atthi kāyo’ti vā panassa sati paccupaṭṭhitā hoti yāvadeva ñāṇamattāya
paṭissatimattāya anissito ca viharati, na ca kiñci loke upādiyati.

evampi kho, bhikkhave, bhikkhu kāye kāyānupassī viharati.

i r i y ā p a t h a p a b b a ṁ n i ṭṭh i t a ṁ.

Ta viibib:

kas keha tekkiva olemuse vaatlemises
või keha kaduva olemuse vaatlemises
või nii keha tekkiva kui ka kaduva olemuse vaatlemises.

Kuniks bhikkhul on piisavalt teadmisi ja teadlikkust, kuniks ta viibib
sõltumatuna ja mitte millessegi maailmas klammerdumata, kinnistub temas
teadlikkus: „Selline ongi keha olemus“.

Sel viisil, bhikkhud, viibib bhikkhu kehas, keha olemuse vaatlemises.

S i s s e - j a v ä l j a h i n g a m i s e l õ i k o n l õ p p e n u d .

1.2 Keha vaatlemine: asendite jaotus

Peale selle, bhikkhud, teab bhikkhu

kõndides: „Ma kõnnin“,
seistes: „Ma seisan“,
istudes: „Ma istun“
ja lamades: „Ma laman“.

Mis iganes asendis tema keha on, ta teab seda.

Nii viibib ta kehas, keha olemuse vaatlemises:

kas seestpoolt enda keha vaadeldes
või väljastpoolt teise keha vaadeldes
või nii seestpoolt enda kui ka väljastpoolt teise keha vaadeldes.

Ta viibib:

kas keha tekkiva olemuse vaatlemises
või keha kaduva olemuse vaatlemises
või nii keha tekkiva kui ka kaduva olemuse vaatlemises.

Kuniks bhikkhul on piisavalt teadmisi ja teadlikkust, kuniks ta viibib
sõltumatuna ja mitte millessegi maailmas klammerdumata, kinnistub temas
teadlikkus: „Selline ongi keha olemus“.

Sel viisil, bhikkhud, viibib bhikkhu kehas, keha olemuse vaatlemises.

A s e n d i t e l õ i k o n l õ p p e n u d .

1.3 Kāyānupassanāsampajānapabba

puna caparaṁ, bhikkhave, bhikkhu

abhikkante paṭikkante sampajānakārī hoti,
ālokite vilokite sampajānakārī hoti,
samiñjite pasārite sampajānakārī hoti,
saṅghāṭipattacīvaradhāraṇe sampajānakārī hoti,
asite pīte khāyite sāyite sampajānakārī hoti,
uccārapassāvakamme sampajānakārī hoti,
gate ṭhite nisinne sutte jāgarite bhāsite tuṇhībhāve

sampajānakārī hoti.

iti ajjhattaṁ vā kāye kāyānupassī viharati,
bahiddhā vā kāye kāyānupassī viharati,
ajjhattabahiddhā vā kāye kāyānupassī viharati.

samudayadhammānupassī vā kāyasmiṁ viharati,
vayadhammānupassī vā kāyasmiṁ viharati,
samudayavayadhammānupassī vā kāyasmiṁ viharati.

‘atthi kāyo’ti vā panassa sati paccupaṭṭhitā hoti yāvadeva ñāṇamattāya
paṭissatimattāya anissito ca viharati, na ca kiñci loke upādiyati.

evampi kho, bhikkhave, bhikkhu kāye kāyānupassī viharati.

s a m p a j ā n a p a b b a ṁ n i ṭṭh i t a ṁ.

1.4 Kāyānutpassanāpatikūlamanasikārapabba

puna caparaṁ, bhikkhave, bhikkhu imameva kāyaṁ uddhaṁ pādatalā adho
kesamatthakā tacapariyantaṁ pūraṁ nānappakārassa asucino paccavekkhati:

1.3 Keha vaatlemine: tähelepanelikkuse jaotus

Peale selle, bhikkhud, hoiab bhikkhu tähelepanu

edasi ja tagasi liikudes,
lähedale või eemale vaadates,
painutades ja venitades,
pealmist rüüd, kerjakaussi ja ülemist rüüd kandes,
süües, juues, mäludes ja maitstes,
roojates ja urineerides,
liikudes, seistes, istudes, uinudes, ärgates, rääkides ja vaikides

– kogu aeg hoiab bhikkhu tähelepanu.

Nii viibib ta kehas, keha olemuse vaatlemises:

kas seestpoolt enda keha vaadeldes
või väljastpoolt teise keha vaadeldes
või nii seestpoolt enda kui ka väljastpoolt teise keha vaadeldes.

Ta viibib:

kas keha tekkiva olemuse vaatlemises
või keha kaduva olemuse vaatlemises
või nii keha tekkiva kui ka kaduva olemuse vaatlemises.

Kuniks bhikkhul on piisavalt teadmisi ja teadlikkust, kuniks ta viibib
sõltumatuna ja mitte millessegi maailmas klammerdumata, kinnistub temas
teadlikkus: „Selline ongi keha olemus“.

Sel viisil, bhikkhud, viibib bhikkhu kehas, keha olemuse vaatlemises.

Tä h e l e p a n e l i k k u s e l õ i k o n l õ p p e n u d .

1.4 Keha vaatlemine: vastaspoolele tähelepanu pööramise
jaotus

Peale selle, bhikkhud, täheldab bhikkhu jalatallast ülespoole ja juustest
allapoole selle keha suhtes, mis on nahaga piiratud ja täis mitmesuguseid
ebapuhtusi:

‘atthi imasmiṁ kāye

kesā lomā nakhā dantā taco,
maṁsaṁ nhāru aṭṭhi aṭṭhimiñjaṁ vakkaṁ,
hadayaṁ yakanaṁ kilomakaṁ pihakaṁ papphāsaṁ,
antaṁ antaguṇaṁ udariyaṁ karīsaṁ,
pittaṁ semhaṁ pubbo lohitaṁ sedo medo,
assu vasā kheḷo siṅghāṇikā lasikā muttan’ti.

seyyathāpi, bhikkhave, ubhatomukhā putoḷi pūrā nānāvihitassa dhaññassa,
seyyathidaṁ — sālīnaṁ vīhīnaṁ muggānaṁ māsānaṁ tilānaṁ taṇḍulānaṁ. tamenaṁ
cakkhumā puriso muñcitvā paccavekkheyya: ‘ime sālī, ime vīhī ime
muggā ime māsā ime tilā ime taṇḍulā’ti.
evameva kho, bhikkhave, bhikkhu imameva kāyaṁ uddhaṁ pādatalā adho
kesamatthakā tacapariyantaṁ pūraṁ nānappakārassa asucino paccavekkhati:

‘atthi imasmiṁ kāye

kesā lomā nakhā dantā taco,
maṁsaṁ nhāru aṭṭhi aṭṭhimiñjaṁ vakkaṁ,
hadayaṁ yakanaṁ kilomakaṁ pihakaṁ papphāsaṁ,
antaṁ antaguṇaṁ udariyaṁ karīsaṁ,
pittaṁ semhaṁ pubbo lohitaṁ sedo medo,
assu vasā kheḷo siṅghāṇikā lasikā muttan’ti.

iti ajjhattaṁ vā kāye kāyānupassī viharati,
bahiddhā vā kāye kāyānupassī viharati,
ajjhattabahiddhā vā kāye kāyānupassī viharati.

samudayadhammānupassī vā kāyasmiṁ viharati,
vayadhammānupassī vā kāyasmiṁ viharati,
samudayavayadhammānupassī vā kāyasmiṁ viharati.

‘atthi kāyo’ti vā panassa sati paccupaṭṭhitā hoti yāvadeva ñāṇamattāya
paṭissatimattāya anissito ca viharati, na ca kiñci loke upādiyati.

evampi kho, bhikkhave, bhikkhu kāye kāyānupassī viharati.

p a ṭi k ū l a m a n a s i k ā r a p a b b a ṁ n i ṭṭh i t a ṁ.

„Selles kehas on:

juuksed, karvad, küüned, hambad, nahk,
liha, kõõlused, luud, üdi,
neerud, süda, maks, vahelihas, põrn, kopsud,
sooled, sisikond, magu, roe,
sapp, röga, mäda, veri, higi, rasv,
pisarad, naharasu, sülg, tatt, liigeste vedelik ja kusi.“

Nagu siis, bhikkhud, kui hea nägemisega mees avab kahe suuga külvikoti,
mis on rikkalikult täis erinevaid sorte seda ja toda, nagu: mägiriisi, koorimata riisi,
munkube, herneid, seesamiseemneid ja kooritud riisi, täheldab ta külvikotti
avades: see on mägiriis, see on koorimata riis, need on munkoad, need on
herned, need on seesamiseemned ja see on kooritud riis,
nii ka, bhikkhud, täheldab bhikkhu jalatallast ülespoole ja juustest allapoole
selle keha suhtes, mis on nahaga piiratud ja täis mitmesuguseid ebapuhtusi:

„Selles kehas on:

juuksed, karvad, küüned, hambad, nahk,
liha, kõõlused, luud, üdi,
neerud, süda, maks, vahelihas, põrn, kopsud,
sooled, sisikond, magu, roe,
sapp, röga, mäda, veri, higi, rasv,
pisarad, naharasu, sülg, tatt, liigeste vedelik ja kusi.“

Nii viibib ta kehas, keha olemuse vaatlemises:

kas seestpoolt enda keha vaadeldes
või väljastpoolt teise keha vaadeldes
või nii seestpoolt enda kui ka väljastpoolt teise keha vaadeldes.

Ta viibib:

kas keha tekkiva olemuse vaatlemises
või keha kaduva olemuse vaatlemises
või nii keha tekkiva kui ka kaduva olemuse vaatlemises.

Kuniks bhikkhul on piisavalt teadmisi ja teadlikkust, kuniks ta viibib
sõltumatuna ja mitte millessegi maailmas klammerdumata, kinnistub temas
teadlikkus: „Selline ongi keha olemus“.

Sel viisil, bhikkhud, viibib bhikkhu kehas, keha olemuse vaatlemises.

Va s t a s p o o l e l e t ä h e l e p a n u p ö ö r a m i s e l õ i k o n l õ p p e n u d .

1.5 Kāyānupassanādhātumanasikārapabba

puna caparaṁ, bhikkhave, bhikkhu imameva kāyaṁ yathāṭhitaṁ yathāpaṇihitaṁ
dhātuso paccavekkhati:

‘atthi imasmiṁ kāye
pathavīdhātu āpodhātu tejodhātu vāyodhātū’ti.

seyyathāpi, bhikkhave, dakkho goghātako vā goghātakantevāsī vā gāviṁ vadhitvā
catumahāpathe bilaso vibhajitvā nisinno assa; evameva kho, bhikkhave, bhikkhu
imameva kāyaṁ yathāṭhitaṁ yathāpaṇihitaṁ dhātuso paccavekkhati:

‘atthi imasmiṁ kāye
pathavīdhātu āpodhātu tejodhātu vāyodhātū’ti.

iti ajjhattaṁ vā kāye kāyānupassī viharati,
bahiddhā vā kāye kāyānupassī viharati,
ajjhattabahiddhā vā kāye kāyānupassī viharati.

samudayadhammānupassī vā kāyasmiṁ viharati,
vayadhammānupassī vā kāyasmiṁ viharati,
samudayavayadhammānupassī vā kāyasmiṁ viharati.

‘atthi kāyo’ti vā panassa sati paccupaṭṭhitā hoti yāvadeva ñāṇamattāya
paṭissatimattāya anissito ca viharati, na ca kiñci loke upādiyati.

evampi kho, bhikkhave, bhikkhu kāye kāyānupassī viharati.

d h ā t u m a n a s i k ā r a p a b b a ṁ n i ṭṭh i t a ṁ.

1.6 Kāyānupassanānavasivathikapabba

p a ṭh a m a ṁs ī v a t h i k a ṁ.

puna caparaṁ, bhikkhave, bhikkhu seyyathāpi passeyya sarīraṁ
sivathikāya chaḍḍitaṁ

1.5 Keha vaatlemine: elementidele tähelepanu pööramise jaotus

Bhikkhud, lisaks täheldab bhikkhu keha asendist ja asukohast olenemata
selle elemente:

„Selles kehas on:
maaelement, vee-element, tuleelement ja tuuleelement.“

Nagu siis, bhikkhud, kui osav lihunik või lihuniku õpipoiss, olles tapnud
lehma, istub nelja suure tee ristmikule ja lõikab selle tükkideks, nii ka, bhikkhud,
täheldab bhikkhu keha asendist ja asukohast olenemata selle elemente:

„Selles kehas on:
maaelement, vee-element, tuleelement ja tuuleelement.“

Nii viibib ta kehas, keha olemuse vaatlemises:

kas seestpoolt enda keha vaadeldes
või väljastpoolt teise keha vaadeldes
või nii seestpoolt enda kui ka väljastpoolt teise keha vaadeldes.

Ta viibib:

kas keha tekkiva olemuse vaatlemises
või keha kaduva olemuse vaatlemises
või nii keha tekkiva kui ka kaduva olemuse vaatlemises.

Kuniks bhikkhul on piisavalt teadmisi ja teadlikkust, kuniks ta viibib
sõltumatuna ja mitte millessegi maailmas klammerdumata, kinnistub temas
teadlikkus: „Selline ongi keha olemus“.

Sel viisil, bhikkhud, viibib bhikkhu kehas, keha olemuse vaatlemises.

E l e m e n t i d e l e t ä h e l e p a n u p ö ö r a m i s e l õ i k o n l õ p p e n u d .

1.6 Keha vaatlemine: üheksa laibavälja jaotus

E s i m e n e l a i b a v ä l i .

Bhikkhud, nähes laibaväljale visatud surnukeha, mis on olnud surnud

ekāhamataṁ vā dvīhamataṁ vā tīhamataṁ vā uddhumātakaṁ vinīlakaṁ
vipubbakajātaṁ;

so imameva kāyaṁ upasaṁharati:

‘ayampi kho kāyo evaṁdhammo evaṁbhāvī evaṁanatīto’ti.

iti ajjhattaṁ vā kāye kāyānupassī viharati,
bahiddhā vā kāye kāyānupassī viharati,
ajjhattabahiddhā vā kāye kāyānupassī viharati.

samudayadhammānupassī vā kāyasmiṁ viharati,
vayadhammānupassī vā kāyasmiṁ viharati,
samudayavayadhammānupassī vā kāyasmiṁ viharati.

‘atthi kāyo’ti vā panassa sati paccupaṭṭhitā hoti yāvadeva ñāṇamattāya
paṭissatimattāya anissito ca viharati, na ca kiñci loke upādiyati.

evampi kho, bhikkhave, bhikkhu kāye kāyānupassī viharati.

p a ṭh a m a ṁ s ī v a t h i k a ṁ.

d u t i y a ṁ s ī v a t h i k a ṁ

puna caparaṁ, bhikkhave, bhikkhu seyyathāpi passeyya sarīraṁ sivathikāya

chaḍḍitaṁ kākehi vā khajjamānaṁ kulalehi vā khajjamānaṁ gijjhehi vā khajjamānaṁ
kaṅkehi vā khajjamānaṁ sunakhehi vā khajjamānaṁ byagghehi vā khajjamānaṁ dīpīhi
vā khajjamānaṁ siṅgālehi vā khajjamānaṁ vividhehi vā pāṇakajātehi khajjamānaṁ;

so imameva kāyaṁ upasaṁharati:

‘ayampi kho kāyo evaṁdhammo evaṁbhāvī evaṁanatīto’ti.

iti ajjhattaṁ vā kāye kāyānupassī viharati,
bahiddhā vā kāye kāyānupassī viharati,
ajjhattabahiddhā vā kāye kāyānupassī viharati.

ühe päeva, kaks päeva või kolm päeva,
pundunud, värvunud ja roiskuv,

võrdleb bhikkhu enda keha tolle kehaga:

„Ka sellel kehal on tõesti samasugune olemus, samasugune saatus
ja samasugune paratamatus.“

Nii viibib ta kehas, keha olemuse vaatlemises:

kas seestpoolt enda keha vaadeldes
või väljastpoolt teise keha vaadeldes
või nii seestpoolt enda kui ka väljastpoolt teise keha vaadeldes.

Ta viibib:

kas keha tekkiva olemuse vaatlemises
või keha kaduva olemuse vaatlemises
või nii keha tekkiva kui ka kaduva olemuse vaatlemises.

Kuniks bhikkhul on piisavalt teadmisi ja teadlikkust, kuniks ta viibib
sõltumatuna ja mitte millessegi maailmas klammerdumata, kinnistub temas
teadlikkus: „Selline ongi keha olemus“.

Sel viisil, bhikkhud, viibib bhikkhu kehas, keha olemuse vaatlemises.

E s i m e n e l a i b a v ä l i o n l õ p p e n u d .

Te i n e l a i b a v ä l i .

Peale selle, bhikkhud, nähes laibaväljale visatud surnukeha,

mis on vareste, kullide, raisakotkaste, haigrute,
koerte, tiigrite, leopardide, šaakalite
või erinevate usside poolt söödud,

võrdleb bhikkhu enda keha tolle kehaga:

„Ka sellel kehal on tõesti samasugune olemus, samasugune saatus
ja samasugune paratamatus.“

Nii viibib ta kehas, keha olemuse vaatlemises:

kas seestpoolt enda keha vaadeldes
või väljastpoolt teise keha vaadeldes
või nii seestpoolt enda kui ka väljastpoolt teise keha vaadeldes.

samudayadhammānupassī vā kāyasmiṁ viharati,
vayadhammānupassī vā kāyasmiṁ viharati,
samudayavayadhammānupassī vā kāyasmiṁ viharati.

‘atthi kāyo’ti vā panassa sati paccupaṭṭhitā hoti yāvadeva ñāṇamattāya
paṭissatimattāya anissito ca viharati, na ca kiñci loke upādiyati.

evampi kho, bhikkhave, bhikkhu kāye kāyānupassī viharati.

d u t i y a ṁ s ī v a t h i k a ṁ.

t a t i y a ṁ s ī v a t h i k a ṁ

puna caparaṁ, bhikkhave, bhikkhu seyyathāpi passeyya sarīraṁ sivathikāya

chaḍḍitaṁ aṭṭhikasaṅkhalikaṁ samaṁsalohitaṁ nhārusambandhaṁ;

so imameva kāyaṁ upasaṁharati:

‘ayampi kho kāyo evaṁdhammo evaṁbhāvī evaṁanatīto’ti.

iti ajjhattaṁ vā kāye kāyānupassī viharati,
bahiddhā vā kāye kāyānupassī viharati,
ajjhattabahiddhā vā kāye kāyānupassī viharati.

samudayadhammānupassī vā kāyasmiṁ viharati,
vayadhammānupassī vā kāyasmiṁ viharati,
samudayavayadhammānupassī vā kāyasmiṁ viharati.

‘atthi kāyo’ti vā panassa sati paccupaṭṭhitā hoti yāvadeva ñāṇamattāya
paṭissatimattāya anissito ca viharati, na ca kiñci loke upādiyati.

evampi kho, bhikkhave, bhikkhu kāye kāyānupassī viharati.

t a t i y a ṁ s ī v a t h i k a ṁ

Ta viibib:

kas keha tekkiva olemuse vaatlemises
või keha kaduva olemuse vaatlemises
või nii keha tekkiva kui ka kaduva olemuse vaatlemises.

Kuniks bhikkhul on piisavalt teadmisi ja teadlikkust, kuniks ta viibib
sõltumatuna ja mitte millessegi maailmas klammerdumata, kinnistub temas
teadlikkus: „Selline ongi keha olemus“.

Sel viisil, bhikkhud, viibib bhikkhu kehas, keha olemuse vaatlemises.

Te i n e l a i b a v ä l i o n l õ p p e n u d .

K o l m a s l a i b a v ä l i .

Peale selle, bhikkhud, nähes laibaväljale visatud surnukeha,

millest on järel liha, veri ja kõõlustega ühendatud luukere,

võrdleb bhikkhu enda keha tolle kehaga:

„Ka sellel kehal on tõesti samasugune olemus, samasugune saatus
ja samasugune paratamatus.“

Nii viibib ta kehas, keha olemuse vaatlemises:

kas seestpoolt enda keha vaadeldes
või väljastpoolt teise keha vaadeldes
või nii seestpoolt enda kui ka väljastpoolt teise keha vaadeldes.

Ta viibib:

kas keha tekkiva olemuse vaatlemises
või keha kaduva olemuse vaatlemises
või nii keha tekkiva kui ka kaduva olemuse vaatlemises.

Kuniks bhikkhul on piisavalt teadmisi ja teadlikkust, kuniks ta viibib
sõltumatuna ja mitte millessegi maailmas klammerdumata, kinnistub temas
teadlikkus: „Selline ongi keha olemus“.

Sel viisil, bhikkhud, viibib bhikkhu kehas, keha olemuse vaatlemises.

K o l m a s l a i b a v ä l i o n l õ p p e n u d .

c a t u t t h a ṁ s ī v a t h i k a ṁ

puna caparaṁ, bhikkhave, bhikkhu seyyathāpi passeyya sarīraṁ sivathikāya

chaḍḍitaṁ aṭṭhikasaṅkhalikaṁ nimaṁsalohitamakkhitaṁ nhārusambandhaṁ;

so imameva kāyaṁ upasaṁharati:

‘ayampi kho kāyo evaṁdhammo evaṁbhāvī evaṁanatīto’ti.

iti ajjhattaṁ vā kāye kāyānupassī viharati,
bahiddhā vā kāye kāyānupassī viharati,
ajjhattabahiddhā vā kāye kāyānupassī viharati.

samudayadhammānupassī vā kāyasmiṁ viharati,
vayadhammānupassī vā kāyasmiṁ viharati,
samudayavayadhammānupassī vā kāyasmiṁ viharati.

‘atthi kāyo’ti vā panassa sati paccupaṭṭhitā hoti yāvadeva ñāṇamattāya
paṭissatimattāya anissito ca viharati, na ca kiñci loke upādiyati.

evampi kho, bhikkhave, bhikkhu kāye kāyānupassī viharati.

c a t u t t h a ṁ s ī v a t h i k a ṁ

p a ñ c a m a ṁ s ī v a t h i k a ṁ

puna caparaṁ, bhikkhave, bhikkhu seyyathāpi passeyya sarīraṁ sivathikāya

chaḍḍitaṁ aṭṭhikasaṅkhalikaṁ apagatamaṁsalohitaṁ nhārusambandhaṁ;

so imameva kāyaṁ upasaṁharati:

‘ayampi kho kāyo evaṁdhammo evaṁbhāvī evaṁanatīto’ti.

iti ajjhattaṁ vā kāye kāyānupassī viharati,
bahiddhā vā kāye kāyānupassī viharati,
ajjhattabahiddhā vā kāye kāyānupassī viharati.

N e l j a s l a i b a v ä l i .

Peale selle, bhikkhud, nähes laibaväljale visatud surnukeha,

millest on järel lihatu, verine ja kõõlustega ühendatud luukere,

võrdleb bhikkhu enda keha tolle kehaga:

„Ka sellel kehal on tõesti samasugune olemus, samasugune saatus
ja samasugune paratamatus.“

Nii viibib ta kehas, keha olemuse vaatlemises:

kas seestpoolt enda keha vaadeldes
või väljastpoolt teise keha vaadeldes
või nii seestpoolt enda kui ka väljastpoolt teise keha vaadeldes.

Ta viibib:

kas keha tekkiva olemuse vaatlemises
või keha kaduva olemuse vaatlemises
või nii keha tekkiva kui ka kaduva olemuse vaatlemises.

Kuniks bhikkhul on piisavalt teadmisi ja teadlikkust, kuniks ta viibib
sõltumatuna ja mitte millessegi maailmas klammerdumata, kinnistub temas
teadlikkus: „Selline ongi keha olemus“.

Sel viisil, bhikkhud, viibib bhikkhu kehas, keha olemuse vaatlemises.

N e l j a s l a i b a v ä l i o n l õ p p e n u d .

V i i e s l a i b a v ä l i .

Peale selle, bhikkhud, nähes laibaväljale visatud surnukeha,

millest on järel lihatu, veretu ja kõõlustega ühendatud luukere,

võrdleb bhikkhu enda keha tolle kehaga:

„Ka sellel kehal on tõesti samasugune olemus, samasugune saatus
ja samasugune paratamatus.“

Nii viibib ta kehas, keha olemuse vaatlemises:

kas seestpoolt enda keha vaadeldes
või väljastpoolt teise keha vaadeldes
või nii seestpoolt enda kui ka väljastpoolt teise keha vaadeldes.

samudayadhammānupassī vā kāyasmiṁ viharati,
vayadhammānupassī vā kāyasmiṁ viharati,
samudayavayadhammānupassī vā kāyasmiṁ viharati.

‘atthi kāyo’ti vā panassa sati paccupaṭṭhitā hoti yāvadeva ñāṇamattāya
paṭissatimattāya anissito ca viharati, na ca kiñci loke upādiyati.

evampi kho, bhikkhave, bhikkhu kāye kāyānupassī viharati.

p a ñ c a m a ṁ s ī v a t h i k a ṁ

c h a ṭṭh a ṁ s ī v a t h i k a ṁ

puna caparaṁ, bhikkhave, bhikkhu seyyathāpi passeyya sarīraṁ sivathikāya

chaḍḍitaṁ aṭṭhikāni apagatasambandhāni disā vidisā vikkhittāni,

aññena hatthaṭṭhikaṁ aññena pādaṭṭhikaṁ
aññena gopphakaṭṭhikaṁ aññena jaṅghaṭṭhikaṁ
aññena ūruṭṭhikaṁ aññena kaṭiṭṭhikaṁ
aññena phāsukaṭṭhikaṁ aññena piṭṭhiṭṭhikaṁ
aññena khandhaṭṭhikaṁ aññena gīvaṭṭhikaṁ
aññena hanukaṭṭhikaṁ aññena dantaṭṭhikaṁ
aññena sīsakaṭāhaṁ;

so imameva kāyaṁ upasaṁharati:

‘ayampi kho kāyo evaṁdhammo evaṁbhāvī evaṁanatīto’ti.

iti ajjhattaṁ vā kāye kāyānupassī viharati,
bahiddhā vā kāye kāyānupassī viharati,
ajjhattabahiddhā vā kāye kāyānupassī viharati.

samudayadhammānupassī vā kāyasmiṁ viharati,
vayadhammānupassī vā kāyasmiṁ viharati,
samudayavayadhammānupassī vā kāyasmiṁ viharati.

Ta viibib:

kas keha tekkiva olemuse vaatlemises
või keha kaduva olemuse vaatlemises
või nii keha tekkiva kui ka kaduva olemuse vaatlemises.

Kuniks bhikkhul on piisavalt teadmisi ja teadlikkust, kuniks ta viibib
sõltumatuna ja mitte millessegi maailmas klammerdumata, kinnistub temas
teadlikkus: „Selline ongi keha olemus“.

Sel viisil, bhikkhud, viibib bhikkhu kehas, keha olemuse vaatlemises.

V i i e s l a i b a v ä l i o n l õ p p e n u d .

K u u e s l a i b a v ä l i .

Peale selle, bhikkhud, nähes laibaväljale visatud surnukeha,

mis on ühendustest lahti ja eri suundades laiali vedelevate luudega –

siin käeluu, siin jalaluu,
siin pahkluu, siin sääreluu,
siin reieluu, siin puusaluu,
siin ribiluu, siin seljaluu,
siin õlaluu, siin kaelaluu,
siin lõualuu, siin hammas,
siin pealuu –

võrdleb bhikkhu enda keha tolle kehaga:

„Ka sellel kehal on tõesti samasugune olemus, samasugune saatus
ja samasugune paratamatus.“

Nii viibib ta kehas, keha olemuse vaatlemises:

kas seestpoolt enda keha vaadeldes
või väljastpoolt teise keha vaadeldes
või nii seestpoolt enda kui ka väljastpoolt teise keha vaadeldes.

Ta viibib:

kas keha tekkiva olemuse vaatlemises
või keha kaduva olemuse vaatlemises
või nii keha tekkiva kui ka kaduva olemuse vaatlemises.

‘atthi kāyo’ti vā panassa sati paccupaṭṭhitā hoti yāvadeva ñāṇamattāya
paṭissatimattāya anissito ca viharati, na ca kiñci loke upādiyati.

evampi kho, bhikkhave, bhikkhu kāye kāyānupassī viharati.

c h a ṭṭh a ṁ s ī v a t h i k a ṁ

s a t t a m a ṁ s ī v a t h i k a ṁ

puna caparaṁ, bhikkhave, bhikkhu seyyathāpi passeyya sarīraṁ sivathikāya

chaḍḍitaṁ aṭṭhikāni setāni saṅkhavaṇṇapaṭibhāgāni;

so imameva kāyaṁ upasaṁharati:

‘ayampi kho kāyo evaṁdhammo evaṁbhāvī evaṁanatīto’ti.

iti ajjhattaṁ vā kāye kāyānupassī viharati,
bahiddhā vā kāye kāyānupassī viharati,
ajjhattabahiddhā vā kāye kāyānupassī viharati.

samudayadhammānupassī vā kāyasmiṁ viharati,
vayadhammānupassī vā kāyasmiṁ viharati,
samudayavayadhammānupassī vā kāyasmiṁ viharati.

‘atthi kāyo’ti vā panassa sati paccupaṭṭhitā hoti yāvadeva ñāṇamattāya
paṭissatimattāya anissito ca viharati, na ca kiñci loke upādiyati.

evampi kho, bhikkhave, bhikkhu kāye kāyānupassī viharati.

s a t t a m a ṁ s ī v a t h i k a ṁ

a ṭṭh a m a ṁ s ī v a t h i k a ṁ

puna caparaṁ, bhikkhave, bhikkhu seyyathāpi passeyya sarīraṁ sivathikāya

chaḍḍitaṁ aṭṭhikāni puñjakitāni terovassikāni

so imameva kāyaṁ upasaṁharati:

Kuniks bhikkhul on piisavalt teadmisi ja teadlikkust, kuniks ta viibib
sõltumatuna ja mitte millessegi maailmas klammerdumata, kinnistub temas
teadlikkus: „Selline ongi keha olemus“.

Sel viisil, bhikkhud, viibib bhikkhu kehas, keha olemuse vaatlemises.

K u u e s l a i b a v ä l i o n l õ p p e n u d .

S e i t s m e s l a i b a v ä l i .

Peale selle, bhikkhud, nähes laibaväljale visatud surnukeha,

millest on järel vaid merikarbi värvi valged luud,

võrdleb bhikkhu enda keha tolle kehaga:

„Ka sellel kehal on tõesti samasugune olemus, samasugune saatus
ja samasugune paratamatus.“

Nii viibib ta kehas, keha olemuse vaatlemises:

kas seestpoolt enda keha vaadeldes
või väljastpoolt teise keha vaadeldes
või nii seestpoolt enda kui ka väljastpoolt teise keha vaadeldes.

Ta viibib:

kas keha tekkiva olemuse vaatlemises
või keha kaduva olemuse vaatlemises
või nii keha tekkiva kui ka kaduva olemuse vaatlemises.

Kuniks bhikkhul on piisavalt teadmisi ja teadlikkust, kuniks ta viibib
sõltumatuna ja mitte millessegi maailmas klammerdumata, kinnistub temas
teadlikkus: „Selline ongi keha olemus“.

Sel viisil, bhikkhud, viibib bhikkhu kehas, keha olemuse vaatlemises.

S e i t s m e s l a i b a v ä l i o n l õ p p e n u d .

K a h e k s a s l a i b a v ä l i .

Peale selle, bhikkhud, nähes laibaväljale visatud surnukeha,

millest on järel vaid rohkem kui aasta vanuste luude hunnik,

võrdleb bhikkhu enda keha tolle kehaga:

‘ayampi kho kāyo evaṁdhammo evaṁbhāvī evaṁanatīto’ti.

iti ajjhattaṁ vā kāye kāyānupassī viharati,
bahiddhā vā kāye kāyānupassī viharati,
ajjhattabahiddhā vā kāye kāyānupassī viharati.

samudayadhammānupassī vā kāyasmiṁ viharati,
vayadhammānupassī vā kāyasmiṁ viharati,
samudayavayadhammānupassī vā kāyasmiṁ viharati.

‘atthi kāyo’ti vā panassa sati paccupaṭṭhitā hoti yāvadeva ñāṇamattāya
paṭissatimattāya anissito ca viharati, na ca kiñci loke upādiyati.

evampi kho, bhikkhave, bhikkhu kāye kāyānupassī viharati.

a ṭṭh a m a ṁ s ī v a t h i k a ṁ

n a v a m a ṁ s ī v a t h i k a ṁ

puna caparaṁ, bhikkhave, bhikkhu seyyathāpi passeyya sarīraṁ sivathikāya

chaḍḍitaṁ aṭṭhikāni pūtīni cuṇṇakajātāni;

so imameva kāyaṁ upasaṁharati:

‘ayampi kho kāyo evaṁdhammo evaṁbhāvī evaṁanatīto’ti.

iti ajjhattaṁ vā kāye kāyānupassī viharati,
bahiddhā vā kāye kāyānupassī viharati,
ajjhattabahiddhā vā kāye kāyānupassī viharati.

samudayadhammānupassī vā kāyasmiṁ viharati,
vayadhammānupassī vā kāyasmiṁ viharati,
samudayavayadhammānupassī vā kāyasmiṁ viharati.

„Ka sellel kehal on tõesti samasugune olemus, samasugune saatus
ja samasugune paratamatus.“

Nii viibib ta kehas, keha olemuse vaatlemises:

kas seestpoolt enda keha vaadeldes
või väljastpoolt teise keha vaadeldes
või nii seestpoolt enda kui ka väljastpoolt teise keha vaadeldes.

Ta viibib:

kas keha tekkiva olemuse vaatlemises
või keha kaduva olemuse vaatlemises
või nii keha tekkiva kui ka kaduva olemuse vaatlemises.

Kuniks bhikkhul on piisavalt teadmisi ja teadlikkust, kuniks ta viibib
sõltumatuna ja mitte millessegi maailmas klammerdumata, kinnistub temas
teadlikkus: „Selline ongi keha olemus“.

Sel viisil, bhikkhud, viibib bhikkhu kehas, keha olemuse vaatlemises.

K a h e k s a s l a i b a v ä l i o n l õ p p e n u d .

Ü h e k s a s l a i b a v ä l i .

Peale selle, bhikkhud, nähes laibaväljale visatud surnukeha,

millest on järel vaid pulbriks pehkinud luud,

võrdleb bhikkhu enda keha tolle kehaga:

„Ka sellel kehal on tõesti samasugune olemus, samasugune saatus
ja samasugune paratamatus.“

Nii viibib ta kehas, keha olemuse vaatlemises:

kas seestpoolt enda keha vaadeldes
või väljastpoolt teise keha vaadeldes
või nii seestpoolt enda kui ka väljastpoolt teise keha vaadeldes.

Ta viibib:

kas keha tekkiva olemuse vaatlemises
või keha kaduva olemuse vaatlemises
või nii keha tekkiva kui ka kaduva olemuse vaatlemises.

‘atthi kāyo’ti vā panassa sati paccupaṭṭhitā hoti yāvadeva ñāṇamattāya
paṭissatimattāya anissito ca viharati, na ca kiñci loke upādiyati.

evampi kho, bhikkhave, bhikkhu kāye kāyānupassī viharati.

n a v a s i v a t h i k a p a b b a ṁ n i ṭṭh i t a ṁ.

c u d d a s a k ā y ā n u p a s s a n ā n i ṭṭh i t ā .

2. Vedanānupassanā

kathañca pana, bhikkhave, bhikkhu vedanāsu vedanānupassī viharati?

idha, bhikkhave,

bhikkhu sukhaṁ vā vedanaṁ vedayamāno ‘sukhaṁ vedanaṁ vedayāmī’ti pajānāti.
dukkhaṁ vā vedanaṁ vedayamāno ‘dukkhaṁ vedanaṁ vedayāmī’ti pajānāti.

adukkhamasukhaṁ vā vedanaṁ vedayamāno ‘adukkhamasukhaṁ vedanaṁ
vedayāmī’ti pajānāti.

sāmisaṁ vā sukhaṁ vedanaṁ vedayamāno ‘sāmisaṁ sukhaṁ vedanaṁ
vedayāmī’ti pajānāti.

nirāmisaṁ vā sukhaṁ vedanaṁ vedayamāno ‘nirāmisaṁ sukhaṁ vedanaṁ
vedayāmī’ti pajānāti.

sāmisaṁ vā dukkhaṁ vedanaṁ vedayamāno ‘sāmisaṁ dukkhaṁ vedanaṁ
vedayāmī’ti pajānāti.

nirāmisaṁ vā dukkhaṁ vedanaṁ vedayamāno ‘nirāmisaṁ dukkhaṁ vedanaṁ
vedayāmī’ti pajānāti.

sāmisaṁ vā adukkhamasukhaṁ vedanaṁ vedayamāno ‘sāmisaṁ
adukkhamasukhaṁ vedanaṁ vedayāmī’ti pajānāti.

nirāmisaṁ vā adukkhamasukhaṁ vedanaṁ vedayamāno ‘nirāmisaṁ
adukkhamasukhaṁ vedanaṁ vedayāmī’ti pajānāti.

iti ajjhattaṁ vā vedanāsu vedanānupassī viharati,
bahiddhā vā vedanāsu vedanānupassī viharati,
ajjhattabahiddhā vā vedanāsu vedanānupassī viharati.

Kuniks bhikkhul on piisavalt teadmisi ja teadlikkust, kuniks ta viibib
sõltumatuna ja mitte millessegi maailmas klammerdumata, kinnistub temas
teadlikkus: „Selline ongi keha olemus“.

Sel viisil, bhikkhud, viibib bhikkhu kehas, keha olemuse vaatlemises.

Ü h e k s a s l a i b a v ä l i o n l õ p p e n u d .

N e l i t e i s t k e h a v a a t l u s t o n l õ p p e n u d .

2. Tunnete vaatlemine

Ja kuidas, bhikkhud, viibib bhikkhu tunnetes, tunnete olemuse vaatlemises?

Siin, bhikkhud,

kogedes meeldivat tunnet, teab bhikkhu: „Kogen meeldivat tunnet“;
või kogedes ebameeldivat tunnet, ta teab: „Kogen ebameeldivat tunnet“;

või kogedes ei-ebameeldivat-ega-meeldivat tunnet, ta teab: „Kogen
ei-ebameeldivat- ega-meeldivat tunnet“;

või kogedes lihalikku meeldivat tunnet, ta teab: „Kogen lihalikku
meeldivat tunnet“;

või kogedes mittelihalikku meeldivat tunnet, ta teab: „Kogen
mittelihalikku meeldivat tunnet“;

või kogedes lihalikku ebameeldivat tunnet, ta teab: „Kogen lihalikku
ebameeldivat tunnet“;

või kogedes mittelihalikku ebameeldivat tunnet, ta teab: „Kogen
mittelihalikku ebameeldivat tunnet“;

või kogedes lihalikku ei-ebameeldivat-ega-meeldivat tunnet, ta
teab: „Kogen lihalikku ei-ebameeldivat-ega-meeldivat tunnet“;

või kogedes mittelihalikku ei-ebameeldivat-ega-meeldivat tunnet, ta
teab: „Kogen mittelihalikku ei-ebameeldivat-ega-meeldivat tunnet“.

Nii viibib ta tunnetes, tunnete olemuse vaatlemises:

kas seestpoolt enda tundeid vaadeldes
või väljastpoolt teise tundeid vaadeldes
või nii seestpoolt enda kui ka väljastpoolt teise tundeid vaadeldes.

samudayadhammānupassī vā vedanāsu viharati,
vayadhammānupassī vā vedanāsu viharati,
samudayavayadhammānupassī vā vedanāsu viharati.

‘atthi vedanā’ti vā panassa sati paccupaṭṭhitā hoti yāvadeva ñāṇamattāya
paṭissatimattāya anissito ca viharati, na ca kiñci loke upādiyati.

evampi kho, bhikkhave, bhikkhu vedanāsu vedanānupassī viharati.

v e d a n ā n u p a s s a n ā n i ṭṭh i t ā .

3. Cittānupassanā

kathañca pana, bhikkhave, bhikkhu citte cittānupassī viharati?

idha, bhikkhave,

bhikkhu sarāgaṁ vā cittaṁ ‘sarāgaṁ cittan’ti pajānāti;
vītarāgaṁ vā cittaṁ ‘vītarāgaṁ cittan’ti pajānāti;

sadosaṁ vā cittaṁ ‘sadosaṁ cittan’ti pajānāti;
vītadosaṁ vā cittaṁ ‘vītadosaṁ cittan’ti pajānāti;

samohaṁ vā cittaṁ ‘samohaṁ cittan’ti pajānāti;

vītamohaṁ vā cittaṁ ‘vītamohaṁ cittan’ti pajānāti;

saṅkhittaṁ vā cittaṁ ‘saṅkhittaṁ cittan’ti pajānāti;
vikkhittaṁ vā cittaṁ ‘vikkhittaṁ cittan’ti pajānāti;

mahaggataṁ vā cittaṁ ‘mahaggataṁ cittan’ti pajānāti;

amahaggataṁ vā cittaṁ ‘amahaggataṁ cittan’ti pajānāti;

sauttaraṁ vā cittaṁ ‘sauttaraṁ cittan’ti pajānāti;
anuttaraṁ vā cittaṁ ‘anuttaraṁ cittan’ti pajānāti;

samāhitaṁ vā cittaṁ ‘samāhitaṁ cittan’ti pajānāti;

asamāhitaṁ vā cittaṁ ‘asamāhitaṁ cittan’ti pajānāti;

Ta viibib:

kas tunnete tekkiva olemuse vaatlemises
või tunnete kaduva olemuse vaatlemises
või nii tunnete tekkiva kui ka kaduva olemuse vaatlemises.

Kuniks bhikkhul on piisavalt teadmisi ja teadlikkust, kuniks ta viibib
sõltumatuna ja mitte millessegi maailmas klammerdumata, kinnistub temas
teadlikkus: „Selline ongi keha olemus“.

Sel viisil, bhikkhud, viibib bhikkhu tunnetes, tunnete olemuse vaatlemises.

Tu n n e t e v a a t l e m i n e o n l õ p p e n u d .

3. Teadvuse vaatlemine

Ja kuidas, bhikkhud, viibib bhikkhu teadvuses, teadvuse olemuse vaatlemises?

Siin, bhikkhud,

kui bhikkhu teadvus on kirega, ta teab: „teadvus on kirega“;
või kui teadvus on kiretu, ta teab: „teadvus on kiretu“;

või kui teadvus on vihaga, ta teab: „teadvus on vihaga“;
või kui teadvus on vihata, ta teab: „teadvus on vihata“;

või kui teadvus on pettekujutlusega, ta teab: „teadvus on
pettekujutlusega“;
või kui teadvus on pettekujutluseta, ta teab: „teadvus on
pettekujutluseta“;

või kui teadvus on koondunud, ta teab: „ teadvus on koondunud“;
või kui teadvus on koondumata, ta teab: „teadvus on koondumata“;

või kui teadvus on suurelt avardunud, ta teab:
„teadvus on avardunud“;
või kui teadvus on mittesuurelt avardunud, ta teab:
„teadvus on avardumata“;

või kui teadvus on ületatav, ta teab: „teadvus on ületatav“;
või kui teadvus on ületamatu, ta teab: „teadvus on ületamatu“;

või kui teadvus on keskendunud, ta teab:
„teadvus on keskendunud“;

või kui teadvus on keskendumata, ta teab:
„teadvus on keskendumata“;

vimuttaṁ vā cittaṁ ‘vimuttaṁ cittan’ti pajānāti;
avimuttaṁ vā cittaṁ ‘avimuttaṁ cittan’ti pajānāti.

iti ajjhattaṁ vā citte cittānupassī viharati,
bahiddhā vā citte cittānupassī viharati,
ajjhattabahiddhā vā citte cittānupassī viharati.

samudayadhammānupassī vā cittasmiṁ viharati,
vayadhammānupassī vā
cittasmiṁ viharati, samudayavayadhammānupassī vā cittasmiṁ viharati.

‘atthi cittan’ti vā panassa sati paccupaṭṭhitā hoti yāvadeva ñāṇamattāya
paṭissatimattāya anissito ca viharati, na ca kiñci loke upādiyati.

evampi kho, bhikkhave, bhikkhu citte cittānupassī viharati.

c i t t ā n u p a s s a n ā n i ṭṭh i t ā .

4. Dhammānupassanā

4.1 Dhammānupassanānīvaraṇapabba

kathañca pana, bhikkhave, bhikkhu dhammesu dhammānupassī viharati?

idha, bhikkhave, bhikkhu dhammesu dhammānupassī viharati pañcasu
nīvaraṇesu.

kathañca pana, bhikkhave, bhikkhu dhammesu dhammānupassī viharati
pañcasu nīvaraṇesu?

idha, bhikkhave, bhikkhu

santaṁ vā ajjhattaṁ kāmacchandaṁ ‘atthi me ajjhattaṁ kāmacchando’ti pajānāti,
asantaṁ vā ajjhattaṁ kāmacchandaṁ ‘natthi me ajjhattaṁ kāmacchando’ti pajānāti,
yathā ca anuppannassa kāmacchandassa uppādo hoti tañca pajānāti,
yathā ca uppannassa kāmacchandassa pahānaṁ hoti tañca pajānāti,
yathā ca pahīnassa kāmacchandassa āyatiṁ anuppādo hoti tañca pajānāti.

või kui teadvus on vabanenud, ta teab: „teadvus on vabanenud“;
või kui teadvus on vabanemata, ta teab: „teadvus on vabanemata“.

Nii viibib ta teadvuses, teadvuse olemuse vaatlemises:

kas seestpoolt enda teadvust vaadeldes
või väljastpoolt teise teadvust vaadeldes
või nii seestpoolt enda kui ka väljastpoolt teise teadvust vaadeldes.

Ta viibib:

kas teadvuse tekkiva olemuse vaatlemises
või teadvuse kaduva olemuse vaatlemises
või nii teadvuse tekkiva kui ka kaduva olemuse vaatlemises.

Kuniks bhikkhul on piisavalt teadmisi ja teadlikkust, kuniks ta viibib
sõltumatuna ja mitte millessegi maailmas klammerdumata, kinnistub temas
teadlikkus: „Selline ongi keha olemus“.

Sel viisil, bhikkhud, viibib bhikkhu teadvuses, teadvuse olemuse vaatlemises.

Te a d v u s e v a a t l e m i n e o n l õ p p e n u d .

4. Nähtuste vaatlemine

4.1 Nähtuste vaatlemine: takistuste jaotus

Ja kuidas, bhikkhud, viibib bhikkhu nähtustes, nähtuste olemuse vaatlemises?

Siin, bhikkhud, viibib bhikkhu viie takistuse kaudu nähtustes, nähtuste
olemuse vaatlemises.

Ja kuidas, bhikkhud, viibib bhikkhu viie takistuse kaudu nähtustes, nähtuste
olemuse vaatlemises?

Siin, bhikkhud

bhikkhu, kelles on naudingusoov, teab: „Minus on naudingusoov“,
või kui temas pole naudingusoovi, teab: „Minus ei ole naudingusoovi“,
ning ta teab ka seda, kuidas mittetekkinud naudingusoov tekib,
ning ta teab ka seda, kuidas tekkinud naudingusoov hüljata,
ning ta teab ka seda, kuidas hüljatud naudingusoov tulevikus ei teki.

santaṁ vā ajjhattaṁ byāpādaṁ ‘atthi me ajjhattaṁ byāpādo’ti pajānāti,
asantaṁ vā ajjhattaṁ byāpādaṁ ‘natthi me ajjhattaṁ byāpādo’ti pajānāti,
yathā ca anuppannassa byāpādassa uppādo hoti tañca pajānāti,
yathā ca uppannassa byāpādassa pahānaṁ hoti tañca pajānāti,
yathā ca pahīnassa byāpādassa āyatiṁ anuppādo hoti tañca pajānāti.

santaṁ vā ajjhattaṁ thinamiddhaṁ‘atthi me ajjhattaṁ thinamiddhan’ti pajānāti,
asantaṁ vā ajjhattaṁ thinamiddhaṁ ‘natthi me ajjhattaṁ thinamiddhan’ti pajānāti,
yathā ca anuppannassa thinamiddhassa uppādo hoti tañca pajānāti,
yathā ca uppannassa thinamiddhassa pahānaṁ hoti tañca pajānāti,
yathā ca pahīnassa thinamiddhassa āyatiṁ anuppādo hoti tañca pajānāti.

santaṁ vā ajjhattaṁ uddhaccakukkuccaṁ ‘atthi me ajjhattaṁ
uddhaccakukkuccan’ti pajānāti,
asantaṁ vā ajjhattaṁ uddhaccakukkuccaṁ ‘natthi me ajjhattaṁ
uddhaccakukkuccan’ti pajānāti,
yathā ca anuppannassa uddhaccakukkuccassa uppādo hoti tañca pajānāti,
yathā ca uppannassa uddhaccakukkuccassa pahānaṁ hoti tañca pajānāti,
yathā ca pahīnassa uddhaccakukkuccassa āyatiṁ anuppādo hoti tañca pajānāti.

santaṁ vā ajjhattaṁ vicikicchaṁ ‘atthi me ajjhattaṁ vicikicchā’ti pajānāti,
asantaṁ vā ajjhattaṁ vicikicchaṁ ‘natthi me ajjhattaṁ vicikicchā’ti pajānāti,
yathā ca anuppannāya vicikicchāya uppādo hoti tañca pajānāti,
yathā ca uppannāya vicikicchāya pahānaṁ hoti tañca pajānāti,
yathā ca pahīnāya vicikicchāya āyatiṁ anuppādo hoti tañca pajānāti.

iti ajjhattaṁ vā dhammesu dhammānupassī viharati,
bahiddhā vā dhammesu dhammānupassī viharati,
ajjhattabahiddhā vā dhammesu dhammānupassī viharati.

samudayadhammānupassī vā dhammesu viharati,
vayadhammānupassī vā dhammesu viharati,
samudayavayadhammānupassī vā dhammesu viharati.

‘atthi dhammā’ti vā panassa sati paccupaṭṭhitā hoti yāvadeva ñāṇamattāya
paṭissatimattāya, anissito ca viharati, na ca kiñci loke upādiyati.

evampi kho, bhikkhave, bhikkhu dhammesu dhammānupassī viharati pañcasu
nīvaraṇesu.

n ī v a r a ṇa p a b b a ṁ n i ṭṭh i t a ṁ.

Kelles on kuritahtlikkus, teab: „Minus on kuritahtlikkus“,
või kui temas pole kuritahtlikkust, teab: „Minus ei ole kuritahtlikkust“,
ning ta teab ka seda, kuidas mittetekkinud kuritahtlikkus tekib,
ning ta teab ka seda, kuidas tekkinud kuritahtlikkus hüljata,
ning ta teab ka seda, kuidas hüljatud kuritahtlikkus tulevikus ei teki.

Kelles on laiskus ja loidus, teab: „Minus on laiskus ja loidus“,
või kui temas pole laiskust ja loidust, teab: „Minus ei ole laiskust ja loidust“,
ning ta teab ka seda, kuidas mittetekkinud laiskus ja loidus tekivad,
ning ta teab ka seda, kuidas tekkinud laiskus ja loidus hüljata,
ning ta teab ka seda, kuidas hüljatud laiskus ja loidus tulevikus ei teki.

Kelles on rahutus ja mure, teab: „Minus on rahutus ja mure“,
või kui temas pole rahutust ja muret, teab: „Minus ei ole
rahutust ja muret“,
ning ta teab ka seda, kuidas mittetekkinud rahutus ja mure tekivad,
ning ta teab ka seda, kuidas tekkinud rahutus ja mure hüljata,
ning ta teab ka seda, kuidas hüljatud rahutus ja mure tulevikus ei teki.

Kelles on kahtlus, teab: „Minus on kahtlus“,
või kui temas pole kahtlust, teab: „Minus ei ole kahtlust“,
ning ta teab ka seda, kuidas mittetekkinud kahtlus tekib,
ning ta teab ka seda, kuidas tekkinud kahtlus hüljata,
ning ta teab ka seda, kuidas hüljatud kahtlus tulevikus ei teki.

Nii viibib ta nähtustes, nähtuste olemuse vaatlemises:

kas seestpoolt endaga seotud nähtuseid vaadeldes
või väljastpoolt teisega seotud nähtuseid vaadeldes
või nii seestpoolt endaga kui ka väljastpoolt teisega seotud
nähtuseid vaadeldes.

Ta viibib:

kas nähtuste tekkiva olemuse vaatlemises
või nähtuste kaduva olemuse vaatlemises
või nii nähtuste tekkiva kui ka kaduva olemuse vaatlemises.

Kuniks bhikkhul on piisavalt teadmisi ja teadlikkust, kuniks ta viibib
sõltumatuna ja mitte millessegi maailmas klammerdumata, kinnistub temas
teadlikkus: „Selline ongi nähtuste olemus“.

Sel viisil, bhikkhud, viibib bhikkhu viie takistuse kaudu nähtustes, nähtuste
olemuse vaatlemises.

Ta k i s t u s t e j a o t u s o n l õ p p e n u d .

4.2 Dhammānupassanākhandhapabba

puna caparaṁ, bhikkhave, bhikkhu dhammesu dhammānupassī viharati pañcasu
upādānakkhandhesu.

kathañca pana, bhikkhave, bhikkhu dhammesu dhammānupassī viharati
pañcasu upādānakkhandhesu?

idha, bhikkhave, bhikkhu:

‘iti rūpaṁ, iti rūpassa samudayo, iti rūpassa atthaṅgamo;
iti vedanā, iti vedanāya samudayo, iti vedanāya atthaṅgamo;
iti saññā, iti saññāya samudayo, iti saññāya atthaṅgamo;
iti saṅkhārā, iti saṅkhārānaṁ samudayo, iti saṅkhārānaṁ atthaṅgamo;

iti viññāṇaṁ, iti viññāṇassa samudayo, iti viññāṇassa atthaṅgamo’ti;

iti ajjhattaṁ vā dhammesu dhammānupassī viharati,
bahiddhā vā dhammesu dhammānupassī viharati,
ajjhattabahiddhā vā dhammesu dhammānupassī viharati.

samudayadhammānupassī vā dhammesu viharati,
vayadhammānupassī vā dhammesu viharati,
samudayavayadhammānupassī vā dhammesu viharati.

‘atthi dhammā’ti vā panassa sati paccupaṭṭhitā hoti yāvadeva ñāṇamattāya
paṭissatimattāya, anissito ca viharati, na ca kiñci loke upādiyati.

evampi kho, bhikkhave, bhikkhu dhammesu dhammānupassī viharati pañcasu
nīvaraṇesu.

k h a n d h a p a b b a ṁ n i ṭṭh i t a ṁ.

4.2 Nähtuste vaatlemine: kogumike jaotus

Peale selle, bhikkhud, viibib bhikkhu viie klammerdumise kogumiku
kaudu nähtustes, nähtuste olemuse vaatlemises.

Ja kuidas, bhikkhud, viibib bhikkhu viie klammerdumise kogumiku kaudu
nähtustes, nähtuste olemuse vaatlemises?

Bhikkhud, siin bhikkhud:

„see on vorm; see on vormi tekkimine; see on vormi kadumine;“
„see on tunne; see on tunde tekkimine; see on tunde kadumine;“
„see on taju; see on taju tekkimine; see on taju kadumine;“
„see on moodustis; see on moodustise tekkimine;
see on moodustise kadumine;“
„see on teadvus; see on teadvuse tekkimine; see on teadvuse kadumine.“

Nii viibib ta nähtustes, nähtuste olemuse vaatlemises:

kas seestpoolt endaga seotud nähtuseid vaadeldes
või väljastpoolt teisega seotud nähtuseid vaadeldes
või nii seestpoolt endaga kui ka väljastpoolt teisega seotud
nähtuseid vaadeldes.

Ta viibib:

kas nähtuste tekkiva olemuse vaatlemises
või nähtuste kaduva olemuse vaatlemises
või nii nähtuste tekkiva kui ka kaduva olemuse vaatlemises.

Kuniks bhikkhul on piisavalt teadmisi ja teadlikkust, kuniks ta viibib sõltumatuna
ja mitte millessegi maailmas klammerdumata, kinnistub temas teadlikkus: „Selline ongi
keha olemus“.

Sel viisil, bhikkhud, viibib bhikkhu viie takistuse kaudu nähtustes, nähtuste
olemuse vaatlemises.

K o g u m i k e j a o t u s o n l õ p p e n u d .

4.3 Dhammānupassanāāyatanapabba

puna caparaṁ, bhikkhave, bhikkhu dhammesu dhammānupassī viharati chasu
ajjhattikabāhiresu āyatanesu.

kathañca pana, bhikkhave, bhikkhu dhammesu dhammānupassī viharati chasu
ajjhattikabāhiresu āyatanesu?

idha, bhikkhave, bhikkhu cakkhuñca pajānāti, rūpe ca pajānāti,
yañca tadubhayaṁ paṭicca uppajjati saṁyojanaṁ tañca pajānāti,
yathā ca anuppannassa saṁyojanassa uppādo hoti tañca pajānāti,
yathā ca uppannassa saṁyojanassa pahānaṁ hoti tañca pajānāti,
yathā ca pahīnassa saṁyojanassa āyatiṁ anuppādo hoti tañca pajānāti.

sotañca pajānāti, sadde ca pajānāti,
yañca tadubhayaṁ paṭicca uppajjati saṁyojanaṁ tañca pajānāti,
yathā ca anuppannassa saṁyojanassa uppādo hoti tañca pajānāti,
yathā ca uppannassa saṁyojanassa pahānaṁ hoti tañca pajānāti,
yathā ca pahīnassa saṁyojanassa āyatiṁ anuppādo hoti tañca pajānāti.

ghānañca pajānāti, gandhe ca pajānāti,
yañca tadubhayaṁ paṭicca uppajjati saṁyojanaṁ tañca pajānāti,
yathā ca anuppannassa saṁyojanassa uppādo hoti tañca pajānāti,
yathā ca uppannassa saṁyojanassa pahānaṁ hoti tañca pajānāti,
yathā ca pahīnassa saṁyojanassa āyatiṁ anuppādo hoti tañca pajānāti.

jivhañca pajānāti, rase ca pajānāti,
yañca tadubhayaṁ paṭicca uppajjati saṁyojanaṁ tañca pajānāti,
yathā ca anuppannassa saṁyojanassa uppādo hoti tañca pajānāti,
yathā ca uppannassa saṁyojanassa pahānaṁ hoti tañca pajānāti,
yathā ca pahīnassa saṁyojanassa āyatiṁ anuppādo hoti tañca pajānāti.

kāyañca pajānāti, phoṭṭhabbe ca pajānāti,
yañca tadubhayaṁ paṭicca uppajjati saṁyojanaṁ tañca pajānāti,

4.3 Nähtuste vaatlemine: alade jaotus

Peale selle, bhikkhud, viibib bhikkhu kuue sisemise ja välimise tajuala
kaudu nähtustes, nähtuste olemuse vaatlemises.

Ja kuidas, bhikkhud, viibib bhikkhu kuue sisemise ja välimise tajuala kaudu
nähtustes, nähtuste olemuse vaatlemises?

Siin, bhikkhud, teab bhikkhu silma ja teab vormi,
ning ta teab nendest mõlemast tingitud köidiku ilmnemist.

Ta teab ka seda,

kuidas mittetekkinud köidik tekib,
kuidas tekkinud köidik hüljata,
ning kuidas hüljatud köidik tulevikus ei teki.

Ning ta teab kõrva ja teab heli,
ning teab nendest mõlemast tingitud köidiku ilmnemist.

Ta teab ka seda,

kuidas mittetekkinud köidik tekib,
kuidas tekkinud köidik hüljata,
ning kuidas hüljatud köidik tulevikus ei teki.

Ning ta teab nina ja teab lõhna,
ning teab nendest mõlemast tingitud köidiku ilmnemist.

Ta teab ka seda,
kuidas mittetekkinud köidik tekib,
kuidas tekkinud köidik hüljata,
ning kuidas hüljatud köidik tulevikus ei teki.

Ning ta teab keelt ja teab maitset,
ning teab nendest mõlemast tingitud köidiku ilmnemist.

Ta teab ka seda,
kuidas mittetekkinud köidik tekib,
kuidas tekkinud köidik hüljata,
ning kuidas hüljatud köidik tulevikus ei teki.

Ning ta teab keha ja teab puudutust,
ning teab nendest mõlemast tingitud köidiku ilmnemist.

yathā ca anuppannassa saṁyojanassa uppādo hoti tañca pajānāti,
yathā ca uppannassa saṁyojanassa pahānaṁ hoti tañca pajānāti,
yathā ca pahīnassa saṁyojanassa āyatiṁ anuppādo hoti tañca pajānāti.

manañca pajānāti, dhamme ca pajānāti,
yañca tadubhayaṁ paṭicca uppajjati saṁyojanaṁ tañca pajānāti,
yathā ca anuppannassa saṁyojanassa uppādo hoti tañca pajānāti,
yathā ca uppannassa saṁyojanassa pahānaṁ hoti tañca pajānāti,
yathā ca pahīnassa saṁyojanassa āyatiṁ anuppādo hoti tañca pajānāti.

iti ajjhattaṁ vā dhammesu dhammānupassī viharati,
bahiddhā vā dhammesudhammānupassī viharati,
ajjhattabahiddhā vā dhammesu dhammānupassī viharati.

samudayadhammānupassī vā dhammesu viharati,
vayadhammānupassī vā dhammesu viharati,
samudayavayadhammānupassī vā dhammesu viharati.

‘atthi dhammā’ti vā panassa sati paccupaṭṭhitā hoti yāvadeva ñāṇamattāya
paṭissatimattāya, anissito ca viharati, na ca kiñci loke upādiyati.

evampi kho, bhikkhave, bhikkhu dhammesu dhammānupassī viharati pañcasu
nīvaraṇesu.

ā y a t a n a p a b b a ṁ n i ṭṭh i t a ṁ.

4.4 Dhammānupassanābojjhaṅgapabba

puna caparaṁ, bhikkhave, bhikkhu dhammesu dhammānupassī viharati sattasu
bojjhaṅgesu.

kathañca pana, bhikkhave, bhikkhu dhammesu dhammānupassī viharati sattasu
bojjhaṅgesu?

Ta teab ka seda,

kuidas mittetekkinud köidik tekib,
kuidas tekkinud köidik hüljata,
ning kuidas hüljatud köidik tulevikus ei teki.

Ning ta teab meelt ja teab nähtust,
ning teab nendest mõlemast tingitud köidiku ilmnemist.

Ta teab ka seda,

kuidas mittetekkinud köidik tekib,
kuidas tekkinud köidik hüljata,
ning kuidas hüljatud köidik tulevikus ei teki.

Nii viibib ta nähtustes, nähtuste olemuse vaatlemises:

kas seestpoolt endaga seotud nähtuseid vaadeldes
või väljastpoolt teisega seotud nähtuseid vaadeldes
või nii seestpoolt endaga kui ka väljastpoolt teisega seotud
nähtuseid vaadeldes.

Ta viibib:

kas nähtuste tekkiva olemuse vaatlemises
või nähtuste kaduva olemuse vaatlemises
või nii nähtuste tekkiva kui ka kaduva olemuse vaatlemises.

Kuniks bhikkhul on piisavalt teadmisi ja teadlikkust, kuniks ta viibib
sõltumatuna ja mitte millessegi maailmas klammerdumata, kinnistub temas
teadlikkus: „Selline ongi nähtuste olemus“.

Sel viisil, bhikkhud, viibib bhikkhu kuue sisemise ja välimise tajuala kaudu
nähtustes, nähtuste olemuse vaatlemises.

A l a d e j a o t u s o n l õ p p e n u d .

4.4 Nähtuste vaatlemine: virgumisosade jaotus

Peale selle, bhikkhud, viibib bhikkhu seitsme virgumisosa kaudu nähtustes,
nähtuste olemuse vaatlemises.

Ja kuidas, bhikkhud, viibib bhikkhu seitsme virgumisosa kaudu nähtustes,
nähtuste olemuse vaatlemises?

idha, bhikkhave,

bhikkhu santaṁ vā ajjhattaṁ satisambojjhaṅgaṁ ‘atthi me ajjhattaṁ
satisambojjhaṅgo’ti pajānāti,
asantaṁ vā ajjhattaṁ satisambojjhaṅgaṁ ‘natthi me ajjhattaṁ
satisambojjhaṅgo’ti pajānāti,
yathā ca anuppannassa satisambojjhaṅgassa uppādo hoti tañca pajānāti,
santaṁ vā ajjhattaṁ dhammavicayasambojjhaṅgaṁ yathā ca uppannassa
satisambojjhaṅgassa bhāvanāya pāripūrī hoti tañca pajānāti.

‘atthi me ajjhattaṁ dhammavicayasambojjhaṅgo’ti pajānāti,
asantaṁ vā ajjhattaṁ dhammavicayasambojjhaṅgaṁ ‘natthi me ajjhattaṁ
dhammavicayasambojjhaṅgo’ti pajānāti,
yathā ca anuppannassa dhammavicayasambojjhaṅgassa uppādo hoti tañca pajānāti,
yathā ca uppannassa dhammavicayasambojjhaṅgassa bhāvanāya pāripūrī hoti tañca
pajānāti.

santaṁ vā ajjhattaṁ vīriyasambojjhaṅgaṁ ‘atthi me ajjhattaṁ vīriyasambojjhaṅgo’ti
pajānāti,
asantaṁ vā ajjhattaṁ vīriyasambojjhaṅgaṁ ‘natthi me ajjhattaṁ vīriyasambojjhaṅgo’ti
pajānāti,
yathā ca anuppannassa vīriyasambojjhaṅgassa uppādo hoti tañca pajānāti,
yathā ca uppannassa vīriyasambojjhaṅgassa bhāvanāya pāripūrī hoti tañca pajānāti.

santaṁ vā ajjhattaṁ pītisambojjhaṅgaṁ ‘atthi me ajjhattaṁ pītisambojjhaṅgo’ti
pajānāti,
asantaṁ vā ajjhattaṁ pītisambojjhaṅgaṁ ‘natthi me ajjhattaṁ pītisambojjhaṅgo’ti
pajānāti,
yathā ca anuppannassa pītisambojjhaṅgassa uppādo hoti tañca pajānāti,
yathā ca uppannassa pītisambojjhaṅgassa bhāvanāya pāripūrī hoti tañca pajānāti.

santaṁ vā ajjhattaṁ passaddhisambojjhaṅgaṁ ‘atthi me ajjhattaṁ
passaddhisambojjhaṅgo’ti pajānāti,
asantaṁ vā ajjhattaṁ passaddhisambojjhaṅgaṁ ‘natthi me ajjhattaṁ
passaddhisambojjhaṅgo’ti pajānāti,
yathā ca anuppannassa passaddhisambojjhaṅgassa uppādo hoti tañca pajānāti,
yathā ca uppannassa passaddhisambojjhaṅgassa bhāvanāya pāripūrī hoti tañca
pajānāti.

santaṁ vā ajjhattaṁ samādhisambojjhaṅgaṁ‘atthi me ajjhattaṁ
samādhisambojjhaṅgo’ti pajānāti,
asantaṁ vā ajjhattaṁ samādhisambojjhaṅgaṁ ‘natthi me ajjhattaṁ
samādhisambojjhaṅgo’ti pajānāti,

Siin, bhikkhud, see bhikkhu,

kelles on teadlikkuse virgumisosa, teab:

„Minus on teadlikkuse virgumisosa“,
või kui temas pole teadlikkuse virgumisosa, teab:

„Minus ei ole teadlikkuse virgumisosa“,
ning ta teab ka seda, kuidas mittetekkinud teadlikkuse virgumisosa tekib,
ning kuidas tekkinud teadlikkuse virgumisosa täiuseni arendada.

Kelles on dhamma läbiuurimise virgumisosa, teab:

„Minus on dhamma läbiuurimise virgumisosa“,
või kui temas pole dhamma läbiuurimise virgumisosa, teab:

„Minus ei ole dhamma läbiuurimise virgumisosa“,
ning ta teab ka seda, kuidas mittetekkinud dhamma läbiuurimise
virgumisosa tekib,
ning kuidas tekkinud dhamma läbiuurimise virgumisosa täiuseni
arendada.

Kelles on energia virgumisosa, teab:

„Minus on energia virgumisosa“,
või kui temas pole energia virgumisosa, teab:

„Minus ei ole energia virgumisosa“,
ning ta teab ka seda, kuidas mittetekkinud energia virgumisosa tekib,
ning kuidas tekkinud energia virgumisosa täiuseni arendada.

Kelles on rõõmu virgumisosa, teab:

„Minus on rõõmu virgumisosa“,
või kui temas pole rõõmu virgumisosa, teab:

„Minus ei ole rõõmu virgumisosa“,
ning ta teab ka seda, kuidas mittetekkinud rõõmu virgumisosa tekib,
ning kuidas tekkinud rõõmu virgumisosa täiuseni arendada.

Kelles on rahu virgumisosa, teab:

„Minus on rahu virgumisosa“,
või kui temas pole rahu virgumisosa, teab:

„Minus ei ole rahu virgumisosa“,
ning ta teab ka seda, kuidas mittetekkinud rahu virgumisosa tekib,
ning kuidas tekkinud rahu virgumisosa täiuseni arendada.

Kelles on keskenduse virgumisosa, teab:

„Minus on keskenduse virgumisosa“,
või kui temas pole keskenduse virgumisosa, teab:

„Minus ei ole keskenduse virgumisosa“,

yathā ca anuppannassa samādhisambojjhaṅgassa uppādo hoti tañca pajānāti,
yathā ca uppannassa samādhisambojjhaṅgassa bhāvanāya pāripūrī hoti tañca
pajānāti.

santaṁ vā ajjhattaṁ upekkhāsambojjhaṅgaṁ ‘atthi me ajjhattaṁ
upekkhāsambojjhaṅgo’ti pajānāti,
asantaṁ vā ajjhattaṁ upekkhāsambojjhaṅgaṁ ‘natthi me ajjhattaṁ
upekkhāsambojjhaṅgo’ti pajānāti,
yathā ca anuppannassa upekkhāsambojjhaṅgassa uppādo hoti tañca pajānāti,
yathā ca uppannassa upekkhāsambojjhaṅgassa bhāvanāya pāripūrī hoti tañca
pajānāti.

iti ajjhattaṁ vā dhammesu dhammānupassī viharati,
bahiddhā vā dhammesu dhammānupassī viharati,
ajjhattabahiddhā vā dhammesu dhammānupassī viharati.

samudayadhammānupassī vā dhammesu viharati,
vayadhammānupassī vā dhammesu viharati,
samudayavayadhammānupassī vā dhammesu viharati.

‘atthi dhammā’ti vā panassa sati paccupaṭṭhitā hoti yāvadeva ñāṇamattāya
paṭissatimattāya, anissito ca viharati, na ca kiñci loke upādiyati.

evampi kho, bhikkhave, bhikkhu dhammesu dhammānupassī viharati pañcasu
nīvaraṇesu.

b o j j h a ṅg a p a b b a ṁ n i ṭṭh i t a ṁ.

4.5 Dhammānupassanāsaccapabba

puna caparaṁ, bhikkhave, bhikkhu dhammesu dhammānupassī viharati catūsu
ariyasaccesu.

kathañca pana, bhikkhave, bhikkhu dhammesu dhammānupassī viharati catūsu
ariyasaccesu?

ning ta teab ka seda, kuidas mittetekkinud keskenduse virgumisosa tekib,
ning ta teab ka seda, kuidas mittetekkinud keskenduse virgumisosa tekib,
ning kuidas tekkinud keskenduse virgumisosa täiuseni arendada.

Kelles on neutraalsuse virgumisosa, teab:

„Minus on neutraalsuse virgumisosa“,
või kui temas pole neutraalsuse virgumisosa, teab:

„Minus ei ole neutraalsuse virgumisosa“,
ning ta teab ka seda, kuidas mittetekkinud neutraalsuse virgumisosa tekib,
ning kuidas tekkinud neutraalsuse virgumisosa täiuseni arendada.

Nii viibib ta nähtustes, nähtuste olemuse vaatlemises:

kas seestpoolt endaga seotud nähtuseid vaadeldes
või väljastpoolt teisega seotud nähtuseid vaadeldes
või nii seestpoolt endaga kui ka väljastpoolt teisega seotud
nähtuseid vaadeldes.

Ta viibib:

kas nähtuste tekkiva olemuse vaatlemises
või nähtuste kaduva olemuse vaatlemises
või nii nähtuste tekkiva kui ka kaduva olemuse vaatlemises.

Kuniks bhikkhul on piisavalt teadmisi ja teadlikkust, kuniks ta viibib
sõltumatuna ja mitte millessegi maailmas klammerdumata, kinnistub temas
teadlikkus: „Selline ongi nähtuste olemus“.

Sel viisil, bhikkhud, viibib bhikkhu kuue sisemise ja välimise tajuala kaudu
nähtustes, nähtuste olemuse vaatlemises.

V i r g u m i s o s a d e j a o t u s o n l õ p p e n u d .

4.5 Nähtuste vaatlemine: tõdede jaotus

Peale selle, bhikkhud, viibib bhikkhu nelja arija tõe kaudu nähtustes, nähtuste
olemuse vaatlemises.

Ja kuidas, bhikkhud, viibib bhikkhu nelja arija tõe kaudu nähtustes, nähtuste
olemuse vaatlemises?

idha, bhikkhave,

bhikkhu ‘idaṁ dukkhan’ti yathābhūtaṁ pajānāti,
‘ayaṁ dukkhasamudayo’ti yathābhūtaṁ pajānāti,
‘ayaṁ dukkhanirodho’ti yathābhūtaṁ pajānāti,
‘ayaṁ dukkhanirodhagāminī paṭipadā’ti yathābhūtaṁ pajānāti.

P a ṭh a m a b h ā ṇa v ā r o n i ṭṭh i t o .

4.5.1 Dukkhasaccaniddesa

katamañca, bhikkhave, dukkhaṁ ariyasaccaṁ?

jātipi dukkhā, jarāpi dukkhā, maraṇampi dukkhaṁ,
sokaparidevadukkhadomanassupāyāsāpi dukkhā,
appiyehi sampayogopi dukkho,
piyehi vippayogopi dukkho,
yampicchaṁ na labhati tampi dukkhaṁ,
saṅkhittena pañcupādānakkhandhā dukkhā.

katamā ca, bhikkhave, jāti?

yā tesaṁ tesaṁ sattānaṁ tamhi tamhi sattanikāye jāti,
sañjāti okkanti abhinibbatti
khandhānaṁ pātubhāvo āyatanānaṁ paṭilābho,
ayaṁ vuccati, bhikkhave, jāti.

katamā ca, bhikkhave, jarā?

yā tesaṁ tesaṁ sattānaṁ tamhi tamhi sattanikāye
jarā jīraṇatā khaṇḍiccaṁ pāliccaṁ valittacatā
āyuno saṁhāni indriyānaṁ paripāko,
ayaṁ vuccati, bhikkhave, jarā.

katamañca, bhikkhave, maraṇaṁ?

yaṁ tesaṁ tesaṁ sattānaṁ tamhā tamhā sattanikāyā
cuti cavanatā bhedo antaradhānaṁ maccu maraṇaṁ kālakiriyā
khandhānaṁ bhedo kaḷevarassa nikkhepo jīvitindriyassupacchedo,
idaṁ vuccati, bhikkhave, maraṇaṁ.

Siin, bhikkhud,

teab bhikkhu olemasolule vastavalt: „See on kannatus²“,
teab olemasolule vastavalt: „See on kannatuse tekkimine“,
teab olemasolule vastavalt: „See on kannatuse lakkamine“,
teab olemasolule vastavalt: „See on kannatuse lakkamisele viiv tee“.

S I s s e j u h a t u s o n l õ p p e n u d .

4.5.1 Kannatustõe kirjeldus

Ja mis on, bhikkhud, kannatuse arija tõde?

Sünd on ju kannatus, vanadus on ju kannatus, surm on ju kannatus,
lein, hala, valu, pahameel ja ahastus on ju kannatus,
kokkupuude ebameeldivaga on ju kannatus,
lahusolek meeldivast on kannatus;
kannatus on ju seegi, kui ei saada, mida ihaldatakse,
ehk kokkuvõtvalt – viis klammerdumise kogumikku on kannatus.

Ja mis on, bhikkhud, sünd?

Kas siin või seal, ühe või teise olendi keha sünd,
madalamas sündimine [või] kõrgemas ilmnemine,
kogumikena olemasolusse ilmumine ja tajualade omandamine –
seda, bhikkhud, nimetatakse sünniks.

Ja mis on, bhikkhud, vanadus?

Kas siin või seal, ühe või teise olendi keha vanadus, vananemine,
hammaste purunemine, juuste hallinemine, naha kortsumine,
eluea kahanemine ja võimete lagunemine –
seda, bhikkhud, nimetatakse vanaduseks.

Ja mis on, bhikkhud, surm?

Kas siin või seal, ühe või teise olendi keha langus, maha langemine,
lagunemine, kadumine, suremine, surm, eluaja lõppemine,
kogumike lagunemine, laiba mahaasetamine ja eluvõime katkemine –
seda, bhikkhud, nimetatakse surmaks.

² dukkha [√dukkh + a (du + kha = ākāsa)] dukkha; vaev, valu(likkus), kannatus, viletsus, häda; halb,
ebameeldiv, mittesoovitav. Visuddhimagga kohaselt on kha juureks khaṁ ehk -(s)us tühjuse
(tuccha) tähenduses, mis koos eesliitega du tähendab labasust (kucchita), halbust või pahasust,
nagu nt duputta [du + putta] „halb poeg“ või „paha laps“; Vism lk 494, 499. (DVE, V osa: „Leksikon“)

katamo ca, bhikkhave, soko?

yo kho, bhikkhave, aññataraññatarena byasanena samannāgatassa
aññataraññatarena dukkhadhammena phuṭṭhassa
soko socanā socitattaṁ antosoko antoparisoko,
ayaṁ vuccati, bhikkhave, soko.

katamo ca, bhikkhave, paridevo?

yo kho, bhikkhave, aññataraññatarena byasanena samannāgatassa
aññataraññatarena dukkhadhammena phuṭṭhassa
ādevo paridevo ādevanā paridevanā ādevitattaṁ paridevitattaṁ,
ayaṁ vuccati, bhikkhave, paridevo.

katamañca, bhikkhave, dukkhaṁ?

yaṁ kho, bhikkhave, kāyikaṁ dukkhaṁ kāyikaṁ asātaṁ
kāyasamphassajaṁ dukkhaṁ asātaṁ vedayitaṁ,
idaṁ vuccati, bhikkhave, dukkhaṁ.

katamañca, bhikkhave, domanassaṁ?

yaṁ kho, bhikkhave, cetasikaṁ dukkhaṁ cetasikaṁ asātaṁ
manosamphassajaṁ dukkhaṁ asātaṁ vedayitaṁ,
idaṁ vuccati, bhikkhave, domanassaṁ.

katamo ca, bhikkhave, upāyāso?

yo kho, bhikkhave, aññataraññatarena byasanena samannāgatassa
aññataraññatarena dukkhadhammena phuṭṭhassa
āyāso upāyāso āyāsitattaṁ upāyāsitattaṁ,
ayaṁ vuccati, bhikkhave, upāyāso.

katamo ca, bhikkhave, appiyehi sampayogo dukkho?

idha yassa te honti aniṭṭhā akantā amanāpā
rūpā saddā gandhā rasā phoṭṭhabbā dhammā,
ye vā panassa te honti anatthakāmā ahitakāmā aphāsukakāmā ayogakkhemakāmā,
yā tehi saddhiṁ saṅgati samāgamo samodhānaṁ missībhāvo,
ayaṁ vuccati, bhikkhave, appiyehi sampayogo dukkho.

katamo ca, bhikkhave, piyehi vippayogo dukkho?

idha yassa te honti iṭṭhā kantā manāpā
rūpā saddā gandhā rasā phoṭṭhabbā dhammā,

Ja mis on, bhikkhud, lein?

Seda, kui kellelgi on, bhikkhud, mingi õnnetus või muu sarnane või kui
kedagi puudutab mingi kannatuslik nähtus või muu sarnane, nagu
lein, leinamine, leinaseisund, sisemine lein või äärmuslik
sisemine lein – seda, bhikkhud, nimetatakse leinaks.

Ja mis on, bhikkhud, hala?

Seda, kui kellelgi on, bhikkhud, mingi õnnetus või muu sarnane või kui
kedagi puudutab mingi kannatuslik nähtus või muu sarnane, nagu
nutt, hala, halamine, hädaldamine, suur hädaldamine või
hädaldamisseisund – seda, bhikkhud, nimetatakse halaks.

Ja mis on, bhikkhud, valu?

See on, bhikkhud, kehaline valu, kehaline ebameeldivus, kehalisest
kontaktist sündinud valulik, ebameeldiv tunne – seda, bhikkhud,
nimetatakse kannatuseks.

Ja mis on, bhikkhud, pahameel?

See on, bhikkhud, meeleline kannatus, meeleline ebameeldivus,
meelelisest kontaktist sündinud kannatus või ebameeldiv tunne –
seda, bhikkhud, nimetatakse pahameeleks.

Ja mis on, bhikkhud, ahastus?

Seda, kui kellelgi on, bhikkhud, mingi õnnetus või muu sarnane või kui
kedagi puudutab mingi kannatuslik nähtus või muu sarnane, nagu
ahastus, ahastamine, ahastusseisund või masendusseisund – seda,
bhikkhud, nimetatakse ahastuseks.

Ja mis on, bhikkhud, ebameeldivaga kokkupuutumise kannatus?

See on kohtumine, kokkusaamine, kokkupuutumine ja koosolemine
soovimatute, mittenauditavate ja vastumeelsete vormide, helide,
lõhnade, maitsete, puudutuste ja dhammadega³ ning nendega,
kes ei soovi kasu, heaolu, mugavust ja turvalisust – seda nimetatakse,
bhikkhud, ebameeldivaga kokkupuutumise kannatuseks.

Ja mis on, bhikkhud, meeldivast lahusoleku kannatus?

See on mittekohtumine, mittekokkusaamine, mittekokkupuutumine
ja mittekoosolemine soovitud, nauditavate ja meelepäraste vormide,

³ Ihal, vihal, mitteteadmisel jm oskamatul põhinevad mõtted, ideed, arusaamad, filosoofiad jms.

ye vā panassa te honti atthakāmā hitakāmā phāsukakāmā yogakkhemakāmā
mātā vā pitā vā bhātā vā bhaginī vā mittā vā amaccā vā ñātisālohitā vā,
yā tehi saddhiṁ asaṅgati asamāgamo asamodhānaṁ amissībhāvo,
ayaṁ vuccati, bhikkhave, piyehi vippayogo dukkho.

katamañca, bhikkhave, yampicchaṁ na labhati tampi dukkhaṁ?

jātidhammānaṁ, bhikkhave, sattānaṁ evaṁ icchā uppajjati:
‘aho vata mayaṁ na jātidhammā assāma, na ca vata no jāti āgaccheyyā’ti.
na kho panetaṁ icchāya pattabbaṁ,
idampi yampicchaṁ na labhati tampi dukkhaṁ.

jarādhammānaṁ, bhikkhave, sattānaṁ evaṁ icchā uppajjati:
‘aho vata mayaṁ na jarādhammā assāma, na ca vata no jarā āgaccheyyā’ti.
na kho panetaṁ icchāya pattabbaṁ,
idampi yampicchaṁ na labhati tampi dukkhaṁ.

byādhidhammānaṁ, bhikkhave, sattānaṁ evaṁ icchā uppajjati
‘aho vata mayaṁ na byādhidhammā assāma, na ca vata no byādhi āgaccheyyā’ti.
na kho panetaṁ icchāya pattabbaṁ,
idampi yampicchaṁ na labhati tampi dukkhaṁ.

maraṇadhammānaṁ, bhikkhave, sattānaṁ evaṁ icchā uppajjati
‘aho vata mayaṁ na maraṇadhammā assāma, na ca vata no maraṇaṁ
āgaccheyyā’ti.
na kho panetaṁ icchāya pattabbaṁ,
idampi yampicchaṁ na labhati tampi dukkhaṁ.

sokaparidevadukkhadomanassupāyāsadhammānaṁ,
bhikkhave, sattānaṁ evaṁ icchā uppajjati
‘aho vata mayaṁ na sokaparidevadukkhadomanassupāyāsadhammā assāma,
na ca vata no sokaparidevadukkhadomanassupāyāsaā āgaccheyyun’ti.
na kho panetaṁ icchāya pattabbaṁ, idampi yampicchaṁ na labhati tampi dukkhaṁ.

katame ca, bhikkhave, saṅkhittena pañcupādānakkhandhā dukkhā?

seyyathidaṁ —

rūpupādānakkhandho,
vedanupādānakkhandho,
saññupādānakkhandho,
saṅkhārupādānakkhandho,
viññāṇupādānakkhandho.
ime vuccanti, bhikkhave, saṅkhittena pañcupādānakkhandhā dukkhā.

idaṁ vuccati, bhikkhave, dukkhaṁ ariyasaccaṁ.

helide, lõhnade, maitsete, puudutuste ja dhammadega⁴ ning
nendega, kes soovivad kasu, heaolu, mugavust ja turvalisust, nagu
emad, isad, vennad, õed, sõbrad ja kaaslased või ka veresugulased –
seda nimetatakse, bhikkhud, meeldivast lahusoleku kannatuseks.

Ja mis on, bhikkhud, ihaldatava mittesaamise kannatus?

Bhikkhud, sündiva olemusega olenditel tekib selline igatsus:

„Oh, et me poleks sündiva olemusega, ja et sündi ei tuleks!“
Kuid seda tõesti ei saa saavutada ainult igatsedes – see ongi
ihaldatava mittesaamise kannatus.

Bhikkhud, vananeva olemusega olenditel tekib selline igatsus:

„Oh, et me poleks vananeva olemusega, ja et vanadust ei tuleks!“
Kuid seda ei saa saavutada ainult igatsedes – see ongi ihaldatava
mittesaamise kannatus.

Bhikkhud, haigestuva olemusega olenditel tekib selline igatsus:

„Oh, et me poleks haigestuva olemusega, ja et haigust ei tuleks!“
Kuid seda tõesti ei saa saavutada ainult igatsedes – see ongi
ihaldatava mittesaamise kannatus.

Bhikkhud, sureva olemusega olenditel tekib selline igatsus:

„Oh, et me poleks sureva olemusega, ja et surma ei tuleks!“
Kuid seda tõesti ei saa saavutada ainult igatsedes – see ongi
ihaldatava mittesaamise kannatus.

Bhikkhud, leinava, halava, kannatava, pahameelse ja ahastava
olemusega olenditel tekib selline igatsus: „Oh, et me poleks leinava,
halava, kannatava, pahameelse ja ahastava olemusega, ja et leina, hala,
kannatust, pahameelt ning ahastust ei tuleks!“ Kuid seda tõesti ei saa
saavutada ainult igatsedes – see ongi ihaldatava mittesaamise kannatus.

Ja mis on, bhikkhud, kokkuvõttes viie klammerdumise kogumiku kannatus?

Need on järgnevad:

vormi klammerdumiskogumik,
tunnete klammerdumiskogumik,
taju klammerdumiskogumik,
moodustiste klammerdumiskogumik ja
teadvuse klammerdumiskogumik –
seda nimetataksegi, bhikkhud, kokkuvõttes viie klammerdumise kogumiku
kannatuseks.

Seda, bhikkhud, nimetatakse kannatuse arija tõeks.

⁴ Ihatusel, vihatusel, teadmisel jm oskuslikul põhinevad mõtted, ideed, arusaamad, filosoofiad jms.

4.5.2 Samudayasaccaniddesa

katamañca, bhikkhave, dukkhasamudayaṁ ariyasaccaṁ?

yāyaṁ taṇhā ponobbhavikā nandīrāgasahagatā tatratatrābhinandinī,
seyyathidaṁ —
kāmataṇhā bhavataṇhā vibhavataṇhā.

sā kho panesā, bhikkhave, taṇhā kattha uppajjamānā uppajjati, kattha
nivisamānā nivisati?
yaṁ loke piyarūpaṁ sātarūpaṁ, etthesā taṇhā uppajjamānā uppajjati, ettha
nivisamānā nivisati.

kiñca loke piyarūpaṁ sātarūpaṁ?
cakkhu …, sotaṁ …, ghānaṁ …, jivhā …, kāyo …, mano loke piyarūpaṁ
sātarūpaṁ, etthesā taṇhā uppajjamānā uppajjati, ettha nivisamānā nivisati.

rūpa …, saddā …, gandhā …, rasā …, phoṭṭhabba …, dhammā loke
piyarūpaṁ sātarūpaṁ,
etthesā taṇhā uppajjamānā uppajjati, ettha nivisamānā nivisati.

cakkhuviññāṇaṁ …, sotaviññāṇaṁ …, ghanaviññāṇaṁ …, jivhaviññāṇaṁ …,
kāyaviññāṇaṁ …, manoviññāṇaṁ loke piyarūpaṁ sātarūpaṁ,
etthesā taṇhā uppajjamānā uppajjati, ettha nivisamānā nivisati.

cakkhusamphasso …, sotasamphasso …, ghānasamphasso …, jivhāsamphasso …,
kāyasamphasso …, manosamphasso loke piyarūpaṁ sātarūpaṁ,
etthesā taṇhā uppajjamānā uppajjati, ettha nivisamānā nivisati.

cakkhusamphassajā vedanā …, sotasamphassajā vedanā …, ghānasamphassajā
vedanā …, jivhāsamphassajā vedanā …, kāyasamphassajā vedanā …,
manosamphassajā vedanā loke piyarūpaṁ sātarūpaṁ,
etthesā taṇhā uppajjamānā uppajjati, ettha nivisamānā nivisati.

rūpasaññā …, saddasaññā …, gandhasaññā …, rasasaññā …, phoṭṭhabbasaññā …,
dhammasaññā loke piyarūpaṁ sātarūpaṁ,
etthesā taṇhā uppajjamānā uppajjati, ettha nivisamānā nivisati.

rūpasañcetanā …, saddasañcetanā …, gandhasañcetanā …, rasasañcetanā …,
phoṭṭhabbasañcetanā …, dhammasañcetanā loke piyarūpaṁ sātarūpaṁ,
etthesā taṇhā uppajjamānā uppajjati, ettha nivisamānā nivisati.

4.5.2 Tekkimistõe kirjeldus

Ja mis on, bhikkhud, kannatuse tekkimise arija tõde?

Selleks on iha, mis juhib olemasolude kordumisse ning on seotud kord
siin, kord seal naudingu ja kire nautimisega, ning milleks on:
naudinguiha, olemasoluiha ja mitteolemasoluiha.

Ja, tõesti, bhikkhud, kus see iha tekib ja kus see asub?

Mis iganes on maailmas armas ja meeldiv – seal see iha tekib ja seal
see asub.

Ja mis on maailmas armas ja meeldiv?

Silm …, kõrv …, nina …, keel …, keha … ning meel on maailmas
armas ja meeldiv – seal see iha tekib ja seal see asub.

Vormid …, helid …, lõhnad …, maitsed …, puudutused ning
dhammad⁵ on maailmas armsad ja meeldivad –
seal see iha tekib ja seal see asub.

Silmateadvus …, kõrvateadvus …, ninateadvus …, keeleteadvus …,
kehateadvus ning meeleteadvus on maailmas armas ja meeldiv –
seal see iha tekib ja seal see asub.

Silmakontakt …, kõrvakontakt …, ninakontakt …, keelekontakt …,
kehakontakt ning meelekontakt on maailmas armas ja meeldiv –
seal see iha tekib ja seal see asub.

Silmakontaktist sündinud tunne …, kõrvakontaktist sündinud tunne …,
ninakontaktist sündinud tunne …, keelekontaktist sündinud tunne …,
kehakontaktist sündinud tunne ning meelekontaktist sündinud tunne on
maailmas armas ja meeldiv – seal see iha tekib ja seal see asub.

Vormitaju …, helitaju …, lõhnataju …, maitsetaju …, puudutustaju ning
dhammataju⁶ on maailmas armas ja meeldiv –
seal see iha tekib ja seal see asub.

Vormiga seotud tahe …, heliga seotud tahe …, lõhnaga seotud tahe …,
maitsega seotud tahe …, puudutusega seotud tahe ning dhammaga
seotud tahe on maailmas armas ja meeldiv –
seal see iha tekib ja seal see asub.

⁵ Mõtted, ideed, mälestused jt meelemoodustised.

⁶ Mõtete, ideede, mälestuste jt meelemoodustistega seotud taju.

rūpataṇhā …, saddataṇhā …, gandhataṇhā …, rasataṇhā …,
phoṭṭhabbataṇhā …, dhammataṇhā loke piyarūpaṁ sātarūpaṁ,
etthesā taṇhā uppajjamānā uppajjati, ettha nivisamānā nivisati.

rūpavitakko …, saddavitakko …, gandhavitakko …, rasavitakko …,
phoṭṭhabbavitakko …, dhammavitakko loke piyarūpaṁ sātarūpaṁ,
etthesā taṇhā uppajjamānā uppajjati, ettha nivisamānā nivisati.

rūpavicāro …, saddavicāro …, gandhavicāro …,
rasavicāro …, hoṭṭhabbavicāro …, dhammavicāro loke piyarūpaṁ sātarūpaṁ,
etthesā taṇhā uppajjamānā uppajjati, ettha nivisamānā nivisati.

idaṁ vuccati, bhikkhave, dukkhasamudayaṁ ariyasaccaṁ.

4.5.3 Nirodhasaccaniddesa

katamañca, bhikkhave, dukkhanirodhaṁ ariyasaccaṁ?

yo tassāyeva taṇhāya asesavirāganirodho cāgo paṭinissaggo mutti anālayo.

sā kho panesā, bhikkhave, taṇhā kattha pahīyamānā pahīyati, kattha
nirujjhamānā nirujjhati?

yaṁ loke piyarūpaṁ sātarūpaṁ, etthesā taṇhā pahīyamānā pahīyati,
ettha nirujjhamānā nirujjhati.

kiñca loke piyarūpaṁ sātarūpaṁ?

cakkhu …, sotaṁ …, ghānaṁ …, jivhā …, kāyo …, mano loke piyarūpaṁ sātarūpaṁ,
etthesā taṇhā pahīyamānā pahīyati,
ettha nirujjhamānā nirujjhati.

rūpā …, saddā …, gandhā …, rasā …, phoṭṭhabbā …, dhammā loke piyarūpaṁ
sātarūpaṁ,
etthesā taṇhā pahīyamānā pahīyati, ettha nirujjhamānā nirujjhati.

cakkhuviññāṇaṁ …, sotaviññāṇaṁ …, ghānaviññāṇaṁ …, jivhāviññāṇaṁ …,
kāyaviññāṇaṁ …, manoviññāṇaṁ loke piyarūpaṁ sātarūpaṁ,
etthesā taṇhā pahīyamānā pahīyati, ettha nirujjhamānā nirujjhati.

cakkhusamphasso …, sotasamphasso …, ghānasamphasso …, jivhāsamphasso
…, kāyasamphasso …, manosamphasso loke piyarūpaṁ sātarūpaṁ, etthesā
taṇhā pahīyamānā pahīyati, ettha nirujjhamānā nirujjhati.

Vormiiha …, heliiha …, lõhnaiha …,maitseiha …, puudutusiha ning dhammaiha
on maailmas armas ja meeldiv – seal see iha tekib ja seal see asub.

Vormist mõtlemine …, helist mõtlemine …, lõhnast mõtlemine …, maitsest
mõtlemine …, puudutusest mõtlemine ning dhammast
mõtlemine on maailmas armas ja meeldiv – seal see iha tekib ja seal see asub.

Vormi uurimine …, heli uurimine …, lõhna uurimine …, maitse
uurimine …, puudutuse uurimine ning dhamma uurimine on
maailmas armas ja meeldiv – seal see iha tekib ja seal see asub.

Seda, bhikkhud, nimetatakse kannatuse tekkimise arija tõeks.

4.5.3 Lakkamistõe kirjeldus

Ja mis on, bhikkhud, kannatuse lakkamise arija tõde?

See on selle sama iha täielik kiretuses lakkamine ja hülgamine; sellest
ihast täielik loobumine, vabanemine ja sõltumatus.

Ja tõesti, bhikkhud, kus see iha kaob ja kus see lakkab?

Mis iganes on maailmas armas ja meeldiv –
seal see iha kaob ja seal lakkab.

Ja mis on maailmas armas ja meeldiv?

Silm …, kõrv …, nina …, keel …, keha … ning meel on maailmas
armas ja meeldiv –
seal see iha kaob ja seal lakkab.

Vormid …, helid …, lõhnad …, maitsed …, puudutused ning
dhammad on maailmas armsad ja meeldivad –
seal see iha kaob ja seal lakkab.

Silmateadvus …, kõrvateadvus …, ninateadvus …, keeleteadvus …,
kehateadvus ning meeleteadvus on maailmas armas ja meeldiv –
seal see iha kaob ja seal lakkab.

Silmakontakt …, kõrvakontakt …, ninakontakt …, keelekontakt …,
kehakontakt ning meelekontakt on maailmas armas ja meeldiv –
seal see iha kaob ja seal lakkab.

cakkhusamphassajā vedanā …, sotasamphassajā vedanā …, ghānasamphassajā
vedanā …, jivhāsamphassajā vedanā …, kāyasamphassajā vedanā …,
manosamphassajā vedanā loke piyarūpaṁ sātarūpaṁ,
etthesā taṇhā pahīyamānā pahīyati,
ettha nirujjhamānā nirujjhati.

rūpasaññā …, saddasaññā …, gandhasaññā …, rasasaññā …, phoṭṭhabbasaññā
…, dhammasaññā loke piyarūpaṁ sātarūpaṁ,
etthesā taṇhā pahīyamānā pahīyati, ettha nirujjhamānā nirujjhati.

rūpasañcetanā …, saddasañcetanā …, gandhasañcetanā …, rasasañcetanā …,
phoṭṭhabbasañcetanā …, dhammasañcetanā loke piyarūpaṁ sātarūpaṁ,
etthesā taṇhā pahīyamānā pahīyati,
ettha nirujjhamānā nirujjhati.

rūpataṇhā …, saddataṇhā …, gandhataṇhā …, rasataṇhā …, phoṭṭhabbataṇhā
…, dhammataṇhā loke piyarūpaṁ sātarūpaṁ,
etthesā taṇhā pahīyamānā pahīyati, ettha nirujjhamānā nirujjhati.

rūpavitakko …, saddavitakko …, gandhavitakko …, rasavitakko …,
phoṭṭhabbavitakko …, dhammavitakko loke piyarūpaṁ sātarūpaṁ,
etthesā taṇhā pahīyamānā pahīyati,
ettha nirujjhamānā nirujjhati.

rūpavicāro …, saddavicāro …, gandhavicāro …, rasavicāro …, phoṭṭhabbavicāro
…, dhammavicāro loke piyarūpaṁ sātarūpaṁ,
etthesā taṇhā pahīyamānā pahīyati,
ettha nirujjhamānā nirujjhati.

idaṁ vuccati, bhikkhave, dukkhanirodhaṁ ariyasaccaṁ.

4.5.4 Maggasaccaniddesa

katamañca, bhikkhave, dukkhanirodhagāminī paṭipadā ariyasaccaṁ?

ayameva ariyo aṭṭhaṅgiko maggo seyyathidaṁ —

sammādiṭṭhi sammāsaṅkappo
sammāvācā sammākammanto sammāājīvo
sammāvāyāmo sammāsati sammāsamādhi.

katamā ca, bhikkhave, sammādiṭṭhi?

yaṁ kho, bhikkhave, dukkhe ñāṇaṁ,
dukkhasamudaye ñāṇaṁ,

Silmakontaktist sündinud tunne …, kõrvakontaktist sündinud tunne …,
ninakontaktist sündinud tunne …, keelekontaktist sündinud tunne …,
kehakontaktist sündinud tunne ning meelekontaktist sündinud tunne on
maailmas armas ja meeldiv –
seal see iha kaob ja seal lakkab.

Vormitaju …, helitaju …, lõhnataju …, maitsetaju …, puudutustaju ning
dhammataju on maailmas armas ja meeldiv –
seal see iha kaob ja seal lakkab.

Vormiga seotud tahe …, heliga seotud tahe …, lõhnaga seotud
tahe …, maitsega seotud tahe …, puudutusega seotud tahe ning
dhammaga seotud tahe on maailmas armas ja meeldiv –
seal see iha kaob ja seal lakkab.

Vormiiha …, heliiha …, lõhnaiha …,maitseiha …, puudutusiha ning
dhammaiha on maailmas armas ja meeldiv –
seal see iha kaob ja seal lakkab.

Vormist mõtlemine …, helist mõtlemine …, lõhnast mõtlemine …,
maitsest mõtlemine …, puudutusest mõtlemine ning dhammast
mõtlemine on maailmas armas ja meeldiv –
seal see iha kaob ja seal lakkab.

Vormi läbiuurimine …, heli läbiuurimine …, lõhna läbiuurimine …,
maitse läbiuurimine …, puudutuse läbiuurimine ning dhamma
läbiuurimine on maailmas armas ja meeldiv –
seal see iha kaob ja seal lakkab.

Seda, bhikkhud, nimetatakse kannatuse lakkamise arija tõeks.

4.5.4 Teetõe kirjeldus

Ja mis on, bhikkhud, kannatuse lakkamisele viiva tee arija tõde?

See on arija kaheksaosaline tee, milleks on:

õige vaade, õige mõte,
õige kõne, õige tegu, õige eluviis,
õige püüdlus, õige teadlikkus, õige keskendus.

Ja mis on, bhikkhud, õige vaade?

See on, bhikkhud, kannatuse teadmine,
kannatuse tekkimise teadmine,

dukkhanirodhe ñāṇaṁ,
dukkhanirodhagāminiyā paṭipadāya ñāṇaṁ.
ayaṁ vuccati, bhikkhave, sammādiṭṭhi.

katamo ca, bhikkhave, sammāsaṅkappo?

nekkhammasaṅkappo
abyāpādasaṅkappo
avihiṁsāsaṅkappo.
ayaṁ vuccati, bhikkhave, sammāsaṅkappo.

katamā ca, bhikkhave, sammāvācā?

musāvādā veramaṇī
pisuṇāya vācāya veramaṇī
pharusāya vācāya veramaṇī
samphappalāpā veramaṇī.
ayaṁ vuccati, bhikkhave, sammāvācā.

katamo ca, bhikkhave, sammākammanto?

pāṇātipātā veramaṇī
adinnādānā veramaṇī
kāmesumicchācārā veramaṇī.
ayaṁ vuccati, bhikkhave, sammākammanto.

katamo ca, bhikkhave, sammāājīvo?

idha, bhikkhave, ariyasāvako micchāājīvaṁ pahāya sammāājīvena jīvitaṁ
kappeti.
ayaṁ vuccati, bhikkhave, sammāājīvo.

katamo ca, bhikkhave, sammāvāyāmo?

idha, bhikkhave,

bhikkhu anuppannānaṁ pāpakānaṁ akusalānaṁ dhammānaṁ anuppādāya
chandaṁ janeti vāyamati vīriyaṁ ārabhati cittaṁ paggaṇhāti padahati;

uppannānaṁ pāpakānaṁ akusalānaṁ dhammānaṁ pahānāya chandaṁ janeti
vāyamati vīriyaṁ ārabhati cittaṁ paggaṇhāti padahati;

anuppannānaṁ kusalānaṁ dhammānaṁ uppādāya chandaṁ janeti vāyamati
vīriyaṁ ārabhati cittaṁ paggaṇhāti padahati;

uppannānaṁ kusalānaṁ dhammānaṁ ṭhitiyā asammosāya bhiyyobhāvāya
vepullāya bhāvanāya

kannatuse lakkamise teadmine ja
kannatuse lakkamisele viiva tee teadmine –
seda nimetatakse, bhikkhud, õigeks vaateks.

Ja mis on, bhikkhud, õige mõte?

Maisest loobunud mõte,
mittekuritahtlik mõte ja
mittevägivaldne mõte –
seda nimetatakse, bhikkhud, õigeks mõtteks.

Ja mis on, bhikkhud, õige kõne?

Vale rääkimisest hoidumine,
laimavast kõnest hoidumine,
karmist kõnest hoidumine ja
tühjast lobast hoidumine –
seda nimetatakse, bhikkhud, õigeks kõneks.

Ja mis on, bhikkhud, õige tegu?

Elu hävitamisest hoidumine,
mitteantu võtmisest hoidumine ja
naudingut pakkuvast valest käitumisest hoidumine –
seda nimetatakse, bhikkhud, õigeks teoks.

Ja mis on, bhikkhud, õige eluviis?

Siin, bhikkhud, Arija järgija, olles hüljanud vale eluviisi, suundub
õigesse eluviisi –
seda nimetatakse, bhikkhud, õigeks eluviisiks.

Ja mis on, bhikkhud, õige püüdlus?

Siin, bhikkhud,

loob bhikkhu mittetekkinud kurjade ja mitteoskuslike omaduste
mittetekkimise soovi: püüdleb, äratab energia, pingutab teadvust
ja teeb jõupingutusi;

loob tekkinud kurjade ja mitteoskuslike omaduste hülgamise soovi:
püüdleb, äratab energia, pingutab teadvust ja teeb jõupingutusi;

loob mittetekkinud oskuslike omaduste tekkimise soovi: püüdleb,
äratab energia, pingutab teadvust ja teeb jõupingutusi;

ning loob tekkinud oskuslikes omadustes püsimise, nende
mitteunustamise, suurendamise, kasvatamise, arendamise

pāripūriyā chandaṁ janeti vāyamati vīriyaṁ ārabhati cittaṁ paggaṇhāti
padahati.
ayaṁ vuccati, bhikkhave, sammāvāyāmo.

katamā ca, bhikkhave, sammāsati?

idha, bhikkhave,

bhikkhu kāye kāyānupassī viharati, ātāpī sampajāno satimā vineyya loke
abhijjhādomanassaṁ;

vedanāsu vedanānupassī viharati, ātāpī sampajāno satimā vineyya loke
abhijjhādomanassaṁ;

citte cittānupassī viharati, ātāpī sampajāno satimā vineyya loke
abhijjhādomanassaṁ;

dhammesu dhammānupassī viharati, ātāpī sampajāno satimā vineyya loke
abhijjhādomanassaṁ.

ayaṁ vuccati, bhikkhave, sammāsati.

katamo ca, bhikkhave, sammāsamādhi?

idha, bhikkhave,

bhikkhu vivicceva kāmehi vivicca akusalehi dhammehi
savitakkaṁ savicāraṁ,
vivekajaṁ pītisukhaṁ,
paṭhamaṁ jhānaṁ upasampajja viharati.

vitakkavicārānaṁ vūpasamā
ajjhattaṁ sampasādanaṁ cetaso ekodibhāvaṁ,
avitakkaṁ avicāraṁ
samādhijaṁ pītisukhaṁ,
dutiyaṁ jhānaṁ upasampajja viharati.

pītiyā ca virāgā upekkhako ca viharati,
sato ca sampajāno, sukhañca kāyena paṭisaṁvedeti,
yaṁ taṁ ariyā ācikkhanti ‘upekkhako satimā sukhavihārī’ti
tatiyaṁ jhānaṁ upasampajja viharati.

sukhassa ca pahānā dukkhassa ca pahānā
pubbeva somanassadomanassānaṁ atthaṅgamā
adukkhamasukhaṁ upekkhāsatipārisuddhiṁ
catutthaṁ jhānaṁ upasampajja viharati.

ayaṁ vuccati, bhikkhave, sammāsamādhi.

idaṁ vuccati, bhikkhave, dukkhanirodhagāminī paṭipadā ariyasaccaṁ.

ja täitumise soovi: püüdleb, äratab energia, pingutab teadvust
ja teeb jõupingutusi –
seda nimetatakse, bhikkhud, õigeks püüdluseks.

Ja mis on, bhikkhud, õige teadlikkus?

Siin, bhikkhud,

viibib tähelepanelik ja teadlik, maailma suhtes himu ja pahameele
eemaldanud bhikhhu kehas, keha olemuse vaatlemises;

viibib tähelepanelik ja teadlik, maailma suhtes himu ja pahameele
eemaldanud bhikhhu tunnetes, tunnete olemuse vaatlemises;

viibib tähelepanelik ja teadlik, maailma suhtes himu ja pahameele
eemaldanud bhikhhu teadvuses, teadvuse olemuse vaatlemises;

viibib tähelepanelik ja teadlik, maailma suhtes himu ja pahameele
eemaldanud bhikhhu nähtustes, nähtuste olemuse vaatlemises –

seda nimetatakse, bhikkhud, õigeks teadlikkuseks.

Ja mis on, bhikkhud, õige keskendus?

Siin, bhikkhud,

eraldunud naudingutest, eraldunud mitteoskuslikest dhammadest,
mõtlemise ja läbiuurimisega,
eralduses sündinud rõõmus ja õnnes,
viibib bhikkhu esimese džhaana saavutuses.

Mõtlemise ja läbiuurimise vaibudes,
sisemise rahunemise ja ühtse teadvusega,
mõtlemiseta ja läbiuurimiseta,
keskenduses sündinud rõõmus ja õnnes,
viibib ta teise džhaana saavutuses.

Rõõmu ja kireta, neutraalsuses viibides,
teadlik ja tähelepanelik, õnne kehas kogedes,
mille kohta arijad kuulutavad: „Neutraalses teadlikkuses õnnelik viibimine“,
viibib ta kolmanda džhaana saavutuses.

Õnnegi hüljates, kannatusegi hüljates,
endise heameele ja pahameele kaotades,
ei-ebameeldiva-ei-meeldiva neutraalse teadlikkuse puhtuses
viibib ta neljanda džhaana saavutuses.

Seda, bhikkhud, nimetatakse, õigeks keskenduseks.

Seda, bhikkhud, nimetatakse kannatuse lakkamisele viivaks arija tõeks.

iti ajjhattaṁ vā dhammesu dhammānupassī viharati,
bahiddhā vā dhammesu dhammānupassī viharati,
ajjhattabahiddhā vā dhammesu dhammānupassī viharati.

samudayadhammānupassī vā dhammesu viharati,
vayadhammānupassī vā dhammesu viharati,
samudayavayadhammānupassī vā dhammesu viharati.

‘atthi kāyo’ti vā panassa sati paccupaṭṭhitā hoti yāvadeva ñāṇamattāya
paṭissatimattāya anissito ca viharati, na ca kiñci loke upādiyati.

evampi kho, bhikkhave, bhikkhu dhammesu dhammānupassī viharati catūsu
ariyasaccesu.

s a c c a p a b b a ṁ n i ṭ ṭ h i t a ṁ .

d h a m m ā n u p a s s a n ā n i ṭ ṭ h i t ā .

Satipaṭṭhānabhāvanānisaṁso

yo hi koci, bhikkhave, ime cattāro satipaṭṭhāne evaṁ bhāveyya sattavassāni …,
cha vassāni …, pañca vassāni …, cattāri vassāni…, tīṇi vassāni …, dve vassāni …,
ekaṁ vassaṁ …, sattamāsāni …, cha māsāni …, pañca māsāni …, cattāri māsāni
…, tīṇi māsāni …, dve māsāni …, ekaṁ māsaṁ …, aḍḍhamāsaṁ …, sattāhaṁ,
tassa dvinnaṁ phalānaṁ

aññataraṁ phalaṁ pāṭikaṅkhaṁ diṭṭheva dhamme aññā;
sati vā upādisese anāgāmitā.

„ekāyano ayaṁ, bhikkhave, maggo sattānaṁ visuddhiyā, sokaparidevānaṁ
samatikkamāya dukkhadomanassānaṁ atthaṅgamāya ñāyassa adhigamāya
nibbānassa sacchikiriyāya, yadidaṁ cattāro satipaṭṭhānā.

iti yaṁ taṁ vuttaṁ, idametaṁ paṭicca vuttan”ti.

idamavoca bhagavā.

attamanā te bhikkhū bhagavato bhāsitaṁ abhinandunti.

s a t i p a ṭ ṭ h ā n a b h ā v a n ā n i s a ṁ s o n i ṭ ṭ h i t o

m a h ā s a t i p a ṭ ṭ h ā n a s u t t a ṁ n i ṭ ṭ h i t a ṁ

Nii viibib ta nähtustes, nähtuste olemuse vaatlemises:

kas seestpoolt endaga seotud nähtuseid vaadeldes
või väljastpoolt teisega seotud nähtuseid vaadeldes
või nii seestpoolt endaga kui ka väljastpoolt teisega seotud
nähtuseid vaadeldes.

Ta viibib:

kas nähtuste tekkiva olemuse vaatlemises
või nähtuste kaduva olemuse vaatlemises
või nii nähtuste tekkiva kui ka kaduva olemuse vaatlemises.

Kuniks bhikkhul on piisavalt teadmisi ja teadlikkust, kuniks ta viibib
sõltumatuna ja mitte millessegi maailmas klammerdumata, kinnistub temas
teadlikkus: „Selline ongi nähtuste olemus“.

Sel viisil, bhikkhud, viibib bhikkhu nelja arija tõe kaudu nähtustes, nähtuste
olemuse vaatlemises.

Tõ e j a o t u s o n l õ p p e n u d .

D h a m m a d e v a a t l e m i n e o n l õ p p e n u d .

Teadlikkuse rajamise ja arendamise kasud

Kes iganes nõnda, bhikkhud, neid nelja teadlikkuse rajamist seitse aastat …,
kuus aastat …, viis aastat …, neli aastat …, kolm aastat …, kaks aastat …, ühe
aasta …, seitse kuud …, kuus kuud …, viis kuud …, neli kuud …, kolm kuud …,
kaks kuud …, üks kuu …, pool kuud …, seitse päeva arendab, see võib oodata
kahest viljast ühte, milleks on

juba selles elus lõplike teadmiste vili või
klammerdumisjäägi esinemisel mittenaasja vili.

Ühesuunaline on, bhikkhud, tee olendite puhastamiseks, leina ja hala
ületamiseks, valu ja pahameele kaotamiseks, õige meetodi avastamiseks ja
nibbaana teostamiseks, milleks on neli teadlikkuse rajamist.

See, mida iganes sai öeldud, sai just sel põhjusel öeldud.“

Nii rääkis Ülim.

Ülendatud meelega bhikkhud rõõmustasid väga Ülima öeldu üle.

Te a d l i k k u s e r a j a m i s e [ j a ] a r e n d a m i s e k a s u d o n l õ p p e n u d .

„ S u u r t e a d l i k k u s e r a j a m i s e s u t t a ” o n l õ p p e n u d .