Otse põhisisu juurde

II OSA ALGTEKST, TÕLGE JA SELGITUSED

II OSA

ALGTEKST, TÕLGE JA SELGITUSED

yato kho tvaṁ, bāhiya, sīlaṁ nissāya sīle patiṭṭhāya ime cattāro satipaṭṭhāne evaṁ bhāvessasi, tato tuyhaṁ, bāhiya, yā ratti vā divaso vā āgamissati, vuddhiyeva pāṭikaṅkhā kusalesu dhammesu, no parihānī”ti.

– Bāhiyasuttaṁ SN 47.15 –

Kui sa, Bāhiya, kõlblusel tuginedes ja kõlblusel põhinedes arendad neid nelja teadlikkuse rajamist nii päeval kui öösel, võid oodata vaid oskuslike dhammade kasvu, mitte langust!

– „Bāhiya sutta“ SN 47.15 –

Sisukord

Sissejuhatus

„Seepärast, Ānanda, viibi enda saarel, enda varjupaigas, mitte teises varjupaigas; dhamma saarel, dhamma varjupaigas, mitte teises varjupaigas.

Ja kuidas, Ānanda, viibib bhikkhu enda saarel, enda varjupaigas, mitte teises varjupaigas; dhamma saarel, dhamma varjupaigas, mitte teises varjupaigas?

Siin, Ānanda, viibib bhikkhu kehas, keha [olemuse] vaatlemises – innukas, tähelepanelik [ja] teadlik, eemaldanud maailma [suhtes] himu [ja] pahameele; viibib tunnetes, tunnete [olemuse] vaatlemises – innukas, tähelepanelik [ja] teadlik, eemaldanud maailma [suhtes] himu [ja] pahameele; viibib teadvuses, teadvuse [olemuse] vaatlemises – innukas, tähelepanelik [ja] teadlik, eemaldanud maailma [suhtes] himu [ja] pahameele; [ning] viibib dhammades dhammade [olemuse] vaatlemises – innukas, tähelepanelik [ja] teadlik, eemaldanud maailma [suhtes] himu [ja] pahameele.

Just nii, Ānanda, viibib bhikkhu enda saarel, enda varjupaigas, mitte teises varjupaigas; dhamma saarel, dhamma varjupaigas, mitte teises varjupaigas.

Tõepoolest, kes iganes, Ānanda, praegu või peale minu lahkumist viibib enda saarel, enda varjupaigas, mitte teises varjupaigas; dhamma saarel, dhamma varjupaigas, mitte teises varjupaigas – just need bhikkhud, Ānanda, on minu jaoks treenida soovijatest olulisimad.“

— „Haiguse sutta“, „Rühmade kogu“ 47.9 1

1 „tasmātihānanda, attadīpā viharatha attasaraṇā anaññasaraṇā, dhammadīpā dhammasaraṇā anaññasaraṇā. kathañcānanda, bhikkhu attadīpo viharati attasaraṇo anaññasaraṇo, dhammadīpo dhamma- saraṇo anaññasaraṇo?

idhānanda, bhikkhu kāye kāyānupassī viharati, ātāpī sampajāno satimā vineyya loke abhijjhādo- manassaṁ, vedanāsu vedanānupassī viharati ātāpī sampajāno satimā vineyya loke abhijjhādo- manassaṁ, citte cittānupassī viharati ātāpī sampajāno satimā vineyya loke abhijjhādomanassaṁ, dhammesu dhammānupassī viharatim ātāpī sampajāno satimā vineyya loke abhijjhādomanassaṁ. evaṁ kho, ānanda, bhikkhu attadīpo viharati attasaraṇo anaññasaraṇo, dhammadīpo dhamma- saraṇo anaññasaraṇo.

ye hi keci, ānanda, etarahi vā mamaccaye vā attadīpā viharissanti attasaraṇā anaññasaraṇā, dhammadīpā dhammasaraṇā anaññasaraṇā; tamatagge mete, ānanda, bhikkhū bhavissanti ye keci sikkhākāmā”ti.“ – Gilānasuttaṁ SN 47.9.

„Suur teadlikkuse rajamise sutta“ (Mahāsatipaṭṭhānasuttaṁ) kuulub kõiki Buddha autentseid õpetusi koondava paalikeelse „Tipitaka“ (Tipiṭaka [ti (kolm) + piṭaka (korv)] ehk paali kaanoni „Pikkade kogusse“, olles selle kogu 22. sutta (Dīghanikāya 22). Sama õpetus kordub sama nime all „Keskmiste kogus“ 10. suttana. (Majjhimanikāya 10) Ainus erinevus nende kahe sutta vahel seisneb selles, et „Pikkade kogusse“ koondatud sutta sisaldab põhjalikumat nähtuste vaatlemise (dhammānupassana) õpetust.

Sanskriti keelest hiina keelde tõlgitud „Keskmiste kaanonis“ (Madhyamāgama) asuvad kolm suuremat teadlikkuse arendamise suutrat: „Teadlikkuse suutra“ (念, Madhyamāgama 44), „Keha teadlikkuse suutra“ (念身, Madhyamāgama 81), ja „Teadlikkuse rajamise suutra“. (念處, Madhyamāgama 98) Viimane neist põhineb paalikeelsel algsuttal, kuid sisaldab nii täiendusi kui ka väljajätmisi.

Kui „Tipiṭaka“ birmakeelne väljaanne (kuues Saṅgāyana) on lisanud „Keskmiste kogus“ sisalduvale versioonile pikema osa neljast arija tõest, siis singalikeelne, nagu ka PTS ingliskeelne väljaanne, esitab neljast arija tõest vaid lühikese avalduse. Enamik „Rühmade kogu“ (Saṁyuttanikāya) ja „Jaotuste kogu“ (Aṅguttaranikāya) tekste mainivad samuti nelja teadlikkuse rajamist ilma sügavamalt selle sisusse või teostamisse laskumata.2 Hilisema päritoluga „Teadlikkuse rajamise jaotus“ (Satipaṭṭhānavibhaṅga 7) sisaldab „Suures teadlikkuse rajamise suttas“ esinevate mõistete põhjalikku lahtiseletust.

Käesoleva tõlke algteksti allikaks on „Kuuenda Sanghakogu Tipitaka“ (Chaṭṭha Saṅgāyana Tipiṭaka) elektrooniline tekstikogu.

Paalikeelne termin satipaṭṭhāna tähendab eesmärgipõhise, tahtelise, tähelepaneliku ja teadliku (sati) vaatlemise (anupassana) rajamist, kohalolekut (upaṭṭhāna) ning arendamist (bhāvanā).3

2 Satipaṭṭhānasuttaṁ SN 43.5; Satipaṭṭhānasaṁyutta SN 47.1-104; Satipaṭṭhānasuttaṁ AN 4.274; Satipaṭṭhānavagga AN 9.63-72; lisaks Satipaṭṭhānakathā Kv 1.9 ja Ps 3.8.

3 sati 1: [√sar + ti] (n) teadlikkus; tähelepanelikkus; teadlik-olek, kohalolek. 2: [√sar + ti] (n) mälu; mäletamine. 3: [√as + a + nta + ti] prp. (kui) on olemas. (DVE, V osa: „Leksikon“)

Erinevaid sati tõlkeid inglise keelde: conscience, attention (Spence Hardy, „Manual“ lk 412; 497); meditation (Gogerly D. John, „Ceylon Buddhism“, lk 584; Childers R. Caesar „Dictionary“); memory (Oldenberg Hermann, „Vinaya Texts“ Vol. I, lk 96; E. Hardy, „Buddha“, lk 40); contemplation (Warren H. Clark); insight (Neumann K. Eugen); thought (Pischel Richard, „Buddha“, lk 28; Oldenberg Hermann, „Buddha“, lk 128); vt täpsemalt: T. W. ja C.A.F Rhys Davids (2013). Dialogues of the Buddha, Vol. II. PTS: Bristol, lk 323-324.

Käesolevas tõlkes on satipaṭṭhāna tõlgitud „teadlikkuse rajamiseks“, kuna see annab parema ettekujutuse satipaṭṭhāna’st kui protsessist.4

Mõiste anupassanā [anu (kõrval; pärast; järgnev; kaasas; koos) + passana (nägema; vaatama; vaatlema)] viitab tavaliselt (1) mingile konkreetsele nähtusele ning (2) selle tekkimise, esinemise ja lakkamise vm omaduse tähele- panelikule vaatlemisele. Kui keha teatud aspekti tähelepanelikul vaatlemisel ilmneb teadvuses miski muu, siis saab seda (1) teadvustada, (2) jälgida, et keha säiliks teadlikkuse fookuses, ja (3) uurida, kuidas teadvuses ilmnenud muu aspekt suhestub kehaga. Sellisel moel on võimalik luua keha vaatlemise praktika, mis toimib ankruna, mis säilitab keha vaatlemises püsimise keset samal ajal teadvuses ilmnevaid torme või väiksemaid lainetusi. Sama põhimõte kehtib tunnete, teadvuse ja dhammade ehk nähtuste vaatlemise puhul.

Buddha ei kuulnud (ananussuta) õiget teadlikkuse rajamise dhammat kelleltki teiselt ega mõelnud välja, vaid avastas selle virgudes.5 Ta õpetas, et õige teadlikkuse rajamine on „ühesuunaline“ (ekāyano) ehk nibbaana-suunaline, mis juhib juba selles elus lõplike teadmiste vilja saavutamiseni või klammerdumisjäägi esinemisel mittenaasja vilja saavutamiseni. Sellise, ühesuunalise teadlikkuse (sati) objektideks on: (1) keha, (2) tunded, (3) teadvus ja (4) dhammad ehk nähtused. Õige teadlikkuse teostamise eelduseks on innukus, tähelepanelikkus, teadlikkus ning maailma suhtes himu ja pahameele eemaldamine (ātāpī sampajāno satimā vineyya loke abhijjhādomanassaṁ).

3 Hermann, „Buddha“, lk 128); vt täpsemalt: T. W. ja C.A.F Rhys Davids. (2013). Dialogues of the Buddha, Vol. II. PTS: Bristol, lk 323-324.

upaṭṭhāna [upa + √ṭhā + ana] 1: nt. (+ dat) „lähedal/kõrval seisma“; juures- või kohalolek; kohapeal viibimine. 2: nt. hoolitsema; teenima; põetama. 3: koosviibimise saal. 4: [upa + √ṭhā] asu(s) tamine; loomine (iseendas); ilmnemine; avaldumine. (DVE, V osa: „Leksikon“) [upa + √ṭhā] asu(s)tamine; loomine (iseendas); ilmnemine; avaldumine. (DVE, V osa: „Leksikon“)

paṭṭhāna [pa + √ṭhā + ana (<paṭṭhahati)] „eespool seisma“; 1: nt. esile toomine; lähedal asumine; loomine; rajamine; käivitamine; taotlemine; asutamine; aluse loomine või rajamine; lähtepunkt; (alg-)põhjus. 2: Abhidhamma 7. raamat, mis on samuti tuntud kui Mahāpakaraṇa ja mida tõlgitakse kui „Suhted“, „Suhete süsteem“ ja „Põhjuslikud seosed“. (DVE, V osa: „Leksikon“)

Pole täpselt teada, kas satipaṭṭhāna pärineb sõnaühendist sati + paṭṭhāna või sati + upaṭṭhāna. Tõenäoliselt on u täht jäetud välja vokaalide elisiooni ehk ühtesulamise tõttu. Kuna suttades esinevad koos sati ja paṭṭhāna, on paṭṭhāna võetud ka sutta pealkirja tõlkimisel aluseks.

4 Alternatiivsed sutta pealkirja tõlked: „Suur teadlikkuse aluste sutta“, „Suur teadlikkusviiside sutta“, „Suur meelespidamise aluste sutta“, „Suur teadlikkuse rakendamise sutta“ või „Suur teadlikkuse loomise sutta“. Kuna osade õpetajate arvates ei saa teadlikkust luua, kuna see on juba olemas, lihtsalt hajunud, on siinkohal tõlgitud paṭṭhāna „rajamiseks“.

5 Nagarasuttaṁ SN 12.65 jt.

Teadlikkus on viie võime (pañcindriyāni) loetelus kolmas (satindriya ehk teadlikkusevõime),6 viie jõu (pañca balāni) loetelus kolmas (satibala ehk teadlikkusejõud),7 seitsme virgumisosa (satta bojjhaṅga) loetelus esimene (satisambojjhaṅga ehk teadlikkuse virgumisosa),8 ning arija kaheksaosalise tee (ariya aṭṭhangika magga) seitsmes osa, kui õige teadlikkus (sammāsati).9

Õige teadlikkus pole mindfulness’i sünonüüm. Arusaam teadlikkuse ole- musest varieerub märkimisväärselt nii erinevates Buddha õpetuse traditsioo- nides, kui ka hariduslikes, kliinilistes ja terapeutilistes kontekstides. Buddha õpetuse kohaselt võib teadlikkus olla õige või vale. Õige teadlikkus (sammā-sati) on teadlikkuse vorm, mille kaudu bhikkhu saavutab silma (cakkhuṁ udapādi) ehk vahetu nägemuse, teadmise (ñāṇaṁ), tarkuse (paññā), tõelusele vastava teadmuse (vijjā) ja valguse (āloko).10

Õigele teadlikkusele vastandub vale teadlikkus (micchā-sati)11 ehk teadlikkuse vorm, mis ei juhi nibbaanasse ehk vaibumisse.

Tänapäeval laialtlevinud mindfulness-praktikad ja -teraapiad pärinevad enamasti Buddha õpetusest. Kuigi mindfulness-tehnikate eesmärgiks on samuti teadlikkuse arendamine, pole need tehnikad õiged (sammā) virgumise suhtes. Õige teadlikkus on arija kaheksaosalise tee seitsmes osa, mis on välja kasvanud sellele eelnenud kuuest osast, milleks on: õige vaade, õigest vaatest tulenev õige mõte, õigest mõttest tulenev õige kõne, õigest kõnest tulenev õige tegu, õigest teost tulenev õige eluviis ja õigest eluviisist tulenev õige püüdlus. Lisaks on õige teadlikkus tihedalt seotud arija kaheksa- osalise tee viimase osaga, milleks on õige keskendus.12 Sestap ei liigitu nn vipassanā keskustes õpetatavad praktikad virgumisteostuse alla. Samas on nende praktikate positiivne mõju igapäevaelu heaolule selgelt täheldatav ja empiiriliselt kinnitatud.

6 Dutiyavibhaṅgasuttaṁ SN 48.10, Paṭhamavitthārasuttaṁ SN 48.15 jt.

7 Mahāparinibbānasuttaṁ DN 16, Piṇḍapātapārisuddhisuttaṁ MN 151, Pālileyyasuttaṁ SN 22.81, Balakathā Ps 2.9 jt.

8 Himavantasuttaṁ SN 46.1 jt.

9 Samādhisuttaṁ SN 45.28 jpt.

10 Ananussutasuttaṁ SN 47.31.

11 Vale teadlikkuse kohta vt Saṅgītisuttaṁ DN 33; Dasuttarasuttaṁ D 34; Sallekhasuttaṁ MN 8; Dvedhāvitakkasuttaṁ MN 19; Mahācattārīsakasuttaṁ MN 117; Bhūmijasuttaṁ MN 126; Anuttariyasuttaṁ AN 6.30 (kui anussati vale vorm) jt. Vale teadlikkus on ka vale kaheksa- osalise tee seitsmes osa; vt Micchattasuttaṁ AN 10.103; Mahācattārīsakasuttaṁ MN 117; Pubbaṅgamasuttaṁ AN 10.121; Vijjāsuttaṁ AN 10.105; Janavasabhasuttaṁ DN 18.

12 Vt Sammāsamādhisuttaṁ AN 7.45; Micchattasuttaṁ AN 10.103.

Samuti on teadlikkuse arendamisega saavutatud teatud positiivseid tule- musi kliinilises praktikas. Nii omavad erinevad teadlikkuse arendamise prak- tikad oma väärtust ja olulisust, kuid virgumisele viib ainult dhammakohane (dhamma-vādītipi) ja vinajakohane (vinaya-vādītipi) õige teadlikkuse arendamine.13

Buddha õpetuse kohaselt juhib õige teadlikkuse rajamisse arija kaheksaosaline tee tervikuna (satipaṭṭhāna-bhāvanā-gāminī paṭipadā), mitte ainult selle ühe osa eraldi- seisev teostamine.14

Teadlikkus on mäluga seotud, kuid pole mälu. „Esimeses kaitsja suttas“15

õpetab Buddha tähelepaneliku teadlikkuse ja mälu vahelist seost järgmiselt: „Bhikkhud, veelgi enam, bhikkhu on teadlik (satimā), suurepärase vilunud teadlikkusega (paramena sati-nepakkena); [teda] iseloomustab ammu tehtu [ja] ammu räägitu mäletamine (saritā) [ning] meenutamine (anu-s-saritā).“

Lähemal uurimisel selgub, et sati ei ole määratletud kui mälu, vaid kui miski, mis toetab ja võimaldab mälu tõhusat toimimist. „Tipitakas“ toodud sati määratlus viitab sellele, et sati olemasolu korral suudab mälu hästi toimida.

Teadlikkus ei seisne mineviku mäletamises ega tuleviku ettekujutamises. Teadlikkuse (sati) ja keskenduse (samādhi) arendamise käigus ilmnevad meeles nii mälestused, unistused kui ka ettekujutlused. Mälestuste ilmnemise hetkel on teadlikkuse arendamise aluseks võetud objekti (keha, tunded, teadvus, dhammad) suhtes teadlikkus peatunud, hoolimata sellest, et see kätkeb ammu tehtu või räägitu mäletamist ja meenutamist. Sama põhimõte kehtib tulevikus toimuva ettekujutamise või unistamise kohta. Sellest järeldub, on tähelepanu, teadlikkus ja mälu omavahel küll seotud, kuid pole üks ja seesama. „Suure teadlikkuse rajamise sutta“ kontekstis ei tähenda satipaṭṭhāna mäletamist ega ole seotud ettekujutamise või kujustamisega. See on täielikult siin ja praegu, olevikuhetkes koondatud, püsiva tähelepanuga objekti teadvustamine ja vaatlemine ning selles seisundis viibimine, eesmärgiga saavutada seeläbi tegelikkusele vastav teadmus vaadeldava objekti tõelisest olemusest.

Teadlikkus pole oskuslik ega oskamatu.16 Teadlikkuse rajamise ja arendamise damise käigus võib bhikkhu saada teadlikuks nii teadvuses esinevatest oskama- tutest (akusala) seisunditest, nagu naudingusoov, kuritahtlikkus, laiskus, loidus,

13 Catutthavagga AN 1.339-342; 347; 349.

14 Vibhaṅgasuttaṁ SN 47.40.

15 Paṭhamanāthasuttaṁ AN 10.17.

16 Hilisemad kommentaariumid ehk selgituste kogud liigitavad sati ainult oskusliku alla ega käsitle seda micchā-sati seisukohast. (DhsA 250)

rahutus, mure, kahtlus, kirg, viha ja pettekujutlus, kui ka nende puudumisest ehk oskuslikest (kusala) seisunditest. Seega, sati ise ei ole oskuslik ega oskamatu – see on nagu suurendusklaas, mis ei mõista kohut ega kiida heaks, vaid võimaldab vahetult, täie selguse ja teadlikkusega näha ning eristada meeles ilmnevaid nähtuseid ja seisundeid.

Teadlikkus ei tähenda vabanemist. Mittetheeravaada koolkondades levinud speku- latsioon, mille kohaselt on olemas lakkamatu teadlikkuse vorm, mis tuleb ära tunda ja mis ongi võrdne vabanenud meelega, ei vasta Buddha algõpetusele ega esinda õiget teadlikkust. Teadlikkus üksi pole võimeline vabastama isegi vägivallast. Ka need, kes nii ööl kui päeval arendavad teadlikkust ja viibivad teadlikkuses, pole vabad vaenust (verā) ega ole vägivallatud (ahiṃsā). Õige teadlikkus on küll vaenutuse ja vägivallatuse aren- damiseks vajalik, kuid vägivallatus saavutatakse kõikide olendite suhtes sõbralikkuse arendamise (mettaṁso sabbabhūtesu) tulemusena.17

Õige teadlikkus eeldab õige vaate väljakujundamist, kõlbluse puhas- tamist ja süsteemset arendamist.18 „Loobuva elu viljade suttas“19 selgitab Buddha samm-sammult virgumise teed. Esimeseks sammuks virgumise suunas on õige dhamma kuulmine. See tähendab, et ilmikust majaperemees kuuleb arahanti, täielikult virgunu, maailmatundja, nii inimeste kui deevade ületamatu juhi ja õpetaja, täielikke teadmisi omava, maistületava Tathaagata ehk Gootama Buddha antud õiget dhammat. Seda kuuldes tekib ilmikust majaperemehel usalduslik usk ning ta suundub koduelust kodutu ellu. Bhikkhuna treenib ja ohjab ta ennast vabanemisjuhise kohaselt. Ta treenib vastavalt kõlblusjuhistele ning harjutab erakluses keha ja kõnega oskuslikku käitumist. Tema teod ja sõnad muutuvad oskuslikeks, eluviis puhtaks ja meel kõlbeliseks. Ta harjutab väiksemat, keskmist ja kõrgemat kõlblust. Olles teostanud kõik kolm kõlbluse tasandit, hakkab ta kontrollima ja ohjama kuut tajuust: silma, kõrva, nina, suud, keha ja meelt. Ta saavutab teadvustatud arusaamise (sati-sampajañña) ja rahulolu ning kogeb sügavat rüveta- matuse õnne. Liikudes edasi või tagasi, vaadates siia või eemale, painutades või venitades, pealmist rüüd, [kerja]kaussi ja ülemist rüüd kandes, süües, juues, mäludes ja maitstes, roojates ja urineerides, kõndides, seistes, istudes, uinudes, ärkvel olles, rääkides ja vaikides – kogu aeg on ta tähelepanu hoidev. Ta on rahul rüüga, mis katab tema keha, ja toiduga, mida talle annetatakse. Olles teadvustatud arusaamise ja rahul- olu sel moel välja arendanud, läheb ta eraldatud kohta.

17 Maṇibhaddasuttaṁ SN 10.4.

18 „sīlañca suvisuddhaṁ, diṭṭhi ca ujukā“ (Bhikkhusuttaṁ SN 47.3; Bāhiyasuttaṁ SN 47.15; Uttiyasuttaṁ SN 47.16 jt. Sama põhimõtte toovad ära Micchattasuttaṁ AN 10.103; Mahācattārīsakasuttaṁ MN 117; Pubbaṅgamasuttaṁ AN 10.121 jt).

19 Sāmaññaphalasuttaṁ DN 2.

Pärast almustoidu kogumist ja söömist istub ta ristatud jalgadega maha, hoiab keha sirge, ning keskendab tähelepanu enda ette. Arendades maisest loobumist, vabaneb ta naudingusoovist. Arendades kaastunnet, vabaneb ta himust ja kuritahtlikkusest. Arendades tähelepanelikku erksust ja valvsust, vabaneb ta laiskusest ja loidusest. Arendades kõigutamatut rahu ja sisemist vaikust, vabaneb ta rahutusest ja murest. Arendades oskuslikke dhammasid, vabaneb ta kahtlusest. Saavutanud sel moel viie takistuse lakkamise, tunneb ta suurt ja kõikehõlmavat rõõmu. Tema meel on õnnelik ja keskendunud, ning keha rahunenud. Erakluses meelt arendades saavutab ta keskenduses esimese, teise, kolmanda ja neljanda džhaana, ning puhastunud, särav- kirka keha ja meele. Viibides järjepidevalt keskenduses, saavutab ta läbinägemis- teadmise, meele-keha teadmise, üleloomulike võimete teadmise ja tulvade lakkamise teadmise. Tema meel on täielikult ja lõplikult tulvadest vabanenud, ja ta teab: „Sünd on lõppenud, püha elu elatud, mida oli vaja teha, on tehtud – pole enam uut tulemist olemasolusse".20 Rahuküllast virgumise teel kulgemist!

Ṭhitañāṇa bhikkhu

20 „khīṇā jāti, vusitaṁ brahmacariyaṁ, kataṁ karaṇīyaṁ, nāparaṁ itthattāyā ti pajānāti“. (Sāmaññaphalasuttaṁ DN 2) Vt täpsemalt: Ṭhitañāṇa bhikkhu (Dr. Kahn, Andrus). 2022. Virgumise tee – nii nagu õpetas Buddha. Tallinn: ETS, lk 168-172.

namo tassa bhagavato arahato sammāsambuddhassa!

MAHĀSATIPAṬṬHĀNASUTTAṀ

Dīghanikāya 22

Austus Temale, Ülimale, Arahantile, Õigestimõistnule!

SUUR TEADLIKKUSE RAJAMISE SUTTA

Pikkade kogu 22

u d d e s o 1

evaṁ me sutaṁ2 – ekaṁ samayaṁ bhagavā3 kurūsu viharati kammāsadhammaṁ nāma kurūnaṁ nigamo.4 tatra kho bhagavā bhikkhū āmantesi: „bhikkhavo“ti.

S i s s e j u h a t u s

Nii olen ma kuulnud. Ükskord viibis Ülim kuruude seas, Kammāssadamma nimelise kuruude turglinna lähedal.5 Seal, tõepoolest, pöördus Ülim bhikkhude poole [ja ütles]: „Bhikkhud“!

SELGITUSED

1 Kuna kõik suttas esinevad jaotused ja vastavad märkused (näiteks „Sissejuhatus“, „Sisse- ja väljahingamise lõik on lõppenud“ jt) on lisatud hiljem, on need alg- tekstist eristamise eesmärgil esitatud väiksemas kirjas ning laiema tähevahega.

2 evaṁ me sutaṁ ehk „nii olen ma kuulnud“ või „nii ma kuulsin“ viitab Buddha nõbule, Ānanda Theerale, kes kandis Rājagahas (tnp Rajgir), Vebhāra mäe nõlval asuvas Sattapanni koopas (sattapanniguhā) toimunud esimesel Sangha- kogul ette kõik Buddha õpetatud suttad, mida ta 40 aasta jooksul Buddhaga koos olles oli kuulnud. Kõikide ettekantud õpetuste õigsust kinnitasid kohal viibinud 500 arahanti ja need talletati kirjalikult (ilmselt peale teist Sanghakogu) Tipiṭaka teises korvis ehk „Suttakorvis“ (Suttapiṭaka).

Mõned teadlased ja budoloogid kahtlevad, kas Ānanda oli tõepoolest isik- likult kohal kõikide suttade edasiandmise juures. Nad pakuvad välja, et suttade tüüpiline alguslause „Nii olen ma kuulnud“ (evaṁ me sutaṁ) võib viidata võimalu- sele, et Ānanda kuulis neid õpetusi mitte ainult otse Buddha suust, vaid ka teistelt õpetlastelt või kaaslastelt. Sellel seisukohal on nii poolt- kui vastuargumente.

A. Vinaja kirjeldused. Vinajas toodud suttade ettekandmise kirjeldus pigem ei toeta neid kahtluseid. Vinaja annab üheselt mõista, et Ānanda kuulis õpetusi otse Buddhalt. Ānanda oli Buddha lähedane kaaslane ja isiklik abiline, kes saatis Buddhat kõikjal.

B. Suhtlemistava. Asjaolu, et Ānanda räägib endast kolmandas isikus (nt kasuta- des väljendeid nagu „Auväärne Ānanda läks varahommikul…“, (vt Ānandasuttaṁ SN 8.4), ei tähenda tingimata, et ta kuulis õpetust kelleltki teiselt. See on pigem peegeldus tollase aja viisakast ja formaalsest suhtlemiskultuurist ning traditsioonist, kus austatud isikuid kõnetati kolmandas isikus. Buddha rääkis endast samuti kolmandas isikus, kasutades väljendeid „Tathaagata“ või „Auväärne“. Kolmandas isikus rääkimine on osa tolle aja traditsioonilisest suhtlusviisist, mitte otsene tõend selle kohta, et Ānanda kuulis õpetust kelleltki teiselt.

C. Korduvus. Kuna suttade algus: „Nii olen ma kuulnud…“ kordub suttast suttasse ega erine, pole alust ka arvata, et ühte suttat kuulis Ānanda Buddhalt, teist aga mitte.

D. Otsekõne. Suttades kõneleb Buddha Ānanda’ga otse ja annab talle juhiseid (Mahāparinibbānasuttaṁ DN 16 jt). Osad suttad on isegi nimetatud Ānanda järgi. (Ānandasuttaṁ SN 9.5, 22.159; AN 4.174 jt)

E. Täpsus. Arvestades tolle aja dhamma sõna-sõnalise edasiandmise täpsuse olulisust – mille vajalikkust ka Buddha korduvalt rõhutas – ning sutta alguses toodud põhjalikku selgitust sellest, millal, kellega koos, kus kohas ja kellele oli sutta antud (millest osad avaldatud tõigad on õpetuse ja selle edastamise seisukohaselt täiesti ebaolulised), pole põhjust arvata, et Ānanda võis kuulda dhammat kelleltki teiselt, kuid jättis selle väga olulise fakti mainimata.

Siiski on mõningaid suttaid, mille puhul pole võimalik kindlalt väita, et Ānanda viibis nende andmise juures. Näiteks, fraasiga evaṁ me sutaṁ algav „Dhamma- ratta pöörlemapanemise sutta“ (Dhammacakkappavattanasuttaṁ SN 56.11) kirjeldab Buddha esimest õpetust, mil Ānanda polnud sanghaga veel liitunudki. See tõik viitab asjaolule, et osad suttad on edasi antud suulise pärimuse- na, teiste munkade mäletamise vahendusel, mitte otsese pealtnägija ja juure- solija tunnistusena. Suttade alguses esinev fraas evaṁ me sutaṁ viitab taolistel juhtudel pigem suulise pärimuse traditsioonile. Sellegipoolest jääb üldiseks seisu- kohaks, et Ānanda oli Buddha õpetuste peamine ja otsene edastaja.

3 bhagavant, bhagavat [bhaga (jagama, osa saama) + vant (nagu; sarnane; kellel või millel on omadus)] Ülim; Ülev; Õnnis, Õnnistatu(d); üks paljudest Buddha epi- teetidest. Buddha ei virgunud jumala(te) ega õpetaja(te) poolse armu, pühitsuse, õnnistuse, õnneliku juhuse ega ettemääratud saatuse tõttu. Seepärast on siin- kohal valitud bhagavā tõlkeks „Ülim“ – see, kes saavutas ülima pingutuse teel ülima ala (āyatana) ehk nibbaana (nibbāna), mis ühel olendil on võimalik saavutada ja sai seeläbi ülima kehastuseks – Ülimaks Virgunud Arahantiks. Kasutatakse pea- miselt Buddha, harvem ka enne teada virgunute kohta. (DVE, V osa: „Leksikon“)

4 nigama [ni + √gam + a] (m) „läbi minema“. (DVE, V osa: „Leksikon“) Viitab külale, mille põhitegevuseks oli kauplemine ja kaupade vahetamine; gāma kui küla, alevik või kogu(kond), viitab paljudele majapidamistele, mille põhitegevusaladeks oli tavaliselt põllumajandus, kunst, käsitöö, tööriistade meisterdamine jms.

5 Kuruu on üks 16st suurest India tolleaja piirkonnast (janapada) (Bojjhasuttaṁ AN 8.45): (1) Aṁga, (2) Magadhā, (3) Kāsī, (4) Kosalā, (5) Vajjī, (6) Mallā, (7) Cetī [cetiyā AN-s], (8) Vaṁsā [vangā AN-s], (9) Kurū, (10) Pañcālā, (11) Majjā [macchā AN-s], (12) Sūrasenā, (13) Assakā, (14) Avantī, (15) Yonā [gandhārā AN-s] ja (16) Kambojā. Kuruude juhiks oli Koravya (Raṭṭhapālasuttaṁ MN 82).

„bhadante!”6 ti te bhikkhū bhagavato paccassosuṁ, bhagavā etadavoca:

„ekāyano7 ayaṁ, bhikkhave, maggo sattānaṁ visuddhiyā, sokaparidevānaṁ samatikkamāya dukkhadomanassānaṁ8 atthaṅgamāya9 ñāyassa adhigamāya nibbānassa sacchikiriyāya, yadidaṁ cattāro satipaṭṭhānā.10

katame cattāro?

„Auväärne!“ vastasid bhikkhud Ülimale [ja] Ülim ütles [neile] nii:

„Ühesuunaline on, bhikkhud, tee olendite puhastamiseks11, leina [ja] hala ületamiseks, valu [ja] pahameele kaotamiseks, [õige] meetodi avastamiseks [ja] nibbaana teostamiseks, milleks on neli teadlikkuse rajamist.

Millised neli?

SELGITUSED

5 Kuruudega seotud jutlused sisalduvad lisaks veel järgmistes suttades: Mahānidānasuttaṁ DN 15; Mahāsatipaṭṭhānasuttaṁ MN 10; Māgaṇḍiyasuttaṁ MN 75; Raṭṭhapālasuttaṁ MN 82; Āneñjasappāyasuttaṁ MN 106; Nidānasuttaṁ SN 12.60; Sammasasuttaṁ SN 12.66; Dutiyaariyāvāsasuttaṁ AN 10.20.

6 bhadanta, bhaddanta [√bhad + anta] (m) on bhante [√bhad + anta + e] (Auväärne) pikem vorm. (DVE, V osa: „Leksikon“)

7 Kuna Buddha on ise kinnitanud, et õpetas dhammat erinevatele inimestele erineval moel (Bahuvedanīyasuttaṁ MN 59; Pañcakaṁgasuttaṁ SN 36.19) ja kuna õige teadlikkus on arija kaheksaosalise tee seitsmes osa, mis rajaneb sellele eelnevale kuuele osale, ning on vahetult seotud arija kaheksaosalise tee viimase osaga, milleks on õige keskendus (Sammāsamādhisuttaṁ AN 7.45), siis ei saa ka öelda, et õige teadlikkus on üks ja ainus tee. Pigem saab seda öelda arija tee ja arija kaheksaosalise tee kui terviku kohta.

Samuti pole dhamma kohaselt õige, et Buddha õpetas ühte otseteed, ja tei- si, mis seda polnud. Siinkohal on kõige täpsem tõlkida ekāyana [eka (üks) + ayana (suund; minema)] sõna-sõnalt: „ühesuunaline“. Lisaks grammatika loogikale järgib selline tõlge ka dhamma loogikat, mida Buddha ise kinnitab sutta lõpu- osas, öeldes, et kes selle arija õpetuse ehk arahanti teele siseneb, saavutab hiljemalt 7 aasta pärast lõplike teadmiste vilja (st virgumise) juba selles elus või klammerdumisjäägi esinemisel mittenaasja (anāgāmi) tee ja vilja.

8 dukkha [√dukkh + a = du (raske) + kha (taluda tekkimist, esinemist ja lakkamist)]

(adj. + nt.) „raske taluda“ ehk kannatus, valu, viletsus, häda, raskus; lõplikku rahulolu mittesisaldav; tavaliselt tõlgitakse kannatuseks. Buddha enda sõnade kohaselt on ta õpetanud vaid seda, mis on dukkha ja kuidas dukkhast vabaneda –

Kimatthiyasuttaṁ SN 45.5. (DVE, V osa: „Leksikon“) Antud loetelus tähendab dukkha füüsilisest kontaktist tekkinud kehalist valu, kannatust või ebameeldivat tunnet. (Saccavibhaṅgasuttaṁ MN 141)

9 atthaṅgama [atthaṁ + gama] (m) (+ gen) „koju minema“, (ära)kadumine; haihtu- mine; alla või maha langemine või panemine. (DVE, V osa: „Leksikon“)

10 satipaṭṭhāna [sati + upaṭṭhāna] (m), (nt) „teadlikkusega kõrval, juures või kohal kohal olema või püsima“; teadlik(kuse) kohalolu; teadlikult vahetus oleviku- hetkes viibimine. Siin-ja-praegu kirka teadlikoleku rajamine ja arendamine keha, tunnete, teadvuse (citta) ja dhammade ehk nähtuste ja omaduste vaatlemise kaudu. (DVE, V osa: „Leksikon“)

Neli teadlikkuse objekti on keskendusmärgid (cattāro satipaṭṭhānā samādhinimittā). (Cūḷavedallasuttaṁ MN 44). Vt ka DVE, III osa: „Õige keskendus (sammā-samādhi)“.

11 Olendite puhastumine ei tähenda kehalist paastumist ega erilist, nt (täis)taimset, piimavaba vm dieeti. Dhamma kontekstis tähendab puhastumine ihast, vihast, salli- matusest, kurjusest, kirest, teadmatusest jt teadvuses esinevatest plekkidest ning tulvadest puhastumist, mis päädib olemasolu vahetu, tegelikkusele vastava nägemise saavutamisega. Buddha õpetas: „Teadvuse plekkide [tõttu], bhikkhud, [on] olendid plekilised. Teadvuse puhastamises olendid puhastuvad.“ (Dutiyagaddulabaddhasuttaṁ SN 22.100)

„Dhammavärssides“ on toodud:

„Kes kulgeb rahunenud võimetega, nagu vankrijuht hästi taltsutatud hobustega, kes on hüljanud uhkuse ja puhastunud tulvadest — sellist kadestavad isegi deevad.“ (Dhp 94)

„Naudingud hüljanud, omandita, enda teadvuse plekkidest puhastanud tark rõõmustab saavutatu üle.“ (Dhp 88)

„Tõepoolest, ise tehakse kurja, ise end määritakse. Ise [jäetakse] kuri tegemata, ise end puhastatakse. Puhtus [ja] ebapuhtus [sõltuvad] endast, keegi ei saa teist puhastada." (Dhp 165)

„Vaid see [on õige] tee, muud ei ole nägemise puhastamiseks. Sisenege sellesse! See petab Surma ära!“ (Dhp 274)

idha, bhikkhave, bhikkhu kāye kāyānupassī viharati12, ātāpī13 sampajāno14

satimā vineyya15 loke16 abhijjhādomanassaṁ, vedanāsu vedanānupassī viharati ātāpī sampajāno satimā vineyya loke abhijjhādomanassaṁ, citte cittānupassī viharati ātāpī sampajāno satimā vineyya loke abhijjhādomanassaṁ, dhammesu dhammānupassī viharatim ātāpī sampajāno satimā vineyya loke abhijjhādomanassaṁ.

u d d e s o n i ṭ ṭ h i t o.

Siin, bhikkhud, viibib bhikkhu kehas, keha [olemuse]17 vaatlemises18 – innukas, tähelepanelik [ja] teadlik,19 eemaldanud maailma [suhtes] himu [ja] pahameele; viibib tunnetes, tunnete [olemuse] vaatlemises – innukas, tähelepanelik [ja] teadlik, eemaldanud maailma [suhtes] himu [ja] pahameele; viibib teadvuses, teadvuse [olemuse] vaatlemises – innukas, tähelepanelik [ja] teadlik, eemaldanud maailma [suhtes] himu [ja] pahameele; [ning] viibib dhammades dhamma [olemuse] vaatlemises – innukas, tähelepanelik [ja] teadlik, eemaldanud maailma [suhtes] himu [ja] pahameele.20

S i s s e j u h a t u s e l õ p p .

SELGITUSED

12 viharati [vi + √har + a + ti (vi + harati)] pr. (+loc) elab; elu- või peatuspaik, asukoht; viibib (džhaana seisundis või vahetus teadvelolus), püsib; üldiselt: elama, olema (teatud seisundis). Sünonüümid: iriyati, vattati, pāleti, yapeti, yāpeti ja carati. (DVE, V osa: „Leksikon“)

13 ātāpī [ā + √tap + *ī] adj. „põletav“; innukas; tuline; usin; pidevalt pingutav. (DVE, V osa: „Leksikon“)

Suttade kohaselt ilmneb innukus siis, kui munk mõistab, et temas on kurjad, oskamatud dhammad (omadused ja nähtused) (pāpakā akusalā dhammā) esile kerkinud või mõistab, et oskuslikud dhammad (kusalā dhammā) pole veel esile kerkinud. (Anottappīsuttaṁ SN 16.2) Sisuliselt tähendab innukus õiget püüd- lust (sammāvāyāma), mille sünonüümiks on õige pingutus (sammāpadhāna). (Saccavibhaṅgasuttaṁ MN 141; Vibhaṅgasuttaṁ SN 45.8) Vt täpsemalt: Ṭhitañāṇa bhikkhu (Dr. Kahn, Andrus). 2022. Virgumise tee – nii nagu õpetas Buddha. Tallinn: ETS, lk 72-75.

14 sampajāna [saṁ + pa + √ñā + nā + a] „koos teadmisega suunatud“, „selgelt teadev“; 1: selge teadmise ja tähelepanuga, täieliku mõistmisega. 2: kavat- suslik (nt vale rääkimine). „Teadlikkuse sutta“ kohaselt tähendab sampajāna seda, et bhikkhu mõistab (viditā) tunnete (vedanā), mõtete (vitakkā) ja tajude (saññā) tekkimist (uppajjanti) ja esinemist (upaṭṭhahanti) ning teab nende lakkamise teed (abbhatthaṁ gacchanti); vt Satisuttaṁ SN 47.35.

Seega, kui sati tähendab tegevuste teadvustamisest tulenevat teadlikkust, siis sampajañña tähendab sellele teadlikkusele rajanevat tähelepanelikkust, mis põhineb teadmisel ja arusaamisel olemasolu tõelisest olemusest, milleks on püsitus, dukkha ja minatus (anicca, dukkha, anattā). (DVE, V osa: „Leksikon“)

Enamike samm-sammult dhammakohast virgumise teed kirjeldavate „Pikkade kogu“ (Dīghanikāya) esimeses grupis (vagga) sisalduvate suttade (Sāmaññaphalasuttaṁ DN 2, Soṇadaṇḍasuttaṁ DN 4, Kūṭadantasuttaṁ DN 5, Mahālisuttaṁ DN 6, Jāliyasuttaṁ DN 7 jpt) kohaselt eelnevad parimal moel teadvustatud arusaamise (satisampajañña) saavutamisele järgmised etapid: õige dhamma kuulmine; usaldusliku usu tekkimine; koduelust kodutu ellu suundumine; väiksema, kesk- mise ja suurema kõlbluse treenimine; ning käitumise ohjamine ja sellest tekkiva laitmatusõnne kogemine. Seejärel hakkab bhikkhu ohjama kuut tajuust ehk võimet ning treenima kõikide kehaliigutuste teadlikkust, mille tulemusena saavutabki ta teadvustatud arusaamise. Vt täpsemalt: Ṭhitañāṇa bhikkhu (Dr. Kahn, Andrus). 2022. Virgumise tee – nii nagu õpetas Buddha. Tallinn: ETS, lk 168-172.

Suttade kohaselt võib sampajañña olla ka mitteteadvustatud (asatasampajañña). Iha tekkimist ja lakkamist kirjeldava „Iha sutta“ (Taṇhāsuttaṁ AN 10.62) kohaselt toi- mub iha sõltuvuslik tekkimine järgmiste etappide teel: suhtlemine vääritute meestega → mitteõige dhamma kuulamine → (usaldava ja aruka) usu puudumine → mittearukas tähelepanu (ayoniso manasikāra) → mitteteadvustatud arusaamine (asa- tasampajañña) → võimete mitteohjamine → kolm kannatusi toovat käitumist → viis takistust → mitteteadmine → olemasoluiha. Iha vaibumise teostamise etapid on aga eelnevale vastupidised: suhtlemine vääriliste meestega → õige dhamma kuulamine → (usaldava ja aruka) usu tekkimine → arukas tähelepanu → teadvustatud arusaamine (sati sampajañña) → võimete ohjamine → kolm õnnetoovat käitumist → neli teadlikkuse rajamist → seitse virgumisosa → vaba- nemisteadmiste saavutamine. Vt täpsemalt: Ṭhitañāṇa bhikkhu (Dr. Kahn, Andrus). 2022. Virgumise tee – nii nagu õpetas Buddha. Tallinn: ETS, lk 41-43.

Suttade kohaselt on sampajañña ja paññã seotud. Samas, kuna sampajañña esineb ka tahtliku valetamise (sampajānamusā) korral (Sāleyyakasuttaṁ MN 41; Pāsādikasuttaṁ DN 29 jpt), ei tähenda see automaatselt (õige) tarkuse (paññã) olemasolu (nagu mõned kommentaatorid on arvanud). Näiteks, kui keegi valetab, võib ta teha seda tahtlikult, täie teadlikkusega, see aga ei esinda oskuslikku- sega kaasnevat, tõele omast tarkust.

Buddha õpetas teadlikku tähelepanu säilitama nii lõvi asendis puhkama heites (Gaṇakamoggallānasuttaṁ MN 107 jt), haigust taludes, kui ka keha surmaks valmistudes (sato sampajāno āyusaṅkhāraṁ). (Mahāparinibbānasuttaṁ DN 16; Bhūmicālasuttaṁ AN 8.70; Cetiyasuttaṁ SN 51.10; Āyusaṅkhārossajjanasuttaṁ Ud 6.1).

14 Bhikkhu peaks teadlikkust ja tähelepanu lakkamatult treenima ning kolmandas džhaanas (kus esinevad nii rõõm kui neutraalsus) järjepidevalt arendama. (Sallekhasuttaṁ MN 8 jpt)

15 vineyya [vi + √nī + *ya (<vineti)] 1: eemaldama; lahti saama. 2. „olema juhitud“ ehk treenimiseks sobilik; taltsutatav. 2: [vi + √nī + eyya] saaks/võiks eemaldada.

Eemaldamine (vineyya) on seotud sõnaga vinaya, mis tähendab „välja viima“ või „välja juhtima“ ning on bhikkhude käitumisjuhiste koondnimetus. Esialgu saavutab bhikkhu teadlikkuse arendamise ajal himu ja pahameele ajutise eemaldumise ehk lakkamise. Hiljem lakkavad himu ja pahameel täielikult ja lõplikult.

Kuigi mõned kommentaatorid seostavad himu ja pahameele eemaldamist plekki- dest vaba teadvusseisundiga (sel juhul peaks teadlikkuse arendamine toimuma alles peal takistuse peatumist), ei vasta taoline seisukoht „Suttantas” toodule. Aṅgutta- ranikāya, Satipaṭṭhānasaṁyutta jpt õpetustekstide kohaselt saavutatakse takistuste ületamine just satipaṭṭhāna praktika kaudu. Sestap pole maailma suhtes himu ja pahameele lõplik lakkamine satipaṭṭhāna eeltingimus, vaid need eemalduvad õigel moel õige dhamma dhammakohase ehk õige teostamise ajal ja selle tulemusena.

16 loka [√lok + a] maailm; mingi kindel vormiline või vormideta eksistents. Kolmese maailmade jaotuse kohaselt on olemas: (1) naudinguline olemasolu (kama-bhava) ehk naudingute maailm (kamaloka), mille sünonüümiks on naudinguelement (kama-dhātu), on olemasolu, kus olendid kogevad viie meele abil naudinguid; (2) vormiline olemasolu (rūpa-bhava) ehk vormide maailm (rūpa-loka), mille sünonüü- miks on vormielement (rūpa-dhātu), on olemasolu, kus olendite teadvus vastab neljale vormidžhaanale; ning (3) vormitu olemasolu (arūpa-bhava) ehk vormideta maailm (arūpaloka), mille sünonüümiks on vormituelement (arūpa-dhātu), on ole- masolu, kus olendite teadvus vastab neljale vormitule džhaanale (Antarābhavakathā Kv 8.2; Saṅgītisuttaṁ DN 33; Vibhaṅgasuttaṁ SN 12.2). Viiese jaotuse kohaselt on olemas (1) niraja maailm (niraya-loka), 2) loomade maailm (tiracchāna-loka), (3) pee- tade maailm (peta-loka), (4) inimeste maailm (manussaloka) ja (5) deevade maailm (deva-loka) (Mahāsīhanādasuttaṁ MN 12; Saṅgītisuttaṁ DN 33; Gatisuttaṁ AN 9.68; Kesisuttaṁ AN 4.111 jt); vt bhava. Teisalt viitab maailma (loka) mõiste (dhamma) kõigele, mis laguneb (lujjati) ja hävineb (paloka), ning milleks on: (1) silm, (2) vorm, (3) silmateadvus, (4) silmakontakt, ning (5) silmakontaktist tekkinud tunne. Sama kehtib ka ülejäänud viie taju (viññāṇa) kohta (Lokapañhāsuttaṁ SN 35.82; Palokadhamma- suttaṁ SN 35.84; Samiddhilokapañhāsuttaṁ SN 35.68). Sünonüümid: vald (vacara), sfäär (visaya), tasand (bhūmi), olemasolu (bhava), element (dhātu). (DVE, V osa: „Leksikon“)

17 St viibib endaks nimetatava keha vaatlemises, mõistmaks keha tõelist olemust olemasolule vastavalt ehk nii, nagu see tõeliselt on.

18 Teadlikkus hõlmab hoolikat ja tähelepanelikku vaatlemist. Seda väljendab hästi „Kahte liiki mõtete suttas“ (Dvedhāvitakkasuttaṁ MN 19) toodud metafoor lehmakarjusest, kelle kohustuseks on hoolikalt jälgida loomi, et nood ei uitaks põldudele, kus valmib vili. Aga kui saak on koristatud, siis võib ta lõõgastuda, istuda puu all ja vaadelda lehmi eemalt. Taoline sati võrdlus viitab hoolikale, kuid pingeva- bale ja teadvustatud vaatlusviisile.

Mittekaasatud vaatlemise põhimõte on toodud ka „Theerade värssides“ (Telakānittheragāthā Thag 16.3), kus vaatlemist kirjeldatakse kui kõrgesse teadlikkuse rajamise torni (satipaṭṭhānapāsādaṁ) ronimist ja sealt „alla-tagasi vaatamist“ ehk ülalt jälgimist.

19 „Maa kaunitari suttas“ (Janapadakalyāṇīsuttaṁ SN 47.20) võrdleb Buddha keha teadlikkuse hoidmise innukust, tähelepanelikkust ja teadlikkust järgmise näitega. Oletame, et maa kauneim tüdruk laulab ja tantsib suure rahvahulga seas. Seal on ka mees, kes soovib elada, ei soovi surra, soovib õnne ja kellele dukkha ehk kannatus on vastumeelne. Sellel mehel on kästud kauneima tüdruku ja tungle- va rahvahulga vahel pilgeni täidetud õlikaussi ringi kanda tingimusel, et kui ta ühe- gi tilga maha pillab, lõikab tema järel mõõgaga kõndiv mees tal pea otsast. Sel juhul ei lõpetaks mees hetkekski liikumist ega pööraks kõndimiselt hetkekski hoole- tult tähelepanu tüdrukule. Just nii, nagu see mees pöörab mõõgaga mehe ees käies kogu tähelepanu ainult õlikausile, nii peaks ka bhikkhu pöörama kogu tähelepanu ainult oma kehale.

20 Sama neljase jaotuse toovad ära Satisuttaṁ SN 47.35; Bhāvitasuttaṁ SN 47.34 jt Satipaṭṭhānasaṁyutta suttad.

Need neli teadlikkuse rajamist ongi bhikkhu dhamma saareks (dīpā) ja varju- paigaks (saraṇā), kus bhikkhu viibib nii ärkvel olles kui ka teadlikult lõvi asendis puhkama heites (Mahāparinibbānasuttaṁ DN 16; Gilānasuttaṁ SN 47.9; Cundasuttaṁ SN 47.13; Ukkacelasuttaṁ SN 47.14).

Mitmetes suttades on Buddha nimetanud õige teadlikkuse arendamise eel- tingimusteks (1) hästi puhastatud kõlblust, ning (2) otsest – st kõrvale kaldumatut, virgumist mitte hetkekski edasilükkavat, otseteed vabanemisele ja vaibumisele suunatud – vaadet (sīlañca suvisuddhaṁ, diṭṭhi ca ujukā) (Uttiyasuttaṁ SN 47.16; Bhikkhusuttaṁ SN 47.3 jt).

1. Kāyānupassanā

1.1 Kāyānupassanāānāpānapabba

kathañca pana, bhikkhave, bhikkhu kāye kāyānupassī viharati?

idha, bhikkhave, bhikkhu araññagato vā rukkhamūlagato vā suññāgāragato vā nisīdati pallaṅkaṁ ābhujitvā ujuṁ kāyaṁ paṇidhāya parimukhaṁ1 satiṁ upaṭṭhapetvā.

1. Keha vaatlemine

1.1 Keha vaatlemine: sisse- [ja] väljahingamise jaotus

Ja kuidas, bhikkhud, viibib bhikkhu kehas, keha [olemuse] vaatlemises?2

Siin, bhikkhud, metsa3 või puu juurele4 või tühja hütti läinud bhikkhu istub ristatud jalgadega maha, sirutab keha sirgeks5 [ja] koondab tähelepanu [enda] ette.

SELGITUSED

1 parimukhaṁ [pari (üle; ümber; täielikult) + mukha (eesmine; esmane; esiosa; suu; nägu; sissepääs; vahend; lõik, all- või alajaotus) + aṁ] on tõlgitud mitmeti, näiteks „täielikult olulisimale“ (st keskenduse objektile), „ümber suu“, „ümber näo“, „ninaotsa“ jne. Käesolevas tõlkes on lähtutud tõlkija praktilisest kesken- duse kogemusest, kus keskenduse märk (nimitta) ilmub keskenduse saavutamisel näo ette. Keskustes, kus õpetajad on tõlkinud parimukhaṁ „ninaotsaks“ ning suu- navad õpilasi keskenduma ninaotsas õhu liikumise jälgimisele, esineb sageli kaebusi silmalihaste pinge (ninaotsa keskendumisel liiguvad silmad enamasti ise- eneslikult kaasa ehk kõõrdi) ja peavalu osas. Kuna ükski varasem sutta sellist, neis keskustes küllalti sageli esinevat probleemi ei maini ega käsitle, ei saa ka täie kindlusega ka väita, et parimukha tähendaks „nina otsa“. (DVE, V osa: „Leksikon“)

2 „Sisse- ja väljahingamise teadlikkuse suttas“ kinnitab Buddha enne teadlikkuse rajamise õpetuse andmist, et hingamisteadlikkuse arendamine ja rohke harjuta- tamine (bhāvitā bahulīkatā) toob suure vilja ja suure kasu (mahapphalā hoti mahānisaṁsā). Kui arendada ja harjutada teadlikkust neljas valdkonnas – keha, tunded, teadvus ja dhammad –, siis täituvad seitse virgumisosa (satta bojjhaṅge paripūrenti). Seitsme virgumisosa arendamisel ja rohkel harjutamisel täituvad teadmised ja vabanemine (vijjā-vimuttiṁ). (Ānāpānassatisuttaṁ MN 118)

Satipaṭṭhānasuttaṁ (MN 10) loetleb keha teadlikkuse rajamise jaotuses kuus objekti: hingamine, kehaasendid, tegevused, 31 kehaosa, neli elementi ja laibad. Hiinakeelses Madhyamāgama versioonis on keha teadlikkuse jaotuses aga 11 objekti: kehaasendid, tegevused, oskuslik ja oskamatu, hambad ristis mõtete mahasurumine, hingamine, neli džhaanat, valgustaju, ilmnemise vaatus, 31 kehaosa (sh aju), kuus elementi (lisaks ruumi- ja teadvuseelement) ning laibad.

3 Buddha kirjelduse kohaselt oli tema virgumise paigaks looduslikult kaunis metsa- salu (vanasaṇḍa), kus võluvate kallaste vahel voolas kaunis jõgi ning mille vahe- tus läheduses oli sobilik küla, kus oli võimalik almussööki koguda (Pāsarāsisuttaṁ MN 26).

4 Virgumispuu, mille all Gootama Buddha saavutas virgumise, kasvatab oma juured maa pinnale, pakkudes mugavat istumiskohta. Sama on iseloomulik paljudele teistele Indias kasvavatele puuliikidele. Puu juurel džhaana harjutamine pakub (1) kindlat toetuspinda, (2) kaitset otsese tuule, päikese jt pikemaajalist keskendust segada võivate ilmastikutingimuste eest, aga ka (3) innustust Buddha enda eeskujust. (4) Samuti aitab see ennetada külmal või niiskel maapinnal istumisega seotud terviseprobleeme, nagu külmetus, lihaste ja liigeste jäikus, selja- ja liigesepõletik, põiepõletik, alajahtumine jms. Kuna Eestis kasvavate puude juured asuvad tavaliselt maa all, on soovitatav siinmail puu all kesken- dust harjutades asetada istumise alla heinakuhi. Samuti võib kasutada spetsiaalset keskendustooli ja/või -matti.

5 Keha tuleb hoida sirgelt (ujuṁ kāyaṁ), püstises asendis valu ja väsimuse enne- tamiseks ning vaba hingamise tagamiseks. Sirge rühi olulisuse mõistmiseks võib kujutada ette pendlit, mis on kinnitatud kolju siseluule ning selle otsas rippu- vat keharaskust pommi. Kui istudes on keha liiga ette- või tahapoole kaldu, ripub ka pendli raskus keha suhtes vastavalt, tõmmates džhaait ehk džhaana harjutajat keharaskusega ette- või tahapoole. Kui keha on tasakaalust väljas, võivad lihased kiiresti väsida ning võib tekkida valu ja ebamugavustunne, mis ei toeta kesken- duse arendamist. Kumerdunud, küürus selg vajutab rindkere sisse ja surub kopsud kokku. Aga keha sirgena hoidmine tagab vaba hingamise, ning aitab ennetada valu, vaevuste ja roidumuse tekkimist.

so satova6 assasati, satova passasati.

dīghaṁ vā assasanto ‘dīghaṁ assasāmī’ti pajānāti, dīghaṁ vā passasanto ‘dīghaṁ passasāmī’ti pajānāti.

‘sabbakāyapaṭisaṁvedī assasissāmī’ti sikkhati, ‘sabbakāyapaṭisaṁvedī passasissāmī’ti sikkhati.

‘passambhayaṁ kāyasaṅkhāraṁ7 assasissāmī’ti sikkhati, ‘passambhayaṁ kāyasaṅkhāraṁ passasissāmī’ti sikkhati.

seyyathāpi, bhikkhave, dakkho bhamakāro8 vā bhamakārantevāsī vā dīghaṁ vā añchanto ‘dīghaṁ añchāmī’ti9 pajānāti, rassaṁ vā añchanto ‘rassaṁ añchāmī’ti pajānāti; evameva kho, bhikkhave, bhikkhu dīghaṁ vā assasanto ‘dīghaṁ assasāmī’ti pajānāti, dīghaṁ vā passasanto ‘dīghaṁ passasāmī’ti pajānāti, rassaṁ vā assasanto ‘rassaṁ assasāmī’ti pajānāti, rassaṁ vā passasanto ‘rassaṁ passasāmī’ti pajānāti.

Väga tähelepanelikult hingab [ta] sisse, [ja] väga tähelepanelikult hingab [ta] välja.10

Pikalt sisse hingates [ta] teab: „Hingan pikalt sisse“,, [või] pikalt välja hingates [ta] teab: „Hingan pikalt välja“.11

[Ta] treenib: „Kogu keha kogedes,12 hingan sisse“,, [ja] treenib: „Kogu keha kogedes, hingan välja“.

[Ta] treenib: „Rahustades kehamoodustised, hingan sisse“,, [ja] treenib: „Rahustades kehamoodustised, hingan välja“.

Nii nagu, bhikkhud, nutikas treial või treiali õpipoiss teab pikka keeret tehes: „Ma teen pika keerme“, [või] teab lühikest keeret tehes: „Ma teen lühikese keerme“, nii ka, bhikkhud, pikalt sisse hingates teab bhikkhu: „Hingan pikalt sisse“, [või] pikalt välja hingates [ta] teab: „Hingan pikalt välja“; lühidalt sisse hingates [ta] teab: „Hingan lühidalt sisse“, lühidalt välja hingates [ta] teab: „Hingan lühidalt välja“.

SELGITUSED

6 satova [sato (teadlikkus) + eva (ainult; lihtsalt; vaikselt, ühtlaselt; ka, isegi, samuti; tõepoolest, tõesti, kindlasti, absoluutselt; niipea kui)] „ainult tähelepanelikuna“ ehk pidades lakkamatult meeles. (DVE, V osa: „Leksikon“)

7 kāyasaṅkhāra [kāya + saṅkhāra] kehamoodustised. (DVE, V osa: „Leksikon“) Suttade kohaselt on:

• kehamoodustisteks (kāya-saṅkhāra) sisse ja väljahingamine (assāsa-passāsā); • sõnamoodustisteks (vacī-saṅkhāra) mõtlemine ja läbiuurimine (vitakka-vicārā); • teadvusemoodustisteks (citta-saṅkhāra) taju ja tunded (saññā ca vedanā).

8 bhamakāra [bhama (sisse keerama; pöörama; keerlema; tiirlema) + kāra (tegu, tegevus; sepp; austusavaldus; vangla)] (m) treial; puusepp? (DVE, V osa: „Leksikon“)

9 añchanta [√añch + a + nta] „kaasa joonistama“ prp. (+acc) treimine; (treipingil) lõikamine või süvendamine. añchati [√añch + a + ti] pr. (+acc) pöörab; lõikab (treipingil). (DVE, V osa: „Leksikon“)

10 Hingamise teadlikkuse arendamise (ānāpānassati bhāvana) kohta vt ka: Mahārāhulovādasuttaṁ MN 62; Ānāpānassatisuttaṁ MN 118; Girimānandasuttaṁ AN 10.60; Ānāpānasaṁyuttaṁ SN 54.1-20.

11 Erinevatel õpetajatel on antud lõigu suhtes erinevad seisukohad. Osade arvates (Cūḷavedallasuttaṁ MN 44; Dutiyakāmabhūsuttaṁ SN 41.6) pole vaja sissehingamise pikkuse teadvustamisel seda otseselt sõnastada. Teised aga leiavad, et sõnastamine on algajatele abiks ning vastab tõlkeloogikale, kuna ti [< iti] sõna lõpus tähistab otse- kõne lõppemist ja jutumärke. Sama küsimus kerkib esile ka teiste teadvusseisundite, nagu kire, viha jt osas.

Samas ei sisalda kõik teadlikkuse arendamise etapid kogemuse sõnastamist. Näiteks, teises džhaanas lakkavad mõtlemine (vitakka) ja läbiuurimine (vicāra), mistõttu pole sellele teadvuseseisundile sõnastamine omane. Seetõttu on ka jhāna tõlkimine „mõtluseks“ või „mõtlustamiseks“ – sõnast „mõtlema“ – eksitav. Samamoodi, järjepidevalt teadlikkust harjutav džhaai ei vaja enam esineva teadvus- seisundi nimetamist, vaid teadvustab seda sõnastamata.

12 Mõned õpetajad tõlgendavad „kogu keha kogedes“ (sabba-kāya-paṭisaṁvedī) kui sisse- ja väljahingamise terviklikku („hingamise keha“) kogemist neljas etapis: sissehingamine, paus, väljahingamine ja paus (selle loogika kohaselt peaks kāyānupassanā tõlkima „hingamise vaatlemiseks“). Teised aga selgitavad seda kui teadlikkuse avardamist hingamiselt kogu kehale, nii et bhikkhu on ühtaegu teadlik kogu kehast, hingamisest, ning kõikidest hingamisega seotud kehalistest muutustest. Näiteks, sissehingamisel tungib õhk kopsudesse, roietevahelised lihased tõmbuvad kokku, roided tõusevad ettepoole ja üles, vahelihas tõmbub kokku ja liigub alla, rinnaõõne maht suureneb, õlad liiguvad üles ja kõht liigub ette. Väljahinga- misel kõik lihased lõtvuvad, vahelihas liigub üles, roided laskuvad sissepoole ja alla, rinnaõõne maht väheneb, õlad liiguvad alla ja kõht liigub sisse.

‘sabbakāyapaṭisaṁvedī assasissāmī’ti sikkhati, ‘sabbakāyapaṭisaṁvedī passasissāmī’ti sikkhati,

‘passambhayaṁ kāyasaṅkhāraṁ assasissāmī’ti sikkhati, ‘passambhayaṁ kāyasaṅkhāraṁ passasissāmī’ti sikkhati.

iti ajjhattaṁ vā kāye kāyānupassī13 viharati, bahiddhā14 vā kāye kāyānupassī viharati, ajjhattabahiddhā vā kāye kāyānupassī viharati.

samudayadhammānupassī vā kāyasmiṁ viharati, vayadhammānupassī vā kāyasmiṁ viharati, samudayavayadhammānupassī vā kāyasmiṁ viharati.

‘atthi15 kāyo’ti vā panassa sati paccupaṭṭhitā hoti yāvadeva ñāṇamattāya16

paṭissatimattāya anissito ca viharati, na ca kiñci loke upādiyati.

evampi kho, bhikkhave, bhikkhu kāye kāyānupassī viharati.17

ā n ā p ā n a p a b b a ṁ n i ṭṭh i t a ṁ.

[Ta] treenib: „Kogu keha kogedes hingan sisse“,, [ja] treenib: „Kogu keha kogedes hingan välja“.

[Ta] treenib: „Rahustades sissehingamise hingan sisse“,, [ja] treenib: „Rahustades väljahingamise hingan välja“.18

Nii viibib19 [ta] seestpoolt [enda] kehas, keha [olemuse] vaatlemises või20 viibib väljastpoolt [teise] kehas, keha [olemuse] vaatlemises või viibib [nii] seestpoolt [enda] kui väljastpoolt [teise] kehas, keha [olemuse] vaatlemises.21

[Ta] viibib kas keha tekkimise dhamma vaatlemises või viibib keha kadumise dhamma vaatlemises või viibib keha tekkimise [ja] kadumise dhamma vaatlemises.22

Ja temas hakkab kinnistuma teadlikkus: „Selline on keha“, seni kuni [tal on] piisavalt teadmisi [ja] piisavalt teadlikkust, ning [kuni ta] viibib sõltumatuna ja mitte millessegi maailmas klammerdumata.23

Sel viisil, bhikkhud, viibib bhikkhu kehas, keha [olemuse] vaatlemises.24

S i s s e - [j a ] v ä l j a h i n g a m i s e l õ i k o n l õ p p e n u d .

SELGITUSED

13 ajjhatta [adhi (kuni, suunas, poole, sisse; üle, kohal; eraldi eessõnana: sees, läbi, suhtes) + atta (mina; ise; enda) + aṁ] „endas“ ehk „enda sees“; sisemine, iseendaga seotud, mille antonüümiks on bahiddhā ehk väline, välimine ehk teis(t)ega seotud. (DVE, V osa: „Leksikon“)

„Sisemine“ viitab siinkohal inimese enda kehale või meelele ja sellega seonduvale ning „välimine“ teise inimese või olendi kehale või meelele ja sellega seonduvale. Nt, hinga- mise puhul keskendutakse (1) enda keha hingamise teadvustamisele ja jälgimisele, kuid (2) laipade vaatlemise puhul teiste kehade hingamise lakkamisele. (3) Enda keha ja meele vahetu kogemuse vaatlemisele lisanduvas teise inimese või olendi keha ja meele vaatlemises lahustub endaks ja teisteks nimetatava eristamine ning ilmneb mõistmine, et selle, „minuks“ nimetatava keha olemus on samasugune nagu „sinuks“ nimetatava keha olemus (mis ei tähenda, et me kõik oleme üks!).

14 bahiddha [√bah + i + dhā + a (<bahi)] välimine; väline; väljas. bahiddhā [√bah + i + dhā (<bahi)] 1: välimine; väline. 2: väljaspool (keha); kaugemal või eemal asuv. -ajjhatta° seespool ja väljaspool asuv. (DVE, V osa: „Leksikon“)

Abhidhammapiṭaka’s asuvas Satipaṭṭhānavibhaṅga’s toodud selgituse kohaselt tähendab bahiddhā teisi kehasid, mitte oma keha välimist poolt või väliseid osi (selline tõlge on ka grammatiliselt välistatud).

15 Ebaisikuline keelekasutus (atthi) võib siinkohal rõhutada omandi ja mina näilisust, viidates, et see, minuks nimetatav keha on (ka) selline: see keha ei allu minu kontrollile ja see keha pole minu ega mina; mina ei hinga, keha hingab ise.

16 ñāṇamattā [ñāṇa + mattā] fem. teadmiste mõõt või hulk või kogus; teadmus. (DVE, V osa: „Leksikon“)

„Rõõmuvärsid (paali)“ (Paṭhamanānātitthiyasuttaṁ Ud 6.4) toob ära loo sellest, kuidas kuningas käskis pimedana sündinuile tutvustada elevanti ja seejärel looma kirjeldada. Pead katsunud pime kirjeldas elevanti kui potti, kõrva katsunud aga kui tuulikut jne. Buddha õpetas, et samamoodi on erinevaid dharmasid järgivate inimestega: neil pole silma, nad on pimedad (andhā acakkhukā) ega saa seetõttu omada õiget, dhamma- kohast teadmust. Pimedad polnud võimelised elevanti nägema, mistõttu lõid nad loomast piiratud mõistmise ja sellekohase ettekujutuse. Kuigi pimedate kirjeldus vastas sellele, mida nad käe all tundsid, polnud kogetu õigeks mõistmiseks piisav. Samamoodi on nähtusega. Kui inimene mõistab asjade ja nähtuste tekkimist, esinemist ja lakkamist, siis pole see tõelisusele vastava taipamuse esilekerkimiseks piisav. Vastava teadlikkuse kinnistamiseks tuleb viibida järjepidevalt dhammade mööduvuse vaatle- mises viisil, mis jõustab nii teadmisi kui teadlikkust. Samas ei peaks keskendusega kaasnevatesse kogemustesse klammerduma ega võtma neid kui lõplikke ja ainuõigeid. Džhaanades saavutatud kogemused ja taipamused on muutuvad, mistõttu on neisse klammerdumine ja/või ainuõigeks pidamine vaimse arengu teel takistuseks.

17 evampi kho → evampi (sya, km, pts 1. ed). kho [indikatiivne] tõepoolest, tõesti; kindlasti; muidugi. (DVE, V osa: „Leksikon“)

18 Hingamise teadvustamine peatab kurjad ja oskamatud dhammad. „Hingamise rühma“ (Ānāpāna Saṁyutta) kuuluva „Vesālī sutta“ (Vesālīsuttaṁ SN 54.9) kohaselt

saavutab bhikkhu hingamise teadlikkuse harjutamise teel häirimatu rahu ja kirkuse ning kauni ja õnneliku seisundi, mille mõjul esilekerkinud kurjad ning mitteoskuslikud dhammad vaibuvad.

19 Ka sõrmenipsu pikkune hetk, mil viibime teadlikkuse harjutamises, viib meid teadvus- tamata olemasolust õige teadlikkuse suunas (Acharāsaṅghātavagga AN 1.424–430).

Oluline on siinkohal hoiduda enda karistamisest hetkede pärast, mil teadlikkus sisemise või välimise põhjuse ajel nõrgeneb või kaob. Arvamus, mille kohaselt peab teadlikkuse hoidmine olema katkematu, peegeldab ekslikku usku totaalse kontrolli võimalikkusest. Karistamine ja pahandamine ei õpeta õiget teadlikkust, vaid seda, kuidas karistada ja pahandada. Keskendust pole võimalik arendada karistades ja pahandades, vaid ainult oskusliku keskenduse rajamise ja treenimise teel.

Tähelepanu hajumise märkamisele võib reageerida sõbraliku naeratusega. Tead- likkusest võib mõelda kui heast sõbrast, kes ootab alati kannatlikult ja lahkelt meiega uuesti kohtumist, et siis taas meeldiva rahu avaruses rüpes koos viibida.

20 Paalikeelne partikkel vā [„või” ja „kas“, mõnes kohas tõlgitud ka „ja“] seob sisu poolest vastanduvaid või teisi võimalusi väljendavaid sõnu ja lauseosi. Seega on siinkohal tegemist kolme erineva harjutusega või ühe harjutuse kolme erineva, progresseeruva etapiga.

21 St loob teiste olendite kehade vaatlemise kaudu keha tõelise olemuse vahetu mõist- mise: keha on püsitu, lõplikku rahulolu mittesisaldav ja minata (anicca, dukkha, anattā). Näiteks ilutuse arendamisel (asubhabhāvanā) vaatleb bhikkhu surnud keha erinevaid lagunemisastmeid (= viibib väljastpoolt kehas, keha [olemuse] vaatlemises) ja tõdeb, et ka sellel, minaks nimetataval kehal on samasugune olemus, samasugune saatus ja samasugune paratamatus (= viibib seestpoolt kui väljastpoolt kehas, keha [olemuse] vaatlemises).

22 „Sisse- ja väljahingamise teadlikkuse sutta“ (Ānāpānassatisuttaṁ MN 118) kohaselt treenib (sikkhati) bhikkhu siinkohal sisse- ja väljahingamise püsituse vaatlemist (aniccānupassī), kiretuse vaatlemist (virāgānupassī), lakkamise vaatlemist (nirodhānupassī) ja lahtilaskmise vaatlemist (paṭinissaggānupassī). Tekkimise ja lakkamise olemuse vaatlemise puhul on sisuliselt tegemist vipassanā ehk läbivaatamise ehk läbinägemise arendamisega.

Keha tekkimise [ja] kadumise dhamma ehk püsitu (anicca) olemuse vaatlemine tähendab keha kui mööduva nähtuse vaatlemist ja sellises vaatlemises pidevat viibimist. Buddha õpetas:

„Vorm, bhikkhud, on püsitu. Mis on püsitu, on dukkha; mis on dukkha, on minatu; mis on minatu, on sestap „see ei ole minu“, „see ei ole mina“, „see ei ole mina ise“ – nii nagu see tõeliselt on, õige tarkusega, tuleb [vormi] mõista.“ (Aniccasuttaṁ SN 22.45, Yadaniccasuttaṁ SN 22.15, Channasuttaṁ SN 22.90 jt)

Kuna Buddha on õpetanud, et neli teadlikkuse rajamist on mittemoodustunusse viiv tee (asaṅkhatagāmimaggo), on osade õpetajate arvates teadlikkuse rajamise puhul tegemist ainult läbinägemise arendamisega (vipassanā bhāvanā). Samas teadlikkuse rajamist ja arendamist kirjeldav „Suur teadlikkuse rajamise sutta“ ei sisalda sõna vipassanā. Kuna õige teadlikkus on õige keskenduse eeldus – keskendus sisaldab teadlikkust (sati), kuid teadlikkus üksi ei ole keskendus (samādhi) –, siis teised õpetajad seda seisukohta ei jaga.

Selline teadlikkus rajaneb ilmnemise ja lakkamise vaatlemisel kujunenud sõltuvusliku tekkimise mõistmisel, mis ütleb, et:

„Kui on see, on too; kui see tekib, too tekib. Kui pole seda, pole toda; kui see lakkab, too lakkab.“ (Paṭiccasamuppādasuttaṁ SN 12.1-2, Bahudhātukasuttaṁ MN 115)

Taolist saavutust nimetas Buddha vahetuks dhamma nägemiseks:

„Kes näeb sõltuvuslikku tekkimist, see näeb dhammat; kes näeb dhammat, see näeb sõltuvuslikku tekkimist.“ (Mahāhatthipadopamasuttaṁ MN 28 jt)

Tavaliselt märkab arendamata meel pigem uue tekkimist kui vana lakkamist. Tähelepanu nihutamine tekkimiselt lakkamisele aitab näha võrdselt mõlemat muu- tumise külge ja tasakaalustada kaduvuse mõistmist. Jõudes vaatlemise teel vahetu taipamuseni, et kõik ilmnev on vaid pidevalt tekkivate ja lakkavate nähtuste jada, muutub iha neid protsesse omada või neisse klammerduda mõttetuks, ning lakkab. Nii juhib püsitu olemuse kaudu nelja teadlikkuse rajamine ja arendamine keha, tunnete, teadvuse ja dhammade tõelise olemuse (yathā-bhūta) mõistmisele, mille loomulikuks tagajärjeks on iha ja klammerdumise jäägitu lakkamine nende suhtes.

23 Teadlikkus keha tõelisest olemusest saab areneda ja kinnistuda juhul, kui bhikkhul on piisavad teadmised keha teadlikkuse arendamise dhammadest ehk asjakohastest objektidest ja meetoditest.

24 Teadlikkus tekib ja kinnistub vaid siis, kui see on loodud õigete teadmiste ja dhammakohase, klammerdumisest vaba, järjepideva harjutamise tulemusel. (Pariññātasuttaṁ SN 47.38)

Viibides hoolikalt, innukalt ja otsustavalt keha teadlikkuse arendamises (kāyagatāsatiṁ bhāveti), loobutakse majaperemehe eluga seotud mälestustest ja mõtetest (gehasitā sarasaṅkappā), teadvus hülgab sisemiselt ilmaliku, rahuneb maha, muutub ühtseks ja keskendunuks. (Kāyagatāsatisuttaṁ MN 119)

Keha teadlikkuse arendamise ja ilmaliku elu hülgamise vahelise seose kohta vt ka Dantabhūmisuttaṁ MN 125 ja Padīpopamasuttaṁ SN 54.8.

1.2 Kāyānupassanāiriyāpathapabba

puna caparaṁ, bhikkhave, bhikkhu gacchanto vā ‘gacchāmī’ti pajānāti, ṭhito vā ‘ṭhitomhī’ti pajānāti, nisinno vā ‘nisinnomhī’ti pajānāti, sayāno vā ‘sayānomhī’ti pajānāti, yathā yathā vā panassa kāyo paṇihito hoti tathā tathā naṁ pajānāti.

iti ajjhattaṁ vā kāye kāyānupassī viharati, bahiddhā vā kāye kāyānupassī viharati, ajjhattabahiddhā vā kāye kāyānupassī viharati.

samudayadhammānupassī vā kāyasmiṁ viharati, vayadhammānupassī vā kāyasmiṁ viharati, samudayavayadhammānupassī vā kāyasmiṁ viharati.

‘atthi kāyo’ti vā panassa sati paccupaṭṭhitā hoti yāvadeva ñāṇamattāya paṭissatimattāya anissito ca viharati, na ca kiñci loke upādiyati.

evampi kho, bhikkhave, bhikkhu kāye kāyānupassī viharati.

i r i y ā p a t h a b b a ṁ n i ṭṭh i t a ṁ.

1.2 Keha vaatlemine: asendite jaotus

Peale selle, bhikkhud, kõndides teab bhikkhu: „Ma kõnnin“,26 või seistes teab: „Ma seisan“, või istudes teab: „Ma istun“, või lamades teab: „Ma laman“ – mis iganes asendis tema keha on, ta teab seda.27

Nii viibib [ta] seestpoolt [enda] kehas, keha [olemuse] vaatlemises, või viibib väljastpoolt [teise] kehas, keha [olemuse] vaatlemises, või viibib [nii] seestpoolt [enda] kui väljastpoolt [teise] kehas, keha [olemuse] vaatlemises.

[Ta] viibib kas keha tekkimise dhamma vaatlemises või viibib keha kadumise dhamma vaatlemises või viibib keha tekkimise [ja] kadumise dhamma vaatlemises.

Ja temas hakkab kinnistuma teadlikkus: „Selline on keha“, seni kuni [tal on] piisavalt teadmisi [ja] piisavalt teadlikkust, ning [kuni ta] viibib sõltumatuna ja mitte millessegi maailmas klammerdumata.

Sel viisil, bhikkhud, viibib bhikkhu kehas, keha [olemuse] vaatlemises.

A s e n d i t e l õ i k o n l õ p p e n u d .

SELGITUSED

25 „Suures tühjuse suttas“ (Mahāsuññatasuttaṁ MN 122) õpetab Buddha nelja asendi teadvustamisel meeles pidama, et tegevusele keskendudes ei saa ilmneda kurjad ja oskamatud dhammad (pāpakā akusalā dhammā) ehk mõtted jt meelega seotud nähtused.

Keha teadlikkuse arendamine juhib kindlalt surmatusse ehk nibbaanasse. (Amatavagga AN 1.616–627)

26 See lõik ei käsitle nn „aegluubis“ kõndimise teel teadlikkuse arendamist. Erinevates meditatsiooni keskustes harjutatakse erinevaid keskendunud kõndimise (caṅkama samādhi) tehnikaid. Näiteks, Birmas väljatöötatud tehnika kohaselt (mis ei pärine Buddha õpetusest) praktiseeritakse ebatavaliselt aeglast kõndimist, teadvusta- des jala liikumist kuues etapis, milleks on: jala (1) kerkimine, (2) tõstmine, (3) siru- tamine, (4) langetamine, (5) maa puudutamine ja (6) jalale astumine. Selline meetod eeldab aga mõtlemist ning võib kiiresti muutuda automaatseks, mistõttu ei peeta seda osade õpetajate arvates kuigi tõhusaks keskenduse arendamise meetodiks. Küll võib aegluubis kõndimise harjutamine tulla kasuks harjutamisega alustamisel. Buddha Gootama algõpetustes sellist väga aeglast kõndimise tehnikat ei kirjeldata. Selle asemel juhendatakse arendama ja säilitama teadlikkust loomuliku ja rahuliku kõndimise ajal, keskendudes vahetule kõndimisega seotud kehalisele kogemusele. (Pacalāyanasuttaṁ [Pacalāyamānasuttaṁ] AN 7.61; Caṅkamasuttaṁ AN 5.29)

27 Nelja keha asendi teadlikkust saab arendada kogu päeva vältel. Ärgates võib teadvustada asemel (1) lamavat keha. Seejärel saab liikuda teadlikult lamami- sest (2) istumisse, istumisest (3) seismisesse ja seismisest (4) kõndimisse. Teadvustades kogu päeva jooksul erinevaid kehaasendeid, saab õhtul minna taas teadlikult nelja asendi kaudu puhkama: kõndida asemeni, seista aseme kõrvale, istuda sellele ja heita lõvi asendis pikali – paremale küljele, asetades ühe jala teise peale –, püsides kirkas teadlikkus arusaamises (sati-sampajañña) ning keskendudes ülestõusmisele. (Gaṇakamoggallānasuttaṁ MN 107)

Nelja asendi teadvustamist õpetab Buddha ka virgumise teed samm-sammult käsitlevas „Loobunu elu viljade sutta“ (Sāmaññaphalasuttaṁ DN 2) teadliku tähele- panu (sati sampajañña) osas.

1.3 Kāyānupassanāsampajānapabba

puna caparaṁ, bhikkhave, bhikkhu abhikkante paṭikkante sampajānakārī hoti, ālokite vilokite sampajānakārī hoti, samiñjite pasārite sampajānakārī hoti, saṅghāṭipattacīvaradhāraṇe28 sampajānakārī hoti, asite pīte khāyite sāyite sampajānakārī hoti, uccārapassāvakamme sampajānakārī hoti, gate ṭhite nisinne sutte jāgarite bhāsite tuṇhībhāve sampajānakārī hoti.

iti ajjhattaṁ vā kāye kāyānupassī viharati, bahiddhā vā kāye kāyānupassī viharati, ajjhattabahiddhā vā kāye kāyānupassī viharati.

samudayadhammānupassī vā kāyasmiṁ viharati, vayadhammānupassī vā kāyasmiṁ viharati, samudayavayadhammānupassī vā kāyasmiṁ viharati.

‘atthi kāyo’ti vā panassa sati paccupaṭṭhitā hoti yāvadeva ñāṇamattāya paṭissatimattāya anissito ca viharati, na ca kiñci loke upādiyati.

evampi kho, bhikkhave, bhikkhu kāye kāyānupassī viharati.

s a m p a j ā n a p a b b a ṁ n i ṭṭh i t a ṁ.

1.3 Keha vaatlemine: tähelepanelikkuse jaotus

Peale selle, bhikkhud, liikudes edasi [või] liikudes tagasi on bhikkhu tähelepanu hoidev, vaadates siia [või] vaadates eemale on [ta] tähelepanu hoidev, painutades [või] venitades on [ta] tähelepanu hoidev, pealmist rüüd, (kerja)kaussi [ja] ülemist rüüd29 kandes on [ta] tähelepanu hoidev, süües, juues, mäludes [ja] maitstes on [ta] tähelepanu hoidev, roojates [ja] urineerides on [ta] tähelepanu hoidev, kõndides, seistes, istudes, uinudes, ärkvel olles, rääkides [ja] vaikides – [kogu aeg] on [ta] tähelepanu hoidev.30

Nii viibib [ta] seestpoolt [enda] kehas, keha [olemuse] vaatlemises, või viibib väljastpoolt [teise] kehas, keha [olemuse] vaatlemises või viibib [nii] seestpoolt [enda] kui väljastpoolt [teise] kehas, keha [olemuse] vaatlemises.

[Ta] viibib kas keha tekkimise dhamma vaatlemises või viibib keha kadumise dhamma vaatlemises või viibib keha tekkimise [ja] kadumise dhamma vaatlemises.

Ja temas hakkab kinnistuma teadlikkus: „Selline on keha“, seni kuni [tal on] piisavalt teadmisi [ja] piisavalt teadlikkust, ning [kuni ta] viibib sõltumatuna ja mitte millessegi maailmas klammerdumata.

Sel viisil, bhikkhud, viibib bhikkhu kehas, keha [olemuse] vaatlemises.

Tä h e l e p a n e l i k k u s e l õ i k o n l õ p p e n u d .

SELGITUSED

28 cīvara [ci (cīra?) + īvara] on bhikkhu rüüd ja riiet tähistav üldmõiste ja võib tähendada kolmest rüüd ükskõik millist. (DVE, V osa: „Leksikon“) Konteksti kohaselt on siinkohal ilmselt tegemist ülemise rüüga ehk uttarāsaṅga’ga.

29 Vinayapiṭaka loetleb 13 „maharaputamise osa“ (dhutaṁga) ehk praktikat, millest üks on tecīvarika „kolme rüü“ kasutamise praktika. Seda teostav bhikkhu kannab vaid kolme rüüd (ti-cīvara), milleks on (1) alumine rüü (antaravāsaka), (2) ülemine rüü (uttarāsaṁga) ja (3) pealmine rüü (sanghāṭī) ning loobub kõikidest teistest rüüdest ja uute rüüde vastuvõtmisest. (Vinayapiṭaka, Parivārapāḷi, Upālipañcaka Pvr 17; Dhutaṁgavagga)

30 Sama põhimõtte toovad ära Sāmaññaphalasuttaṁ DN 2; Subhasuttaṁ DN 10; Kāyagatāsatisuttaṁ MN 119; Satisuttaṁ SN 47 jpt suttad. Kuigi antud lõik puudutab bhikkhude eluviisi, on see kohaldatav ka ilmaliku praktikaga.

Taoline teadlikkuse arendamine hõlmab sisuliselt kõiki tegevusi. Õige sati arendamine ei seisne üksnes ammutoimunu meelespidamises või meenutamises, vaid eelkõige selges ja vahetus teadlikkuses siin ja praegu toimuvast.

1.4 Kāyānupassanāpatikūlamanasikārapabba

puna caparaṁ, bhikkhave, bhikkhu imameva kāyaṁ uddhaṁ pādatalā adho kesamatthakā tacapariyantaṁ pūraṁ nānappakārassa asucino paccavekkhati32:

‘atthi imasmiṁ kāye kesā lomā nakhā dantā taco,33

maṁsaṁ nhāru aṭṭhi aṭṭhimiñjaṁ vakkaṁ, hadayaṁ yakanaṁ kilomakaṁ pihakaṁ papphāsaṁ, antaṁ antaguṇaṁ udariyaṁ karīsaṁ,34

pittaṁ semhaṁ pubbo lohitaṁ sedo medo, assu vasā kheḷo siṅghāṇikā lasikā muttan’ti.35

seyyathāpi, bhikkhave, ubhatomukhā36 putoḷi pūrā nānāvihitassa dhaññassa, seyyathidaṁ — sālīnaṁ vīhīnaṁ muggānaṁ māsānaṁ tilānaṁ taṇḍulānaṁ. tamenaṁ cakkhumā puriso muñcitvā paccavekkheyya: ‘ime sālī, ime vīhī ime muggā ime māsā ime tilā ime taṇḍulā’ti.37

evameva kho, bhikkhave, bhikkhu imameva kāyaṁ uddhaṁ pādatalā adho kesamatthakā tacapariyantaṁ pūraṁ nānappakārassa asucino paccavekkhati:

s a m p a j ā n a p a b b a ṁ n i ṭṭh i t a ṁ.

1.4 Keha vaatlemine:
vastaspoolele tähelepanu pööramise jaotus

Peale selle, bhikkhud, täheldab bhikkhu jalataldadest ülespoole [ja] peakarvadest alla- poole selle sama keha suhtes, [mis on] nahaga piiratud [ja] täis mitmesuguseid ebapuhtusi:

„Selles kehas on: juuksed, karvad, küüned, hambad, nahk, liha, kõõlused, luud, üdi, neerud, süda, maks, vahelihas, põrn, kopsud, sooled, sisikond, magu, roe, sapp, röga, mäda, veri, higi, rasv, pisarad, naharasu, sülg, tatt, liigeste vedelik [ja] kusi.“

Nii nagu, bhikkhud, kui kahe suuga külvikott on rikkalikult täis erinevaid sorte seda ja toda – mägiriisi, koorimata riisi, munkube, herneid, seesamiseemneid [ja] kooritud riisi – täheldab hea nägemisega mees [kohe külvikotti] avades: „See on mägiriis, see on koorimata riis, need on munkoad, need on herned, need on seesamiseemned [ja] see on kooritud riis“.

Nii ka, bhikkhud, täheldab bhikkhu jalataldadest ülespoole [ja] peakarvadest allapoole selle sama keha suhtes, [mis on] nahaga piiratud [ja] täis mitmesuguseid ebapuhtusi:38

Va s t a s p o o l e l e t ä h e l e p a n u p ö ö r a m i s e l õ i k o n l õ p p e n u d .

SELGITUSED

31 paṭikūla [pati + √kūl + a] „vastaskallas ehk -külg“ ehk vastaspool, st keha nägemine teistsugusest vaatenurgast, mille tavapäraseks tõlkeks on „eemaletõukav“ või „vastumeelne“ + manasikāra [manasi + kāra] „meeles tegema“ ehk meelde tooma, tähelepanu pöörama, märkama = vastaspoolest ehk teisest vaatenurgast kehale tähelepanu pööramine. (DVE, V osa: „Leksikon“)

Tähelepanu tekib dhammade ehk nähtuste tekkimisel (manasikārasamudayā dhammānaṁ samudayo) ja lakkab dhammade lakkamisel (manasikāranirodhā dhammānaṁ atthaṅgamo) (Samudayasuttaṁ SN 47.42).

Järgnevad kolm keha vaatlemise jaotust on järk-järgult keha olemuse mõistmist süvendava olemusega.

1. Kehaosade vaatlus aitab mõista keha omaolemuse puudumist ja ilutust. Selle praktika kaudu mõistetakse, et keha ei ole püsiv ega kaunis tervik, vaid koosneb erinevatest tingitud olemusega osadest, millel puudub omaolemus. 2. Elementide vaatlus on abiks keha ainelise olemuse läbinägemisel, paljastades ainelise olemasolu minatu ehk tühja olemuse. 3. Surnukehade vaatlus avab keha kaduva ja laguneva olemuse. Järk-järgult sügavamaks muutuv keha olemuse vaatlemine viib esmalt kõikide kehaga seotud klammerdumiste ja ihade järk-järgulise nõrgenemiseni, kuni seejärel lõpliku ja täieliku lakkamiseni.

32 paccavekkhati [pati + ava + √ikkh + a + ti (<avekkhati)] „vaatab alla-tagasi“ ehk teeb ülevaate, vaatab üle; vaatleb; tunnistab; pöörab tähelepanu; täheldab; kaalutleb; uurib. (DVE, V osa: „Leksikon“)

Kui hingamisteadlikkuse puhul oli tegemist teadmisega (pajānāti) („... hingates [ta] teab …“), siis kehaosade puhul toimub täheldamine (paccavekkhati) ehk märkamine, ja hiljem laibavälja puhul surnukehade enda kehaga võrdlemine (upasaṁharati). Kuna antud teadlikkuse arendamise sisuks on hinnanguvaba vaatlemine („... Nii viibib [ta] seest- poolt [enda] kehas, keha [olemuse] vaatlemises …“), on siinkohal paccavekkhati tõlgitud täheldamiseks, aga mitte uurimiseks, kuna uurimine kätkeb hindamist, hinnanguid jms.

„Suur Rāhulale antud nõuande sutta“ (Mahārāhulovādasuttaṁ MN 62) õpetab, et teadvuses meelepärase ja mittemeelepärase kontakti (manāpāmanāpā phassā cittaṁ) ilmnemise ärahoidmiseks tuleb arendada keskendust nagu maa, vesi, tuli ja tuul. Kui maale, vette, tulle või tuulde langevad puhtad (sucimpi) asjad või ka ebapuhtad (asucimpi) asjad, nagu väljaheited, uriin, röga, mäda, veri jms, siis

pole maa, vesi, tuli ega tuul selle pärast kohkunud, tõrjuv ega tunne vastikust. Sellisel juhul on tegemist hinnanguvaba vaatlemisega, mis ei loo vastanduvat suhtumist. Vaid selline vaatlus võimaldab mõista asju ja nähtuseid nii, nagu need tõeliselt on.

Kõik need tegevused – teadmine, täheldamine ja võrdlemine – on erinevad teadlikkuse rajamise ja arendamise viisid, kuid teadlikkus ise pole tegevus, vaid selle tegevuse omadus.

33 Keskendumine esimesele viiele kehaosale (juuksed, karvad, küüned, hambad, nahk) antakse saamaneerale ehk noorbhikkhule teadlikkuse arendamise ülesandeks juba tema pühitsemise päeval. Kehaosade teadlikkus toetab kogu keha teadvustamist ja kogu keha teadvustamine aitab omakorda sujuvalt üle minna kehaosade tead- vustamisele (Mahātaṇhāsaṅkhayasuttaṁ MN 38).

34 Hilisemates tekstides järgneb siinkohal matthaluṅgaṁ ehk „peaaju“ (Dvattiṁsākāra Kp 3 jt). Kuni roojani loetelu esindab kehaosi, kus on ülekaalus maaelement ning sel- lele järgnevad kehaosad, kus on ülekaalus vee-element (Dhātuvibhaṅgasuttaṁ MN 140; Mahāhatthipadopamasuttaṁ MN 28; Mahārāhulovādasuttaṁ MN 62 jt).

35 udariyaṁ karīsaṁ → karīsaṁ matthaluṅgaṁ (mr).

36 ubhatomukha [ubhato + mukha] „mõlema suuga“ või „kahe suuga“, mõlemast otsast avatud. (DVE, V osa: „Leksikon“)

37 putoḷi → mūtoḷī (sya-all, km); mutoli (PTS 1. ed).

38 Enne vaatlemise alustamist võib luua kehaosadest vahetu kogemuse ühte või teist kehaosa puudutades või liigutades. Näiteks: naha tajumiseks võib käega nahka puudutada, keelega igemeid puudutades on võimalik tunda liha, alalõuga liigutades võib kogeda luude liikumist jne.

Samuti võib võtta ühe keskendusobjekti, nt naha, ja teadvustada seda, liikudes pealaest kuni varbaotsteni (ja tagasi): pead katab nahk, nägu katab nahk, kaela katab nahk jne. Jõudes nahas asuvate aukudeni on võimalik teadvustada nii auku, kui sellest väljuvat ebapuhast vedelikku, nt:

• silmad, millest väljuvad pisarad ning haiguse korral ka mäda ja veri; • kõrvad, millest väljub rasv (kõrvavaik sisaldab peamiselt rasunäärmete toodetud rasuaineid, mis annavad sellele vahataolise tekstuuri) ning haiguse korral ka mäda ja veri; • ninasõõrmed, millest väljub tatt ning haiguse korral ka mäda ja veri; • suu, millest väljuvad sülg (ka suhu valgunud tatt) ja röga (kopsudes ja bronhides toodetud lima) ning haiguse korral ka mäda ja veri; • kusiti, millest väljub uriin, haiguse korral ka mäda ja veri; • pärak, millest väljub roe, haiguse korral ka mäda ja veri.

1.5 Kāyānupassanādhātumanasikārapabba

puna caparaṁ, bhikkhave, bhikkhu imameva kāyaṁ yathāṭhitaṁ yathāpaṇihitaṁ dhātuso39 paccavekkhati:

‘atthi imasmiṁ kāye pathavīdhātu āpodhātu tejodhātu vāyodhātū’ti.

1.5 Keha vaatlemine:
elementidele tähelepanu pööramise jaotus

Peale selle, bhikkhud, olenemata [keha] asendist [ja] asukohast, täheldab bhikkhu selle sama keha elemente:

„Selles kehas on: maaelement, vee-element, tuleelement [ja] tuuleelement.“40

SELGITUSED

39 Üksikasjalikud juhised nelja elemendi analüüsi kohta toovad ära Dhātuvibhaṅga- suttaṁ MN 140 ja Mahāhatthipadopamasuttaṁ MN 28.

40 Osad paali suttad (nt Dhātusuttaṁ SN 18.9; Saṅgītisuttaṁ DN 33; Mahāpuṇṇama- suttaṁ MN 109 jt) sisaldavad neljale elemendile lisaks veel (5) ruumi- ja (6) teadvuse- elementi. Need kaks elementi on lisatud ka hilisemasse hiinakeelsesse tõlkesse (念身, Madhyamāgama 81).

Vana-India õpetustes esindavad elemendid aine omadusi. Maaelementi iseloo- mustavad tahkus, kõvadus ja pehmus, karedus ja siledus ning raskus ja kergus. Vee-elemendi omadusteks on voolavus ja siduvus. Tuleelementi iseloomustavad kuumus ja jahedus. Tuuleelemendi omadusteks on liikuvus, toetavus ja tõuka- vus. (Dhammasaṅgaṇī, Pañcavidhena-rūpasaṅgaho, lk 222-223; Mahāpuṇṇamasuttaṁ MN 109; Mahārāhulovādasuttaṁ MN 62)

Elemendid saavad esineda vaid koos ja on vastastikku seotud, mida võib täheldada ka igapäevaelus. Näiteks, maaelement on jõgedele, järvedele ja ookeanidele sängiks, samas imab ja säilitab maa taimede kasvuks vajalikku vee-elementi. Maa sisemusest tõuseb pinnale tulikuum laava, mis esindab tuleelementi. Tuuleelement aga jahutab maapinnale kerkinud laava, põhjustab erosiooni ja kulutab kivimeid, tekitab liiva- luiteid ja puhub laiali seemneid. Vee-element kujundab maaelemendis jõesängid ning kannab taimedes ja elusolendite kehades laiali hapniku ja toitained.

seyyathāpi, bhikkhave, dakkho goghātako41 vā goghātakantevāsī vā gāviṁ vadhitvā catumahāpathe bilaso vibhajitvā nisinno assa; evameva kho, bhikkhave, bhikkhu imameva kāyaṁ yathāṭhitaṁ yathāpaṇihitaṁ dhātuso paccavekkhati: ‘atthi imasmiṁ kāye pathavīdhātu āpodhātu tejodhātu vāyodhātū’ti.

iti ajjhattaṁ vā kāye kāyānupassī viharati, bahiddhā vā kāye kāyānupassī viharati, ajjhattabahiddhā vā kāye kāyānupassī viharati.

Nagu siis, bhikkhud, [kui] osav lihunik või lihuniku õpipoiss, olles tapnud lehma, istub nelja suure tee ristmikule [ja] lõikab selle tükkideks, nii ka, bhikkhud, olenemata [keha] asendist [ja] asukohast, täheldab bhikkhu selle sama keha elemente:

„Selles kehas on: maaelement, vee-element, tuleelement [ja] tuuleelement.“42

Nii viibib [ta] seestpoolt [enda] kehas, keha [olemuse] vaatlemises, või viibib väljastpoolt [teise] kehas, keha [olemuse] vaatlemises, või viibib [nii] seestpoolt [enda] kui väljast- poolt [teise] kehas, keha [olemuse] vaatlemises.43

SELGITUSED

40 Vee-element kustutab tuleelemendi ja tuleelement muudab vee-elemendi olekut: vesi muutub auruks. Tuuleelement tekitab vees laineid, torme ja orkaane. Tuuleele- ment võib tuleelementi suurendada või vähendada, nt puhuda lõkketule suureks, kanda sädemeid laiali ja põhjustada suure metsatulekahju või hoopis kustutada leegi. Nii esinevad kõik elemendid samaaegselt koos ning mõjutavad vastastikku teineteist. Hilisemad tekstid sisaldavad veel nelja suure elemendi tuletisi (upādā), mis hõlmavad viit tajuorganit, mille abil on võimalik tajuda ja mõtestada välismaa- ilma, misläbi hõlmab vorm kogu mateeriat – nii sisemist kui välimist. Vt täpsemalt: Ṭhitañāṇa bhikkhu (Dr. Kahn, Andrus). 2022. Virgumise tee – nii nagu õpetas Buddha. Tallinn: ETS, lk 92.

41 goghātako [go + ghātaka] „lehma tapja“. (DVE, V osa: „Leksikon“)

42 Vee-elementi saab vahetult kogeda nähtavate ja puudutavate kehavedelike kaudu, milleks on: röga, mäda, veri, higi, kõrvavaik (rasv), pisarad, naharasu, sülg, tatt ja kusi. Tuuleelementi saab vaadelda sisse ja välja hingatava õhu liikumist tajudes või kehas kogunenud gaaside liikumist kogedes. Tuleelemendi tunne- tamiseks võib keskenduda ninasõõrmetes liikuva õhu tajumisele ja selle tempe- ratuuri muutumise tajumisele: sissehingatav õhk on jahedam ja väljahinga- tav õhk soojem. Maaelementi saab vahetult kogeda juukseid, karvu, küüsi, hambaid jt maaelemente esindavaid kehaosasid puudutades.

Teadvuse valitsemises meisterlikkuse (cetovasippatto) saavutanud bhikkhu on võimeline nägema füüsilises objektis, nt puupakus või -tüves (dārukkhandha) kõiki nelja elementi nii koos kui eraldi. Ta võib vaadelda puupakku ka ainult kui maa- elementi, vee-elementi, tuleelementi või tuuleelementi, kuna on saavutanud elemen- tide eraldi vaatlemise võime, ning kõik need elemendid on puutüves tõepoolest ka olemas. (Dārukkhandhasuttaṁ AN 6.41)

43 Väliseks (bāhirā) maaelemendiks on igasugune kehast väljaspool asuv maaelement (bāhirā pathavīdhātu, pathavīdhāturevesā). Sama põhimõte kehtib ka ülejäänud kolme elemendi kohta. Sisemiste ja välimiste elementide täpsustatud loetelud on leitavad peamiselt hilisematest kommentaariumitest (Nett 74; VibA 5).

• Sisemist maaelementi esindavad 20 kehaosa: juuksed, karvad, küüned, hambad, nahk, liha, kõõlused, luud, luuüdi, neerud, süda, maks, vahelihas, põrn, kopsud, soolestik, sisikond, magu, roe ja aju. Välimist maaelementi esindavad: kivid, teed, puud jms. • Sisemist vee-elementi esindavad kehas 12 osa: sapp, röga, mäda, veri, higi, rasv, pisarad, naharasu, sülg, tatt, liigeste vedelik, kusi. Välimiseks vee-elemendiks on: ookeanid, jõed, järved, vihmapiisad, pilved jms. • Sisemist tuleelementi esindavad kehas: palavik, normaalne temperatuur ja külmavärinad; söögi ja joogi lagunemisel tekkiv kuumus; ning seotus välistemperatuuriga. Välimiseks tuleelemendiks on: päike, laava, tuli jms. • Sisemise tuuleelemendi üle saab vaadelda 6 moel: tuule/õhu liikumine kehas ülespoole (väljahingamine); ja allapoole (sissehingamine); tuul/õhk mis on tingitud alakehast ehk kõhust; tagakehast; ning sissehingamisest ja väljahingamisest. Välimiseks tuuleelemendiks on: lakkamatult vahelduva kiirusega esinev õhu liikumine, tuuleiilid, taifuunid jms.

Keha eluspüsimine sõltub elementidest. Ilma maaelemendi ehk tahke toiduta võib keha olla elus 1-2 kuud, olenevalt üldisest tervislikust seisundist ja rasva- varudest. Vee-elemendita suudab inimene elada umbes 3-7 päeva, sõltuvalt väliskeskkonna temperatuurist, niiskusest ja kehalisest aktiivsusest. Hapnikuta suudab keha vastu pidada keskmiselt 1-3 minutit, millele järgneb teadvuse- kaotus ja surm. Külmades tingimustes suudab inimkeha ellu jääda vaid piiratud aja jooksul. Kui tuleelement väheneb ja kehatemperatuur langeb alla 28-30 °C, muutub see kiiresti eluohtlikuks ja inimene külmub surnuks.

Buddha õpetas, et keha tekib toidust (āhārasamudayā kāyassa) ja lõpeb toidu lakkamisel (āhāranirodhā). (Samudayasuttaṁ SN 47.42)

samudayadhammānupassī vā kāyasmiṁ viharati, vayadhammānupassī vā kāyasmiṁ viharati, samudayavayadhammānupassī vā kāyasmiṁ viharati.

‘atthi kāyo’ti vā panassa sati paccupaṭṭhitā hoti yāvadeva ñāṇamattāya paṭissatimattāya anissito ca viharati, na ca kiñci loke upādiyati.

evampi kho, bhikkhave, bhikkhu kāye kāyānupassī viharati.

d h ā t u m a n a s i k ā r a p a b b a ṁ n i ṭṭh i t a ṁ.

[Ta] viibib kas keha tekkimise dhamma vaatlemises või viibib keha kadumise dhamma vaatlemises või viibib keha tekkimise [ja] kadumise dhamma vaatlemises.44

Ja temas hakkab kinnistuma teadlikkus: „Selline on keha“, seni kuni [tal on] piisavalt teadmisi [ja] piisavalt teadlikkust, ning [kuni ta] viibib sõltumatuna ja mitte millessegi maailmas klammerdumata.45

Sel viisil, bhikkhud, viibib bhikkhu kehas, keha [olemuse] vaatlemises.46

E l e m e n t i d e l e t ä h e l e p a n u [ p ö ö r a m i s e ] l õ i k o n l õ p p e n u d .

SELGITUSED

44 Sisemiste ja välimiste elementide tekkimise ja lakkamise vaatlemisel tekib mõistmine, et kõik elementidest koosnev on püsitu, muutuv ja lakkav. Pole ainsatki hetke, kus küüned ei kasvaks, aju ei töötaks või õhk ei liiguks. Taoline lakka- matu muutumise protsess toimub inimese tahtest sõltumata. Kellelgi pole elemen- tide üle sellist kontrolli, et öeldes: „Olgu minu silm või veri või nahk vm kehaosa see või selline", või „Ärgu olgu minu silm või veri või nahk vm kehaosa see või selline“, tekiks koheselt taoline muutus tema kehas. Selle mõistmise läbi ilmneb nii sisemiste kui väliste elementide õige vaatlemise korral selge arusaam: „see pole minu oma“, „mina pole see“ ja „see pole mina ise“ (taṁ netaṁ mama, nesohamasmi, na meso attā). (Mahāhatthipadopamasuttaṁ MN 28) Sama põhimõte kehtib ka väliste elementide kohta.

45 Elementide tõelise olemuse mõistmise tulemusena lakkab loomulikul viisil soov neid püsituid, lõplikku rahuliku mittesisaldavaid ja minatuid (anicca, dukkha, anattā) elemendikogumikke omada, ihaldada, põlata või neisse klammerduda. Kõikide inimeste elementidest koosnemise mõistmist sisaldavas teadvuses pole enam rassi, reli- giooni, rahvuse, soo, seksuaalse orientatsiooni, staatuse vms põhjal diskrimineeriva mõtte esilekerimine võimalik.

46 Mittetheeravaada koolkondades kasutatakse nelja elementi ka keha surma tead- vustamise rajamisel ja arendamisel, kujutledes nende kaudu suremise etappe.

1. Maaelemendi lagunemine. Surma lähenedes kogetakse järk-järgult jäsemete üle kontrolli kadumist, kehas raskustunde suurenemist ning järjest kasvavat liikumisvõimetust. Kuna lihased lõtvuvad täielikult ega toeta enam keha, siis võib sureva inimese keha tunduda liigutamisel raskemana. 2. Vee-elemendi lagunemine. Järgmises etapis kaotab surev inimene kontrolli vee-elemendi üle. Tema suu kuivab ja tekib janu, silmadest väljub pisaravedelik ning alakehast uriin ja/või roe. 3. Tuleelemendi lagunemine. Seejärel hakkab surija keha temperatuur langema ning ta kogeb külmustunnet, mis liigub varbaotstest ja sõrmedest järk-järgult südame poole. Tema käed ja jalad muutuvad sinakaks ning võivad hakata värisema. Kui maaelemendi lagunemisel võis surija püüda raskustunde kergendamiseks tekki eemaldada, siis tuleelemendi lagunemise etapis eelistab ta olla teki all soojas. 4. Tuuleelemendi lagunemine. Surija hingamine muutub ebakorrapäraseks. Sisse- hingamised muutuvad lühemaks ja pingutatumaks, ning väljahingamised pikemaks ja nõrgemaks. Tuuleelemendi jätkuval lagunemisel muutub keha hingamine järjest vaevalisemaks, kuni viimase väljahingamisega lakkab lõplikult.

Sõltuvalt meele treenitusest võib surija kogeda kas meelesegadust ja surmahirmu või meeleselgust ja rahu. Kui surija on džhaanas, kogeb ta džhaana tasemele vastavat rahu, rõõmu või neutraalsust. Kõrgemates, vormitutes džhaanades (mõnikord ka viimases vormi džhaanas) ei pruugi surija olla keha kui vormi lakkamisest teadlik.

1.6 Kāyānupassanānavasivathikapabba

p a ṭ h a m a ṁ s ī v a t h i k a ṁ. 47

puna caparaṁ, bhikkhave, bhikkhu seyyathāpi passeyya sarīraṁ sivathikāya chaḍḍitaṁ

1.6 Keha vaatlemine: üheksa laibavälja jaotus

E s i m e n e l a i b a v ä l i .

Peale selle, bhikkhud, nähes laibaväljale visatud surnukeha,48

SELGITUSED

47 sīvathikā [etümoloogia teadmata; siva + atthi?] (fem.) „lamavad kondid“?; „turva- line paik kontidele“? laibaväli; ala või kõrgendik, kuhu visatakse laibad lagunema ja lindudele-loomadele söömiseks; kalmistu, surnuaed. (DVE, V osa: „Leksikon“)

Keha teadvustamine laibavälja kaudu on identne ilutuse arendamisega (asubha- bhāvanā), mis juhib minatuse mõistmisele, seksuaaliha lakkamisele, virgumisele (Anattalakkhaṇasuttaṁ SN 22.59) ning surmatusse (amata). (Amatasuttaṁ SN 47.41)

Ilutuse (asubha) arendamise harjutamisel tuleb olla ettevaatlik ning seda peaks harjutama ainult koos kogenud bhikkhuga alles siis, kui hingamisteadlikkus on hästi välja arendatud. Vinajas on toodud juhtum, kus Buddha õpetas Vesālī bhikkhudele ilutuse arendamist (asubha-bhāvanā). Kuna osad bhikkhud mõist- sid seda praktikat valesti, hakkasid nad seda ka valesti harjutama. Selle tulemusel tekkis neil vale vaade. Need bhikkhud hakkasid oma keha põlgama samamoodi kui mädanenud laipa, mille tagajärjel sooritasid nad enesetapu või palusid lihtsameelset Migalaṇḍika’t, et too raiuks neil mõõgaga pea otsast. Kuna Buddha läks kohe peale ilutuse arendamise õpetamist pooleks kuuks eraklasse, ei saanud vale vaate omandanud bhikkhud temalt täpsustavaid juhiseid küsida. 500 bhikkhut sooritasid selle aja jooksul enesetapu või lasid end tappa. Eraklast naastes sai Buddha olukorrast teada, kutsus koheselt kõik bhikkhud kokku, selgitas nende eksimust ja õpetas, et keha ilutuse vaatlemist saab bhikkhu hakata arendama alles siis, kui hingamisteadlikkus (ānāpānasati) on hästi välja kujundatud. Keha ilutuse vaatlemise kaudu vabaneb bhikkhu iluelemendist ja kirele kalduvusest, välistest mõttekalduvustest ja häiritusest.

Viibides kõikide moodustiste püsituse vaatlemises lakkab mitteteadmine ja ilmneb teadmine. (Vesālīsuttaṁ SN 54.9; Asubhānupassīsuttaṁ Iti 85)

48 Surmateadlikkust õpetavad mitmed suttad, sh Paṭhamamaraṇassatisuttaṁ AN 6.19; Dutiyamaraṇassatisuttaṁ AN 6.20; Paṭhamamaraṇassatisuttaṁ AN 8.73; Dutiyamaraṇassatisuttaṁ AN 8.74 jt. Surm on Buddha õpetuse kohaselt elu- võime lakkamine (jīvitindriya-upaccheda), mis on vaid hetk katkematus teadvus- voos, kus surmateadvus tekib, esineb ja lakkab. Surmateadvuse lakkamisega samal hetkel ilmneb taasühinemisteadvus (paṭisandhi-citta). Seega on suremine ja surm omamoodi olemasolu ja teadvuse vormid, mida kõik sündinud olendid peavad kogema, kuid mida meele omadustele vastavalt kogetakse erinevalt (st kas, ja kui, siis kuidas on keegi oma meelt arendanud, ning millist uue sünni valla tunnusmärki surija näeb).

Laibavälja vaatlemine on sarnane surmataju (maraṇa-saññā) arendamisega, mida saab teostada ka järgneva viie dhamma järjepideva ülevaatluse (pañca abhiṇha-paccavekkhaṇa) teel.

1. Vananemise dhamma (jarā-dhamma) – kõik inimesed on vananeva olemusega ja vananevad, keegi ei pääse sellest. 2. Haigestumise dhamma (vyadhi-dhamma) – kõik inimesed on haigestuva olemusega ja haigestuvad, keegi ei pääse sellest. 3. Suremise dhamma (maraṇa-dhamma) – kõik inimesed on sureva olemusega ja surevad, keegi ei pääse sellest. 4. Lõppemise dhamma (khaya-dhamma) – kõik inimesed on lõppeva olemusega ja lõpevad, keegi ei pääse sellest. 5. Lakkamise dhamma (nassana-dhamma) – kõik inimesed on lakkava olemusega ja lakkavad olemast, keegi ei pääse sellest.

(Abhiṇhapaccavekkhitabbaṭhānasuttaṁ AN 5.57)

ekāhamataṁ vā dvīhamataṁ vā tīhamataṁ vā uddhumātakaṁ vinīlakaṁ vipubbakajātaṁ; so imameva kāyaṁ upasaṁharati:

‘ayampi kho kāyo evaṁdhammo evaṁbhāvī evaṁanatīto’ti.

iti ajjhattaṁ vā kāye kāyānupassī viharati, bahiddhā vā kāye kāyānupassī viharati, ajjhattabahiddhā vā kāye kāyānupassī viharati.

samudayadhammānupassī vā kāyasmiṁ viharati, vayadhammānupassī vā kāyasmiṁ viharati, samudayavayadhammānupassī vā kāyasmiṁ viharati.

‘atthi kāyo’ti vā panassa sati paccupaṭṭhitā hoti yāvadeva ñāṇamattāya paṭissatimattāya anissito ca viharati, na ca kiñci loke upādiyati.

evampi kho, bhikkhave, bhikkhu kāye kāyānupassī viharati.

p a ṭ h a m a ṁ s ī v a t h i k a ṁ

[mis on olnud] surnud ühe päeva, kaks päeva või kolm päeva, pundunud, värvunud [ja] mädanev,49 võrdleb bhikkhu ennast tolle sama kehaga:50

„Ka sellel kehal on tõepoolest samasugune dhamma, samasugune saatus [ja] samasugune paratamatus.“

Nii viibib [ta] seestpoolt [enda] kehas, keha [olemuse] vaatlemises, või viibib väljast- poolt [teise] kehas, keha [olemuse] vaatlemises, või viibib [nii] seestpoolt [enda] kui väljastpoolt [teise] kehas, keha [olemuse] vaatlemises.

[Ta] viibib kas keha tekkimise dhamma vaatlemises või viibib keha kadumise dhamma vaatlemises või viibib keha tekkimise [ja] kadumise dhamma vaatlemises.

Ja temas hakkab kinnistuma teadlikkus: „Selline on keha“, seni kuni [tal on] piisavalt teadmisi [ja] piisavalt teadlikkust, ning [kuni ta] viibib sõltumatuna ja mitte millessegi maailmas klammerdumata.

Sel viisil, bhikkhud, viibib bhikkhu kehas, keha [olemuse] vaatlemises.

E s i m e n e l a i b a v ä l i [ o n l õ p p e n u d ] .

SELGITUSED

49 „Pingutuse suttas“ (Padhānasuttaṁ AN 4.13) on toodud nelja õige püüdlusega sar- nast neli õiget pingutust (cattāro sammāpadhānā), milleks on: (1) ohjamise pingutus (saṁvarapadhāna), (2) hülgamise pingutus (pahānapadhāna), (3) arendamise pingutus (bhāvanapadhāna) ja (4) säilitamise pingutus (anurakkhaṇāpadhāna). Sealtoodu koha- selt tähendab säilitamise pingutus, et munk säilitab juba esile kerkinud heade oma- dustega keskendusmärgi (bhaddaka samādhinimitta), mille objektideks on: (1) kondid ehk skelett (aṭṭhika), (2) ussitav laip (puḷavaka), (3) värvust muutnud (sinakas/lillakas/ pruun) laip (vinīlaka), (4) auklikuks mädanenud laip (vicchiddaka) ja (5) ülestursunud ehk pundunud laip (uddhumātaka). Vt lisaks: Ṭhitañāṇa bhikkhu. (Dr. Kahn, Andrus) 2022. Virgumise tee – nii nagu õpetas Buddha. Tallinn: ETS, lk 73-75.

50 Neutraalne laipade vaatlemine aitab ületada moonutused, millede tõttu peetakse (1) minatut minaks, (2) ilutut iluks, (3) ebameeldivat meeldivaks ning (4) püsitut püsivaks. (Vipallāsasuttaṁ AN 4.49)

Lagunemisetappide vaatlemist, iluillusioonist ja minavaatest vabanemiseks kirjelda- vad veel Mahādukkhakkhandhasuttaṁ MN 13; Kāyagatāsatisuttaṁ MN 119; Udāyīsuttaṁ AN 6.29 jt.

d u t i y a ṁ s ī v a t h i k a ṁ

puna caparaṁ, bhikkhave, bhikkhu seyyathāpi passeyya sarīraṁ sivathikāya chaḍḍitaṁ kākehi vā khajjamānaṁ kulalehi vā khajjamānaṁ gijjhehi vā khajjamānaṁ kaṅkehi vā khajjamānaṁ sunakhehi vā khajjamānaṁ byagghehi vā khajjamānaṁ dīpīhi vā khajjamānaṁ siṅgālehi vā khajjamānaṁ vividhehi vā pāṇakajātehi khajjamānaṁ;51 so imameva kāyaṁ upasaṁharati:

‘ayampi kho kāyo evaṁdhammo evaṁbhāvī evaṁanatīto’ti.

iti ajjhattaṁ vā kāye kāyānupassī viharati, bahiddhā vā kāye kāyānupassī viharati, ajjhattabahiddhā vā kāye kāyānupassī viharati.

samudayadhammānupassī vā kāyasmiṁ viharati, vayadhammānupassī vā kāyasmiṁ viharati, samudayavayadhammānupassī vā kāyasmiṁ viharati.

‘atthi kāyo’ti vā panassa sati paccupaṭṭhitā hoti yāvadeva ñāṇamattāya paṭissatimattāya anissito ca viharati, na ca kiñci loke upādiyati.

evampi kho, bhikkhave, bhikkhu kāye kāyānupassī viharati.

d u t i y a ṁ s ī v a t h i k a ṁ

Te i n e l a i b a v ä l i .

Peale selle, bhikkhud, nähes laibaväljale visatud surnukeha, [mis on] vareste või kullide või raisakotkaste või haigrute või koerte või tiigrite või leopardi või šaakalite [poolt] söödud või erinevate usside [poolt] söödud, võrdleb bhikkhu ennast tolle sama kehaga:

„Ka sellel kehal on tõepoolest samasugune dhamma, samasugune saatus [ja] samasugune paratamatus.“

Nii viibib [ta] seestpoolt [enda] kehas, keha [olemuse] vaatlemises, või viibib väljastpoolt [teise] kehas, keha [olemuse] vaatlemises, või viibib [nii] seestpoolt [enda] kui väljastpoolt [teise] kehas, keha [olemuse] vaatlemises.

[Ta] viibib kas keha tekkimise dhamma vaatlemises või viibib keha kadumise dhamma vaatlemises või viibib keha tekkimise [ja] kadumise dhamma vaatlemises.

Ja temas hakkab kinnistuma teadlikkus: „Selline on keha“, seni kuni [tal on] piisavalt teadmisi [ja] piisavalt teadlikkust, ning [kuni ta] viibib sõltumatuna ja mitte millessegi maailmas klammerdumata.

Sel viisil, bhikkhud, viibib bhikkhu kehas, keha [olemuse] vaatlemises.

Te i n e l a i b a v ä l i [ o n l õ p p e n u d ] .

SELGITUSED

51 kaṅkehi vā khajjamānaṁ sunakhehi vā khajjamānaṁ byagghehi vā khajjamānaṁ dīpīhi vā khajjamānaṁ siṅgālehi vā khajjamānaṁ → suvānehi vā khajjamānaṁ sigālehi vā khajjamānaṁ (si, sya-all, km), supāṇehi vā khajjamānaṁ sigālehi vā khajjamānaṁ (PTS 1ed).

t a t i y a ṁ s ī v a t h i k a ṁ

puna caparaṁ, bhikkhave, bhikkhu seyyathāpi passeyya sarīraṁ sivathikāya chaḍḍitaṁ aṭṭhikasaṅkhalikaṁ samaṁsalohitaṁ nhārusambandhaṁ; so imameva kāyaṁ upasaṁharati:

‘ayampi kho kāyo evaṁdhammo evaṁbhāvī evaṁanatīto’ti.

iti ajjhattaṁ vā kāye kāyānupassī viharati, bahiddhā vā kāye kāyānupassī viharati, ajjhattabahiddhā vā kāye kāyānupassī viharati.

samudayadhammānupassī vā kāyasmiṁ viharati, vayadhammānupassī vā kāyasmiṁ viharati, samudayavayadhammānupassī vā kāyasmiṁ viharati.

‘atthi kāyo’ti vā panassa sati paccupaṭṭhitā hoti yāvadeva ñāṇamattāya paṭissatimattāya anissito ca viharati, na ca kiñci loke upādiyati.

evampi kho, bhikkhave, bhikkhu kāye kāyānupassī viharati.

t a t i y a ṁ s ī v a t h i k a ṁ

K o l m a s l a i b a v ä l i .

Peale selle, bhikkhud, nähes laibaväljale visatud surnukeha, millest on järel liha, veri [ja] kõõlustega ühendatud luukere, võrdleb bhikkhu enda keha tolle kehaga:

„Ka sellel kehal on tõepoolest samasugune dhamma, samasugune saatus [ja] samasugune paratamatus.“

Nii viibib [ta] seestpoolt [enda] kehas, keha [olemuse] vaatlemises, või viibib väljastpoolt [teise] kehas, keha [olemuse] vaatlemises, või viibib [nii] seestpoolt [enda] kui väljast- poolt [teise] kehas, keha [olemuse] vaatlemises.

[Ta] viibib kas keha tekkimise dhamma vaatlemises või viibib keha kadumise dhamma vaatlemises või viibib keha tekkimise [ja] kadumise dhamma vaatlemises.

Ja temas hakkab kinnistuma teadlikkus: „Selline on keha“, seni kuni [tal on] piisavalt teadmisi [ja] piisavalt teadlikkust, ning [kuni ta] viibib sõltumatuna ja mitte millessegi maailmas klammerdumata.

Sel viisil, bhikkhud, viibib bhikkhu kehas, keha [olemuse] vaatlemises.

K o l m a s l a i b a v ä l i [ o n l õ p p e n u d ] .

c a t u t t h a ṁ s ī v a t h i k a ṁ

puna caparaṁ, bhikkhave, bhikkhu seyyathāpi passeyya sarīraṁ sivathikāya chaḍḍitaṁ aṭṭhika-saṅkhalikaṁ52 nimaṁsalohitamakkhitaṁ nhārusambandhaṁ; so imameva kāyaṁ upasaṁharati:

‘ayampi kho kāyo evaṁdhammo evaṁbhāvī evaṁanatīto’ti.

iti ajjhattaṁ vā kāye kāyānupassī viharati, bahiddhā vā kāye kāyānupassī viharati, ajjhattabahiddhā vā kāye kāyānupassī viharati.

samudayadhammānupassī vā kāyasmiṁ viharati, vayadhammānupassī vā kāyasmiṁ viharati, samudayavayadhammānupassī vā kāyasmiṁ viharati.

‘atthi kāyo’ti vā panassa sati paccupaṭṭhitā hoti yāvadeva ñāṇamattāya paṭissatimattāya anissito ca viharati, na ca kiñci loke upādiyati.

evampi kho, bhikkhave, bhikkhu kāye kāyānupassī viharati.

c a t u t t h a ṁ s ī v a t h i k a ṁ

N e l j a s l a i b a v ä l i .

Peale selle, bhikkhud, nähes laibaväljale visatud surnukeha, millest on järel lihatu, verine [ja] kõõlustega ühendatud luukere, võrdleb bhikkhu enda keha tolle kehaga:

„Ka sellel kehal on tõepoolest samasugune dhamma, samasugune saatus [ja] samasugune paratamatus.“

Nii viibib [ta] seestpoolt [enda] kehas, keha [olemuse] vaatlemises, või viibib väljastpoolt [teise] kehas, keha [olemuse] vaatlemises, või viibib [nii] seestpoolt [enda] kui väljastpoolt [teise] kehas, keha [olemuse] vaatlemises.

[Ta] viibib kas keha tekkimise dhamma vaatlemises või viibib keha kadumise dhamma vaatlemises või viibib keha tekkimise [ja] kadumise dhamma vaatlemises.

Ja temas hakkab kinnistuma teadlikkus: „Selline on keha“, seni kuni [tal on] piisavalt teadmisi [ja] piisavalt teadlikkust, ning [kuni ta] viibib sõltumatuna ja mitte millessegi maailmas klammerdumata.

Sel viisil, bhikkhud, viibib bhikkhu kehas, keha [olemuse] vaatlemises.

N e l j a s l a i b a v ä l i [ o n l õ p p e n u d ] .

SELGITUSED

52 aṭṭhikasaṅkhalikā [aṭṭhika + saṅkhalikā] „kontide kett“.

p a ñ c a m a ṁ s ī v a t h i k a ṁ

puna caparaṁ, bhikkhave, bhikkhu seyyathāpi passeyya sarīraṁ sivathikāya chaḍḍitaṁ aṭṭhikasaṅkhalikaṁ apagatamaṁsalohitaṁ nhārusambandhaṁ; so imameva kāyaṁ upasaṁharati:

‘ayampi kho kāyo evaṁdhammo evaṁbhāvī evaṁanatīto’ti.

iti ajjhattaṁ vā kāye kāyānupassī viharati, bahiddhā vā kāye kāyānupassī viharati, ajjhattabahiddhā vā kāye kāyānupassī viharati.

samudayadhammānupassī vā kāyasmiṁ viharati, vayadhammānupassī vā kāyasmiṁ viharati, samudayavayadhammānupassī vā kāyasmiṁ viharati.

‘atthi kāyo’ti vā panassa sati paccupaṭṭhitā hoti yāvadeva ñāṇamattāya paṭissatimattāya anissito ca viharati, na ca kiñci loke upādiyati.

evampi kho, bhikkhave, bhikkhu kāye kāyānupassī viharati.

p a ñ c a m a ṁ s ī v a t h i k a ṁ

V i i e s l a i b a v ä l i .

Peale selle, bhikkhud, nähes laibaväljale visatud surnukeha, millest on järel lihatu, veretu [ja] kõõlustega ühendatud luukere, võrdleb bhikkhu enda keha tolle kehaga:

„Ka sellel kehal on tõepoolest samasugune dhamma, samasugune saatus [ja] samasugune paratamatus.“

Nii viibib [ta] seestpoolt [enda] kehas, keha [olemuse] vaatlemises, või viibib väljastpoolt [teise] kehas, keha [olemuse] vaatlemises või viibib [nii] seestpoolt [enda] kui väljastpoolt [teise] kehas, keha [olemuse] vaatlemises.

[Ta] viibib kas keha tekkimise dhamma vaatlemises või viibib keha kadumise dhamma vaatlemises või viibib keha tekkimise[ja] kadumise dhamma vaatlemises.

Ja temas hakkab kinnistuma teadlikkus: „Selline on keha“, seni kuni [tal on] piisavalt teadmisi [ja] piisavalt teadlikkust, ning [kuni ta] viibib sõltumatuna ja mitte millessegi maailmas klammerdumata.

Sel viisil, bhikkhud, viibib bhikkhu kehas, keha [olemuse] vaatlemises.

V i i e s l a i b a v ä l i [ o n l õ p p e n u d ] .

c h a ṭ ṭ h a ṁ s ī v a t h i k a ṁ

puna caparaṁ, bhikkhave, bhikkhu seyyathāpi passeyya sarīraṁ sivathikāya chaḍḍitaṁ aṭṭhikāni apagatasambandhāni disā vidisā vikkhittāni, aññena hatthaṭṭhikaṁ aññena pādaṭṭhikaṁ aññena gopphakaṭṭhikaṁ aññena jaṅghaṭṭhikaṁ aññena ūruṭṭhikaṁ aññena kaṭiṭṭhikaṁ aññena phāsukaṭṭhikaṁ aññena piṭṭhiṭṭhikaṁ aññena khandhaṭṭhikaṁ aññena gīvaṭṭhikaṁ aññena hanukaṭṭhikaṁ aññena dantaṭṭhikaṁ aññena sīsakaṭāhaṁ;53

so imameva kāyaṁ upasaṁharati:

‘ayampi kho kāyo evaṁdhammo evaṁbhāvī evaṁanatīto’ti.

iti ajjhattaṁ vā kāye kāyānupassī viharati, bahiddhā vā kāye kāyānupassī viharati, ajjhattabahiddhā vā kāye kāyānupassī viharati.

‘atthi kāyo’ti vā panassa sati paccupaṭṭhitā hoti yāvadeva ñāṇamattāya paṭissatimattāya anissito ca viharati, na ca kiñci loke upādiyati.

evampi kho, bhikkhave, bhikkhu kāye kāyānupassī viharati.

c h a ṭ ṭ h a ṁ s ī v a t h i k a ṁ

K u u e s l a i b a v ä l i .

Peale selle, bhikkhud, nähes laibaväljale visatud surnukeha, mis on ühendustest lahti [ja] eri suundades laiali vedelevate luudega –

siin käeluu, siin jalaluu, siin pahkluu, siin sääreluu, siin reieluu, siin puusaluu, siin ribiluu, siin seljaluu, siin õlaluu, siin kaelaluu, siin lõualuu, siin hambaluu,

SELGITUSED

53 aññena kaṭiṭṭhikaṁ aññena phāsukaṭṭhikaṁ aññena piṭṭhiṭṭhikaṁ aññena khand- haṭṭhikaṁ aññena gīvaṭṭhikaṁ aññena hanukaṭṭhikaṁ → aññena kaṭaṭṭhikaṁ aññena piṭṭhaṭṭhikaṁ aññena kaṇḍakaṭṭhikaṁ aññena phāsukaṭṭhikaṁ aññena uraṭṭhikaṁ aññena aṁsaṭṭhikaṁ aññena bāhuṭṭhikaṁ (sya-all, km) aññena kaṭiṭṭhikaṁ → aññena piṭṭhiṭṭhikaṁ aññena kaṭaṭṭhikaṁ aññena khandhaṭṭhikaṁ aññena gīvaṭṭhikaṁ (si) so imameva kāyaṁ upasaṁharati: ‘ayampi kho kāyo evaṁdhammo evaṁbhāvī evaṁanatīto’ti. sīsakaṭāha [sīsa + kaṭāha] masc. „peapott“ ehk pealuu.

siin peapott, võrdleb bhikkhu enda keha tolle kehaga: Sel viisil, bhikkhud, viibib bhikkhu kehas, keha [olemuse] vaatlemises.

„Ka sellel kehal on tõepoolest samasugune dhamma, samasugune saatus [ja] samasugune paratamatus.“

Nii viibib [ta] seestpoolt [enda] kehas, keha [olemuse] vaatlemises, või viibib väljastpoolt [teise] kehas, keha [olemuse] vaatlemises, või viibib [nii] seestpoolt [enda] kui väljast- poolt [teise] kehas, keha [olemuse] vaatlemises.

[Ta] viibib kas keha tekkiva olemuse vaatlemises või viibib keha kaduva olemuse vaatlemises või viibib keha tekkiva [ja] kaduva olemuse vaatlemises.

„Ka sellel kehal on tõepoolest samasugune dhamma, samasugune saatus [ja] samasugune paratamatus.“

Nii viibib [ta] seestpoolt [enda] kehas, keha [olemuse] vaatlemises, või viibib väljastpoolt [teise] kehas, keha [olemuse] vaatlemises, või viibib [nii] seestpoolt [enda] kui väljast- poolt [teise] kehas, keha [olemuse] vaatlemises.

[Ta] viibib kas keha tekkiva olemuse vaatlemises või viibib keha kaduva olemuse vaatlemises või viibib keha tekkiva [ja] kaduva olemuse vaatlemises.

K u u e s l a i b a v ä l i [ o n l õ p p e n u d ] .

s a t t a m a ṁ s ī v a t h i k a ṁ

puna caparaṁ, bhikkhave, bhikkhu seyyathāpi passeyya sarīraṁ sivathikāya chaḍḍitaṁ aṭṭhikāni setāni saṅkhavaṇṇapaṭibhāgāni; so imameva kāyaṁ upasaṁharati:

‘ayampi kho kāyo evaṁdhammo evaṁbhāvī evaṁanatīto’ti.

iti ajjhattaṁ vā kāye kāyānupassī viharati, bahiddhā vā kāye kāyānupassī viharati, ajjhattabahiddhā vā kāye kāyānupassī viharati.

samudayadhammānupassī vā kāyasmiṁ viharati, vayadhammānupassī vā kāyasmiṁ viharati, samudayavayadhammānupassī vā kāyasmiṁ viharati.

‘atthi kāyo’ti vā panassa sati paccupaṭṭhitā hoti yāvadeva ñāṇamattāya paṭissatimattāya anissito ca viharati, na ca kiñci loke upādiyati.

evampi kho, bhikkhave, bhikkhu kāye kāyānupassī viharati.

s a t t a m a ṁ s ī v a t h i k a ṁ

S e i t s m e s l a i b a v ä l i .

Peale selle, bhikkhud, nähes laibaväljale visatud surnukeha, millest on järel vaid merikarbi54 värvi valged luud, võrdleb bhikkhu enda keha tolle kehaga:

„Ka sellel kehal on tõepoolest samasugune dhamma, samasugune saatus [ja] samasugune paratamatus.“

Nii viibib [ta] seestpoolt [enda] kehas, keha [olemuse] vaatlemises, või viibib väljastpoolt [teise] kehas, keha [olemuse] vaatlemises, või viibib [nii] seestpoolt [enda] kui väljast- poolt [teise] kehas, keha [olemuse] vaatlemises.

[Ta] viibib kas keha tekkimise dhamma vaatlemises või viibib keha kadumise dhamma vaatlemises või viibib keha tekkimise [ja] kadumise dhamma vaatlemises.

Ja temas hakkab kinnistuma teadlikkus: „Selline on keha“, seni kuni [tal on] piisavalt teadmisi [ja] piisavalt teadlikkust, ning [kuni ta] viibib sõltumatuna ja mitte millessegi maailmas klammerdumata.

Sel viisil, bhikkhud, viibib bhikkhu kehas, keha [olemuse] vaatlemises.

S e i t s m e s l a i b a v ä l i [ o n l õ p p e n u d ] .

a ṭṭh a m a ṁ s ī v a t h i k a ṁ

puna caparaṁ, bhikkhave, bhikkhu seyyathāpi passeyya sarīraṁ sivathikāya chaḍḍitaṁ aṭṭhikāni puñjakitāni terovassikāni so imameva kāyaṁ upasaṁharati:

‘ayampi kho kāyo evaṁdhammo evaṁbhāvī evaṁanatīto’ti.

iti ajjhattaṁ vā kāye kāyānupassī viharati, bahiddhā vā kāye kāyānupassī viharati, ajjhattabahiddhā vā kāye kāyānupassī viharati.

samudayadhammānupassī vā kāyasmiṁ viharati, vayadhammānupassī vā kāyasmiṁ viharati, samudayavayadhammānupassī vā kāyasmiṁ viharati.

‘atthi kāyo’ti vā panassa sati paccupaṭṭhitā hoti yāvadeva ñāṇamattāya paṭissatimattāya anissito ca viharati, na ca kiñci loke upādiyati.

evampi kho, bhikkhave, bhikkhu kāye kāyānupassī viharati.

a ṭṭh a m a ṁ s ī v a t h i k a ṁ

SELGITUSED

54 Merikarp sümboliseerib ilu, aga ka sõltumatust ja võimu.

K a h e k s a s l a i b a v ä l i .

Peale selle, bhikkhud, nähes laibaväljale visatud surnukeha, millest on järel vaid rohkem kui aasta vanuste luude hunnik, võrdleb bhikkhu enda keha tolle kehaga:

„Ka sellel kehal on tõepoolest samasugune dhamma, samasugune saatus [ja] samasugune paratamatus.“

Nii viibib [ta] seestpoolt [enda] kehas, keha [olemuse] vaatlemises, või viibib väljastpoolt [teise] kehas, keha [olemuse] vaatlemises, või viibib [nii] seestpoolt [enda] kui väljastpoolt [teise] kehas, keha [olemuse] vaatlemises.

[Ta] viibib kas keha tekkimise dhamma vaatlemises või viibib keha kadumise dhamma vaatlemises või viibib keha tekkimise [ja] kadumise dhamma vaatlemises.

Ja temas hakkab kinnistuma teadlikkus: „Selline on keha“, seni kuni [tal on] piisavalt teadmisi [ja] piisavalt teadlikkust, ning [kuni ta] viibib sõltumatuna ja mitte millessegi maailmas klammerdumata.

Sel viisil, bhikkhud, viibib bhikkhu kehas, keha [olemuse] vaatlemises.

K a h e k s a s l a i b a v ä l i [ o n l õ p p e n u d ] .

N a v a m a ṁ s ī v a t h i k a ṁ

puna caparaṁ, bhikkhave, bhikkhu seyyathāpi passeyya sarīraṁ sivathikāya chaḍḍitaṁ aṭṭhikāni pūtīni cuṇṇakajātāni; so imameva kāyaṁ upasaṁharati:

‘ayampi kho kāyo evaṁdhammo evaṁbhāvī evaṁanatīto’ti.

iti ajjhattaṁ vā kāye kāyānupassī viharati, bahiddhā vā kāye kāyānupassī viharati, ajjhattabahiddhā vā kāye kāyānupassī viharati.

samudayadhammānupassī vā kāyasmiṁ viharati, vayadhammānupassī vā kāyasmiṁ viharati, samudayavayadhammānupassī vā kāyasmiṁ viharati.

‘atthi kāyo’ti vā panassa sati paccupaṭṭhitā hoti yāvadeva ñāṇamattāya paṭissatimattāya anissito ca viharati, na ca kiñci loke upādiyati.

evampi kho, bhikkhave, bhikkhu kāye kāyānupassī viharati.

n a v a s i v a t h i k a p a b b a ṁ n i ṭ ṭ h i t ā ṁ.

c u d d a s a k ā y ā n u p a s s a n ā n i ṭ ṭ h i t ā .

Ü h e k s a s l a i b a v ä l i .

Peale selle, bhikkhud, nähes laibaväljale visatud surnukeha, millest on järel vaid pulbriks pehkinud luud, võrdleb bhikkhu enda keha tolle kehaga:

„Ka sellel kehal on tõepoolest samasugune dhamma, samasugune saatus [ja] samasugune paratamatus.“

Nii viibib [ta] seestpoolt [enda] kehas, keha [olemuse] vaatlemises, või viibib väljastpoolt [teise] kehas, keha [olemuse] vaatlemises, või viibib [nii] seestpoolt [enda] kui väljastpoolt [teise] kehas, keha [olemuse] vaatlemises.

[Ta] viibib kas keha tekkimise dhamma vaatlemises või viibib keha kadumise dhamma vaatlemises või viibib keha tekkimise [ja] kadumise dhamma vaatlemises.

Ja temas hakkab kinnistuma teadlikkus: „Selline on keha“, seni kuni [tal on] piisavalt teadmisi [ja] piisavalt teadlikkust, ning [kuni ta] viibib sõltumatuna ja mitte millessegi maailmas klammerdumata.55

Sel viisil, bhikkhud, viibib bhikkhu kehas, keha [olemuse] vaatlemises.

Ü h e k s a s l a i b a v ä l i [ o n l õ p p e n u d ] .

N e l i t e i s t k e h a v a a t l u s t o n l õ p p e n u d .

SELGITUSED

55 Igaüks, kes täidab oma teadvuse suure ookeaniga (mahāsamuddo), see hõlmab teadvuse ka kõikide ookeanisse voolavate ojadega. Samamoodi, kes arendab palju keha teadlikkust (kāyagatāsati bhāvitā), see hõlmab oma teadvuse ka paljude oskuslike dhammadega (kusalā dhammā ye keci vijjābhāgiyā). (Kāyagatāsatisuttaṁ MN 119) Kes aga saavutab keha vaatlemise teel täieliku taipamuse keha olemusest nii, nagu see tõeliselt on, olemasolevale vastavalt, see saavutab surmatuse (kāyassa pariññātattā amataṁ sacchikataṁ hoti) ehk nibbaana. (Pariññātasuttaṁ SN 47.38)

2. Vedanānupassanā

kathañca pana, bhikkhave, bhikkhu vedanāsu vedanānupassī viharati?

idha, bhikkhave, bhikkhu sukhaṁ vā vedanaṁ vedayamāno ‘sukhaṁ vedanaṁ vedayāmī’ti pajānāti. dukkhaṁ vā vedanaṁ vedayamāno ‘dukkhaṁ vedanaṁ vedayāmī’ti pajānāti. adukkhamasukhaṁ vā vedanaṁ vedayamāno ‘adukkhamasukhaṁ vedanaṁ vedayāmī’ti pajānāti. sāmisaṁ vā sukhaṁ vedanaṁ vedayamāno ‘sāmisaṁ sukhaṁ vedanaṁ vedayāmī’ti pajānāti. nirāmisaṁ vā sukhaṁ vedanaṁ vedayamāno ‘nirāmisaṁ sukhaṁ vedanaṁ vedayāmī’ti pajānāti. sāmisaṁ vā dukkhaṁ vedanaṁ vedayamāno ‘sāmisaṁ dukkhaṁ vedanaṁ vedayāmī’ti pajānāti. nirāmisaṁ vā dukkhaṁ vedanaṁ vedayamāno ‘nirāmisaṁ dukkhaṁ vedanaṁ vedayāmī’ti pajānāti.

2. Tunnete vaatlemine

Ja kuidas, bhikkhud, viibib bhikkhu tunnetes, tunnete [olemuse] vaatlemises?

Siin, bhikkhud, kogedes õnne tunnet, teab bhikkhu: „Kogen õnne tunnet“; või kogedes dukkha tunnet, teab: „Kogen dukkha tunnet“; või kogedes ei-dukkha-ega-õnne tunnet, teab: „Kogen ei-dukkha-ega-õnne tunnet“; või kogedes lihalikku õnne tunnet, teab: „Kogen lihalikku õnne tunnet“; või kogedes mittelihalikku õnne tunnet, teab: „Kogen mittelihalikku õnne tunnet“; või kogedes lihalikku dukkha tunnet, teab: „Kogen lihalikku dukkha tunnet“; või kogedes mittelihalikku dukkha tunnet, teab: „Kogen mittelihalikku dukkha tunnet“; või kogedes lihalikku ei-dukkha-ega-õnne tunnet, teab: „Kogen lihalikku ei-dukkha-ega-õnne tunnet“; või kogedes mittelihalikku ei-dukkha-ega-õnne tunnet, teab: „Kogen mittelihalikku ei-dukkha-ega-õnne tunnet“.56

SELGITUSED

56 Vedanāsaṁyutta kohaselt (1) teadvustab bhikkhu tunnete vaatlemisel tunde tekkimist ja kogemist; (2) täheldab, et tekkinud tunne on sõltuv, mitte sõltu- matu (paṭicca, no appaṭicca); (3) ja täpsemalt, tekkinud tunne sõltub kehast (kāyaṁ paṭicca). (4) Kuna keha on püsitu, moodustunud ja sõltuvuslikult tekkinud (anicco saṅkhato paṭiccasamuppanno), siis ei saa ka tunne olla püsiv (niccā). (5) Nii viibib ta meeldiva, ebameeldiva ja ei-ebameeldiva-ega-meeldiva tunde püsituse, kadumise, lagunemise, kiretustumise, lakkamise ning tundest loobumise vaatlemises.

Tunnete vaatlemises viibides loobub bhikkhu: 1. keha suhtes kirele kalduvusest, mille tulemusena lakkab meeldiv tunne; 2. vastumeelsusele kalduvusest, mille tulemusena lakkab ebameeldiv tunne; 3. teadmatusele kalduvusest, mille tulemusena lakkab ei-ebameeldiv-ega- meeldiv tunne. (Paṭhamagelaññasuttaṁ SN 36.7)

Tunnete vaatlemise jaotuses loetleb Satipaṭṭhānasuttaṁ kokku üheksa aspekti: kolm tundeliiki (dukkha, sukkha, adukkhamasukha) ja nende kaks esine- misala (kolm lihalist ehk kehalist ja kolm mittelihalist ehk meelelist). Hiinakeelses Madhyamāgama’s on sellele loetelule lisatud veel 12 esinemisala: meeldiv, ebameeldiv ja ei-meeldiv-ega-ebameeldiv toit, toidu puudumine, soov/tahe (欲) ja soovi/tahte puudumine.

iti ajjhattaṁ vā vedanāsu vedanānupassī viharati, bahiddhā vā vedanāsu vedanānupassī viharati, ajjhattabahiddhā vā vedanāsu vedanānupassī viharati.

samudayadhammānupassī vā vedanāsu viharati, vayadhammānupassī vā vedanāsu viharati, samudayavayadhammānupassī vā vedanāsu viharati.

‘atthi vedanā’ti vā panassa sati paccupaṭṭhitā hoti yāvadeva ñāṇamattāya paṭissatimattāya anissito ca viharati, na ca kiñci loke upādiyati.

evampi kho, bhikkhave, bhikkhu vedanāsu vedanānupassī viharati.

v e d a n ā n u p a s s a n a n i ṭ ṭ h i t ā .

Nii viibib [ta] seestpoolt [enda] tunnetes, tunnete [olemuse] vaatlemises, või viibib väljastpoolt [teise] tunnetes, tunnete [olemuse] vaatlemises, või viibib [nii] seestpoolt [enda] kui väljastpoolt [teise] tunnetes, tunnete [olemuse] vaatlemises.

[Ta] viibib kas tunnete tekkimise dhamma vaatlemises või viibib tunnete kadumise dhamma vaatlemises või viibib tunnete tekkimise [ja] kadumise dhamma vaatlemises.57

Ja temas hakkab kinnistuma teadlikkus: „Sellised on tunded“, seni kuni [tal on] piisavalt teadmisi [ja] piisavalt teadlikkust, ning [kuni ta] viibib sõltumatuna ja mitte millessegi maailmas klammerdumata.58

Sel viisil, bhikkhud, viibib bhikkhu tunnetes, tunnete [olemuse] vaatlemises.59

Tu n n e t e v a a t l e m i n e o n l õ p p e n u d .

SELGITUSED

57 Tunnete tekkimise ja lakkamise vaatlemisel tekib mõistmine, et kõik tunded on püsitud, muutuvad ja lakkavad. Pole ainsatki tunnet, mis kestaks igavesti. Buddha võrdles tundeid tuuleiilidega, mis puhuvad idast, läänest, põhjast ja lõunast: need on tolmused ja tolmuvabad, jahedad ja soojad, nõrgad ja tugevad. Samamoodi tekivad kehas mitmesugused tundeiilid: meeldivad, ebameeldivad ja ei-ebameel- divad-ega-meeldivad. Need tekivad, esinevad ja lakkavad. (Paṭhamaākāsasuttaṁ SN 36.12)

Kuna tunded ilmnevad tahtest sõltumata, pole tunne tegu (kamma). Kuid tunde ajel keha, kõne või meelega loodud tahteline tegu loob sellele teole vasta- va vilja, mis tuleb teo tegijal varem või hiljem vastu võtta.

58 Kuna tunded ilmnevad lakkamatult, tahtest sõltumata ega ole lõplikku rahuldust pakkuvad, siis ei saa ka ühegi tunde kohta öelda, et see on „mina“, „minu oma“ või „mina ise“. Tunnete tõelise olemuse mõistmise tulemusena lakkab loomulikul moel soov neid püsituid, lõplikku rahulolu mittesisal- davaid ja minatuid (anicca, dukkha, anattā) kongitsioone omada, neid ihaldada ja neisse klammerduda.

59 Keha teadvustamisel on kehalise valu kogemine tavapärane. Valu võib häirida keskendust, sundida asendit muutma ja vähendada keskenduse harjutamise motivatsiooni. Oluline on siinkohal meeles pidada, et igasugune keha äärmuslik pingutamine ei too kesktee õpetusele omast vilja. Äärmuslikust pingutamisest tuleb kindlasti hoiduda.

Kehalisi häirivaid tundeid võivad tekitada kehas olev raskustunne, ebamugav istumispadi ja -matt, liigne palavus või jahedus, soov süüa, juua, urineerida, roojata ja sügada vms. Selles olukorras on võimalik tunnete teadvustamine ühilda- da eelnevalt omandatud elementide kaudu keha teadvustamise kogemusega. Näiteks saab teadvustada, et keha asendist, raskusest või survest tingitud valu, nagu ka näljatunne või tung roojata on seotud maaelemendiga. Janutunne ja urineerimise tung on seotud vee-elemendiga. Külma- ja soojatunne on tingitud tuleelemendist. Hingamine, nagu ka hapniku puuduse tunne, on seotud tuuleelemendiga.

Buddha järgija (buddhassa sāvako), kes mõistab vahetult tunnete tekkimist, esine- mist ja lakkamist, saavutab tunnete lõppemise (vedanānaṁ khayā), lõpliku vaibu- mise (parinibbuto) ja surmatuse. (Samādhisuttaṁ SN 36.1 jt Vedanāsaṁyutta suttad; Pariññātasuttaṁ SN 47.38)

3. Cittānupassanā

kathañca pana, bhikkhave, bhikkhu citte cittānupassī viharati?

idha, bhikkhave, bhikkhu sarāgaṁ vā cittaṁ ‘sarāgaṁ cittan’ti pajānāti; vītarāgaṁ vā cittaṁ ‘vītarāgaṁ cittan’ti pajānāti;

sadosaṁ vā cittaṁ ‘sadosaṁ cittan’ti pajānāti; vītadosaṁ vā cittaṁ ‘vītadosaṁ cittan’ti pajānāti;

samohaṁ vā cittaṁ ‘samohaṁ cittan’ti pajānāti; vītamohaṁ vā cittaṁ ‘vītamohaṁ cittan’ti pajānāti;

saṅkhittaṁ64 vā cittaṁ ‘saṅkhittaṁ cittan’ti pajānāti; vikkhittaṁ vā cittaṁ ‘vikkhittaṁ cittan’ti pajānāti;

3. Teadvuse vaatlemine

Ja kuidas, bhikkhud, viibib bhikkhu teadvuses, teadvuse [olemuse] vaatlemises?60

Siin, bhikkhud, kui bhikkhu teadvus on kirega, [ta] teab: „kirega teadvus“; või kui teadvus on kireta, [ta] teab: „kireta teadvus“;61

või kui teadvus on vihaga, [ta] teab: „vihaga teadvus“; või kui teadvus on vihata, [ta] teab: „vihata teadvus“;62

või kui teadvus on pettekujutlusega, [ta] teab: „pettekujutlusega teadvus“; või kui teadvus on pettekujutluseta, [ta] teab: „pettekujutluseta teadvus“;63

või kui teadvus on koondunud, [ta] teab: „koondunud teadvus“; või kui teadvus on koondumata, [ta] teab: „koondumata teadvus“.65

SELGITUSED

60 Teadvus ise tekib nimest ja vormist (nāmarūpasamudayā cittassa samudayo) ning lakkab nime ja vormi lakkamisega (nāmarūpanirodhā cittassa atthaṅgamo). (Samudayasuttaṁ SN 47.42)

61 Teadvuses esineva kire, viha jt häirivate aspektide äratundmine võib tekitada soovimatuid mõtteid ning ebameeldivaid tundeid, kuid nende teadvus- seisundite eiramisega pole võimalik virgumispotentsiaali realiseerida. Nii nagu virgumisteele asumine eeldab dukkha olemasolu mõistmist ja tunnistamist, eeldab ka piiravatest teadvusseisunditest vabanemine nende olemasolu mõistmist ja enesele ausat ülestunnistamist (yathābhūtaṁ pajānāti). (Anaṅgaṇasuttaṁ MN 5)

62 Piiravate teadvusseisundite tekkimise ja ohjamise arendamine on oluline mitte ainult virgumise, vaid ka rahuküllase igapäevaelu seisukohast. Mida varem tuntakse oskamatu teadvusseisund ära, seda varem on võimalik oskamatut teadvusseisundit peatada ja muuta ning seda väiksem on sellega kaasnev dukkhaline mõju. Samamoodi, nagu on lihtsam kinni püüda mäest alla veerevat lumepalli juba tipu lähedal, mitte mäe jalamil, on oskamatut teadvuseseisundit, nt viha, lihtsam peatada juba eos, enne kui see on suureks paisunud.

63 Kuus esimest teadvusseisundit (kirega, kiretu; vihaga, vihatu; pettekujutlu- sega ja pettekujutluseta) on maised (lokiya), ega kuulu maistületava (lokuttarapadaṁ) alla.

mahaggataṁ 66 vā cittaṁ ‘mahaggataṁ cittan’ti pajānāti; amahaggataṁ 67 vā cittaṁ ‘amahaggataṁ cittan’ti pajānāti;

sauttaraṁ 68 vā cittaṁ ‘sauttaraṁ cittan’ti pajānāti; anuttaraṁ 69 vā cittaṁ ‘anuttaraṁ cittan’ti pajānāti;

või kui teadvus on suurelt avardunud, [ta] teab: „ suurelt avardunud teadvus“; 70

või kui teadvus on mittesuurelt avardunud, [ta] teab: „mittesuurelt avardunud teadvus“; 71

või kui teadvus on ületatav, [ta] teab: „ületatav teadvus“; või kui teadvus on mitteületatav, [ta] teab: „ületamatu teadvus“; 72

SELGITUSED

64 saṅkhitta [saṁ + √khip + ta (<saṅkhipati)] „kokku visatud“; 1: pp. kokkuvõt- likult; lühidalt. Antonüüm: vitthārena. Sünonüümid: ugghaṭita, thokaka, rassa. 2. kõhn, sale. saṅkhittamajjhā [saṅkhitta + majjhā] saleda keskkohaga ehk pihaga. 3: kokku tõmbunud või vajunud; koondunud; kahanenud. (DVE, V osa: „Leksikon“)

65 „Suttanta” kohaselt on saṅkhitta antonüümiks vikkhitta, mis on põhjustatud laiskusesse ja loidusesse ehk uimasusse laskumisega (thinamiddhānupatitaṁ). (Vibhaṅgasuttaṁ SN 51.20) Seega tähendab koondumata teadvus laiskusest, loidusest ja uimasusest mõjutatud teadvust, ning koondunud teadvus laiskusest, loidusest ja uimasusest vaba teadvust.

Mittekoondunud ehk laiali valgunud teadvus ei saa aidata kaasa teadlikkuse ja keskenduse arendamisele ega selle kaudu ülima eesmärgi – virgumise – saavutamisele, mistõttu tuleb teadvus laiskusest ja loidusest vabastada; vt täpsemalt ptk 4.1 „Dhammade vaatlemine: takistuste jaotus“ kommentaari.

66 mahaggata [mahā + gata] „suureks läinud/saanud“; 1: suurendatud; ülenenud; kõrgenenud;

67 amahaggata [na + mahā + gata] „mitte suureks läinud/saanud“ mitte suurenda- tud; mitte ülenenud; mitte kõrgenenud; mitte suursugune; mitte ülev. (DVE, V osa: „Leksikon“)

68 sauttara [sa + ud + tara] : adj. „koos kõrgemaga“, „koos ületatavaga“; (kellegi või millegi, nt plekkide poolt) ületatav; alam. (DVE, V osa: „Leksikon“)

69 anuttara [na + ud + tara] „ilma kõrgemata“, „ilma ületatavaga“ kõrgeim; (millegi või kellegi poolt) ületamatu; võrreldamatu; ülim. (DVE, V osa: „Leksikon“)

70 Kommentaariumi kohaselt viitab antud lõik vormi ja vormitu valla keskendusele (mahaggatanti rūpārūpāvacaraṁ).

„Suttanta” kohaselt tähendab mahaggata keskenduses viie takistuse (pañca nīvaraṇa) peatumise järel kõikides suundades avardunud teadvust. Kui bhikkhu näeb, et viis takistust on hüljatud, sünnib temas heameel (pāmojja); heamee- lest sünnib rõõm (pīti); rõõmus teadvus (citta) rahuneb ja keha rahuneb (kāyo passambhati); rahunenud kehas tekib õnne tunne (sukha); ning õnnelik tead- vus keskendub (samādhi). Ta laseb sõbralikkusest küllastunud teadvusel täita kõik neli ilmakaart, ka ülalt ja alt, ning hakkab seda laiendama suurelt avardu- nuks (kõikjale ulatuvaks), mõõtmatuks ja piirituks (mahaggatena appamāṇena averena). (Tevijjasuttaṁ DN 13) Vt ka DVE, III osa: Õige keskendus (sammā- samādhi).

71 Kommentaariumi kohaselt on mittesuurelt avardunud teadvus seotud naudingu vallaga (amahaggatanti kāmā-vacaraṁ). „Suttanta” kohaselt tähendab amahaggata džhaanas mettā arendamise käigus sõbralikkusest küllastunud ja sõbralikkuses avardunud teadvust, mida pole (veel) kõikidesse suundadesse ehk suureks avardatud. (Tevijjasuttaṁ DN 13) Vt ka DVE, III osa: Õige keskendus (sammā-samādhi).

Seega, (1) suurelt avardunud teadvus on keskenduses nelja ilmakaarte ning ülesse ja alla avardatud teadvus, ning (2) mittesuurelt avardatud teadvus on erinevatesse suundadesse mitteavardatud teadvus.

72 Kommentaariumi kohaselt on ületatav seotud vormide vallale ja ületamatu vormita vallale (sauttaraṁ rūpāvacaraṁ anuttaraṃ arūpāvacarameva) omase teadvusega. Vormide valla keskendus ületatakse vormita valla keskenduses. Džhaanadele vastab kolmest osast koosnev saavutussüsteem, milleks on: (1) 8 vabanemist (aṭṭha-vimokkha) (vabanemine on üheksas teadvuse vaatlemise aspekt), (2) 9 järkjärgulist viibimist (nava anupubba-vihāra), ning sellele vastavad (3) 9 järkjärgulist lakkamist (nava anupubba-nirodha) ehk saavutust (nava anupubba- samāpatti). (Anupubbanirodhasuttaṁ AN 9.31; Rahogatasuttaṁ SN 36.11 jt)

„Suttanta” kohaselt on teadlikkusevõime (satindriya) seotud kõrgema (uttara) kehapõhise teadlikkuse (kāyagatā-sati) ja arendamisteadlikkuse (bhāvanā-sati) harjutamisega, kuni maisest on saavutatud maistületav õige teadlikkus (lokuttara- sammāsati). Neli maistületavat õiget teadlikkust on: (1) vooguastunul, (2) ükskord- naasjal, (3) mittenaasjal ja (4) arahantil. Seega, ületatav teadvus on selline tead- vustasand, mida saab ületada, nt esimesest džhaanast teise või vormide džhaanast vormitusse. Aga ületamatu teadvus esindab aga kõrgeima džhaana saavutamist; vt täpsemalt: Ṭhitañāṇa bhikkhu (Dr. Kahn, Andrus). 2022. Virgumise tee – nii nagu õpetas Buddha. Tallinn: ETS, lk 135.

samāhitaṁ 73 vā cittaṁ ‘samāhitaṁ cittan’ti pajānāti; asamāhitaṁ 74 vā cittaṁ ‘asamāhitaṁ cittan’ti pajānāti;

vimuttaṁ 75 vā cittaṁ ‘vimuttaṁ cittan’ti pajānāti; avimuttaṁ vā cittaṁ ‘avimuttaṁ cittan’ti pajānāti.

või kui teadvus on keskendunud, [ta] teab: „keskendunud teadvus“; või kui teadvus on mittekeskendunud, [ta] teab: „mittekeskendunud teadvus“; 76

või kui teadvus on vabanenud, [ta] teab: „vabanenud teadvus“; või kui teadvus on mittevabanenud, [ta] teab: „vabanemata teadvus“. 77

SELGITUSED

73 samāhita [saṁ + ā + √dhā + ita (<samādahati)] „kokku pandud“. 1: keskendunud (teadvus) = kinnistunud keskendus (appanā-samādhi) ja juurde- pääsu keskendus (upacāra-samādhi) (komm.); koondunud; tsentreeritud; keskel; rahunenud; tasakaalus. 2: millel/kellel oli; varustatud. Sünonüüm: saññūḷha. Antonüüm: asamāhita [na + samāhita] mittekoondunud.

74 asamāhita [na + saṁ + ā + √dhā + ita] „mitte kokku pandud“; maharahunemata (teadvus); mittekeskendunud = hajali; mittekoondunud; süüvimata; tasakaalutu. (DVE, V osa: „Leksikon“)

75 vimutti [vi + √muc + ti (<vimuccati)] fem. vabanemine; emantsipatsioon. Saavutatakse teadvuse (citta) arendamise teel, ei tähenda alati virgumist. Sünonüümid: pamutti, mutti, vippamutti = vimokkha [vi + √mokkh + a].

76 Kommentaariumi kohaselt viitab asamāhita kinnistunud ja juurdepääsu keskenduse puudumisele (asamāhitanti ubhaya-samādhi-virahitaṁ) ning samāhita kinnistunud ja juurdepääsu keskenduse esinemisele (samāhitanti yassa appanāsamādhi upacāras- amādhi) (jaotus pärineb hilisemast abhidhamma õpetusest).„Suttanta” aga tõdeb, et „keskendus ongi teadvuse ühtesuunatus“ (cittassa ekaggatā ayaṁ samādhi – Cūḷave- dallasuttaṁ MN 44) Selle põhjal viitab keskendunud teadvus (samāhitaṁ cittan’ti) takistustest vabanenud keskendusseisundi esinemisele ehk džhaanale, ning mitte- keskendunud teadvus (asamāhitaṁ cittan’ti) džhaana puudumisele.

77 Kaks enim nimetatavat vabanemise liiki on: (1) teadvuse vabanemine (ceto-vimutti) ja (2) tarkuse vabanemine (paññā-vimutti). Teadvuse vabanemist teostatakse rahu arendamise (samatha bhāvanā) teel nelja järjest süveneva džhaana kaudu, ning see tekib plekkidest ja tulvadest vabanenud meeles.

Tarkuse vabanemist teostatakse läbinägemise arendamise (vipassanā bhāvanā) kaudu džhaanades nāma-rūpa kolme olemasolu omaduse (püsitus, dukkha ja minatus) teadvustamise ja vaatlemise teel, ning see tekib kõikidest tulvadest (āsavā) vabanenud arahanti teadvuses. (Nissāraṇīyasuttaṁ AN 6.13, Migasālāsuttaṁ AN 10.75, Bhikkhusuttaṁ SN 51.18)

„Mittelihaliku suttas“ (Nirāmisasuttaṁ SN 36.31) eristab Buddha kolme vabane- mist: (1) lihalik vabanemine (sāmiso vimokkho), milleks on vormiga seotud kogu- mikest vabanemine (rūpa-ppaṭi-saṁyutta vimokkha); (2) mittelihalik vabanemine (nirāmiso vimokkho), milleks on mittevormiga seotud kogumikest vabanemine (arūpa-ppaṭi-saṁyutta vimokkha); ning (3) mittelihalikust [veelgi] mittelihalikum vaba- nemine (nirāmisā nirāmisataro vimokkho), milleks on köidikute hävitamisel kirest, vihast ja pettekujutlusest teadvuse vabanemise ülevaatuses sündinud vabanemine.

Džhaanas läbinägemise arendamise teel saavutatavad kolm vabanemist (tivimokkha) on: (1) tühjuses vabanemine (suññato vimokkha), (2) märgituses vabanemine (animitto vimokkha) ja (3) ihaldamatus/suunatus vabanemine (appaṇihito vimokkha). Need kolm vabanemist saavutatakse keskenduses objekti (esmalt viie klammerdumise kogumiku) minatu (anattā), püsitu (anicca) ja kannatusliku (dukkha) olemuse vaatlemise kaudu.

„Analüütiline tee“ sisaldab erinevaid vabanemise jaotusi, mis on seotud nelja vormide ja nelja vormita džhaanaga, nelja arija teega, nelja loobunu elu viljaga (cattāro ariyamaggā) ning nibbaanaga. (Vimokkhakathā, Niddesa Ps 1.5.2)

Suttad toovad ära veel teisigi vabanemise jaotused, mis on loetletud DVE III. osa ptk „Vabanemine (vimutti, vimokkha)“.

Teadvusseisundite vaatlemisel loetleb Satipaṭṭhānasuttaṁ kaheksa paari, hiinakeelses Madhyamāgama’s on lisatud veel kaks paari.

iti ajjhattaṁ vā citte cittānupassī viharati, bahiddhā vā citte cittānupassī viharati, ajjhattabahiddhā vā citte cittānupassī viharati.

samudayadhammānupassī vā cittasmiṁ viharati, vayadhammānupassī vā cittasmiṁ viharati, samudayavayadhammānupassī vā cittasmiṁ viharati.

‘atthi cittan’ti vā panassa sati paccupaṭṭhitā hoti yāvadeva ñāṇamattāya paṭissatimattāya anissito ca viharati, na ca kiñci loke upādiyati.

evampi kho, bhikkhave, bhikkhu citte cittānupassī viharati.

c i t t ā n u p a s s a n ā n i ṭṭh i t ā .

Nii viibib [ta] seestpoolt [enda] teadvuses, teadvuse [olemuse] vaatlemises, või viibib väljastpoolt [teise] teadvuses, teadvuse [olemuse] vaatlemises, või viibib [nii] seestpoolt [enda] kui väljastpoolt [teise] teadvuses, teadvuse [olemuse] vaatlemises. 78

[Ta] viibib kas teadvuse tekkimise dhamma vaatlemises või viibib teadvuse kadumise dhamma vaatlemises või viibib teadvuse tekkimise [ja] kadumise dhamma vaatlemises.

Ja temas hakkab kinnistuma teadlikkus: „Selline on teadvus“, seni kuni [tal on] piisavalt teadmisi [ja] piisavalt teadlikkust, ning [kuni ta] viibib sõltumatuna ja mitte millessegi maailmas klammerdumata.

Sel viisil, bhikkhud, viibib bhikkhu teadvuses, teadvuse [olemuse] vaatlemises. 79

Te a d v u s e v a a t l e m i n e o n l õ p p e n u d .

SELGITUSED

78 Taoline vaatlus aitab mõista teadvusseisundite universaalsust: kõik need teadvusseisundid esinevad ka teistel inimestel, mitte ainult minu meeles.

79 Kes saavutab teadvuse vaatlemise teel täieliku taipamuse teadvuse olemu- sest nii, nagu see tõeliselt on, see saavutab ka surmatuse (cittassa pariññātattā amataṁ sacchikataṁ hoti) ehk virgumise (Pariññātasuttaṁ SN 47.38).

4. Dhammānupassanā

4.1 Dhammānupassanānīvaranapabba

kathañca pana, bhikkhave, bhikkhu dhammesu dhammānupassī viharati?

idha, bhikkhave, bhikkhu dhammesu dhammānupassī viharati pañcasu nīvaraṇesu.

kathañca pana, bhikkhave, bhikkhu dhammesu dhammānupassī viharati pañcasu nīvaraṇesu?

4. Dhammade vaatlemine

4.1 Dhammade vaatlemine: takistuste jaotus

Ja kuidas, bhikkhud, viibib bhikkhu dhammades, dhamma vaatlemises? 80

Siin, bhikkhud, viibib bhikkhu dhammades, dhamma vaatlemises, viie takistuse [kaudu]. 81

Ja kuidas, bhikkhud, viibib bhikkhu dhammades, dhamma vaatlemises, viie takistuse [kaudu]?

SELGITUSED

80 Osad teadlikkuse rajamiseks kasutatavad dhammad ehk objektid ja nähtu- sed, ning hiljem džhaanas vipassanā põhise dhammade vaatlemise abil vahetu olemuse taipamise loomiseks kasutatavad dhammad on erinevad. Näiteks, „Järjestikuse suttas“ toodud Buddha kirjelduse kohaselt saavutas Auväärne Sāriputta džhaanades 11 dhamma – (1) kontakt (phasso) ehk kokkupuude, (2) tunne (vedanā), (3) taju (saññā), (4) tahe (cetanā), (5) teadvus (cittaṁ), (6) soov (chando), (7) otsusekindlus (adhimokkho), (8) energia (vīriyaṁ), (9) teadlikkus (sati), (10) neutraalsus (upekkhā) ja (11) meeles- pidamine (manasikāro) – ilmnemise (uppajjanti), esinemise (upaṭṭhahanti) ja kadumise (abbhatthaṁ) vaatlemise ning seeläbi saavutatud teadmiste (viditā) teel virgumise ja vaibumise (Anupadasuttaṁ MN 111).

Täie selgusega on takistusi võimalik mõista ja vaadelda ainult siis, kui need on peatunud, ehk siis džhaanas. (Anīvaraṇasuttaṁ SN 46.38)

81 Abhidhamma kohaselt on kuuendaks takistuseks teadmatus (avijjā). Neid nime- tatakse takistusteks, kuna need takistavad meele täieliku keskenduse ja sellega kaasneva džhaana (jhāna) saavutamist. Viis tõkestavat takistust (pañca āvaraṇā nīvaraṇā) on oma olemuselt teadvuse pealisplekid (cittassa upakkilesā), mis reostavad teadvuse puhas-säravat (pabhassara) olemust (Āvaraṇasuttaṁ AN 5.51; Upakkilesasuttaṁ AN 5.23; Upakkilesasuttaṁ SN 46.33).

„Takistuste suttas“ õpetab Buddha, et takistused teevad pimedaks, mittenägijaks ja mitteteadjaks, vaigistavad tarkuse, viivad vaeva ja hävingusse, ning on seotud mittevaibumisega ehk nibbaanatuga (Nīvaraṇasuttaṁ SN 46.40).

„Tõkestuse suttas“ õpetab Buddha, et viis takistust koormavad mõtlemist (cetaso ajjhāruhe) ja nõrgendavad tarkust (paññāya dubbalīkaraṇe) nii, nagu avatud külgkanalid nõrgestavad jõe voolu (Āvaraṇasuttaṁ AN 5.51).

Viit takistust ületamata on võimatu, et bhikkhu (1) teaks täpselt, mis on hea nii talle kui ka teistele, ning (2) saavutaks arijale omase nägemise ja teadmise (alamariya- ñāṇa-dassana-visesaṁ) – seetõttu nimetas Buddha viit takistust ka oskamatuse massiks (akusala-rāsi) (Akusalarāsisuttaṁ AN 5.52).

Viie takistuse vastandiks on seitse virgumisosa (satta bojjhaṅgā), mis on silma loojad (cakkhu-karaṇā), teadmise loojad (ñāṇa-karaṇā), tarkuse kasvatajad (paññā-buddhi), hävinguga mitteseotud (avighāta-pakkhiyā) ja vaibumisse juhtivad (nibbāna-saṁvattanikā) (Nīvaraṇasuttaṁ SN 46.40).

asantaṁ vā ajjhattaṁ kāmacchandaṁ ‘natthi me ajjhattaṁ kāmacchando’ti pajānāti, yathā ca anuppannassa kāmacchandassa uppādo hoti tañca pajānāti, yathā ca uppannassa kāmacchandassa pahānaṁ hoti tañca pajānāti, yathā ca pahīnassa kāmacchandassa āyatiṁ anuppādo hoti tañca pajānāti.

Bhikkhud, siin bhikkhu, kelles on naudingusoov, teab: „Minus on naudingusoov“, 82

või kelles pole naudingusoovi, teab: „Minus ei ole naudingusoovi“, ning ta teab ka seda, kuidas mittetekkinud naudingusoov tekib, 83

ning ta teab ka seda, kuidas tekkinud naudingusoov hüljata, 84

ning ta teab ka seda, kuidas hüljatud naudingusoov tulevikus ei teki. 85

SELGITUSED

82 Buddha õpetuse kohaselt on tajutavate naudingute soovimine nagu võlgu elamine, kuna inimene võlgneb energia oma harjumuspäraste soovide rahuldamisele (Sāmaññaphalasuttaṁ DN 2). Naudingusoov on tugevaim takistus, mis peatub ja lakkab viimasena.

83 Naudingusoovi (kāmacchanda) objektideks on kõik kuus välimist tajuobjekti (vorm, heli, lõhn, maitse, puudutus ja dhamma ehk meeleline objekt) ning selle toiduks on ilus märk (subha-nimitta). Millegi ilusa või ihaldatava nägemisel, vale dhamma järgimisel või vale keskendusobjekti valimisel (nt mantrate retsiteerimine ehk manamine vms, mis johtub aruka usu ja õige dhamma puudumisest ega võimalda takistusi ületada) pööratakse neile objektidele mittearukas tähelepanu (ayoniso manasikāra). Sellest omakorda tekib mitteteadvustatud arusaam (asata-sampajañña) ja puudulik meele ohjamise võime (indriya-saṁvara), mis juhib kolme kannatust põhjustavasse valesse käitumisse (ti-du-c-carita: lobha, dosa, moha) ja moonutustesse – väär- uskumusse, et püsitu on püsiv, kannatus on õnn, minatus on mina ja ebameeldiv on meeldiv. Moonutused hakkavad omakorda jõustama viit takistust, mis jõusta- vad mitteteadmist (avijjā) ja olemasoluiha (bhava-taṇhā), ning juhivad nibbaanast eemale (anibbāna-saṁvattanikā), dukkhalikku uute sündide rattasse ehk sansaarasse (saṁsāra). (Kāyasuttaṁ SN 46.2)

84 Arendades maisest loobumist, vabaneb bhikkhu naudingusoovist. Hüljates ilmaliku eluga seotud soovid elab bhikkhu vabana maistest soovidest ja tema teadvus on nendest puhastunud. (Sāmaññaphalasuttaṁ DN 2)

santaṁ vā ajjhattaṁ byāpādaṁ 86 ‘atthi me ajjhattaṁ byāpādo’ti pajānāti, asantaṁ vā ajjhattaṁ byāpādaṁ ‘natthi me ajjhattaṁ byāpādo’ti pajānāti, yathā ca anuppannassa byāpādassa uppādo hoti tañca pajānāti, yathā ca uppannassa byāpādassa pahānaṁ hoti tañca pajānāti, yathā ca pahīnassa byāpādassa āyatiṁ anuppādo hoti tañca pajānāti.

santaṁ vā ajjhattaṁ thinamiddhaṁ‘atthi me ajjhattaṁ thinamiddhan’ti pajānāti, asantaṁ vā ajjhattaṁ thinamiddhaṁ ‘natthi me ajjhattaṁ thinamiddhan’ti pajānāti, yathā ca anuppannassa thinamiddhassa uppādo hoti tañca pajānāti, yathā ca uppannassa thinamiddhassa pahānaṁ hoti tañca pajānāti, yathā ca pahīnassa thinamiddhassa āyatiṁ anuppādo hoti tañca pajānāti.

Kelles on kuritahtlikkus, teab: „Minus on kuritahtlikkus“, 87

või kelles pole kuritahtlikkust, teab: „Minus ei ole kuritahtlikkust“, ning ta teab ka seda, kuidas mittetekkinud kuritahtlikkus tekib! 88

ning ta teab ka seda, kuidas tekkinud kuritahtlikkus hüljata, 89

ning ta teab ka seda, kuidas hüljatud kuritahtlikkus tulevikus ei teki. 90

Kelles on laiskus [ja] loidus, teab: „Minus on laiskus-loidus“, 91

või kelles pole laiskust [ja] loidust, teab: „Minus ei ole laiskust-loidust“, ning ta teab ka seda, kuidas mittetekkinud laiskus-loidus tekivad, 92

ning ta teab ka seda, kuidas tekkinud laiskus-loidus hüljata, 93

ning ta teab ka seda, kuidas hüljatud laiskus-loidus tulevikus ei teki. 94

SELGITUSED

85 Naudingusoovist (kāmacchanda), nagu ka võlast vabanemine, toob vaid rõõmu ja õnne (Sāmaññaphalasuttaṁ DN 2). Seega toimub takistuse hülgamine läbi 5 etapi ehk pleki analüüsi. Esmalt saab bhikkhu teadlikuks takistuse (1) olemasolust või (2) selle puudumisest. Ilma takistust äratundmata ja selle esinemist tunnistamata pole võimalik teha isegi esimest sammu takistusest vabanemise suunas. Takistuse esinemise korral teab bhikkhu selle takistuse (3) tekkimist, (4) hülgamist ja (5) tulevikus mittetekkimist.

86 Kuritahtlikkus (byāpāda) on seotud vastumeelsusega. Kuni mingi objekt tekitab vastumeelsust ja sellele suunatakse sageli mittearukas tähelepanu (ayoniso-manasi-kāra- bahulīkāro), stimuleerib see mitteesilekerkinud mitteoskuslike seisundite esilekerkimist ja arendab juba esilekerkinud mitteoskuslikke seisundeid. (Kāyasuttaṁ SN 46.2) Kuritahtlikkus ja vastumeelsus moodustavad kümne köidiku (dasa saṁyojana) loetelus viienda köidiku; vt ka Ṭhitañāṇa bhikkhu (Dr. Kahn, Andrus). 2022. Virgumise tee – nii nagu õpetas Buddha. Tallinn: ETS, lk 150-152.

87 Kuritahtlikkust on Buddha võrrelnud haige inimese isu kaotusega: kui inimene on kuri või vihane, pole tal isu millegi järele, miski ei rahulda teda (Sāmaññaphalasuttaṁ DN 2).

88 Kuritahtlikkus on seotud vastumeelsusega (Kāyasuttaṁ SN 46.2). Kuritahtlikkus ja vastumeelsus moodustavad viienda köidiku (saṁyojana); vt ka Ṭhitañāṇa bhikkhu (Dr. Kahn, Andrus). 2022. Virgumise tee – nii nagu õpetas Buddha. Tallinn: ETS, lk 150-156.

89 (1) Kuue [taju]võime (indriya) ohjamisega, (2) kurjuse hülgamisega ning (3) sõbra- likkuse ja (4) kaastunde arendamisega vabaneb teadvus kuritahtlikkusest ja pu- hastub sallimatusest. (Mahārāhulovadasuttaṁ MN 62; Sāmaññaphalasuttaṁ DN 2; Accharāsaṅghātavagga AN 1.51–60)

90 Kuritahtlikkusest vabanenud bhikkhu muutub kõikide elusolendite heaolu suhtes (sabba-pāṇa-bhūtahita- anukampī) kaastundlikuks. (Sāmaññaphalasuttaṁ DN 2)

91 Laiskust ja loidust (thina-middha) on Buddha võrrelnud vangiga, kes on vangi- kambris takerdunud letargiasse; miski ei suuda teda virgutada ega elavdada. (Sāmaññaphalasuttaṁ DN 2)

92 Laiskus ja loidus toituvad rahulolematusest, osavõtmatusest ehk apaatiast, unisusest, söömisjärgsest roidumusest ja meeleloidusest. (Kāyasuttaṁ SN 46.2)

93 Laiskuse ja loiduse aitavad eemaldada: (1) energia äratamine, (2) oskuslik pingutus ja (3) õige püüdlus ehk mitteesilekerkinud oskuslike meeleseisundite arendamine ja esile- kerkinud oskuslike meeleseisundite säilitamine, (4) arukas tähelepanu, (5) ülesöömise vältimine ning (6) erksuse ja valvsuse, (7) püsitus-, (8) dukkha-, (9) ilutus- (asubha) ja (10) minatustaju arendamine. (Kāyasuttaṁ SN 46.2; Sāmaññaphalasuttaṁ DN 2 jt)

94 Laiskuse ja loiduse hülgamisel elab bhikkhu neist vabana, saavutab valgustaju (āloka-sañña) ja teadvustatud arusaamise (sati-sampajañña) ning tema teadvus on täidetud rahuga. (Sāmaññaphalasuttaṁ DN 2)

santaṁ vā ajjhattaṁ uddhaccakukkuccaṁ ‘atthi me ajjhattaṁ uddhaccakukkuccan’ti pajānāti, asantaṁ vā ajjhattaṁ uddhaccakukkuccaṁ ‘natthi me ajjhattaṁ uddhaccakukkuccan’ti pajānāti, yathā ca anuppannassa uddhaccakukkuccassa uppādo hoti tañca pajānāti, yathā ca uppannassa uddhaccakukkuccassa pahānaṁ hoti tañca pajānāti, yathā ca pahīnassa uddhaccakukkuccassa āyatiṁ anuppādo hoti tañca pajānāti.

Kelles on rahutus [ja] mure, teab: „Minus on rahutus-mure“, 95

või kelles pole rahutust [ja] muret, teab: „Minus ei ole rahutust-muret“, ning ta teab ka seda, kuidas mittetekkinud rahutus-mure tekivad, 96

ning ta teab ka seda, kuidas tekkinud rahutus-mure hüljata, 97

ning ta teab ka seda, kuidas hüljatud rahutus-mure tulevikus ei teki. 98

SELGITUSED

95 Rahutus ja mure on Buddha sõnade kohaselt nagu orjaks olemine, kelle emotsionaalsed tõusud ja mõõnad on tema isandad ja vangistajad. (Sāmaññaphalasuttaṁ DN 2)

96 Rahutus ja mure on seotud neid meeleseisundeid tekitavatele objektidele sagedase mittearuka tähelepanu pööramisega, mis stimuleerib mitteesilekerkinud mitte- oskuslike meeleseisundite esilekerkimist ja arendab juba esilekerkinud mitteoskus- likke meeleseisundeid. Rahutust ja muret toidab teadvuse ebastabiilsus ja kerguse- tus ehk raskus (cetaso a-vūpasamo). (Kāyasuttaṁ SN 46.2 ja Accharāsaṅghātavagga AN 1.51–60)

97 Kui lõpetada rahutust ja muret tekitavatele objektidele tähelepanu pööramine ja suunata arukas tähelepanu objektidele, mis kasvatavad meelerahu ja sisemist vaikust, hakkavad mitteesilekerkinud oskuslikud meeleseisundid ilmnema ja esilekerkinud oskuslikud meeleseisundid arenema ja tugevnema. Selliseid meeleseisundeid loovad samatha abil džhaana arendamine, võimete (indriya) ning virgumisosade (bojjhaṅga) arendamine, aga ka vääriliste inimestega suhtlemine, õige dhamma-vinaya uurimine ja analüüsimine ning sellega kaasneva usaldava ja aruka usu esilekerkimine, aruka tähelepanu pööramine oskuslikele dhammadele, teadvustatud arusaamise arendamine ning õpetaja või hüvelise sõbraga sobilikul teemal vestlemine. (Kāyasuttaṁ SN 46.2; Sāmaññaphalasuttaṁ DN 2; Accharāsaṅghātavagga AN 1.51–60)

Rahutus ja mure võivad väljenduda väga erineval moel. Näiteks, „Teises Anuruddha suttas“ (Dutiyaanuruddhasuttaṁ AN 3.130) ütleb Auväärne Anuruddha Auväärsele Sāriputta’le:

„Minu energia on tõepoolest äratatud ja aktiivne, teadlikkus vahetu ja segaduseta, keha rahunenud ja mitte erutunud, teadvus keskendunud ja ühtesuunatud, aga minu teadvus pole klammerdumisest ja tulvadest vaba.“

Auväärne Sāriputta vastab seepeale:

„Ja kui sa, sõber Anuruddha, räägid nii: „Minu energia on tõepoolest äratatud ja aktiivne, teadlikkus vahetu ja segaduseta, keha rahunenud ja mitte erutunud, teadvus keskendunud ja ühtesuunatud“ – siis see ongi sinu rahutus.

Ja kui sa, sõber Anuruddha, räägid nii: „Aga minu teadvus pole klammerdumisest ja tulvadest vaba“ – siis see ongi sinu mure.“

Seejärel suunas Auväärne Sāriputta Auväärse Anuruddha (1) harjutama tead- vust kolme dhammat – uhkust (māna), rahutust ja muret – meeles hoidmata (amanasikaritvā) ning (2) keskendama teadvuse surmatuse elemendile (amatāya dhātuyā cittaṁ upasaṁharatū) ehk nibbaanale. Peale Auväärt Sāriputta’lt juhiste saamist läks Auväärne Anuruddha üksinda eraklusse, kus innustununa ja mina hüljanuna viibides saavutas peagi nibbaana ehk vaibumise.

98 Rahutusest ja murest loobudes arendab bhikkhu oma meelt erakluse rahus, tema teadvus on rahunenud ning rahutusest ja murest puhastunud (Sāmaññaphalasuttaṁ DN 2).

santaṁ vā ajjhattaṁ vicikicchaṁ ‘atthi me ajjhattaṁ vicikicchā’ti pajānāti, asantaṁ vā ajjhattaṁ vicikicchaṁ ‘natthi me ajjhattaṁ vicikicchā’ti pajānāti, yathā ca anuppannāya vicikicchāya uppādo hoti tañca pajānāti, yathā ca uppannāya vicikicchāya pahānaṁ hoti tañca pajānāti, yathā ca pahīnāya vicikicchāya āyatiṁ anuppādo hoti tañca pajānāti.

iti ajjhattaṁ vā dhammesu dhammānupassī viharati, bahiddhā vā dhammesu dhammānupassī viharati, ajjhattabahiddhā vā dhammesu dhammānupassī viharati.

Kelles on kahtlus, teab: „Minus on kahtlus“, 99

või kelles pole kahtlust, teab: „Minus ei ole kahtlust“, ning ta teab ka seda, kuidas mittetekkinud kahtlus tekib, 100

ning ta teab ka seda, kuidas tekkinud kahtlus hüljata, 101

ning ta teab ka seda, kuidas hüljatud kahtlus tulevikus ei teki. 102

Nii viibib [ta] seestpoolt [endaga seotud] dhammades, dhamma vaatlemises, või viibib väljastpoolt [teisega seotud] dhammades, dhamma vaatlemises, või viibib [nii] seestpoolt [endaga seotud] kui väljastpoolt [teisega seotud] dhammades, dhamma vaatlemises.

SELGITUSED

99 Buddha võrdles kahtlust tühermaal rändamisega, mida iseloomustavad viljatu otsustamatus, lakkamatu kõikumine ja lõputu spekuleerimine (Sāmaññaphalasuttaṁ DN 2).

100 Kahtlus tekib mittearuka tähelepanu pööramisest objektidele, mis stimuleerivad dhammaga seotud mitteesilekerkinud mitteoskuslike meeleseisundite esilekerkimist ja arendavad juba esilekerkinud mitteoskuslikke meeleseisundeid.

Kahtlust toidab kõhklus dhamma suhtes (vicikicch-āṭṭhānīyā dhammā) (Kāyasuttaṁ SN 46.2; Accharāsaṅghātavagga AN 1.51–60). Kaheksa kahtlust või kõhklust (kaṅkhati vicikicchati) võivad esineda seoses: (1) õpetajaga (satthari), (2) dhammaga (dhamme), (3) sanghaga (saṅghe), (4) väljaõppega (sikkhāya) ning (5) [maailma või olemasolu] algusega (pubbante), (6) lõppemisega (aparante) või (7) alguse ja lõppe- misega (pubbantāparante) ning (8) sõltuvusliku tekkimisega (paṭiccasamuppannesu) (Tikanikkhepa Ds 2.3.1, 2.3.1.8. Dassanenapahātabbattika).

101 Kui pöörata järjepidevalt arukat tähelepanu sellele, mis on oskuslikud ja mitteoskuslikud dhammad, laiduväärsed ja mitte-laiduväärsed dhammad, madalad ja kõrged dhammad, pimeduse ja valguse vastand-dhammad (kaṇha-sukkasa- ppaṭibhāgā dhammā), ning uurida, analüüsida ja mõtestada dhammat tarkusega, siis aitab see dhamma läbiuurimise virgumisosal (dhamma-vicaya-sam-bojjhaṅga) esile kerkida, selle täielikult välja arendada ning kahtlusest vabaneda (Sīlasuttaṁ SN 46.3; Āhārasuttaṁ SN 46.51).

samudayadhammānupassī vā dhammesu viharati, vayadhammānupassī vā dhammesu viharati, samudayavayadhammānupassī vā dhammesu viharati.

‘atthi dhammā’ti vā panassa sati paccupaṭṭhitā hoti yāvadeva ñāṇamattāya paṭissatimattāya, anissito ca viharati, na ca kiñci loke upādiyati.

evampi kho, bhikkhave, bhikkhu dhammesu dhammānupassī viharati pañcasu nīvaraṇesu.

n ī v a r a ṇ a p a b b a ṁ n i ṭ ṭ h i t ā ṁ.

[Ta] viibib kas dhammade tekkimise dhamma vaatlemises või viibib dhammade kadumise dhamma vaatlemises või viibib dhammade tekkimise [ja] kadumise dhamma vaatlemises.

Ja temas hakkab kinnistuma teadlikkus: „Selline on dhammade olemus“, seni kuni [tal on] piisavalt teadmisi [ja] piisavalt teadlikkust, ning [kuni ta] viibib sõltumatuna ja mitte millessegi maailmas klammerdumata.

Sel viisil, bhikkhud, viibib bhikkhu dhammades, dhamma vaatlemises, viie takistuse kaudu. 103

Ta k i s t u s e j a o t u s o n l õ p p e n u d .

4.2 Dhammānupassanākhandhapabba

puna caparaṁ, bhikkhave, bhikkhu dhammesu dhammānupassī viharati pañcasu upādānakkhandhesu.

kathañca pana, bhikkhave, bhikkhu dhammesu dhammānupassī viharati pañcasu upādānakkhandhesu?

4.2 Dhammade vaatlemine: kogumike jaotus

Peale selle, bhikkhud, viibib bhikkhu dhammades, dhamma vaatlemises, viie klammerdumise kogumiku [kaudu]. 104

Ja kuidas, bhikkhud, viibib bhikkhu dhammades, dhamma vaatlemises, viie klammerdumise kogumiku [kaudu]?

SELGITUSED

103 „Saṅgārava suttas“ võrdleb Buddha (1) naudingukirge (kāma-rāga) veega, milles on kokku segatud kurkum (kollane), indigo (tumesinine) ja punane värv, (2) kuritahtlikkust suurte mullidega keeva veega, (3) laiskust ja loidust sammaltaimedega kaetud veega, (4) rahutust ja muret tuule poolt segamini keerutatud, lainetava veega, ning (5) kahtlust tumeda, sogase, häguse ja mudase veega. Suttas õpetab Buddha, et sellises vees pole võimalik ka hea silmanägemisega inimesel näha iseenda selget peegel- pilti. Samamoodi pole takistustest sogane meel võimeline nägema olemasolu vahetult, nii nagu see tõeliselt on (yathā-bhūta). Seetõttu tuleb esmalt rahu arendamise (samatha-bhāvanā) teel takistused peatada. (Saṅgāravasuttaṁ SN 46.55)

Kui bhikkhu näeb ja mõistab, et kõik viis takistust on hüljatud, siis sünnib temas heameel (pāmojja), heameelest sünnib rõõm (pīti), rõõmus meel rahustab keha (kāyo passambhati), rahunenud kehas tekib õnne- tunne (sukha), ning õnnelik teadvus muutub keskendunuks (samādhi) – ta saavutab džhaana (Sāmaññaphalasuttaṁ DN 2). Kui džhaana on saavutatud, saab hakata arendama vaheldumisi rahu ja läbinägemist (vipassanā-bhāvanā) (Saṅgāravasuttaṁ SN 46.55).

104 Inimeseks nimetatav pole Buddha õpetuse kohaselt midagi muud, kui viiest pidevalt muutuvast kogumikust – vorm (rūpa), tunne (vedanā), taju (saññā), moodustised (saṅkhāra) ja teadvus (viññāṇa) – koosnev ja peagi laialilagunev protsesside jada. Viie klammerdumise kogumiku tekkimise peamiseks põh- juseks on mitteteadmine (avijjā) ja iha (taṇhā), ning neil põhinev isiku- põhine vale vaade, ahnus, viha, pettekujutlus, kirg jt meeles esinevad plekid, köidikud ning kalduvused. Kuni mentaalsed protsessid esinevad koos plekkidega, on tegemist klammerdumise kogumikega ja peale plekkide lakkamist nimetatakse neid lihtsalt kogumikeks. (Sagāthāvaggasaṁyutta, SN)

„Kogumike suttas“ selgitab Buddha, et viis kogumikku (pañca-k-khandhā) ja viis klammerdumise kogumikku (pañc-upādāna-k-khandha) on erinevad. Klammerdumise kogumikud (upādāna-kkhandhā) esinevad koos tulvadega (sāsavā) ja on altid klammerduma (upādāna), kuid virgunud arahanti puhul on tegemist kogumikega (khandhā). (Khandhasuttaṁ SN 22.48)

idha, bhikkhave, bhikkhu: ‘iti rūpaṁ, iti rūpassa samudayo, iti rūpassa atthaṅgamo; iti vedanā, iti vedanāya samudayo, iti vedanāya atthaṅgamo; iti saññā, iti saññāya samudayo, iti saññāya atthaṅgamo; iti saṅkhārā, iti saṅkhārānaṁ samudayo, iti saṅkhārānaṁ atthaṅgamo; iti viññāṇaṁ, iti viññāṇassa samudayo, iti viññāṇassa atthaṅgamo’ti;

Siin, bhikkhud, [vaatleb] bhikkhu: „see on vorm, see on vormi tekkimine, see on vormi kadumine;“ 105

„see on tunne, see on tunde tekkimine, see on tunde kadumine;“ 106

„see on taju, see on taju tekkimine, see on taju kadumine;“ 107

„see on moodustis, see on moodustise tekkimine, see on moodustise kadumine;“ 108

„see on teadvus, see on teadvuse tekkimine, see on teadvuse kadumine.“ 109

SELGITUSED

105 Vormikogumik (rūpa-k-khandhā) esindab ainsana mateeriat, ülejäänud neli kogu- mikku liigituvad nime (nāma) ehk mentaalse alla.

Vorm moodustub neljast suurest elemendist. Vormikogumiku alla kuuluvad kõik vormid nii minevikus (atīta), tulevikus (anāgata), olevikus (paccuppanna), sisemine (ajjhatta), välimine (bahiddhā), jäme (oḷārika), peen (sukhuma), madal (hīnā), kõrge (paṇīta), kauge (dūre) ja lähedane (santika) (Vibhaṁga, Khandhavib- haṁga, 1. Suttantabhājanīya, 1.1. Rūpakkhandha, lk 1-3). Sama põhimõte kehtib kõikide klammerdumise kogumike kohta.

Peamiselt kasutas Buddha vormi mõistet kehale (kāya) viitamiseks ja õpetas, et vormi nimetakse vormiks, kuna see vormub (ruppatīti) külma, kuuma, nälja ja janu mõjul, ning on tajutav kärbeste, sääskede, tuule, päikese ja madudega kokkupuutes (Khajjanīyasuttaṁ SN 22.79).

106 Tunne tekib kontaktist (phassa), milleks on sisemise tajuala, välimise tajuala ja teadvuse kohtumine (Chachakkasuttaṁ MN 148). Kuus tunnete kogu (vedanākāyā) on: (1) silmakontaktist sündinud tunne, (2) kõrvakontak- tist sündinud tunne, (3) ninakontaktist sündinud tunne, (4) keelekontaktist sündinud tunne, (5) kehakontaktist sündinud tunne ja (6) meelekontaktist sündinud tunne (vt ptk 4.5.2 „Tekkimistõe kirjeldus“). Kontakti tekkimisel lakkab lakkab tunne (phassa-nirodhā vedanā-nirodho) (Samudayasuttaṁ SN 47.42) ning tunde lakkamise teeks on arija kaheksaosalise tee (Mahāsaḷāyatanikasuttaṁ MN 149).

Tunne kui tingimus on iha (taṇhā) põhjustaja ja seeläbi on kõik tunded otse- selt seotud dukkha tekkimisega (Dhammacakkappavattanasuttaṁ SN 56.11; Paṭiccasamuppādasuttaṁ SN 12.1-2, Bahudhātukasuttaṁ MN 115).

107 Buddha selgituse kohaselt nimetatakse taju (saññā) tajuks, kuna see tajub (sañjānātīti) sinist, kollast, punast ja valget (Khajjanīyasuttaṁ SN 22.79). Kuus taju on: vormi-, heli-, lõhna-, maitse-, puudutuse- ja dhammataju (vt ptk 4.5.2 „Tekkimistõe kirjeldus“). Ka taju tekib kontaktist ja lakkab kontakti lakkamisel, ning taju lakkamisele viib kaheksaosaline tee. Taju tunneb ära nii füüsilise kui mentaalse objekti. See hõlmab tajumist, eris- tamist, nimetamist ja tõlgendamist, mis võib olla kas olemasolevale vastav (tõene, oskuslik), või mittevastav ehk plekkide, moonutuste, tulvade ja köidikute poolt mõjutatud (ebatõene ja mitteoskuslik). (Upādānaparipavatta- suttaṁ SN 22.56; Mahāsaḷāyatanikasuttaṁ MN 149)

iti ajjhattaṁ vā dhammesu dhammānupassī viharati, bahiddhā vā dhammesu dhammānupassī viharati, ajjhattabahiddhā vā dhammesu dhammānupassī viharati.

Nii viibib [ta] seestpoolt [endaga seotud] dhammades, dhamma vaatlemises, või viibib väljastpoolt [teisega seotud] dhammades, dhamma vaatlemises, või viibib [nii] seestpoolt [endaga seotud] kui väljastpoolt [teisega seotud] dhammades, dhamma vaatlemises. 110

SELGITUSED

108 Buddha selgituse kohaselt nimetatakse moodustisi moodustisteks, kuna need on moodustunud moodustuvast (saṁkhatamabhi-saṁkharontīti); need moodus- tavad: vormuva vormi, tuntava tunde, tajutava taju, moodustuva moodustise ja teadvustava teadvuse (Khajjanīyasuttaṁ SN 22.79).

Moodustised on kuus tahtmiste kogu (cetanā-kāyā), milleks on: (1) vormiga seotud tahe (rūpa-sañcetanā), (2) heliga seotud tahe (sadda-sañ-cetanā), (3) lõhnaga seotud tahe (gandha-sañcetanā), (4) maitsega seotud tahe (rasa-sañ-cetanā), (5) puudutusega seotud tahe (phoṭṭhabbasañ-cetanā) ja (6) dhammaga seotud tahe (dhamma-sañ-cetanā) (vt ptk 4.5.2 „Tekkimistõe kirjeldus“).

Moodustis tekib kontaktist ja lakkab kontakti lakkamisel, ning moodustise lakkamisele viib kaheksaosaline tee. Tajude peatumisel rahunevad ka kõik moodustised (Mahāsaḷāyatanikasuttaṁ MN 149).

Kuna moodustised on tahtelised (cetanā) tegevused, siis on need uue teo (kamma), vilja (vipāka) ja uue olemasollu tulemise moodustajad (ponobhaviko bhavasaṁkhāro). Tunne ja taju ei ole tahtlikud ning seetõttu ei loo need kammat. (Upādānaparipavattasuttaṁ SN 22.56 jt)

Sõltuvusliku tekke ja teo (kamma) õpetuses eristas Buddha veel: (1) sõna- moodustisi (vacī-saṁkhārā), (2) kehamoodustisi (kāya-saṁkhāra) ja (3) tead- vusemoodustisi (citta-saṁkhārā). Uue sünni kontekstis on moodustised jaotatud kolmeks: (1) pälvimuslikud moodustised (puññabhi-saṁkhārā), mis juhivad uue sünni õnnelikku valda; (2) antipälvimuslikud moodustised (apuññabhi-saṁkhārā), mis juhivad uue sünni õnnetusse valda; ning (3) kõigutamatud moodustised (āneñjābhi-saṁkhārā), mis juhivad uue sünni vormita valda. (Suññakathā Ps 2.10; Paṭiccasamuppāda-vibhaṁga Vb 6) Abhidhamma kohaselt on moodustisteks kõik teadvusetegurid (cetasika), sh usk

(saddhā), teadlikkus (sati), sõbralikkus (mettā), kaastunne (karuṇā), tarkus (paññā), ahnus (lobha), viha (dosa), tahe ehk kavatsus (cetanā), keskendus (samādhi) jt, aga ka tunne (vedanā) ja taju (saññā), mis viie klammerdumise kogumiku loetelus esinevad eraldiseisvana.

109 Teadvuste kogumik sisaldab kõiki teadvusseisundeid ja koordineerib üle- jäänud nelja kogumikku. „Suttantas” toodud Buddha selgituse kohaselt nimeta- takse teadvust teadvuseks seetõttu, et see teadvustab ja tunneb ära selle, mis tekitab õnne tunde, dukkha tunde ja ei-dukkha-ega-õnne tunde. Teadvus ja tarkus (paññā) on omavahel lahutamatult seotud (saṁsaṭṭhā).

Ka tunne, taju ja teadvus on lahutamatult seotud, ega ole teineteisest eraldata- vad: inimene tajub tunnet, ja teadvustab, mida tajub (Mahāvedallasuttaṁ MN 43).

Kui tarkust tuleb arendada, siis teadvust tuleb täielikult mõista (pariññeyya) (Khajjanīyasuttaṁ SN 22.79; Mahāvedallasuttaṁ MN 43). Nii nagu põllu- mees peab külvamiseks esmalt maad harima, peab bhikkhu tarkuse (paññā) tekkimiseks teadlikkust arendama (Kasibhāradvājasuttaṁ SN 7.11).

110 Inimese tõelise olemuse mõistmist hägustavad väärarusaamadest sündinud enesemääratluse teooriad (Madhupiṇḍikasuttaṁ MN 18). Kuna viis kogumikku on tekkinud teatud tingimustel, ja lakkavad neid moodustavate tingimuste lõppemisel, ei saa inimene ise ega ükski teine olend sisaldada midagi, mida nime- tatakse muutumatuks või igikestvaks minaks (attā), aatmaniks (attan), hingeks (jīva), tõeliseks olemuseks, vms. Selline arvamus rajaneb Buddha õpetuse kohaselt teadmatusest sündinud juuretul ehk alusetul usul (a-mūlaka-saddhā) ja sellest tuleneval soovmõtlemisel.

samudayadhammānupassī vā dhammesu viharati, vayadhammānupassī vā dhammesu viharati, samudayavayadhammānupassī vā dhammesu viharati.

‘atthi dhammā’ti vā panassa sati paccupaṭṭhitā hoti yāvadeva ñāṇamattāya paṭissatimattāya, anissito ca viharati, na ca kiñci loke upādiyati.

evampi kho, bhikkhave, bhikkhu dhammesu dhammānupassī viharati pañcasu nīvaraṇesu.

k h a n d h a p a b b a ṁ n i ṭ ṭ h i t ā ṁ.

[Ta] viibib kas dhammade tekkimise dhamma vaatlemises või viibib dhammade kadumise dhamma vaatlemises või viibib dhammade tekkimise [ja] kadumise dhamma vaatlemises.

Ja temas hakkab kinnistuma teadlikkus: „Selline on dhammade olemus“, seni kuni [tal on] piisavalt teadmisi [ja] piisavalt teadlikkust, ning [kuni ta] viibib sõltumatuna ja mitte millessegi maailmas klammerdumata. 111

Sel viisil, bhikkhud, viibib bhikkhu dhammades, dhamma vaatlemises, viie klammerdumise kogumiku kaudu. 112

K o g u m i k e j a o t u s o n l õ p p e n u d .

SELGITUSED

111 „Naudingu suttas“ (Assādasuttaṁ SN 22.26; ka Dutiyaassādasuttaṁ SN 22.27 jt) räägib Buddha, kuidas ta enne virgumist mõtiskles selle üle, mis on kogumikega seotud (1) nauding ehk magusus (assāda) ja (2) mis on oht (ādīnava), ning mis on kogumikest (3) eemaldumine (nissaraṇa). Ta mõistis, et:

1. vormist tulenev õnn (sukha) ja heameel (somanassa) on vormiga [seotud]

nauding (rūpassa assāda); 2. vormi püsitus, dukkha ja muutumise dhamma [vormi muutuv olemus]

ehk (aniccaṁ dukkhaṁ vipariṇāma-dhammaṁ) on vormiga [seotud] oht (rūpassa ādīnava); ning 3. vormiga seotud soovist ja kirest viib välja soovi ja kire hülgamine (chanda-rāga-vinaya chanda-rāga-p-pahāna) – see on vormist eemaldumine (rūpassa nissaraṇa).

Sama põhimõte on toodud suttas ka nelja ülejäänud klammerdumise kogumiku kohta.

„Teises naudingu suttas“ (Dutiyaassādasuttaṁ SN 22.27) õpetab Buddha, et kuni ta polnud tarkusega selgelt näinud viie klammerdumise kogumiku rahuldust, puudust ja neist põgenemist, ei teadnud ta ülima ärkamise täiust. Kuid olles keskenduses saavutanud viie klammerdumise kogumiku suhtes olemasolule vastava (yathā-bhūta) tarkuse, kerkisid temas esile teadmine ja nägemine:

„Minu vabanemine on kõigutamatu; see on minu viimane sünd; pole enam uut olemasolu!“ (akuppā me vimutti; ayamantimā jāti; natthi dāni punabbhavo).

Buddha õpetas nägema kehaks nimetatavat kui pidevalt tekkivat ja lakkavat kogumike voogu:

„Vorm on nagu vahuhunnik, tunded kui veemullid, taju kui viirastus, moodustised kui südamikuta banaanitaime tüvi ja teadvus kui silmamoo- nutus.“ (Pheṇapiṇḍūpamasuttaṁ SN 22.95)

Sellise nägemise olulisust kirjeldab 113. Dhammapada värss:

„Ka saja aastasest elust, mil ei nähta tekkimist ja lakkamist, on parem üks päev elu, mil nähakse tekkimist ja lakkamist.“

Tunnete vaatlemise kulminatsiooniks on tunnete suhtes kiretuse tekkimine:

„Kõikide tunnete suhtes kiretu, kõik teadmised ületanu – see on [ülim] teadja.“ (Sabhiyasuttaṁ Snp 3.6.)

Endaks nimetatava kui pidevalt muutuvate klammerdumise kogumike nägemine pole oma olemuselt negatiivne ega nihilistlik – see on realistlik.

4.3 Dhammānupassanāāyatanapabba

puna caparaṁ, bhikkhave, bhikkhu dhammesu dhammānupassī viharati chasu ajjhattikabāhiresu āyatanesu 114.

4.3 Dhammade vaatlemine: alade jaotus

Peale selle, bhikkhud, viibib bhikkhu dhammades, dhamma vaatlemises, kuue sisemise [ja] välimise ala [kaudu].

SELGITUSED

Kuna reaalsus ei ole negatiivne ega positiivne, on siinkohal tegemist lihtsalt fakti nentimisega: nii on. Buddha on öelnud, et kuni püsiva, stabiilse, igavese ja muutumatu mina vaade (atta-diṭṭhi) kadumine ei ole täielik ja lõplik, ei ole kannatuste lakkamisele viiva püha elu elamine tulemuslik (Gomayapiṇḍasuttaṁ SN 22.96).

112 Kogumikud pole eraldiseisvad ega staatilised „kuhjad“, vaid protsessis kul- gevad nähtused, mis on teatud omaduste alusel koondatud ühise nimetaja alla selleks, et luua vahetu ja õige mõistmine, ning vabaneda valest arusaamisest inimeseks nimetatava osas. Mõistes, et „mina“, nagu ka kõikide teiste olendite tõeliseks olemuseks ei ole midagi enamat kui lakkamatu füüsiliste ja mentaal- sete seisundite protsess, vabaneb bhikkhu valede vaadete tulvast (diṭṭhāsava) ning kolmest madalamat köidikust (orambhāgiya-saṁyojana), milleks on: kehapõhine vaade (sakkāya-diṭṭhi), kahtlus (vicikicchā) ja kõlblusrituaalidest kinnihoidmine (sīlabbata-parāmāsā). Seeläbi teostab bhikkhu vooguastunu vilja (sotāpanna-phala). Temast saab kindlasti arahant, ning ta saavutab ülima virgumise (bodhi) ja igavese nibbaana ehk vaibumise (nibbāna) (Saṁyojanasuttaṁ AN 10.13, Sabbāsavasuttaṁ MN 2). Köidikute kohta vt täpsemalt: Ṭhitañāṇa bhikkhu (Dr. Kahn, Andrus). 2022. Virgumise tee – nii nagu õpetas Buddha. Tallinn: ETS, lk 150-156.

„Keskenduse sutta“ ([Upādāna] Samādhisuttaṁ SN 22.5) kohaselt vaatleb bhikkhu keskenduses kõiki kogumikke ükshaaval, mõistmaks tegelikkusele vastavalt vormi, tunde, taju, moodustiste ja teadvuse kogumike tekkimist, milleks on kogumikest:

1. rõõmu ja naudingu otsimine (abhinanda), 2. rõõmu ja naudingu tervitamine (abhivada), 3. rõõmust ja naudingust kinnihoidmine, sellesse klammerdumine (ajjhosati).

Suttas õpetab Buddha, et inimene otsib vormist rõõmu ja naudib vormiga kohtumist, kuid rõõm ja nauding loovad vormist kinnihoidmist ja vormi klam- merdumist. Sama kehtib ka ülejäänud nelja klammerdumise kogumiku kohta. Klammerdumine kui tingimus loob olemasolu saamise, sünni, vanaduse ja surma, millega kaasnevad lein, hala, valu, pahameel ning ahastus ja kogu dukkhakogu- mik (dukkhakkhandha) – see ongi vormi, tunde, taju, moodustiste ja tead- vuse kogumike tekkimine. Olles džhaanas saavutanud vahetu mõistmise kogumike tekkimisest, vaatleb bhikkhu järgmiseks kogumike kadumist. Kui bhikkhu ei otsi (nābhinandati) vormikogumikust, tunnetekogumist ega teistest kogumikest enam rõõmu ning naudinguid, ega tervita (nābhivadati) neid, ega jää kogumikega seotud rõõmu ja naudingusse kinni (nājjhosāya tiṭṭhati), siis kogumikega seotud rõõmud ja naudingud lakkavad. Rõõmu ja naudingu lakkamisega lakkab ka klammerdumine ning klammerdumise lakkamisega lakkab olemasolu – st vormi, tunde, taju, moodustiste ja teadvuse kogumike tekkimine – see ongi mõõtmatu kannatuste massi lõppemine.

113 āyatana [ā + √yat (yaṁ) + ana] „välja sirutama“; 1: (meeleline) ala, kui meele seisund (=jhāna). 2: (taju)ala kui 5 tajuorganit + meel ning neile vastavad kuus objekti; 3: (piirkondlik) ala, kui puhke- või elamise koht. 4: (transtsendentaalne) ala (=nibbāna). (DVE, V osa: „Leksikon“)

114 Kuus sisemist (taju)ala (cha ajjhattikāni āyatanāni) on: silm, kõrv, nina, suu, keha ja meel. Kuus välimist (taju)ala (cha bāhirāni āyatanāni) on sisemistele aladele vastavad objektid ehk: vorm, heli, lõhn, maitse, puudutus ja dhamma (Saḷāyatana- vibhaṅgasuttaṁ MN 137; Āsīvisopamasuttaṁ SN 35.238 jpt).

idha, bhikkhave, bhikkhu cakkhuñca pajānāti, rūpe ca pajānāti, yañca tadubhayaṁ paṭicca uppajjati saṁyojanaṁ 115 tañca pajānāti, yathā ca anuppannassa saṁyojanassa uppādo hoti tañca pajānāti, yathā ca uppannassa saṁyojanassa pahānaṁ hoti tañca pajānāti, yathā ca pahīnassa saṁyojanassa āyatiṁ anuppādo hoti tañca pajānāti.

sotañca pajānāti, sadde ca pajānāti, yañca tadubhayaṁ paṭicca uppajjati saṁyojanaṁ tañca pajānāti, yathā ca anuppannassa saṁyojanassa uppādo hoti tañca pajānāti, yathā ca uppannassa saṁyojanassa pahānaṁ hoti tañca pajānāti, yathā ca pahīnassa saṁyojanassa āyatiṁ anuppādo hoti tañca pajānāti.

ghānañca pajānāti, gandhe ca pajānāti, yañca tadubhayaṁ paṭicca uppajjati saṁyojanaṁ tañca pajānāti, yathā ca anuppannassa saṁyojanassa uppādo hoti tañca pajānāti, yathā ca uppannassa saṁyojanassa pahānaṁ hoti tañca pajānāti, yathā ca pahīnassa saṁyojanassa āyatiṁ anuppādo hoti tañca pajānāti.

Siin, bhikkhud, teab bhikkhu silma ja teab vormi; ning ta teab ka nendest mõlemast tingitud köidiku ilmnemist; 116

ning ta teab ka seda, kuidas mittetekkinud köidik tekib; 117

ning ta teab ka seda, kuidas tekkinud köidik hüljata; ning ta teab ka seda, kuidas hüljatud köidik tulevikus ei teki. 118

Ning ta teab kõrva ja teab heli; ning ta teab ka nendest mõlemast tingitud köidiku ilmnemist; ning ta teab ka seda, kuidas mittetekkinud köidik tekib; 119

ning ta teab ka seda, kuidas tekkinud köidik hüljata; 120

ning ta teab ka seda, kuidas hüljatud köidik tulevikus ei teki.

Ning ta teab nina ja teab lõhna; ning ta teab ka nendest mõlemast tingitud köidiku ilmnemist; ning ta teab ka seda, kuidas mittetekkinud köidik tekib; 121

ning ta teab ka seda, kuidas tekkinud köidik hüljata; 122

ning ta teab ka seda, kuidas hüljatud köidik tulevikus ei teki.

SELGITUSED

115 Köidik (saṁyojana) pole silm ega vorm, vaid neist kahest ilmnev soov ja kirg (chanda-rāgo). Sama põhimõte kehtib kõigi kuue välimise ja sisemise (taju)ala kohta. Plekkide (iha, kirg, ahnus, viha, mitteteadmine jt) ületamisel toimivad silm ja vorm klammerdumata ning köidikut ei teki. (Saṁyojanasuttaṁ SN 41.1)

116 Tähelepanelik vaatlemine ei tähenda kohest ja aktiivset sekkumist. Näiteks, köidiku ilmnemisel on teadlikkus seotud selle köidiku teadvustamise ja vaatlemisega ning seda põhjustavate ja lakkamiseni viivate tingimuste teadmisega, kuid selle- kohane tegutsemine kuulub pigem õige püüdluse (sammā-vāyāma) ning ületamine õige keskenduse (sammā-samādhi) valdkonda.

117 Silma ja vormiga seotud köidik tekib meeldivatele vormidele mittearuka tähelepanu pööramise ning ebameeldivate vormide tõrjumise kaudu, mis stimuleerib mitte- esilekerkinud mitteoskuslike meeleseisundite esilekerkimist ja arendab juba esile- kerkinud mitteoskuslikke meeleseisundeid.

Buddha õpetatud virgumisteed järgides vabanetakse järk-järgult olendeid olemasolurattasse siduvast kümnest köidikust (dasa saṁyojana), mis on „Köidikute sutta“ (Saṁyojanasuttaṁ AN 10.13) kohaselt alljärgnevad.

1. Kehapõhise vaate (sakkāyadiṭṭhi) puhul peetakse keha (kāya) ja keerukat psühho- füüsiliste nähtuste kogumit isikuks, olendiks või iseendaks või usutakse, et viie klammerdumise kogumiku sees või taga on olemas hävimatu hing, aatman, mina vms. Selline jämedakoeline vaade esindab teadmatust ja/või tahtmatust näha inimest viie klammerdumise kogumikuna, ning põhjustab isekust, mis on peamine vastuolude allikas.

2. Kahtlus (vicikicchā) on usaldamatus Buddha, dhamma ja sangha või teostuse ja sõltuvusliku tekke õpetuse suhtes.

3. Kõlblusrituaalidesse kinnijäämine (sīlabbataparāmāsā) põhineb ekslikul usku- musel, mille kohaselt rituaalid ja tseremooniad on piisavad meele puhas- tamiseks. Riituste, rituaalide, mantrate jms maagilisse mõjusse uskumine viib teostaja valesse vaatesse ja väärasse dhamma teostusse (nt mantrate kordamine plekkide eemaldamiseks), äärmustesse (nt askeesi), vägivaldse käitumiseni (nt elusolendi tapmine ohverduseks) vms.

4. Naudingukirg (kāmarāga) ilmneb kiindumuses naudinguobjektidesse, milleks võib olla kas nähtav objekt, heli, lõhn, maitse, aineline objekt või meeleobjekt.

5. Kuritahtlikkus ja vastumeelsus (vyāpāda, paṭigha) ning sellega seotud vastandumine võib avalduda nii vihkamises, sallimatuses, kuritahtlikus kavatsuses kui ka vägivaldses käitumises.

6. Vormikirg (rūparāga) on vormi vallaga seotud kirg, mis võib väljenduda kas kiindumuses vormi džhaanasse (rūpajhāna), kus meeles kerkivad esile enne- kogematu rõõm, õndsus ja rahu, või soovis sündida vormi tasandil (rūpabhūmi).

7. Vormitusekirg (arūparāga) on vormita vallaga seotud kirg, mis võib väljenduda kas kiindumuses vormita džhaanasse (arūpajhāna) või soovis sündida vormita tasandil (arūpabhūmi).

8. Uhkus (māna) esineb inimesel, kes näeb ennast teistega võrreldes parema, väärtus- likuma, targema või olulisemana.

9. Rahutus (uddhacca) sisaldab meele häiritust või erutatust.

10.Mitteteadmine (avijjā) tähendab teadmiste puudumist olemasolu tõelisest olemusest, neljast arija tõest ning sõltuvuslikust tekkimisest.

118 Silma ja vormiga seotud köidik lakkab, kui lõpetada meeldivatele vormidele mittearuka tähelepanu pööramine ja ebameeldivate vormide tõrjumine. „Kuue looma suttas“ (Chappāṇakopamasuttaṁ SN 35.247) selgitab Buddha õige teadlikkuse arendamise olemust ja kasu kuue looma näite varal. Kui mees püüaks kinni mao, krokodilli, linnu, koera, šaakali ja ahvi ning seoks nad tugeva köiega ühe samba külge, tõmbaksid need kuus looma eri suundades oma toiduallika poole: madu sipelgapesa poole, krokodill vee poole, lind taeva poole, koer küla poole, šaakal surnuaia poole ja ahv džungli poole.

Samamoodi tõmbavad kuus taju meeldiva poole ja ebameeldivast eemale. Kuue looma väsides hakkab valitsema neist kõige tugevam ning teised alluvad talle. Seda nimetataksegi ohjamata (asaṁvaro) võimeteks. Mingi aja pärast väsivad aheldatud loomad lõplikult ära ja istuvad või heidavad samba kõrvale pikali. Samamoodi, kui bhikkhu arendab pidevalt keha teadlikkust (kāyagatāsati bhāvitā), ei ihka ta kuue taju kaudu enam meeldiva poole ega ebameeldivast eemale.

Sellist bhikkhut nimetas Buddha tugevaks postiks ehk sambaks (daḷhe khīle vā thambhe vā). Taoline bhikkhu saavutab võime mõista ja näha asju ja nähtuseid sõltumatuna, olemasolule vastavalt (yathā-bhūta). Ta teostab teadvuse vabanemise (ceto-vimutti) ja tarkuse vabanemise (paññā-vimutti) ning kõik kurjad ja oskamatud dhammad lakka- vad tema teadvuses jäägitult. Seetõttu peaksid bhikkhud arendama kehateadlikkust, tegema sellest oma sõiduki ja teostuse alusmüüri ning arendama selle täiuseni.

119 Kõrva ja heliga seotud köidik tekib meeldivatele helidele mittearuka tähelepanu pööramise ning ebameeldivate helide tõrjumise kaudu, mis stimuleerib mitteesile- kerkinud mitteoskuslike meeleseisundite esilekerkimist ja arendab juba esilekerkinud mitteoskuslikke meeleseisundeid (Chappāṇakopamasuttaṁ SN 35.247).

120 Kõrva ja heliga seotud köidik lakkab, kui lõpetada meeldivatele helidele mittearuka tähelepanu pööramine ja ebameeldivate helide tõrjumine. Selleks tuleb kõrva ja heli vaadelda aruka tähelepanuga, eesmärgiga mõista ja näha neid olemasolule vastavalt ning saavutada teadvuse ja tarkuse vabanemine. (Chappāṇa- kopamasuttaṁ SN 35.247)

121 Nina ja lõhnaga seotud köidik tekib meeldivatele lõhnadele mittearuka tähelepanu pööramise ning ebameeldivate lõhnade tõrjumise kaudu, mis stimuleerib mitteesilekerkinud mitteoskuslike meeleseisundite esilekerkimist ja arendab juba esilekerkinud mitteoskuslikke meeleseisundeid (Chappāṇakopama- suttaṁ SN 35.247).

122 Nina ja lõhnaga seotud köidik lakkab, kui lõpetada meeldivatele lõhnadele mittearuka tähelepanu pööramine ja ebameeldivate lõhnade tõrjumine. Selleks tuleb nina ja lõhna vaadelda aruka tähelepanuga, eesmärgiga mõista ja näha neid olemasolule vastavalt ning saavutada teadvuse ja tarkuse vabanemine. (Chappāṇakopamasuttaṁ SN 35.247)

jivhañca pajānāti, rase ca pajānāti, yañca tadubhayaṁ paṭicca uppajjati saṁyojanaṁ tañca pajānāti, yathā ca anuppannassa saṁyojanassa uppādo hoti tañca pajānāti, yathā ca uppannassa saṁyojanassa pahānaṁ hoti tañca pajānāti, yathā ca pahīnassa saṁyojanassa āyatiṁ anuppādo hoti tañca pajānāti.

Ning ta teab keelt ja teab maitset; ning ta teab ka nendest mõlemast tingitud köidiku ilmnemist; ning ta teab ka seda, kuidas mittetekkinud köidik tekib; 123

ning ta teab ka seda, kuidas tekkinud köidik hüljata; 124

ning ta teab ka seda, kuidas hüljatud köidik tulevikus ei teki. 125

SELGITUSED

123 Keele ja maitsega seotud köidik tekib meeldivatele maitsetele mittearuka tähele- panu pööramise ning ebameeldivate maitsete tõrjumise kaudu, mis stimuleerib mitteesilekerkinud mitteoskuslike meeleseisundite esilekerkimist ja arendab juba esilekerkinud mitteoskuslikke meeleseisundeid. (Chappāṇakopamasuttaṁ SN 35.247)

124 Keele ja maitsega seotud köidik lakkab, kui lõpetada meeldivatele maitse- tele mittearuka tähelepanu pööramine ja ebameeldivate maitsete tõrjumine. Selleks tuleb keelt ja maitset vaadelda aruka tähelepanuga, eesmärgiga mõista ja näha neid olemasolule vastavalt ning saavutada teadvuse ja tarkuse vabanemine. (Chappāṇakopamasuttaṁ SN 35.247)

125 Keele ja maitse teadmine ning neist tekkinud köidiku mõistmine ja hülgamine on seotud ka bhikkhudele kohustusliku toidu vastaspooletaju (āhāre paṭikkūla-saññā) arendamisega. Toidu vastaspooletaju, mis on toodud vanimas „Jaotuste kogumiku“ (Aṅguttaranikāya) tajude (saññā) loendis, aitab näha toidu tõelist olemust nii, nagu see tegelikult on (st toit ja jook pole oma olemuselt ilusad, maitsevad ega ahvatlevad ning on rooja ja kuse põhjustajad).

Tavaliselt tõlgitakse āhāre paṭikkūla-saññā „toidu ebameeldivustajuks“ või „toidu eemaletõukavuse tajuks“ (ingl perception of the repulsiveness/foulness of food; contemplation on the unattractiveness of food; perception of food as unattractive).

Kuna sellise taju arendamise eesmärgiks pole esile kutsuda vastumeelsust ega tekitada sellega uut plekki, vaid aidata mõista toidu tõelist, mittekaunist ja mitteahvatlevat olemust, on siinkohal āhāre paṭikkūla-saññā tõlgitud „toidu vastaspooletajuks“ [āhāre (toit) + paṭikkūla (vastu nõlva/kallast/kallakut/ teistpoolt; vastas-) + saññā (taju)].

Selleks vaatleb bhikkhu esmalt toidu väljanägemist ja tajub toidu lõhna, maitset, pehmust jms. Seejärel teadvustab ta toidu segunemist ila ja seedemahladega, lagunemisprotsessis kuseks, roojaks ja gaasideks muutumist ning kuse, rooja ja gaasina kehast väljutamist. Järgmiseks teadvustab bhikkhu toidu olemust nelja elemendi kaudu: tahke toit pole midagi enamat, kui maaelement, vedel vee- element, toidu temperatuur tuleelement ning õhulisus (sh mullid vees jms) tuuleelement. Elementidepõhist vastaspooletaju keskendust lihtsustab ka kogu almustoidu, nii soolase, magusa, paksu kui ka vedela kokkusegamine.

Selline toidu vastaspooletaju arendamine loob vahetu arusaamise keelest, toidust ja maitsest ning neist tekkivast köidikust juhib mõistmisele, et toit pole midagi enamat kui elementide kogumik, ning kujundab välja täieliku ja vahetu teadlikkuse söömisest, joomisest ja mälumisest nii, nagu see tõeliselt on. Taolisel moel toidu vastaspooletaju harjutamisega lakkab toidust tekkinud köidik ega teki enam tulevikus. Vt täpsemalt DVE, III osa, ptk „Toidu vastaspoole- taju (āhāre paṭikkūla-saññā)“.

kāyañca pajānāti, phoṭṭhabbe ca pajānāti, yañca tadubhayaṁ paṭicca uppajjati saṁyojanaṁ tañca pajānāti, yathā ca anuppannassa saṁyojanassa uppādo hoti tañca pajānāti, yathā ca uppannassa saṁyojanassa pahānaṁ hoti tañca pajānāti, yathā ca pahīnassa saṁyojanassa āyatiṁ anuppādo hoti tañca pajānāti.

manañca pajānāti, dhamme ca pajānāti, yañca tadubhayaṁ paṭicca uppajjati saṁyojanaṁ tañca pajānāti, yathā ca anuppannassa saṁyojanassa uppādo hoti tañca pajānāti, yathā ca uppannassa saṁyojanassa pahānaṁ hoti tañca pajānāti, yathā ca pahīnassa saṁyojanassa āyatiṁ anuppādo hoti tañca pajānāti.

iti ajjhattaṁ vā dhammesu dhammānupassī viharati, bahiddhā vā dhammesu dhammānupassī viharati, ajjhattabahiddhā vā dhammesu dhammānupassī viharati.

Ning ta teab keha ja teab puudutust; ning ta teab ka nendest mõlemast tingitud köidiku ilmnemist; ning ta teab ka seda, kuidas mittetekkinud köidik tekib; 126

ning ta teab ka seda, kuidas tekkinud köidik hüljata; 127

ning ta teab ka seda, kuidas hüljatud köidik tulevikus ei teki.

Ning ta teab meelt ja teab dhammat; ning ta teab ka nendest mõlemast tingitud köidiku ilmnemist; ning ta teab ka seda, kuidas mittetekkinud köidik tekib; 128

ning ta teab ka seda, kuidas tekkinud köidik hüljata; 129

ning ta teab ka seda, kuidas hüljatud köidik tulevikus ei teki.

Nii viibib [ta] seestpoolt [endaga seotud] dhammades, dhamma vaatlemises, või viibib väljastpoolt [teisega seotud] dhammades, dhamma vaatlemises, või viibib [nii] seestpoolt [endaga seotud] kui väljastpoolt [teisega seotud] dhammades, dhamma vaatlemises.

[Ta] viibib kas dhammade tekkimise dhamma vaatlemises või viibib dhammade kadumise dhamma vaatlemises või viibib dhammade tekkimise [ja] kadumise dhamma vaatlemises.

SELGITUSED

126 Keha ja puudutusega seotud köidik tekib meeldivatele puudutustele mittearuka tähelepanu pööramise ning ebameeldivate puudutuste tõrjumise kaudu, mis stimu- leerib mitteesilekerkinud mitteoskuslike meeleseisundite esilekerkimist ja arendab juba esilekerkinud mitteoskuslikke meeleseisundeid (Chappāṇakopamasuttaṁ SN 35.247).

127 Keha ja puudutusega seotud köidik lakkab, kui lõpetada meeldivatele puudutustele mittearuka tähelepanu pööramine ja ebameeldivate puudutuste tõrjumine. Selleks tuleb keha ja puudutust vaadelda aruka tähelepanuga, eesmärgiga mõista ja näha neid olemasolule vastavalt, ning saavutada teadvuse ja tarkuse vabanemine. (Chappāṇakopamasuttaṁ SN 35.247)

128 Meele ja dhammadega seotud köidik tekib meeldivatele dhammadele mitte- aruka tähelepanu pööramise ning dhammade puudutuste tõrjumise kaudu, mis stimuleerib mitteesilekerkinud mitteoskuslike meeleseisundite esile- kerkimist ja arendab juba esilekerkinud mitteoskuslikke meeleseisundeid (Chap- pāṇakopamasuttaṁ SN 35.247). Antud kontekstis tähendab dhamma kõiki meeles ilmnevaid nähtuseid.

129 Meele ja dhammaga seotud köidik lakkab, kui lõpetada meeldivatele dhammadele mittearuka tähelepanu pööramine ja ebameeldivate dhammade tõrjumine. Selleks tuleb meelt ja dhammat vaadelda aruka tähelepanuga, eesmärgiga mõista ja näha neid olemasolule vastavalt ning saavutada teadvuse ja tarkuse vabanemine. (Chappāṇakopamasuttaṁ SN 35.247)

‘atthi dhammā’ti vā panassa sati paccupaṭṭhitā hoti yāvadeva ñāṇamattāya paṭissatimattāya, anissito ca viharati, na ca kiñci loke upādiyati.

evampi kho, bhikkhave, bhikkhu dhammesu dhammānupassī viharati pañcasu nīvaraṇesu.

ā y a t a n a p a b b a ṁ n i ṭ ṭ h i t ā ṁ.

Ja temas hakkab kinnistuma teadlikkus: „Selline on dhammade olemus“, seni kuni [tal on] piisavalt teadmisi [ja] piisavalt teadlikkust, ning [kuni ta] viibib sõltumatuna ja mitte millessegi maailmas klammerdumata.

Sel viisil, bhikkhud, viibib bhikkhu dhammades, dhamma vaatlemises, kuue sisemise ja välimise ala [kaudu].

A l a d e j a o t u s o n l õ p p e n u d .

4.4 Dhammānupassanābojjhangapabba

puna caparaṁ, bhikkhave, bhikkhu dhammesu dhammānupassī viharati sattasu bojjhaṅgesu.

kathañca pana, bhikkhave, bhikkhu dhammesu dhammānupassī viharati sattasu bojjhaṅgesu?

idha, bhikkhave, bhikkhu santaṁ vā ajjhattaṁ satisambojjhaṅgaṁ 131 ‘atthi me ajjhattaṁ satisambojjhaṅgo’ti pajānāti, asantaṁ vā ajjhattaṁ satisambojjhaṅgaṁ ‘natthi me ajjhattaṁ satisambojjhaṅgo’ti pajānāti,

4.4 Dhammade vaatlemine: virgumisosade jaotus

Peale selle, bhikkhud, viibib bhikkhu dhammades, dhamma vaatlemises, seitsme virgumisosa [kaudu]. 130

Ja kuidas, bhikkhud, viibib bhikkhu dhammades, dhamma vaatlemises, seitsme virgumisosa [kaudu]?

Siin, bhikkhud, bhikkhu, kelles on teadlikkuse virgumisosa, teab: „Minus on teadlikkuse virgumisosa“, või kelles pole teadlikkuse virgumisosa, teab: „Minus ei ole teadlikkuse virgumisosa“,

SELGITUSED

130 Buddha õpetas, et seitset virgumisosa peab arendama nii, et need juhiks kõlblusse (sīlaṁ nissāya) ja hoiaks kõlbluses (sīla), toetaks ilmalikust eraldumist (vivekanissita), kiretust (virāganissita) ja lakkamist (nirodhanissita) ning valmiks lahtilaskmise hetkel (vossaggapariṇāmi). Bhikkhu, kes arendab seitset virgumisosa kasvõi sõrmenipsu pikkuse aja, kel on džhaana, ning kes järgib Buddha juhiseid – see bhikkhu ei söö almustoitu asjata. (Acharāsaṅghātavagga AN 1.424–430)

131 Mitteesilekerkinud teadlikkuse virgumisosa esilekerkimise ja esilekerkinud teadlikkuse virgumisosa täieliku väljaarendamise (paripūrati) toiduks (āhāra) on tead- likkuse virgumisosa aluseks olevad dhammad (sati-sambojjhaṅga-ṭṭhānīyā dhammā). Erakluses eraldunult elamine (vūpakaṭṭho viharanto) ja dhammale järjepidev arukas tähelepanu (tattha yoniso-manasikāra-bahulīkāro) pööramine, dhamma taasmee- nutamine ja dhammast taasmõtlemine (anussarati anuvitakketi) aitab teadlikkuse virgumisosa täielikult välja arendada. (Kāyasuttaṁ SN 46.2; Sīlasuttaṁ SN 46.3)

yathā ca anuppannassa satisambojjhaṅgassa uppādo hoti tañca pajānāti, santaṁ vā ajjhattaṁ dhammavicayasambojjhaṅgaṁ yathā ca uppannassa satisambojjhaṅgassa bhāvanāya 132 pāripūrī hoti tañca pajānāti.

‘atthi me ajjhattaṁ dhammavicayasambojjhaṅgo’ti pajānāti, asantaṁ vā ajjhattaṁ dhammavicayasambojjhaṅgaṁ ‘natthi me ajjhattaṁ dhammavicayasambojjhaṅgo’ti pajānāti, yathā ca anuppannassa dhammavicayasambojjhaṅgassa uppādo hoti tañca pajānāti,

ning ta teab ka seda, kuidas mittetekkinud teadlikkuse virgumisosa tekib, 133

ning ta teab ka seda, kuidas tekkinud teadlikkuse virgumisosa täiuseni arendada. 134

Kelles on dhamma läbiuurimise virgumisosa, 135 teab: „Minus on dhamma läbiuurimise virgumisosa“, või kelles pole dhamma läbiuurimise virgumisosa, teab: „Minus ei ole dhamma läbiuurimise virgumisosa“, ning ta teab ka seda, kuidas mittetekkinud dhamma läbiuurimise virgumisosa tekib,

SELGITUSED

132 bhāvanā [√bhū + e + anā + ā] „olemasolu põhjustama“; arendama (mitte kujustama!). Viitab meele arendamisele, mida tavapäraselt nimetatakse medi- tatsiooniks. See on oskuslike dhammade arendamine selleks sobival moel (bhāveti kusaladhamme vaḍḍhetīti bhāvanā) ehk eesmärgipärane tegevus meeles mingi omaduse loomiseks, omandamiseks ja selle püsivaks muutmiseks – Sabbāsavasuttaṁ MN 2; Sāmaññaphalasuttaṁ DN 2; Mahālisuttaṁ DN 6; Jāliyasuttaṁ DN 7. Suttad eristavad kolme arendamist: (1) keha aren- damine (kāya-bhāvanā), (2) teadvuse arendamine (citta-bhāvanā) ja (3) tarkuse arendamine (paññā-bhāvanā) – Saṅgītisuttaṁ DN 33. Selline kolmene jaotus vastab bhikkhude kõrgema kolmekordse treeningu kohustusele, milleks on: (1) kohustus treenida kõrgemat kõlblust (adhi-sīla-sikkhā), (2) kohustus treenida kõrgemat teadvust (adhi-cittasikkhā) ja (3) kohustus treenida kõrgemat tarkust (adhi-paññā-sikkhā) – Vitakkasaṇṭhānasuttaṁ MN 20; Accāyikasuttaṁ AN 3.92. Peamised kaks arendamise dhammat ehk liiki on: (1) rahu arendamine (samatha-bhāvanā) ja (2) läbinägemise ehk läbivaatamise arendamine (vipassanābhāvanā) – Samathavipassanāsuttaṁ SN 43.2; Vijjābhāgiyāsuttaṁ AN 2.30. (DVE, V osa: „Leksikon“)

133 Igal virgumisosal on olemas toit: „Bhikkhud, nii nagu see keha püsib toidu [najal püsti], toidust sõltub [selle]püsimine ning toiduta [see] ei püsi, püsivad samamoodi seitse virgumisosa toidu [najal püsti], toidust sõltub [nende] püsimine ja toiduta [need] ei püsi.“ (Kāyasuttaṁ SN 46.2)

Mitteesilekerkinud teadlikkuse virgumisosa esilekerkimise ja esilekerkinud teadlikkuse virgumisosa täieliku väljaarendamise (paripūrati) toiduks (āhāra) on teadlikkuse virgumisosa aluseks olevad dhammad (sati-sambojjhaṅga- ṭṭhānīyā dhammā) (Kāyasuttaṁ SN 46.2).

134 Erakluses eraldunult elamine (vūpakaṭṭho viharanto) ja dhammale järjepidev arukas tähelepanu (tattha yoniso-manasikāra-bahulīkāro) pööramine, dhamma taasmeenu- tamine ja dhammast taasmõtlemine (anussarati anuvitakketi) aitab teadlikkuse virgu- misosa täielikult välja arendada (Kāyasuttaṁ SN 46.2).

Inimesele, kes kuulab bhikkhut, on sangha lähedal, hoolitseb sangha eest, meenutab sanghat või liitub peale bhikkhuga rääkimist sanghaga, kes on saavu- tanud kõlbluse, keskenduse, tarkuse, vabanemise, vabanemisteadmised ja nägemise – tema jaoks on teadlikkuse virgumisosa väljaarendamine ülimalt kasulik, kuna seeläbi eraldub ta väärast uskumusest, et keha või teadvus on „mina“.

Selline mõistmine aitab teadlikkuse virgumisosal esile kerkida ja selle „pilgeni“ (bhāvanā-pāripūrī) ehk täielikult välja arendada (Sīlasuttaṁ SN 46.3).

135 Mitteesilekerkinud dhamma läbiuurimise virgumisosa esilekerkimise ja esile- kerkinud dhamma läbiuurimise virgumisosa täieliku väljaarendamise toiduks on: (1) oskuslikud ja mitteoskuslikud dhammad (kusalākusalā dhammā), (2) laiduväärsed ja mittelaiduväärsed dhammad (sāvajjānavajjā dhammā), (3) madalad ja kõrged dhammad (hīna-paṇītā dhammā) ning (4) pimeduse ja valguse vastand-dhammad (kaṇha-sukka-sa-ppaṭibhāgā dhammā) (Kāyasuttaṁ SN 46.2; Sīlasuttaṁ SN 46.3).

yathā ca uppannassa dhammavicayasambojjhaṅgassa bhāvanāya pāripūrī hoti tañca pajānāti.

santaṁ vā ajjhattaṁ vīriyasambojjhaṅgaṁ ‘atthi me ajjhattaṁ vīriyasambojjhaṅgo’ti pajānāti, asantaṁ vā ajjhattaṁ vīriyasambojjhaṅgaṁ ‘natthi me ajjhattaṁ vīriyasambojjhaṅgo’ti pajānāti, yathā ca anuppannassa vīriyasambojjhaṅgassa uppādo hoti tañca pajānāti, yathā ca uppannassa vīriyasambojjhaṅgassa bhāvanāya pāripūrī hoti tañca pajānāti.

santaṁ vā ajjhattaṁ pītisambojjhaṅgaṁ ‘atthi me ajjhattaṁ pītisambojjhaṅgo’ti pajānāti, asantaṁ vā ajjhattaṁ pītisambojjhaṅgaṁ ‘natthi me ajjhattaṁ pītisambojjhaṅgo’ti pajānāti,

ning ta teab ka seda, kuidas tekkinud dhamma läbiuurimise virgumisosa täiuseni arendada. 136

Kelles on energia virgumisosa, teab: „Minus on energia virgumisosa“; või kelles pole energia virgumisosa, teab: „Minus ei ole energia virgumisosa“; ning ta teab ka seda, kuidas mittetekkinud energia virgumisosa tekib; 137 ning ta teab ka seda, kuidas tekkinud energia virgumisosa täiuseni arendada; 138 Kelles on rõõmu virgumisosa, teab: „Minus on rõõmu virgumisosa“; 139

või kelles pole rõõmu virgumisosa, teab: „Minus ei ole rõõmu virgumisosa“;

SELGITUSED

136 Oskuslikele ja mitteoskuslikele, laiduväärsetele ja mittelaiduväärsetele, madalatele ja kõrgetele, ning pimeduse ja valguse vastand-dhammadele (1) järjepidev aruka tähelepanu pööramine, ning tarkusega nende dhammade (2) analüüsimine, (3) mõtestamine ja (4) täielik läbiuurimine (pavicinati pavicarati parivīmaṁsamāpajjati) aitab dhamma läbiuurimise virgumisosal esile kerkida ja selle täielikult välja arendada (Sīlasuttaṁ SN 46.3).

137 Mitteesilekerkinud energia virgumisosa esilekerkimise ja esilekerkinud energia vir- gumisosa täieliku väljaarendamise toiduks on (1) algatuselement (ārambha-dhātu), (2) vastupidavuselement (nikkama-dhātu) ja (3) edasiliikumiselement (parakkama- dhātu). Kui need elemendid liituvad tarkusega täiustunud dhamma läbiuurimise virgumisosaga, tekib energiline loidusetus (vīriya asallīna) ehk ärksus ja bhikkhu saavutab energia virgumisosa esilekerkimise (Kāyasuttaṁ SN 46.2; Sīlasuttaṁ SN 46.3). dhamma (4) läbiuurimises, (5) mõtestamises ja (6) täielikus läbiuurimises

138 Tarkusega dhamma läbiuurimises, mõtestamises ja täielikus läbiuurimises täiustunud dhamma läbiuurimise virgumisosaga liitunud algatus-, vastupidavus- ja edasiliikumis- elementidele järjepideva aruka tähelepanu pööramine aitab energia virgumisosa täielikult välja arendada (Kāyasuttaṁ SN 46.2).

139 „Sisse- ja väljahingamise teadlikkuse sutta“ (Ānāpānassatisuttaṁ MN 118) kohaselt jätkab bhikkhu peale kehamoodustiste (kāya-saṅkhāra) rahustamist hingamise teadvustamist järgmiselt:

„[Ta] treenib: „Rõõmu kogedes, hingan sisse“, [ja] treenib: „Rõõmu kogedes, hingan välja“ (‘pītipaṭisaṁvedī assasissāmī’ti sikkhati, ‘pītipaṭisaṁvedī passasissāmī’ti sikkhati).“

yathā ca anuppannassa pītisambojjhaṅgassa uppādo hoti tañca pajānāti, yathā ca uppannassa pītisambojjhaṅgassa bhāvanāya pāripūrī hoti tañca pajānāti.

santaṁ vā ajjhattaṁ passaddhisambojjhaṅgaṁ ‘atthi me ajjhattaṁ passaddhisambojjhaṅgo’ti pajānāti, asantaṁ vā ajjhattaṁ passaddhisambojjhaṅgaṁ ‘natthi me ajjhattaṁ passaddhisambojjhaṅgo’ti pajānāti, yathā ca anuppannassa passaddhisambojjhaṅgassa uppādo hoti tañca pajānāti, yathā ca uppannassa passaddhisambojjhaṅgassa bhāvanāya pāripūrī hoti tañca pajānāti.

santaṁ vā ajjhattaṁ samādhisambojjhaṅgaṁ‘atthi me ajjhattaṁ samādhisambojjhaṅgo’ti pajānāti, asantaṁ vā ajjhattaṁ samādhisambojjhaṅgaṁ ‘natthi me ajjhattaṁ samādhisambojjhaṅgo’ti pajānāti, yathā ca anuppannassa samādhisambojjhaṅgassa uppādo hoti tañca pajānāti, yathā ca uppannassa samādhisambojjhaṅgassa bhāvanāya pāripūrī hoti tañca pajānāti.

ning ta teab ka seda, kuidas mittetekkinud rõõmu virgumisosa tekib; 140

ning ta teab ka seda, kuidas tekkinud rõõmu virgumisosa täiuseni arendada. 141

Kelles on rahu virgumisosa, teab: „Minus on rahu virgumisosa“; või kelles pole rahu virgumisosa, teab: „Minus ei ole rahu virgumisosa“; ning ta teab ka seda, kuidas mittetekkinud rahu virgumisosa tekib; 142

ning ta teab ka seda, kuidas tekkinud rahu virgumisosa täiuseni arendada. 143

Kelles on keskenduse virgumisosa, teab: „Minus on keskenduse virgumisosa“; või kelles pole keskenduse virgumisosa, teab: „Minus ei ole keskenduse virgumisosa“; ning ta teab ka seda, kuidas mittetekkinud keskenduse virgumisosa tekib; 144

ning ta teab ka seda, kuidas tekkinud keskenduse virgumisosa täiuseni arendada. 145

Kelles on keskenduse virgumisosa, teab: „Minus on keskenduse virgumisosa“; või kelles pole keskenduse virgumisosa, teab: „Minus ei ole keskenduse virgumisosa“; ning ta teab ka seda, kuidas mittetekkinud keskenduse virgumisosa tekib; 144

ning ta teab ka seda, kuidas tekkinud keskenduse virgumisosa täiuseni arendada. 145

SELGITUSED

140 Mitteesilekerkinud rõõmu virgumisosa esilekerkimise ja esilekerkinud rõõmu virgumisosa täieliku väljaarendamise toiduks on rõõmu virgumisosa aluseks olevad dhammad (pīti-sambojjhaṅga-ṭṭhānīyā dhammā). Teadlikkuse ja dhamma uurimisest tekkinud sünergiast tõuseb esile rõõm (pīti). Kui meel on täitunud rõõmuga, siis rahunevad nii keha kui teadvus (pīti-manassa kāyopi passambhati, cittampi passambhati). (Sīlasuttaṁ SN 46.3)

141 Rõõmu virgumisosa aluseks olevatele dhammadele järjepidevalt aruka tähelepanu pööramine aitab rõõmu virgumisosa täielikult välja arendada (Kāyasuttaṁ SN 46.2).

142 Rahu virgumisosa esilekerkimise ja esilekerkinud rahu virgumisosa täieliku väljaarendamise toiduks on keha rahunemine ja teadvuse rahunemine (kāyapassaddhi, cittapassaddhi - Kāyasuttaṁ SN 46.2).

143 Rahunemise arendamise ja täiustamise teel (bhāvanā-pāripūriṁ gacchati) muutub rahunenud keha õnnelikuks ja teadvus keskendunuks (passaddha-kāyassa sukhino cittaṁ samādhiyati - Sīlasuttaṁ SN 46.3). Järjepidevalt keha ja teadvuse rahune- misele aruka tähelepanu pööramine aitab rahu virgumisosa täielikult välja arendada (Kāyasuttaṁ SN 46.2).

144 Keskenduse virgumisosa esilekerkimise ja esilekerkinud keskenduse virgumis- osa täieliku väljaarendamise toiduks on rahu märk (samatha-nimitta) ja mittehajuv märk (abyagga-nimitta - Kāyasuttaṁ SN 46.2).

145 Rahu arendamise ja täiustamise kaudu, keha õnnelikkusele, teadvuse keskendus- saavutusele, ning rahu märgile ja mittehajuvale märgile järjepidevalt aruka tähelepanu pööramine aitab keskenduse virgumisosa täielikult välja arendada (Sīlasuttaṁ SN 46.3).

santaṁ vā ajjhattaṁ upekkhāsambojjhaṅgaṁ ‘atthi me ajjhattaṁ upekkhāsambojjhaṅgo’ti pajānāti, asantaṁ vā ajjhattaṁ upekkhāsambojjhaṅgaṁ ‘natthi me ajjhattaṁ upekkhāsambojjhaṅgo’ti pajānāti, yathā ca anuppannassa upekkhāsambojjhaṅgassa uppādo hoti tañca pajānāti, yathā ca uppannassa upekkhāsambojjhaṅgassa bhāvanāya pāripūrī hoti tañca pajānāti.

iti ajjhattaṁ vā dhammesu dhammānupassī viharati, bahiddhā vā dhammesu dhammānupassī viharati, ajjhattabahiddhā vā dhammesu dhammānupassī viharati.

samudayadhammānupassī vā dhammesu viharati, vayadhammānupassī vā dhammesu viharati, samudayavayadhammānupassī vā dhammesu viharati.

‘atthi dhammā’ti vā panassa sati paccupaṭṭhitā hoti yāvadeva ñāṇamattāya paṭissatimattāya, anissito ca viharati, na ca kiñci loke upādiyati.

evampi kho, bhikkhave, bhikkhu dhammesu dhammānupassī viharati pañcasu nīvaraṇesu.

Kelles on neutraalsuse virgumisosa, teab: „Minus on neutraalsuse virgumisosa“; või kelles pole neutraalsuse virgumisosa, teab: „Minus ei ole neutraalsuse virgumisosa“; ning ta teab ka seda, kuidas mittetekkinud neutraalsuse virgumisosa tekib; 144

ning ta teab ka seda, kuidas tekkinud neutraalsuse virgumisosa täiuseni arendada. 145

Nii viibib [ta] seestpoolt [endaga seotud] dhammades, dhamma vaatlemises; või viibib väljastpoolt [teisega seotud] dhammades, dhamma vaatlemises; või viibib [nii] seestpoolt [endaga seotud] kui väljastpoolt [teisega seotud] dhammades, dhamma vaatlemises.

[Ta] viibib kas dhammade tekkimise dhamma vaatlemises või viibib dhammade kadumise dhamma vaatlemises või viibib dhammade tekkimise [ja] kadumise dhamma vaatlemises.

Ja temas hakkab kinnistuma teadlikkus: „Selline on dhammade olemus“; seni kuni [tal on] piisavalt teadmisi [ja] piisavalt teadlikkust, ning [kuni ta] viibib sõltumatuna ja mitte millessegi maailmas klammerdumata.

Sel viisil, bhikkhud, viibib bhikkhu dhammades, dhamma vaatlemises, seitsme virgumisosa [kaudu]. 146

SELGITUSED

144 Neutraalsuse virgumisosa esilekerkimise ja esilekerkinud neutraalsuse virgumis- osa täieliku väljaarendamise toiduks on neutraalse virgumisosa aluseks olevad dhammad (upekkhāsambojjhaṅgaṭṭhānīyā dhammā – Kāyasuttaṁ SN 46.2).

145 Nelja järjestikuse džhaana väljaarendamise järel saavutatava neutraalsusele järjepidevalt aruka tähelepanu pööramine aitab neutraalsuse virgumisosa täielikult välja arendada (Sīlasuttaṁ SN 46.3).

146 Kui bhikkhu on seitset virgumistegurit eeltoodud moel arendanud ja täiustanud, on oodata seitset vilja ja seitset kasu (satta phalā sattānisaṁsā).

1. Selles, nähtavas olemasolus lõplike teadmiste rahulolu (diṭṭheva dhamme paṭikacca aññaṁ ārādheti) ehk selles elus nibbaana (nibbāna) saavutamine. 2. Kui mitte, siis surma koidikul (maraṇa-kāla) nibbaana saavutamine. 3. Kui mitte, siis viie madalama köidiku lakkamise mõjul [teisele kaldale] maabumise ajal lõpliku vaibumise (antarā-parinibbāyī) saavutamine. 4. Kui mitte, siis viie madalama köidiku lakkamise mõjul uute sündide vähenemise ja lõpliku vaibumise (upahacca-parinibbāyī) saavutamine. 5. Kui mitte, siis viie madalama köidiku lakkamise mõjul moodustisteta lõpliku vabanemise (asaṅkhāra-parinibbāyī) saavutamine. 6. Kui mitte, siis viie madalama köidiku lakkamise mõjul moodustistega lõpliku vabanemise (sasaṅkhāra-parinibbāyī) saavutamine. 7. Kui mitte, siis viie madalama köidiku lakkamise mõjul kõrgemate, Akaniṭṭha deevade elupaigas (uddhaṁsoto hoti akaniṭṭhagāmī) ilmnemine.

(Sīlasuttaṁ SN 46.3; Dutiyaphalasuttaṁ SN 48.66; Dutiyaphalasuttaṁ SN 54.5 jpt).

akaniṭṭha [na + yuva + iṭṭha] „mitte kõige noorem“, deevade klassi nimetus. (DVE, V osa: Leksikon)

Theeravaada kohaselt pole virgumise tee vaid munkade ja nunnade eelis- õigus. Kõik inimesed, kes teostavad Buddha antud arija tee õpetust õigel moel, võivad virguda. Näiteks, nelja teadlikkuse rajamise ja arendamise teel esimesest viiest köidikust vabanenud majaperemeestest räägivad Sirivaḍḍha- suttaṁ SN 47.29; Mānadinnasuttaṁ SN 47.30; Mānadinnasuttaṁ SN 47.30 jt.

4.5 Dhammānupassanāsaccapabba

puna caparaṁ, bhikkhave, bhikkhu dhammesu dhammānupassī viharati catūsu ariyasaccesu.

kathañca pana, bhikkhave, bhikkhu dhammesu dhammānupassī viharati catūsu ariyasaccesu?

idha, bhikkhave, bhikkhu ‘idaṁ dukkhan’ti yathābhūtaṁ pajānāti, ‘ayaṁ dukkhasamudayo’ti yathābhūtaṁ pajānāti, ‘ayaṁ dukkhanirodho’ti yathābhūtaṁ pajānāti, ‘ayaṁ dukkhanirodhagāminī paṭipadā’ti yathābhūtaṁ pajānāti.

P a ṭ h a m a b h ā ṇ a v ā r o 147 n i ṭ ṭ h i t ā ṁ.

4.5 Dhammade vaatlemine: tõdede jaotus

Peale selle, bhikkhud, viibib bhikkhu dhammades, dhamma vaatlemises, nelja arija tõe [kaudu].

Ja kuidas, bhikkhud, viibib bhikkhu dhammades, dhamma vaatlemises, nelja arija tõe [kaudu].

Siin, bhikkhud, teab bhikkhu olemasolule vastavalt: „See on dukkha“; teab olemasolule vastavalt: „See on dukkha tekkimine“; teab olemasolule vastavalt: „See on dukkha lakkamine“; teab olemasolule vastavalt: „See on dukkha lakkamisele viiv tee“. 148

S i s s e j u h a t u s o n l õ p p e n u d .

SELGITUSED

147 paṭhamabhāṇavāro [paṭhama + bhāṇavāra] „esimene ettelugemise tsükkel“ ehk „esimene deklaratsioon“. (DVE, V osa: „Leksikon“)

148 Vt ka Saccavibhaṅgasuttaṁ MN 141.

4.5.1 Dukkhasaccaniddesa

katamañca, bhikkhave, dukkhaṁ ariyasaccaṁ?

jātipi dukkhā, jarāpi dukkhā, maraṇampi dukkhaṁ, sokaparidevadukkhadomanassupāyāsāpi dukkhā, appiyehi sampayogopi dukkho, piyehi vippayogopi dukkho, yampicchaṁ na labhati tampi dukkhaṁ, saṅkhittena pañcupādānakkhandhā dukkhā.

katamā ca, bhikkhave, jāti?

yā tesaṁ tesaṁ sattānaṁ tamhi tamhi sattanikāye jāti, sañjāti okkanti abhinibbatti 149

khandhānaṁ pātubhāvo āyatanānaṁ paṭilābho, ayaṁ vuccati, bhikkhave, jāti.

4.5.1 Dukkhatõe kirjeldus

Ja mis on, bhikkhud, dukkha arija tõde?

Sünd on ju dukkha, vanadus on ju dukkha, surm on ju dukkha, lein, hala, dukkha (valu), pahameel [ja] ahastus on ju dukkha, kokkupuude ebameeldivaga on ju dukkha, lahusolek meeldivast on dukkha, dukkha on ju see, kui ei saada, mida ihaldatakse, [ehk] kokkuvõtvalt – viis klammerdumise kogumikku [on] dukkha.

Ja mis on, bhikkhud, sünd?

Kas siin või seal, ühe või teise olendi keha sünd, madalamas sündimine [või] kõrgemas ilmnemine, kogumikena olemasolusse ilmumine [ja] (taju)alade omandamine – seda, bhikkhud, nimetatakse sünniks.

SELGITUSED

149 okkanti [ava + √kam + ti] 1: „alla minema“, laskumine. 2: viljastumine; alla (üsasse) langema. abhinibbatti [abhi + nī + √vatt + i (abhi + nibbatti)] „kõrgem ilmnemine“ (n) kõrgemas (abhi), nt deevade vallas, olemasolusse tulemist. Sünd võib toimuda (1) munast, (2) üsast, (3) niiskusest ning (4) spontaanselt, nt deevade vallas – Mahāsīhanādasuttaṁ MN 12. (DVE, V osa: „Leksikon“)

katamā ca, bhikkhave, jarā?

yā tesaṁ tesaṁ sattānaṁ tamhi tamhi sattanikāye jarā jīraṇatā khaṇḍiccaṁ pāliccaṁ valittacatā āyuno saṁhāni indriyānaṁ paripāko, ayaṁ vuccati, bhikkhave, jarā. yā tesaṁ tesaṁ sattānaṁ tamhi tamhi sattanikāye jarā jīraṇatā khaṇḍiccaṁ pāliccaṁ valittacatā āyuno saṁhāni indriyānaṁ paripāko, ayaṁ vuccati, bhikkhave, jarā.

Ja mis on, bhikkhud, vanadus?

Kas siin või seal, ühe või teise olendi keha vanadus, vananemine, hammaste purunemine, juuste hallinemine, naha kortsumine eluea kahanemine, (taju)võimete lagunemine – seda, bhikkhud, nimetatakse vanaduseks.

katamañca, bhikkhave, maraṇaṁ?

yaṁ tesaṁ tesaṁ sattānaṁ tamhā tamhā sattanikāyā cuti cavanatā bhedo antaradhānaṁ maccu maraṇaṁ kālakiriyā 150

khandhānaṁ bhedo kaḷevarassa nikkhepo jīvitindriyassupacchedo, 151

idaṁ vuccati, bhikkhave, maraṇaṁ.

Ja mis on, bhikkhud, surm?

Kas siin või seal, ühe või teise olendi keha langus, langemine, lagunemine, kadumine, suremine, surm, (elu)ajale (lõpu)tegemine (eluea lõppemine), kogumike lagunemine, laiba mahaasetamine, eluvõime katkemine – seda, bhikkhud, nimetatakse surmaks.

SELGITUSED

150 kālakiriyā: [kāla + kiriyā] (n) „aeg on tehtud“ või „must tegu“ = eluaja lõppemine = uue (elu)aja ehk sünni tegemine? (DVE, V osa: „Leksikon“)

151 yaṁ → yā (sya-all, km).

katamo ca, bhikkhave, soko?

yo kho, bhikkhave, aññataraññatarena byasanena 152 samannāgatassa aññataraññatarena dukkhadhammena 153 phuṭṭhassa soko socanā socitattaṁ antosoko antoparisoko, ayaṁ vuccati, bhikkhave, soko.

Ja mis on, bhikkhud, lein?

Seda, kui kellelgi on, bhikkhud, mingi õnnetus või muu, keda puudutab mingi dukkhaline dhamma või muu, lein, leinamine, leinaseisund, sisemine lein, äärmuslik sisemine lein – seda, bhikkhud, nimetatakse leinaks.

katamo ca, bhikkhave, paridevo 154?

yo kho, bhikkhave, aññataraññatarena byasanena samannāgatassa aññataraññatarena dukkhadhammena phuṭṭhassa ādevo paridevo ādevanā paridevanā ādevitattaṁ paridevitattaṁ, ayaṁ vuccati, bhikkhave, paridevo.

Ja mis on, bhikkhud, hala?

Seda, kui kellelgi on, bhikkhud, mingi õnnetus või muu, keda puudutab mingi dukkhaline dhamma või muu, nutt, hala, halamine, hädaldamine, suur hädaldamine, hädaldamisseisund – seda, bhikkhud, nimetatakse halaks.

SELGITUSED

152 byasana [vi + √as + ana] häving, hukk; õnnetus; katastroof. (DVE, V osa: „Leksikon“)

153 dukkhadhammena [dukkha + dhamma] dukkhaline dhamma; dukkhat ehk kannatust toov olemus, nähtus või seisund; dukkhalise ehk kannatust toova või valuliku olemusega soovimatu seisund või kogemus. (DVE, V osa: „Leksikon“)

154 parideva [pari + √dev + i] (m) halamine, hädaldamine; kaeblemine; kurvastamine; nutmine. (DVE, V osa: „Leksikon“)

katamañca, bhikkhave, dukkhaṁ?

yaṁ kho, bhikkhave, kāyikaṁ dukkhaṁ kāyikaṁ asātaṁ kāyasamphassajaṁ 155 dukkhaṁ asātaṁ vedayitaṁ, idaṁ vuccati, bhikkhave, dukkhaṁ.

Ja mis on, bhikkhud, dukkha?

See, bhikkhud, on kehaline dukkha (valu), kehaline ebameeldivus, kehalisest kontaktist sündinud dukkhaline (valulik) ebameeldiv tunne – seda, bhikkhud, nimetatakse dukkhaks (valuks).

katamañca, bhikkhave, domanassaṁ?

yaṁ kho, bhikkhave, cetasikaṁ dukkhaṁ cetasikaṁ asātaṁ manosamphassajaṁ dukkhaṁ asātaṁ vedayitaṁ, idaṁ vuccati, bhikkhave, domanassaṁ.

Ja mis on, bhikkhud, pahameel?

See, bhikkhud, on meeleline valu, meeleline ebameeldivus, meelelisest kontaktist sündinud dukkha [või] ebameeldiv tunne – seda, bhikkhud, nimetatakse pahameeleks.

katamo ca, bhikkhave, upāyāso?

yo kho, bhikkhave, aññataraññatarena byasanena samannāgatassa aññataraññatarena dukkhadhammena phuṭṭhassa āyāso upāyāso āyāsitattaṁ upāyāsitattaṁ, ayaṁ vuccati, bhikkhave, upāyāso.

Ja mis on, bhikkhud, ahastus?

Sel, kel on, bhikkhud, mingi õnnetus või muu, [keda] puudutab mingi dukkhaline dhamma või muu, ahastus, ahastamine, ahastusseisund, masendusseisund – seda, bhikkhud, nimetatakse ahastuseks.

SELGITUSED

155 kāyasamphassaja [kāya + samphassa + ja] keha kontaktist sündinud ehk füüsilisest kokkupuutest tekkinud. (DVE, V osa: „Leksikon“)

katamo ca, bhikkhave, appiyehi sampayogo dukkho?

idha yassa te honti aniṭṭhā akantā amanāpā rūpā saddā gandhā rasā phoṭṭhabbā dhammā, ye vā panassa te honti anatthakāmā ahitakāmā aphāsukakāmā ayogakkhemakāmā 156, yā tehi saddhiṁ saṅgati samāgamo samodhānaṁ missībhāvo, ayaṁ vuccati, bhikkhave, appiyehi sampayogo dukkho.

Ja mis on, bhikkhud, ebameeldivaga kokkupuutumise dukkha? Siin, need, kelle jaoks on soovimatuid, mittenauditavaid [ja] mittemeelepäraseid vorme, helisid, lõhnu, maitseid, puudutusi [ja] dhammasid; või kellel on neid, kes ei soovi talle kasu, heaolu, mugavust [ja] turvalisust, nendega kohtumine, kokkusaamine, kokkupuutumine [ja] koosolemine – seda, bhikkhud, nimetatakse ebameeldivaga kokkupuutumise dukkhaks.

katamo ca, bhikkhave, piyehi vippayogo dukkho?

idha yassa te honti iṭṭhā kantā manāpā 157

rūpā saddā gandhā rasā phoṭṭhabbā dhammā, ye vā panassa te honti atthakāmā hitakāmā phāsukakāmā yogakkhemakāmā mātā vā pitā vā bhātā vā bhaginī vā mittā vā amaccā vā ñātisālohitā vā, yā tehi saddhiṁ asaṅgati asamāgamo asamodhānaṁ amissībhāvo, ayaṁ vuccati, bhikkhave, piyehi vippayogo dukkho.

Ja mis on, bhikkhud, meeldivast lahusoleku dukkha?

Siin, need, kelle jaoks on soovitud, nauditavaid [ja] meelepäraseid vorme, helisid, lõhnu, maitseid, puudutusi [ja] dhammasid; või kellel on neid, kes soovivad talle kasu, heaolu, mugavust [ja] turvalisust, emad või isad või vennad või õed või sõbrad või kaaslased või ka veresugulased, nendega mittekohtumine, mittekokkusaamine, mittekokkupuutumine [ja] mittekoosolemine – seda, bhikkhud, nimetatakse meeldivast lahusoleku dukkhaks.

SELGITUSED

156 ayogakkhema [an + yoga + khema] „mitte ikkest rahu v puhkust“ ehk et ei saaks köidikutest vabaks = ei saavutaks vaimset edu ega virgumist. (DVE, V osa: „Leksikon“)

157 Buddha toodud kriitika isekate ning kergemeelsete soovide ja palvete kohta toob ära Iṭṭhasuttaṁ AN 5.43; vt ka Alabbhanīyaṭhānasuttaṁ AN 5.48.

katamañca, bhikkhave, yampicchaṁ na labhati tampi dukkhaṁ?

jātidhammānaṁ, 158 bhikkhave, sattānaṁ evaṁ icchā uppajjati: ‘aho vata mayaṁ na jātidhammā 159 assāma, na ca vata no jāti āgaccheyyā’ti. na kho panetaṁ icchāya pattabbaṁ, idampi yampicchaṁ na labhati tampi dukkhaṁ.

Ja mis on, bhikkhud, ihaldatava mittesaamise dukkha?

Bhikkhud, sündimisdhammaga (sündiva olemusega), olenditel tekib selline igatsus: „Oh, et me poleks sündimisdhammaga, ja oh, et sündi ei tuleks!“ Kuid tõepoolest, seda ei saa saavutada ainult igatsedes – see ongi ihaldatava mittesaamise dukkha.

jarādhammānaṁ, bhikkhave, sattānaṁ evaṁ icchā uppajjati: ‘aho vata mayaṁ na jarādhammā assāma, na ca vata no jarā āgaccheyyā’ti. na kho panetaṁ icchāya pattabbaṁ, idampi yampicchaṁ na labhati tampi dukkhaṁ.

Vananemisdhammaga (vananeva olemusega), bhikkhud, olenditel tekib selline igatsus: „Oh, et me poleks vananemisdhammaga, ja oh, et vanadust ei tuleks!“ Kuid seda ei saa saavutada ainult igatsedes – see ongi ihaldatava mittesaamise dukkha.

SELGITUSED

158 jātidhammāna [jāti + dhamma] „sünnidhamma“ ehk sündiva olemusega; kes on allutatud sünnile, kes on sündimise objekt. (DVE, V osa: „Leksikon“)

159 St et kõik elusolendid on pidanud sündima, kuna alluvad sünnile. Sama põhimõte kehtib ka vananemise (jarādhamma), haigestumise (byādhidhamma), suremise (maraṇadhamma), leina (sokadhamma) jt, aga ka plekkide (saṅkilesadhamma) kohta (Pāsarāsisuttaṁ MN 26).

byādhidhammānaṁ, bhikkhave, sattānaṁ evaṁ icchā uppajjati ‘aho vata mayaṁ na byādhidhammā assāma, na ca vata no byādhi āgaccheyyā’ti. na kho panetaṁ icchāya pattabbaṁ, idampi yampicchaṁ na labhati tampi dukkhaṁ.

Haigestumisdhammaga (haigestuva olemusega), bhikkhud, olenditel tekib selline igatsus: „Oh, et me poleks haigestuva olemusega, ja oh, et haigust ei tuleks!“ Kuid tõepoolest, seda ei saa saavutada ainult igatsedes – see ongi ihaldatava mittesaamise dukkha.

maraṇadhammānaṁ, bhikkhave, sattānaṁ evaṁ icchā uppajjati ‘aho vata mayaṁ na maraṇadhammā assāma, na ca vata no maraṇaṁ āgaccheyyā’ti. na kho panetaṁ icchāya pattabbaṁ, idampi yampicchaṁ na labhati tampi dukkhaṁ.

Suremisdhammaga (sureva olemusega), bhikkhud, olenditel tekib selline igatsus: „Oh, et me poleks suremisdhammaga, ja oh, et surma ei tuleks!“ Kuid tõepoolest, seda ei saa saavutada ainult igatsedes – see ongi ihaldatava mittesaamise dukkha.

sokaparidevadukkhadomanassupāyāsadhammānaṁ, bhikkhave, sattānaṁ evaṁ icchā uppajjati ‘aho vata mayaṁ na sokaparidevadukkhadomanassupāyāsadhammā assāma, na ca vata no sokaparidevadukkhadomanassupāyāsaā āgaccheyyun’ti. na kho panetaṁ icchāya pattabbaṁ, idampi yampicchaṁ na labhati tampi dukkhaṁ.

Leina-, hala-, dukkha-, pahameele- [ja] ahastusdhammaga (olemusega) bhikkhud, olenditel tekib selline igatsus: „Oh, et me poleks leina-, hala-, dukkha-, pahameele- [ja] ahastusdhammaga, [ja] oh, et leina, hala, valu, pahameelt [ja] ahastust ei tuleks!“ Kuid tõepoolest, seda ei saa saavutada ainult igatsedes – see ongi ihaldatava mittesaamise dukkha.

katame ca, bhikkhave, saṅkhittena pañcupādānakkhandhā dukkhā?

seyyathidaṁ — rūpupādānakkhandho, vedanupādānakkhandho, saññupādānakkhandho, saṅkhārupādānakkhandho, viññāṇupādānakkhandho. ime vuccanti, bhikkhave, saṅkhittena pañcupādānakkhandhā dukkhā. idaṁ vuccati, bhikkhave, dukkhaṁ ariyasaccaṁ.

Ja mis on, bhikkhud, kokkuvõttes viie klammerdumise kogumiku dukkha?

Need on järgnevad: vormi klammerdumise kogumik, tunnete klammerdumise kogumik, taju klammerdumise kogumik, moodustiste klammerdumise kogumik [ja] teadvuse klammerdumise kogumik. Seda, bhikkhud, nimetatakse kokkuvõttes viie klammerdumise kogumiku dukkhaks. Seda, bhikkhud, nimetatakse dukkha arija tõeks.

4.5.2 Samudayasaccaniddesa

katamañca, bhikkhave, dukkhasamudayaṁ ariyasaccaṁ?

yāyaṁ taṇhā ponobbhavikā nandīrāgasahagatā tatratatrābhinandinī, seyyathidaṁ 160 — kāmataṇhā bhavataṇhā vibhavataṇhā. 161

sā kho panesā, bhikkhave, taṇhā kattha uppajjamānā uppajjati, kattha nivisamānā nivisati?

yaṁ loke piyarūpaṁ sātarūpaṁ, etthesā taṇhā uppajjamānā uppajjati, ettha nivisamānā nivisati.

4.5.2 Tekkimistõe kirjeldus

Ja mis on, bhikkhud, dukkha tekkimise arija tõde?

Selleks on iha, [mis] juhib olemasolude kordumisse, mis on seotud naudingu [ja] kirega, nautides [kord] siin, [kord] seal, ning milleks on:

naudinguiha, olemasoluiha, mitteolemasoluiha.

Aga kus, tõepoolest, bhikkhud, see iha tekkides tekib ja kus asudes asub?

Mis iganes maailmas [on] armas [ja] meeldiv – siin see iha tekkides tekib [ja] siin asudes asub.

SELGITUSED

160 ponobbhavikā → ponobhavikā (bj, pts1ed).

161 vibhavataṇhā [vi + bhava + taṇhā] (n) „mitteolemasoluiha“ ehk iha mitteolemise järele; võib rajaneda soovil mitte enam uuesti sündida või põhineda lõpliku hävinemise vaatel (uccheda-diṭṭhi) ehk uskumusel, et on olemas vaid praegune elu, millele uut sündi ei järgne – surm on täielik ja lõplik hävinemine. (DVE, V osa: „Leksikon“) Vt ka Ṭhitañāṇa bhikkhu (Dr. Kahn, Andrus). 2022. Virgumise tee – nii nagu õpetas Buddha. Tallinn: ETS, lk 42.

kiñca loke piyarūpaṁ sātarūpaṁ?

cakkhu loke piyarūpaṁ sātarūpaṁ, etthesā taṇhā uppajjamānā uppajjati, ettha nivisamānā nivisati.

sotaṁ loke piyarūpaṁ sātarūpaṁ, etthesā taṇhā uppajjamānā uppajjati, ettha nivisamānā nivisati.

ghānaṁ loke piyarūpaṁ sātarūpaṁ, etthesā taṇhā uppajjamānā uppajjati, ettha nivisamānā nivisati.

jivhā loke piyarūpaṁ sātarūpaṁ, etthesā taṇhā uppajjamānā uppajjati, ettha nivisamānā nivisati.

kāyo loke piyarūpaṁ sātarūpaṁ, etthesā taṇhā uppajjamānā uppajjati, ettha nivisamānā nivisati.

mano loke piyarūpaṁ sātarūpaṁ, etthesā taṇhā uppajjamānā uppajjati, ettha nivisamānā nivisati.

Ja mis [on] maailmas armas [ja] meeldiv?

Silm [on] maailmas armas [ja] meeldiv – siin see iha tekkides tekib [ja] siin asudes asub.

Kõrv [on] maailmas armas [ja] meeldiv – siin see iha tekkides tekib [ja] siin asudes asub.

Nina [on] maailmas armas [ja] meeldiv – siin see iha tekkides tekib [ja] siin asudes asub.

Keel [on] maailmas armas [ja] meeldiv – siin see iha tekkides tekib [ja] siin asudes asub.

Keha [on] maailmas armas [ja] meeldiv – siin see iha tekkides tekib [ja] siin asudes asub.

Meel [on] maailmas armas [ja] meeldiv – siin see iha tekkides tekib [ja] siin asudes asub.

rūpā loke piyarūpaṁ sātarūpaṁ, etthesā taṇhā uppajjamānā uppajjati, ettha nivisamānā nivisati.

saddā loke piyarūpaṁ sātarūpaṁ, etthesā taṇhā uppajjamānā uppajjati, ettha nivisamānā nivisati.

gandhā loke piyarūpaṁ sātarūpaṁ, etthesā taṇhā uppajjamānā uppajjati, ettha nivisamānā nivisati.

rasā loke piyarūpaṁ sātarūpaṁ, etthesā taṇhā uppajjamānā uppajjati, ettha nivisamānā nivisati.

phoṭṭhabbā loke piyarūpaṁ sātarūpaṁ, etthesā taṇhā uppajjamānā uppajjati, ettha nivisamānā nivisati.

dhammā loke piyarūpaṁ sātarūpaṁ, etthesā taṇhā uppajjamānā uppajjati, ettha nivisamānā nivisati.

Vormid [on] maailmas armsad [ja] meeldivad – siin see iha tekkides tekib [ja] siin asudes asub.

Helid [on] maailmas armsad [ja] meeldivad – siin see iha tekkides tekib [ja] siin asudes asub.

Lõhnad [on] maailmas armsad [ja] meeldivad – siin see iha tekkides tekib [ja] siin asudes asub.

Maitsed [on] maailmas armsad [ja] meeldivad – siin see iha tekkides tekib [ja] siin asudes asub.

Puudutused [on] maailmas armsad [ja] meeldivad – siin see iha tekkides tekib [ja] siin asudes asub.

Dhammad [on] maailmas armsad [ja] meeldivad – siin see iha tekkides tekib [ja] siin asudes asub.

cakkhuviññāṇaṁ loke piyarūpaṁ sātarūpaṁ, etthesā taṇhā uppajjamānā uppajjati, ettha nivisamānā nivisati.

sotaviññāṇaṁ loke piyarūpaṁ sātarūpaṁ, etthesā taṇhā uppajjamānā uppajjati, ettha nivisamānā nivisati.

ghānaviññāṇaṁ loke piyarūpaṁ sātarūpaṁ, etthesā taṇhā uppajjamānā uppajjati, ettha nivisamānā nivisati.

jivhāviññāṇaṁ loke piyarūpaṁ sātarūpaṁ, etthesā taṇhā uppajjamānā uppajjati, ettha nivisamānā nivisati.

kāyaviññāṇaṁ loke piyarūpaṁ sātarūpaṁ, etthesā taṇhā uppajjamānā uppajjati, ettha nivisamānā nivisati.

manoviññāṇaṁ loke piyarūpaṁ sātarūpaṁ, etthesā taṇhā uppajjamānā uppajjati, ettha nivisamānā nivisati.

Silmateadvus [on] maailmas armas [ja] meeldiv – siin see iha tekkides tekib [ja] siin asudes asub.

Kõrvateadvus [on] maailmas armas [ja] meeldiv – siin see iha tekkides tekib [ja] siin asudes asub.

Ninateadvus [on] maailmas armas [ja] meeldiv – siin see iha tekkides tekib [ja] siin asudes asub.

Keeleteadvus [on] maailmas armas [ja] meeldiv – siin see iha tekkides tekib [ja] siin asudes asub.

Kehateadvus [on] maailmas armas [ja] meeldiv – siin see iha tekkides tekib [ja] siin asudes asub.

Meeleteadvus [on] maailmas armas [ja] meeldiv – siin see iha tekkides tekib [ja] siin asudes asub.

cakkhusamphasso loke piyarūpaṁ sātarūpaṁ, etthesā taṇhā uppajjamānā uppajjati, ettha nivisamānā nivisati.

sotasamphasso loke piyarūpaṁ sātarūpaṁ, etthesā taṇhā uppajjamānā uppajjati, ettha nivisamānā nivisati.

ghānasamphasso loke piyarūpaṁ sātarūpaṁ, etthesā taṇhā uppajjamānā uppajjati, ettha nivisamānā nivisati.

jivhāsamphasso loke piyarūpaṁ sātarūpaṁ, etthesā taṇhā uppajjamānā uppajjati, ettha nivisamānā nivisati.

kāyasamphasso loke piyarūpaṁ sātarūpaṁ, etthesā taṇhā uppajjamānā uppajjati, ettha nivisamānā nivisati.

manosamphasso loke piyarūpaṁ sātarūpaṁ, etthesā taṇhā uppajjamānā uppajjati, ettha nivisamānā nivisati.

Silmakontakt [on] maailmas armas [ja] meeldiv – siin see iha tekkides tekib [ja] siin asudes asub.

Kõrvakontakt [on] maailmas armas [ja] meeldiv – siin see iha tekkides tekib [ja] siin asudes asub.

Ninakontakt [on] maailmas armas [ja] meeldiv – siin see iha tekkides tekib [ja] siin asudes asub.

Keelekontakt [on] maailmas armas [ja] meeldiv – siin see iha tekkides tekib [ja] siin asudes asub.

Kehakontakt [on] maailmas armas [ja] meeldiv – siin see iha tekkides tekib [ja] siin asudes asub.

Meelekontakt [on] maailmas armas [ja] meeldiv – siin see iha tekkides tekib [ja] siin asudes asub.

cakkhusamphassajā vedanā loke piyarūpaṁ sātarūpaṁ, etthesā taṇhā uppajjamānā uppajjati, ettha nivisamānā nivisati.

sotasamphassajā vedanā loke piyarūpaṁ sātarūpaṁ, etthesā taṇhā uppajjamānā uppajjati, ettha nivisamānā nivisati.

ghānasamphassajā vedanā loke piyarūpaṁ sātarūpaṁ, etthesā taṇhā uppajjamānā uppajjati, ettha nivisamānā nivisati.

jivhāsamphassajā vedanā loke piyarūpaṁ sātarūpaṁ, etthesā taṇhā uppajjamānā uppajjati, ettha nivisamānā nivisati.

kāyasamphassajā vedanā loke piyarūpaṁ sātarūpaṁ, etthesā taṇhā uppajjamānā uppajjati, ettha nivisamānā nivisati.

manosamphassajā vedanā loke piyarūpaṁ sātarūpaṁ, etthesā taṇhā uppajjamānā uppajjati, ettha nivisamānā nivisati.

Silmakontaktist sündinud tunne [on] maailmas armas [ja] meeldiv – siin see iha tekkides tekib [ja] siin asudes asub.

Kõrvakontaktist sündinud tunne [on] maailmas armas [ja] meeldiv – siin see iha tekkides tekib [ja] siin asudes asub.

Ninakontaktist sündinud tunne [on] maailmas armas [ja] meeldiv – siin see iha tekkides tekib [ja] siin asudes asub.

Keelekontaktist sündinud tunne [on] maailmas armas [ja] meeldiv – siin see iha tekkides tekib [ja] siin asudes asub.

Kehakontaktist sündinud tunne [on] maailmas armas [ja] meeldiv – siin see iha tekkides tekib [ja] siin asudes asub.

Meelekontaktist sündinud tunne [on] maailmas armas [ja] meeldiv – siin see iha tekkides tekib [ja] siin asudes asub.

rūpasaññā loke piyarūpaṁ sātarūpaṁ, etthesā taṇhā uppajjamānā uppajjati, ettha nivisamānā nivisati.

saddasaññā loke piyarūpaṁ sātarūpaṁ, etthesā taṇhā uppajjamānā uppajjati, ettha nivisamānā nivisati.

gandhasaññā loke piyarūpaṁ sātarūpaṁ, etthesā taṇhā uppajjamānā uppajjati, ettha nivisamānā nivisati.

rasasaññā loke piyarūpaṁ sātarūpaṁ, etthesā taṇhā uppajjamānā uppajjati, ettha nivisamānā nivisati.

phoṭṭhabbasaññā loke piyarūpaṁ sātarūpaṁ, etthesā taṇhā uppajjamānā uppajjati, ettha nivisamānā nivisati.

dhammasaññā loke piyarūpaṁ sātarūpaṁ, etthesā taṇhā uppajjamānā uppajjati, ettha nivisamānā nivisati.

Vormitaju [on] maailmas armas [ja] meeldiv – siin see iha tekkides tekib [ja] siin asudes asub.

Helitaju [on] maailmas armas [ja] meeldiv – siin see iha tekkides tekib [ja] siin asudes asub.

Lõhnataju [on] maailmas armas [ja] meeldiv – siin see iha tekkides tekib [ja] siin asudes asub.

Maitsetaju [on] maailmas armas [ja] meeldiv – siin see iha tekkides tekib [ja] siin asudes asub.

Puudutustaju [on] maailmas armas [ja] meeldiv – siin see iha tekkides tekib [ja] siin asudes asub.

Dhammataju [on] maailmas armas [ja] meeldiv – siin see iha tekkides tekib [ja] siin asudes asub.

rūpasañcetanā 162 loke piyarūpaṁ sātarūpaṁ, etthesā taṇhā uppajjamānā uppajjati, ettha nivisamānā nivisati.

saddasañcetanā loke piyarūpaṁ sātarūpaṁ, etthesā taṇhā uppajjamānā uppajjati, ettha nivisamānā nivisati.

gandhasañcetanā loke piyarūpaṁ sātarūpaṁ, etthesā taṇhā uppajjamānā uppajjati, ettha nivisamānā nivisati.

rasasañcetanā loke piyarūpaṁ sātarūpaṁ, etthesā taṇhā uppajjamānā uppajjati, ettha nivisamānā nivisati.

phoṭṭhabbasañcetanā loke piyarūpaṁ sātarūpaṁ, etthesā taṇhā uppajjamānā uppajjati, ettha nivisamānā nivisati.

dhammasañcetanā loke piyarūpaṁ sātarūpaṁ, etthesā taṇhā uppajjamānā uppajjati, ettha nivisamānā nivisati.

SELGITUSED

162 rūpasañcetanā [rūpa + saṁ + √cit + anā] vormiga kaasuv või seotud tahe. Sõltuvalt tekke põhjusest võib tahe või kavatsus (cetanā) olla kas oskuslik (kusala) või mitte- oskuslik (akusala). Ahnusest, vihast ja pettekujutlusest (lobha, dosa, moha) võrsunud tahe on mitteoskuslik ja nende kolme puudumisest (alobha, adosa, amoha) tekkinud tahe on oskuslik. Iha (taṇhā) liigitub Buddha õpetuses alati mitteoskusliku (akusala) alla, soov (chanda) aga enamasti oskusliku ehk virgumist soodustava alla. (DVE, V osa: „Leksikon“) Vt ka Ṭhitañāṇa bhikkhu (Dr. Kahn, Andrus). 2022. Virgumise tee – nii nagu õpetas Buddha. Tallinn: ETS, lk 40-41.

Vormiga seotud tahe [on] maailmas armas [ja] meeldiv – siin see iha tekkides tekib [ja] siin asudes asub.

Heliga seotud tahe [on] maailmas armas [ja] meeldiv – siin see iha tekkides tekib [ja] siin asudes asub.

Lõhnaga seotud tahe [on] maailmas armas [ja] meeldiv – siin see iha tekkides tekib [ja] siin asudes asub.

Maitsega seotud tahe [on] maailmas armas [ja] meeldiv – siin see iha tekkides tekib [ja] siin asudes asub.

Puudutusega seotud tahe [on] maailmas armas [ja] meeldiv – siin see iha tekkides tekib [ja] siin asudes asub.

Dhammaga seotud tahe [on] maailmas armas [ja] meeldiv – siin see iha tekkides tekib [ja] siin asudes asub.

rūpataṇhā loke piyarūpaṁ sātarūpaṁ, etthesā taṇhā uppajjamānā uppajjati, ettha nivisamānā nivisati.

saddataṇhā loke piyarūpaṁ sātarūpaṁ, etthesā taṇhā uppajjamānā uppajjati, ettha nivisamānā nivisati.

gandhataṇhā loke piyarūpaṁ sātarūpaṁ, etthesā taṇhā uppajjamānā uppajjati, ettha nivisamānā nivisati.

rasataṇhā loke piyarūpaṁ sātarūpaṁ, etthesā taṇhā uppajjamānā uppajjati, ettha nivisamānā nivisati.

phoṭṭhabbataṇhā loke piyarūpaṁ sātarūpaṁ, etthesā taṇhā uppajjamānā uppajjati, ettha nivisamānā nivisati.

dhammataṇhā loke piyarūpaṁ sātarūpaṁ, etthesā taṇhā uppajjamānā uppajjati, ettha nivisamānā nivisati.

Vormiiha [on] maailmas armas [ja] meeldiv – siin see iha tekkides tekib [ja] siin asudes asub.

Heliiha [on] maailmas armas [ja] meeldiv – siin see iha tekkides tekib [ja] siin asudes asub.

Lõhnaiha [on] maailmas armas [ja] meeldiv – siin see iha tekkides tekib [ja] siin asudes asub.

Maitseiha [on] maailmas armas [ja] meeldiv – siin see iha tekkides tekib [ja] siin asudes asub.

Puudutusiha [on] maailmas armas [ja] meeldiv – siin see iha tekkides tekib [ja] siin asudes asub.

Dhammaiha [on] maailmas armas [ja] meeldiv – siin see iha tekkides tekib [ja] siin asudes asub.

rūpavitakko loke piyarūpaṁ sātarūpaṁ, etthesā taṇhā uppajjamānā uppajjati, ettha nivisamānā nivisati.

saddavitakko loke piyarūpaṁ sātarūpaṁ, etthesā taṇhā uppajjamānā uppajjati, ettha nivisamānā nivisati.

gandhavitakko loke piyarūpaṁ sātarūpaṁ, etthesā taṇhā uppajjamānā uppajjati, ettha nivisamānā nivisati.

rasavitakko loke piyarūpaṁ sātarūpaṁ, etthesā taṇhā uppajjamānā uppajjati, ettha nivisamānā nivisati.

phoṭṭhabbavitakko loke piyarūpaṁ sātarūpaṁ, etthesā taṇhā uppajjamānā uppajjati, ettha nivisamānā nivisati.

dhammavitakko loke piyarūpaṁ sātarūpaṁ, etthesā taṇhā uppajjamānā uppajjati, ettha nivisamānā nivisati.

Vormist mõtlemine [on] maailmas armas [ja] meeldiv – siin see iha tekkides tekib [ja] siin asudes asub.

Helist mõtlemine [on] maailmas armas [ja] meeldiv – siin see iha tekkides tekib [ja] siin asudes asub.

Lõhnast mõtlemine [on] maailmas armas [ja] meeldiv – siin see iha tekkides tekib [ja] siin asudes asub.

Maitsest mõtlemine [on] maailmas armas [ja] meeldiv – siin see iha tekkides tekib [ja] siin asudes asub.

Puudutusest mõtlemine [on] maailmas armas [ja] meeldiv – siin see iha tekkides tekib [ja] siin asudes asub.

Dhammast mõtlemine [on] maailmas armas [ja] meeldiv – siin see iha tekkides tekib [ja] siin asudes asub.

rūpavicāro loke piyarūpaṁ sātarūpaṁ, etthesā taṇhā uppajjamānā uppajjati, ettha nivisamānā nivisati.

saddavicāro loke piyarūpaṁ sātarūpaṁ, etthesā taṇhā uppajjamānā uppajjati, ettha nivisamānā nivisati.

gandhavicāro loke piyarūpaṁ sātarūpaṁ, etthesā taṇhā uppajjamānā uppajjati, ettha nivisamānā nivisati.

rasavicāro loke piyarūpaṁ sātarūpaṁ, etthesā taṇhā uppajjamānā uppajjati, ettha nivisamānā nivisati.

phoṭṭhabbavicāro loke piyarūpaṁ sātarūpaṁ, etthesā taṇhā uppajjamānā uppajjati, ettha nivisamānā nivisati.

dhammavicāro loke piyarūpaṁ sātarūpaṁ, etthesā taṇhā uppajjamānā uppajjati, ettha nivisamānā nivisati.

idaṁ vuccati, bhikkhave, dukkhasamudayaṁ ariyasaccaṁ.

Vormi läbiuurimine [on] maailmas armas [ja] meeldiv – siin see iha tekkides tekib [ja] siin asudes asub.

Heli läbiuurimine [on] maailmas armas [ja] meeldiv – siin see iha tekkides tekib [ja] siin asudes asub.

Lõhna läbiuurimine [on] maailmas armas [ja] meeldiv – siin see iha tekkides tekib [ja] siin asudes asub.

Maitse läbiuurimine [on] maailmas armas [ja] meeldiv – siin see iha tekkides tekib [ja] siin asudes asub.

Puudutuse läbiuurimine [on] maailmas armas [ja] meeldiv – siin see iha tekkides tekib [ja] siin asudes asub.

Dhamma läbiuurimine [on] maailmas armas [ja] meeldiv – siin see iha tekkides tekib [ja] siin asudes asub.

Seda, bhikkhud, nimetatakse dukkha tekkimise arija tõeks.

4.5.3 Nirodhasaccaniddesa

katamañca, bhikkhave, dukkhanirodhaṁ ariyasaccaṁ? 163

yo tassāyeva taṇhāya asesavirāganirodho cāgo paṭinissaggo mutti anālayo.

sā kho panesā, bhikkhave, taṇhā kattha pahīyamānā pahīyati, kattha nirujjhamānā nirujjhati?

yaṁ loke piyarūpaṁ sātarūpaṁ, etthesā taṇhā pahīyamānā pahīyati, ettha nirujjhamānā nirujjhati.

kiñca loke piyarūpaṁ sātarūpaṁ?

4.5.3 Lakkamistõe kirjeldus

Ja mis on, bhikkhud, dukkha lakkamise arija tõde?

See on selle sama iha jäägitu kiretuses lakkamine, [ihast] loobumine, [iha] täielik hülgamine [ja ihast] vabanemine.

Ja tõepoolest, bhikkhud, kus see iha hüljates hülgub [ja] kus lakkades lakkab?

Mis iganes [on] maailmas armas [ja] meeldiv – siin see iha hüljates hülgub [ja] siin lakkades lakkab.

Ja mis [on] maailmas armas [ja] meeldiv?

SELGITUSED

163 dukkhanirodhaṁ → dukkhanirodho (bj, sya-all, km).

cakkhu loke piyarūpaṁ sātarūpaṁ, etthesā taṇhā pahīyamānā pahīyati, ettha nirujjhamānā nirujjhati.

sotaṁ loke piyarūpaṁ sātarūpaṁ, etthesā taṇhā pahīyamānā pahīyati, ettha nirujjhamānā nirujjhati.

ghānaṁ loke piyarūpaṁ sātarūpaṁ, etthesā taṇhā pahīyamānā pahīyati, ettha nirujjhamānā nirujjhati.

jivhā loke piyarūpaṁ sātarūpaṁ, etthesā taṇhā pahīyamānā pahīyati, ettha nirujjhamānā nirujjhati.

kāyo loke piyarūpaṁ sātarūpaṁ, etthesā taṇhā pahīyamānā pahīyati, ettha nirujjhamānā nirujjhati.

mano loke piyarūpaṁ sātarūpaṁ, etthesā taṇhā pahīyamānā pahīyati, ettha nirujjhamānā nirujjhati.

Silm [on] maailmas armas [ja] meeldiv – siin see iha hüljates hülgub [ja] siin lakkades lakkab.

Kõrv [on] maailmas armas [ja] meeldiv – siin see iha hüljates hülgub [ja] siin lakkades lakkab.

Nina [on] maailmas armas [ja] meeldiv – siin see iha hüljates hülgub [ja] siin lakkades lakkab.

Keel [on] maailmas armas [ja] meeldiv – siin see iha hüljates hülgub [ja] siin lakkades lakkab.

Keha [on] maailmas armas [ja] meeldiv – siin see iha hüljates hülgub [ja] siin lakkades lakkab.

Meel [on] maailmas armas [ja] meeldiv – siin see iha hüljates hülgub [ja] siin lakkades lakkab.

rūpā loke piyarūpaṁ sātarūpaṁ, etthesā taṇhā pahīyamānā pahīyati, ettha nirujjhamānā nirujjhati.

saddā loke piyarūpaṁ sātarūpaṁ, etthesā taṇhā pahīyamānā pahīyati, ettha nirujjhamānā nirujjhati.

gandhā lokepiyarūpaṁ sātarūpaṁ, etthesā taṇhā pahīyamānā pahīyati, ettha nirujjhamānā nirujjhati.

rasā lokepiyarūpaṁ sātarūpaṁ, etthesā taṇhā pahīyamānā pahīyati, ettha nirujjhamānā nirujjhati.

phoṭṭhabbā lokepiyarūpaṁ sātarūpaṁ, etthesā taṇhā pahīyamānā pahīyati, ettha nirujjhamānā nirujjhati.

dhammā loke piyarūpaṁ sātarūpaṁ, etthesā taṇhā pahīyamānā pahīyati, ettha nirujjhamānā nirujjhati.

Vorm [on] maailmas armas [ja] meeldiv – siin see iha hüljates hülgub [ja] siin lakkades lakkab.

Heli [on] maailmas armas [ja] meeldiv – siin see iha hüljates hülgub [ja] siin lakkades lakkab.

Lõhn [on] maailmas armas [ja] meeldiv – siin see iha hüljates hülgub [ja] siin lakkades lakkab.

Maitse [on] maailmas armas [ja] meeldiv – siin see iha hüljates hülgub [ja] siin lakkades lakkab.

Puudutus [on] maailmas armas [ja] meeldiv – siin see iha hüljates hülgub [ja] siin lakkades lakkab.

Dhamma [on] maailmas armas [ja] meeldiv – siin see iha hüljates hülgub [ja] siin lakkades lakkab.

cakkhuviññāṇaṁ loke piyarūpaṁ sātarūpaṁ, etthesā taṇhā pahīyamānā pahīyati, ettha nirujjhamānā nirujjhati.

sotaviññāṇaṁ loke piyarūpaṁ sātarūpaṁ, etthesā taṇhā pahīyamānā pahīyati, ettha nirujjhamānā nirujjhati.

ghānaviññāṇaṁ loke piyarūpaṁ sātarūpaṁ, etthesā taṇhā pahīyamānā pahīyati, ettha nirujjhamānā nirujjhati.

jivhāviññāṇaṁ loke piyarūpaṁ sātarūpaṁ, etthesā taṇhā pahīyamānā pahīyati, ettha nirujjhamānā nirujjhati.

kāyaviññāṇaṁ loke piyarūpaṁ sātarūpaṁ, etthesā taṇhā pahīyamānā pahīyati, ettha nirujjhamānā nirujjhati.

manoviññāṇaṁ loke piyarūpaṁ sātarūpaṁ, etthesā taṇhā pahīyamānā pahīyati, ettha nirujjhamānā nirujjhati.

Silmateadvus [on] maailmas armas [ja] meeldiv – siin see iha hüljates hülgub [ja] siin lakkades lakkab.

Kõrvateadvus [on] maailmas armas [ja] meeldiv – siin see iha hüljates hülgub [ja] siin lakkades lakkab.

Ninateadvus [on] maailmas armas [ja] meeldiv – siin see iha hüljates hülgub [ja] siin lakkades lakkab.

Keeleteadvus [on] maailmas armas [ja] meeldiv – siin see iha hüljates hülgub [ja] siin lakkades lakkab.

Kehateadvus [on] maailmas armas [ja] meeldiv – siin see iha hüljates hülgub [ja] siin lakkades lakkab.

Meeleteadvus [on] maailmas armas [ja] meeldiv – siin see iha hüljates hülgub [ja] siin lakkades lakkab.

cakkhusamphasso loke piyarūpaṁ sātarūpaṁ, etthesā taṇhā pahīyamānā pahīya- ti, ettha nirujjhamānā nirujjhati.

sotasamphasso loke piyarūpaṁ sātarūpaṁ, etthesā taṇhā pahīyamānā pahīyati, ettha nirujjhamānā nirujjhati.

ghānasamphasso loke piyarūpaṁ sātarūpaṁ, etthesā taṇhā pahīyamānā pahīyati, ettha nirujjhamānā nirujjhati.

jivhāsamphasso loke piyarūpaṁ sātarūpaṁ, etthesā taṇhā pahīyamānā pahīyati, ettha nirujjhamānā nirujjhati.

kāyasamphasso loke piyarūpaṁ sātarūpaṁ, etthesā taṇhā pahīyamānā pahīyati, ettha nirujjhamānā nirujjhati.

manosamphasso loke piyarūpaṁ sātarūpaṁ, etthesā taṇhā pahīyamānā pahīyati, ettha nirujjhamānā nirujjhati.

Silmakontakt [on] maailmas armas [ja] meeldiv – siin see iha hüljates hülgub [ja] siin lakkades lakkab.

Kõrvakontakt [on] maailmas armas [ja] meeldiv – siin see iha hüljates hülgub [ja] siin lakkades lakkab.

Ninakontakt [on] maailmas armas [ja] meeldiv – siin see iha hüljates hülgub [ja] siin lakkades lakkab.

Keelekontakt [on] maailmas armas [ja] meeldiv – siin see iha hüljates hülgub [ja] siin lakkades lakkab.

Kehakontakt [on] maailmas armas [ja] meeldiv – siin see iha hüljates hülgub [ja] siin lakkades lakkab.

Meelekontakt [on] maailmas armas [ja] meeldiv – siin see iha hüljates hülgub [ja] siin lakkades lakkab.

cakkhusamphassajā vedanā loke piyarūpaṁ sātarūpaṁ, etthesā taṇhā pahīyamānā pahīyati, ettha nirujjhamānā nirujjhati.

sotasamphassajā vedanā loke piyarūpaṁ sātarūpaṁ, etthesā taṇhā pahīyamānā pahīyati, ettha nirujjhamānā nirujjhati.

ghānasamphassajā vedanā loke piyarūpaṁ sātarūpaṁ, etthesā taṇhā pahīyamānā pahīyati, ettha nirujjhamānā nirujjhati.

jivhāsamphassajā vedanā loke piyarūpaṁ sātarūpaṁ, etthesā taṇhā pahīyamānā pahīyati, ettha nirujjhamānā nirujjhati.

kāyasamphassajā vedanā loke piyarūpaṁ sātarūpaṁ, etthesā taṇhā pahīyamānā pahīyati, ettha nirujjhamānā nirujjhati.

manosamphassajā vedanā loke piyarūpaṁ sātarūpaṁ, etthesā taṇhā pahīyamānā pahīyati, ettha nirujjhamānā nirujjhati.

Silmakontaktist sündinud tunne [on] maailmas armas [ja] meeldiv – siin see iha hüljates hülgub [ja] siin lakkades lakkab.

Kõrvakontaktist sündinud tunne [on] maailmas armas [ja] meeldiv – siin see iha hüljates hülgub [ja] siin lakkades lakkab.

Ninakontaktist sündinud tunne [on] maailmas armas [ja] meeldiv – siin see iha hüljates hülgub [ja] siin lakkades lakkab.

Keelekontaktist sündinud tunne [on] maailmas armas [ja] meeldiv – siin see iha hüljates hülgub [ja] siin lakkades lakkab.

Kehakontaktist sündinud tunne [on] maailmas armas [ja] meeldiv – siin see iha hüljates hülgub [ja] siin lakkades lakkab.

Meelekontaktist sündinud tunne [on] maailmas armas [ja] meeldiv – siin see iha hüljates hülgub [ja] siin lakkades lakkab.

rūpasaññā loke piyarūpaṁ sātarūpaṁ, etthesā taṇhā pahīyamānā pahīyati, ettha nirujjhamānā nirujjhati.

saddasaññā loke piyarūpaṁ sātarūpaṁ, etthesā taṇhā pahīyamānā pahīyati, ettha nirujjhamānā nirujjhati.

gandhasaññā loke piyarūpaṁ sātarūpaṁ, etthesā taṇhā pahīyamānā pahīyati, ettha nirujjhamānā nirujjhati.

rasasaññā loke piyarūpaṁ sātarūpaṁ, etthesā taṇhā pahīyamānā pahīyati, ettha nirujjhamānā nirujjhati.

phoṭṭhabbasaññā loke piyarūpaṁ sātarūpaṁ, etthesā taṇhā pahīyamānā pahīyati, ettha nirujjhamānā nirujjhati.

dhammasaññā loke piyarūpaṁ sātarūpaṁ, etthesā taṇhā pahīyamānā pahīyati, ettha nirujjhamānā nirujjhati.

Vormitaju [on] maailmas armas [ja] meeldiv – siin see iha hüljates hülgub [ja] siin lakkades lakkab.

Helitaju [on] maailmas armas [ja] meeldiv – siin see iha hüljates hülgub [ja] siin lakkades lakkab.

Lõhnataju [on] maailmas armas [ja] meeldiv – siin see iha hüljates hülgub [ja] siin lakkades lakkab.

Maitsetaju [on] maailmas armas [ja] meeldiv – siin see iha hüljates hülgub [ja] siin lakkades lakkab.

Puudutustaju [on] maailmas armas [ja] meeldiv – siin see iha hüljates hülgub [ja] siin lakkades lakkab.

Dhammataju [on] maailmas armas [ja] meeldiv – siin see iha hüljates hülgub [ja] siin lakkades lakkab.

rūpasañcetanā loke piyarūpaṁ sātarūpaṁ, etthesā taṇhā pahīyamānā pahīyati, ettha nirujjhamānā nirujjhati.

saddasañcetanā loke piyarūpaṁ sātarūpaṁ, etthesā taṇhā pahīyamānā pahīyati, ettha nirujjhamānā nirujjhati.

gandhasañcetanā loke piyarūpaṁ sātarūpaṁ, etthesā taṇhā pahīyamānā pahīyati, ettha nirujjhamānā nirujjhati.

rasasañcetanā loke piyarūpaṁ sātarūpaṁ, etthesā taṇhā pahīyamānā pahīyati, ettha nirujjhamānā nirujjhati.

phoṭṭhabbasañcetanā loke piyarūpaṁ sātarūpaṁ, etthesā taṇhā pahīyamānā pahīyati, ettha nirujjhamānā nirujjhati.

dhammasañcetanā loke piyarūpaṁ sātarūpaṁ, etthesā taṇhā pahīyamānā pahīyati, ettha nirujjhamānā nirujjhati.

Vormiga seotud tahe [on] maailmas armas [ja] meeldiv – siin see iha hüljates hülgub [ja] siin lakkades lakkab.

Heliga seotud tahe [on] maailmas armas [ja] meeldiv – siin see iha hüljates hülgub [ja] siin lakkades lakkab.

Lõhnaga seotud tahe [on] maailmas armas [ja] meeldiv – siin see iha hüljates hülgub [ja] siin lakkades lakkab.

Maitsega seotud tahe [on] maailmas armas [ja] meeldiv – siin see iha hüljates hülgub [ja] siin lakkades lakkab.

Puudutusega seotud tahe [on] maailmas armas [ja] meeldiv – siin see iha hüljates hülgub [ja] siin lakkades lakkab.

Dhammaga seotud tahe [on] maailmas armas [ja] meeldiv – siin see iha hüljates hülgub [ja] siin lakkades lakkab.

rūpataṇhā loke piyarūpaṁ sātarūpaṁ, etthesā taṇhā pahīyamānā pahīyati, ettha nirujjhamānā nirujjhati.

saddataṇhā loke piyarūpaṁ sātarūpaṁ, etthesā taṇhā pahīyamānā pahīyati, ettha nirujjhamānā nirujjhati.

gandhataṇhā loke piyarūpaṁ sātarūpaṁ, etthesā taṇhā pahīyamānā pahīyati, ettha nirujjhamānā nirujjhati.

rasataṇhā loke piyarūpaṁ sātarūpaṁ, etthesā taṇhā pahīyamānā pahīyati, ettha nirujjhamānā nirujjhati.

phoṭṭhabbataṇhā loke piyarūpaṁ sātarūpaṁ, etthesā taṇhā pahīyamānā pahīyati, ettha nirujjhamānā nirujjhati.

dhammataṇhā loke piyarūpaṁ sātarūpaṁ, etthesā taṇhā pahīyamānā pahīyati, ettha nirujjhamānā nirujjhati.

Vormiiha [on] maailmas armas [ja] meeldiv – siin see iha hüljates hülgub [ja] siin lakkades lakkab.

Heliiha [on] maailmas armas [ja] meeldiv – siin see iha hüljates hülgub [ja] siin lakkades lakkab.

Lõhnaiha [on] maailmas armas [ja] meeldiv – siin see iha hüljates hülgub [ja] siin lakkades lakkab.

Maitseiha [on] maailmas armas [ja] meeldiv – siin see iha hüljates hülgub [ja] siin lakkades lakkab.

Puudutusiha [on] maailmas armas [ja] meeldiv – siin see iha hüljates hülgub [ja] siin lakkades lakkab.

Dhammaiha [on] maailmas armas [ja] meeldiv – siin see iha hüljates hülgub [ja] siin lakkades lakkab.

rūpavitakko loke piyarūpaṁ sātarūpaṁ, etthesā taṇhā pahīyamānā pahīyati, ettha nirujjhamānā nirujjhati.

saddavitakko loke piyarūpaṁ sātarūpaṁ, etthesā taṇhā pahīyamānā pahīyati, ettha nirujjhamānā nirujjhati.

gandhavitakko loke piyarūpaṁ sātarūpaṁ, etthesā taṇhā pahīyamānā pahīyati, ettha nirujjhamānā nirujjhati.

rasavitakko loke piyarūpaṁ sātarūpaṁ, etthesā taṇhā pahīyamānā pahīyati, ettha nirujjhamānā nirujjhati.

phoṭṭhabbavitakko loke piyarūpaṁ sātarūpaṁ, etthesā taṇhā pahīyamānā pahīyati, ettha nirujjhamānā nirujjhati.

dhammavitakko loke piyarūpaṁ sātarūpaṁ, etthesā taṇhā pahīyamānā pahīyati, ettha nirujjhamānā nirujjhati.

Vormist mõtlemine [on] maailmas armas [ja] meeldiv – siin see iha hüljates hülgub [ja] siin lakkades lakkab.

Helist mõtlemine [on] maailmas armas [ja] meeldiv – siin see iha hüljates hülgub [ja] siin lakkades lakkab.

Lõhnast mõtlemine [on] maailmas armas [ja] meeldiv – siin see iha hüljates hülgub [ja] siin lakkades lakkab.

Maitsest mõtlemine [on] maailmas armas [ja] meeldiv – siin see iha hüljates hülgub [ja] siin lakkades lakkab.

Puudutusest mõtlemine [on] maailmas armas [ja] meeldiv – siin see iha hüljates hülgub [ja] siin lakkades lakkab.

Dhammast mõtlemine [on] maailmas armas [ja] meeldiv – siin see iha hüljates hülgub [ja] siin lakkades lakkab.

rūpavicāro loke piyarūpaṁ sātarūpaṁ, etthesā taṇhā pahīyamānā pahīyati, ettha nirujjhamānā nirujjhati.

saddavicāro loke piyarūpaṁ sātarūpaṁ, etthesā taṇhā pahīyamānā pahīyati, ettha nirujjhamānā nirujjhati.

gandhavicāro loke piyarūpaṁ sātarūpaṁ, etthesā taṇhā pahīyamānā pahīyati, ettha nirujjhamānā nirujjhati.

rasavicāro loke piyarūpaṁ sātarūpaṁ, etthesā taṇhā pahīyamānā pahīyati, ettha nirujjhamānā nirujjhati.

phoṭṭhabbavicāro loke piyarūpaṁ sātarūpaṁ, etthesā taṇhā pahīyamānā pahīyati, ettha nirujjhamānā nirujjhati.

dhammavicāro loke piyarūpaṁ sātarūpaṁ, etthesā taṇhā pahīyamānā pahīyati, ettha nirujjhamānā nirujjhati.

idaṁ vuccati, bhikkhave, dukkhanirodhaṁ ariyasaccaṁ.

Vormi läbiuurimine [on] maailmas armas [ja] meeldiv – siin see iha hüljates hülgub [ja] siin lakkades lakkab.

Heli läbiuurimine [on] maailmas armas [ja] meeldiv – siin see iha hüljates hülgub [ja] siin lakkades lakkab.

Lõhna läbiuurimine [on] maailmas armas [ja] meeldiv – siin see iha hüljates hülgub [ja] siin lakkades lakkab.

Maitse läbiuurimine [on] maailmas armas [ja] meeldiv – siin see iha hüljates hülgub [ja] siin lakkades lakkab.

Puudutuse läbiuurimine [on] maailmas armas [ja] meeldiv – siin see iha hüljates hülgub [ja] siin lakkades lakkab.

Dhamma läbiuurimine [on] maailmas armas [ja] meeldiv – siin see iha hüljates hülgub [ja] siin lakkades lakkab.

Seda, bhikkhud, nimetatakse dukkha lakkamise arija tõeks.

4.5.4 Maggasaccaniddesa

katamañca, bhikkhave, dukkhanirodhagāminī paṭipadā ariyasaccaṁ?

ayameva ariyo aṭṭhaṅgiko maggo seyyathidaṁ —

sammādiṭṭhi 164 sammāsaṅkappo

sammāvācā sammākammanto sammāājīvo

sammāvāyāmo sammāsati sammāsamādhi.

katamā ca, bhikkhave, sammādiṭṭhi 165?

yaṁ kho, bhikkhave, dukkhe ñāṇaṁ, dukkhasamudaye ñāṇaṁ, dukkhanirodhe ñāṇaṁ, dukkhanirodhagāminiyā paṭipadāya ñāṇaṁ. ayaṁ vuccati, bhikkhave, sammādiṭṭhi.

katamo ca, bhikkhave, sammāsaṅkappo 166?

nekkhammasaṅkappo abyāpādasaṅkappo avihiṁsāsaṅkappo. ayaṁ vuccati, bhikkhave, sammāsaṅkappo.

katamā ca, bhikkhave, sammāvācā 167?

4.5.4 Teetõe kirjeldus

Ja mis on, bhikkhud, dukkha lakkamisele viiva tee arija tõde?

See on see arija kaheksaosaline tee, milleks on:

õige vaade, õige mõte,

õige kõne, õige tegu, õige eluviis,

õige püüdlus, õige teadlikkus, õige keskendus.

Ja mis on, bhikkhud, õige vaade?

See, bhikkhud, on dukkha teadmine, dukkha tekkimise teadmine, dukkha lakkamise tead- mine [ja] dukkha lakkamisele viiva tee teadmine – seda, bhikkhud, nimetatakse õigeks vaateks.

Ja mis on, bhikkhud, õige mõte?

Loobunud mõte, mittekuritahtlik mõte [ja] mittevägivaldne mõte – seda, bhikkhud, nimetatakse õigeks mõtteks.

Ja mis on, bhikkhud, õige kõne?

musāvādā 168 veramaṇī pisuṇāya vācāya veramaṇī pharusāya vācāya veramaṇī samphappalāpā veramaṇī. 169 ayaṁ vuccati, bhikkhave, sammāvācā.

katamo ca, bhikkhave, sammākammanto 170?

Pāṇātipātā veramaṇī adinnādānā veramaṇī kāmesumicchācārā veramaṇī. ayaṁ vuccati, bhikkhave, sammākammanto.

Vale rääkimisest hoidumine, laimavast kõnest hoidumine, karmist kõnest hoidumine [ja] tühjast lobast hoidumine – seda, bhikkhud, nimetatakse õigeks kõneks.

Ja mis on, bhikkhud, õige tegu?

Elu hävitamisest hoidumine, mitteantu võtmisest hoidumine [ja] naudingut pakkuvast valest käitumisest hoidumine – seda, bhikkhud, nimetatakse õigeks teoks.

SELGITUSED

164 Kuigi mõnikord on arija kaheksaosalise tee kontekstis tõlgitud sammā „täiuslikuks“, pole see dhamma kohaselt täpne. Õige vaate vastandiks olev miccha-diṭṭhi tähend- ab nii valet vaadet ehk uskumust või dogmat, aga ka spekulatiivset, alusetut või põhjendamatut teooriat ja õpetust, mille sarnased Buddha lükkas ümber kui kurjad ja oskamatud dhammad (pāpakā akusalā dhammā) (Verañjasuttaṁ AN 8.11). Õigest vaatest saab alguse õige mõte, õigest mõttest saab alguse õige kõne jne, kuni õige keskenduseni välja. Sama kehtib vale kaheksaosalise tee kohta (Micchattasuttaṁ AN 10.103; Mahācattārīsakasuttaṁ MN 117; Pubbaṅgamasuttaṁ AN 10.121; Vijjāsuttaṁ AN 10.105; Janavasabhasuttaṁ DN 18).

165 Vt täpsemalt: Ṭhitañāṇa bhikkhu (Dr. Kahn, Andrus). 2022. Virgumise tee – nii nagu õpetas Buddha. Tallinn: ETS, lk 53-57.

166 Vt täpsemalt: Ṭhitañāṇa bhikkhu (Dr. Kahn, Andrus). 2022. Virgumise tee – nii nagu õpetas Buddha. Tallinn: ETS, lk 57-60.

167 Vt täpsemalt: Ṭhitañāṇa bhikkhu (Dr. Kahn, Andrus). 2022. Virgumise tee – nii nagu õpetas Buddha. Tallinn: ETS, lk 60-65.

168 „Dhammika suttas“ õpetab Buddha järgima majaperemehe kaheksat kõlblus- juhist, selgitades, et mitte ainult ise ei tohi valetada, vaid ka teist ei tohiks panna olukorda, kus too on sunnitud valetama. Samuti ei tohi heaks kiita valetamist ja tuleb vältida kõike, mis pole tõsi. (Dhammikasuttaṁ Sn 2.14)

169 veramaṇī → veramaṇi (mr).

170 Vt täpsemalt: Ṭhitañāṇa bhikkhu (Dr. Kahn, Andrus). 2022. Virgumise tee – nii nagu õpetas Buddha. Tallinn: ETS, lk 65-68.

skatamo ca, bhikkhave, sammāājīvo 171?

idha, bhikkhave, ariyasāvako 172 micchāājīvaṁ 173 pahāya sammāājīvena jīvitaṁ kappeti. ayaṁ vuccati, bhikkhave, sammāājīvo.

Ja mis on, bhikkhud, õige eluviis?

Siin, bhikkhud, hülgab Arija järgija vale eluviisi ja suundub õigesse eluviisi – seda, bhikkhud, nimetatakse õigeks eluviisiks.

katamo ca, bhikkhave, sammāvāyāmo 174?

idha, bhikkhave,

bhikkhu anuppannānaṁ pāpakānaṁ akusalānaṁ dhammānaṁ anuppādāya chandaṁ janeti 175 vāyamati vīriyaṁ ārabhati cittaṁ paggaṇhāti padahati 176;

uppannānaṁ pāpakānaṁ akusalānaṁ dhammānaṁ pahānāya chandaṁ janeti vāyamati vīriyaṁ ārabhati cittaṁ paggaṇhāti padahati;

anuppannānaṁ kusalānaṁ dhammānaṁ uppādāya chandaṁ janeti vāyamati vīri- yaṁ ārabhati cittaṁ paggaṇhāti padahati;

uppannānaṁ kusalānaṁ dhammānaṁ ṭhitiyā asammosāya bhiyyobhāvāya ve- pullāya bhāvanāya pāripūriyā chandaṁ janeti vāyamati vīriyaṁ ārabhati cittaṁ paggaṇhāti padahati.

ayaṁ vuccati, bhikkhave, sammāvāyāmo.

Ja mis on, bhikkhud, õige püüdlus?

Siin, bhikkhud,

loob bhikkhu mittetekkinud kurjade [ja] mitteoskuslike dhammade mittetekkimise soovi: püüdleb, äratab energia, pingutab teadvust [ja] teeb jõupingutusi;

[ta] loob tekkinud kurjade [ta] mitteoskuslike dhammade hülgamise soovi: püüdleb, äratab energia, pingutab teadvust [ja] teeb jõupingutusi;

[ta] loob mittetekkinud oskuslike dhammade tekkimise soovi: püüdleb, äratab energia, pingutab teadvust [ja] teeb jõupingutusi;

[ta] loob tekkinud oskuslikes dhammades püsimise, mitteunustamise, suurendamise, kasvatamise, arendamise [ja] täitumise tekkimise soovi: püüdleb, äratab energia, pingutab teadvust [ja] teeb jõupingutusi;

Seda, bhikkhud, nimetatakse õigeks püüdluseks.

171 Laiemas kontekstis tähendab õige eluviis tegutsemist, mis ei kahjusta ennast, teisi ega mõlemat. (Ambalaṭṭhikarāhulovādasuttaṁ MN 61)

172 Buddha, Ülim Arija, nimetas sageli oma õpilasi ja harvem ka ilmikjärgijaid „Arija järgijateks“ (ariyasāvaka [ariya + sāvaka]). Suttad nimetavad reeglina ariya- sāvaka‘ks bhikkhut või bhikkhunit, kes on sisenenud arija teele (vooguastunu, ükskordnaasja, mittenaasja ja arahant) või saavutanud ühe neljast arija viljast (ariya- phala) (Sāmaññaphalasuttaṁ DN 2; Mahāparinibbānasuttaṁ DN 16; Sammādiṭṭhi- suttaṁ MN 9; Uposathasuttaṁ AN 3.70; Devasaddasuttaṁ KN Iti 82 jpt). Samas nimetavad tekstid Arija järgijaks ka tavainimest (puthujjanā) vahetult enne bhikkhuks saamist. Sel juhul on tegemist ilmikuga, kel on õige vaade ja õige kõlblus ning kes soovib sanghaga liituda. (Dantabhūmisuttaṁ MN 125) Arija järgijal on arija kõlblus (ariya-sīla), mis on katkematu (akhaṇḍā), kõigutamatu (acchiddā), plekitu (asabalā), veatu (akammāsā), vabastav (bhujissa), tarkade poolt ülistatud (viññupasaṭṭha), rikkumata (aparāmaṭṭh) ja keskendusse juhtiv (samādhi-saṁvaṭṭa). (Saṁgītisuttṁ DN 33; Mahānāmasuttṁ AN 6.10)

173 „Kauplemise sutta“ (Vaṇijjāsuttaṁ AN 5.177) kohaselt on ilmiku valeks eluviisiks kauplemine (1) relvadega (satthavaṇijjā), (2) elusolenditega (sattavaṇijjā), (3) lihaga (maṁsavaṇijjā), (4) alkoholiga (majjavaṇijjā) ja (5) mürgiga (visavaṇijjā). Vinaja kohaselt on bhikkhu jaoks sobimatuks ja valeks eluviisiks nt: arstipraksise pidamine, sõnumitoojana tegutsemine, ilmiku korraldusel tegutsemine, paisete/koeranaelte lahtilõikamine, õli ja oksendusvahendite või kõhulahtistite andmine ning õli valmis- tamine nina raviks või mõneks muuks meditsiiniliseks otstarbeks, pilliroo, taime- lehtede, lillede, puuviljade, seebisegu, hambatikkude, näopesuvee või talgipulbri kinkimine, meelitavate sõnade ja pooltõdede rääkimine, lastesse kiindumine ning ilmalike asjadega tegelemine; vt täpsemalt: Ṭhitañāṇa bhikkhu (Dr. Kahn, Andrus). 2022. Virgumise tee – nii nagu õpetas Buddha. Tallinn: ETS, lk 68-72. Üksikasjaliku nimekirja bhikkhu valedest eluviisidest toob ära Sāmaññaphalasuttaṁ DN 2

174 Vt täpsemalt: Ṭhitañāṇa bhikkhu (Dr. Kahn, Andrus). 2022. Virgumise tee – nii nagu õpetas Buddha. Tallinn: ETS, lk 72-75.

175 janeti [√jan + e + ti] „põhjustab sünni“; tekitab; loob; kutsub või toob esile. (DVE, V osa: „Leksikon“)

176 cattāro sammāpadhānā [cattāro sammā + padhāna] neli õiget pingutust; milleks on: (1) ohjamise pingutus (saṁvara-padhāna) — kuue võime ohjamise (saṁvara) teel kur- jade, mitteoskuslike dhammade (pāpakā akusalā dhammā) ületamine; (2) hülgamise pingutus (pahāna-padhāna) — esilekerkinud naudingumõtete (uppanna kāma-vitak- ka), kuritahtlike mõtete (byāpāda-vitakka), mittevägivallatute ehk vägivaldsete mõtete (vihiṁsā-vitakka) ja kurjade mitteoskuslike dhammade (pāpake akusale dhamme) mitte edasikandmine (nādhivāseti), hülgamine (pajahati), hajutamine (vinodeti),

SELGITUSED väljajuurimine (byantīkaroti) ja nende hävitamine (anabhāvaṁ gameti); (3) arendamise pingutus (bhāvana-padhāna) — seitsme virgumisosa arendamine (sati-sambojjhaṅga bhāveti); (4) säilitamise pingutus (anurakkhaṇā-padhāna) — skeletitaju (aṭṭhika-sañña), ussitamistaju (puḷuvaka-sañña), lillalaigulisustaju (vinīlaka-sañña) auklikkustaju (vicchiddaka-sañña), tursumistaju (uddhumātakasañña) säilitamine – Padhānasuttaṁ AN 4.13. Neli õiget pingutust on keskenduse eeldused (cattāro sammappadhānā samādhiparikkhārā) Cūḷavedallasuttaṁ MN 44. (DVE, V osa: „Leksikon“)

katamā ca, bhikkhave, sammāsati 177?

idha, bhikkhave,

bhikkhu kāye kāyānupassī viharati, ātāpī sampajāno satimā vineyya loke abhijjhādomanassaṁ;

vedanāsu vedanānupassī viharati, ātāpī sampajāno satimā vineyya loke abhijjhādomanassaṁ;

citte cittānupassī viharati, ātāpī sampajāno satimā vineyya loke abhijjhādomanassaṁ;

dhammesu dhammānupassī viharati, ātāpī sampajāno satimā vineyya loke abhijjhādomanassaṁ.

ayaṁ vuccati, bhikkhave, sammāsati.

Ja mis on, bhikkhud, õige teadlikkus?

Siin, bhikkhud,

viibib bhikkhu kehas, keha [olemuse] vaatlemises – innukas, tähelepanelik [ja] teadlik, eemaldanud maailma [suhtes] himu [ja] pahameele;

viibib tunnetes, tunnete [olemuse] vaatlemises – innukas, tähelepanelik [ja] teadlik, eemaldanud maailma [suhtes] himu [ja] pahameele;

viibib teadvuses,

teadvuse [olemuse] vaatlemises – innukas, tähelepanelik [ja] teadlik, eemaldanud maailma [suhtes] himu [ja] pahameele;

[ning] viibib dhammades dhamma [olemuse] vaatlemises – innukas, tähelepanelik [ja] teadlik, eemaldanud maailma [suhtes] himu [ja] pahameele.

Seda, bhikkhud, nimetatakse õigeks teadlikkuseks.

SELGITUSED

177 Vt täpsemalt: Ṭhitañāṇa bhikkhu (Dr. Kahn, Andrus). 2022. Virgumise tee – nii nagu õpetas Buddha. Tallinn: ETS, lk 75-81.

katamo ca, bhikkhave, sammāsamādhi 178?

idha, bhikkhave, bhikkhu vivicceva kāmehi vivicca akusalehi dhammehi savitakkaṁ savicāraṁ, vivekajaṁ pītisukhaṁ, paṭhamaṁ jhānaṁ upasampajja viharati.

vitakkavicārānaṁ vūpasamā ajjhattaṁ sampasādanaṁ cetaso ekodibhāvaṁ, 179

avitakkaṁ avicāraṁ samādhijaṁ pītisukhaṁ, dutiyaṁ jhānaṁ upasampajja viharati.

Ja mis on, bhikkhud, õige keskendus? 180

Siin, bhikkhud, eraldunud naudingutest, 181 eraldunud mitteoskuslikest dhammadest, mõtlemise [ja] läbiuurimisega, eralduses sündinud rõõmus [ja] õnnes, viibib bhikkhu esimese džhaana saavutuses.

Mõtlemise [ja] läbiuurimise vaibudes, sisemise rahunemise [ja] ühtse teadvusega, mõtlemiseta [ja] läbiuurimiseta, keskenduses sündinud rõõmus [ja] õnnes, viibib [bhikkhu] teise džhaana saavutuses. 182

SELGITUSED

178 Vt täpsemalt: Ṭhitañāṇa bhikkhu (Dr. Kahn, Andrus). 2022. Virgumise tee – nii nagu õpetas Buddha. Tallinn: ETS, lk 81-85.

179 ekodibhāva [ekodi + bhāva] „ühtsuse seisund“. (DVE, V osa: „Leksikon“)

180 Nelja teadlikkuse aluse rajamine ja arendamine tingib teadvuse ühtesuunatuse (cittassa ekaggatā) ja keskendusmärgi (samādhinimittā). (Cūḷavedallasuttaṁ MN 44)

181 „Koosolemise nautimise suttas“ õpetab Buddha, et on võimatu, et bhikkhu, kes naudib seltskonda ja koosviibimisi, tunneks erakluses elamisest rõõmu. Aga eraklusest rõõmu tundmata on võimatu üksi olles omandada ja hoida teadvuse märki (anabhiramanto cittassa nimittaṁ gahessatī). Ilma teadvuse märki teostama- ta on võimatu õiget vaadet saavutada (cittassa nimittaṁ agaṇhanto sammādiṭṭhiṁ paripūressatī). Ilma õige vaateta on võimatu õiget keskendust teostada (sam- mādiṭṭhiṁ aparipūretvā sammāsamādhiṁ paripūressatī). Ilma õige keskenduseta on võimatu köidikuid hüljata (sammāsamādhiṁ aparipūretvā saṁyojanāni pajahissatī). Ilma köidikuid hülgamata on võimatu vaibumist teostada (saṁyojanāni appahāya nibbānaṁ sacchikarissatī). Aga bhikkhu, kes vahetab suhtlemise ja seltskonna erakluse vastu ning naudib üksiolemist, saavutab teadvuse märgi, õige vaate, õige keskenduse, hülgab köidikud ja vaibub ehk saavutab nibbaana. (Saṅgaṇikārāmasuttaṁ AN 6.68)

182 Kuna teises džhaanas vaibuvad nii mõtlemine (vitakka) kui ka läbiuurimine (vicāra), nimetas Buddha sellist seisundit arija vaikuseks (vuccati ariyo tuṇhībhāvo). (Kolitasuttaṁ SN 21.1)

pītiyā ca virāgā upekkhako ca viharati, sato ca sampajāno, sukhañca kāyena paṭisaṁvedeti, yaṁ taṁ ariyā ācikkhanti ‘upekkhako satimā sukhavihārī’ti tatiyaṁ jhānaṁ upasampajja viharati.

sukhassa ca pahānā dukkhassa ca pahānā pubbeva somanassadomanassānaṁ atthaṅgamā adukkhamasukhaṁ upekkhāsatipārisuddhiṁ catutthaṁ jhānaṁ upasampajja viharati.

ayaṁ vuccati, bhikkhave, sammāsamādhi. idaṁ vuccati, bhikkhave, dukkhanirodhagāminī paṭipadā ariyasaccaṁ.

iti ajjhattaṁ vā dhammesu dhammānupassī viharati, bahiddhā vā dhammesu dhammānupassī viharati, ajjhattabahiddhā vā dhammesu dhammānupassī viharati.

Rõõmsalt ja kiretult neutraalsuses viibides, teadlik ja tähelepanelik, [kogu] kehaga õnne kogedes – mille kohta arijad kuulutavad: „Neutraalse teadlikkuse õnnes viibija“ – viibib [bhikkhu] kolmanda džhaana saavutuses.

Õnnegi hüljates, dukkhagi hüljates, varasema heameele [ja] pahameele kaotades, ei-dukkha-ei-õnne neutraalse teadlikkuse puhtuses, viibib [bhikkhu] neljanda džhaana saavutuses. 183

Seda, bhikkhud, nimetatakse õigeks keskenduseks. Seda, bhikkhud, nimetatakse dukkha lakkamisele viivaks arija tõeks. 184

Nii viibib [ta] seestpoolt [endaga seotud] dhammades, dhamma vaatlemises, või viibib väljastpoolt [teisega seotud] dhammades, dhamma vaatlemises, või viibib [nii] seestpoolt [endaga seotud] kui väljastpoolt [teisega seotud] dhammades, dhamma vaatlemises.

SELGITUSED

183 Täpsema džhaanade kirjelduse toob ära Sāmaññaphalasuttaṁ DN 2.

184 Dhammade vaatlemise ja teadlikkuse osas loetleb Satipaṭṭhānasuttaṁ viis objekti: viis takistust, viis klammerdumise kogumikku, kuus sisemist ja kuus välimist ala, seitse virgumisosa ja neli arija tõde. Selle hiinakeelsest tõlkest (Madhyamāgama) on aga viis klammerdumise kogumikku ja neli arija tõde välja jäetud.

samudayadhammānupassī vā dhammesu viharati, vayadhammānupassī vā dhammesu viharati, samudayavayadhammānupassī vā dhammesu viharati.

‘atthi dhammā’ti vā panassa sati paccupaṭṭhitā hoti yāvadeva ñāṇamattāya paṭissatimattāya, anissito ca viharati, na ca kiñci loke upādiyati.

evampi kho, bhikkhave, bhikkhu dhammesu dhammānupassī viharati catūsu ariyasaccesu.

[Ta] viibib kas dhammade tekkimise dhamma vaatlemises või viibib dhammade kadumise dhamma vaatlemises või viibib dhammade tekkimise [ja] kadumise dhamma vaatlemises.

Ja temas hakkab kinnistuma teadlikkus: „Selline on dhammade olemus“, seni kuni [tal on] piisavalt teadmisi [ja] piisavalt teadlikkust, ning [kuni ta] viibib sõltumatuna ja mitte millessegi maailmas klammerdumata.

Sel viisil, bhikkhud, viibib bhikkhu dhammades, dhamma vaatlemises, nelja arija tõe [kaudu]. 185

s a c c a p a b b a ṁ n i ṭ ṭ h i t ā ṁ.

d h a m m ā n u p a s s a n ā n i ṭ ṭ h i t ā ṁ.

Tõ e j a o t u s o n l õ p p e n u d .

D h a m m a d e v a a t l e m i n e o n l õ p p e n u d .

SELGITUSED

185 Kes saavutab dhammade vaatlemise teel täieliku taipamuse dhammade olemusest nii, nagu need tõeliselt on, see saavutab ka surmatuse (dhammānaṁ pariññātattā amataṁ sacchikataṁ hoti) ehk virgumise. (Pariññātasuttaṁ SN 47.38)

Satipaṭṭhānabhāvanānisaṁso

yo hi koci, bhikkhave, ime cattāro satipaṭṭhāne evaṁ bhāveyya sattavassāni 186, tassa dvinnaṁ phalānaṁ aññataraṁ phalaṁ pāṭikaṅkhaṁ diṭṭheva dhamme aññā 187; sati vā upādisese anāgāmitā.

tiṭṭhantu, bhikkhave, sattavassāni. yo hi koci, bhikkhave, ime cattāro satipaṭṭhāne evaṁ bhāveyya cha vassāni, tassa dvinnaṁ phalānaṁ aññataraṁ phalaṁ pāṭikaṅkhaṁ diṭṭheva dhamme aññā; sati vā upādisese anāgāmitā.

Teadlikkuse rajamise [ja] arendamise kasud

Kes iganes, bhikkhud, neid nelja teadlikkuse rajamist nõnda seitse aastat arendab, see võib oodata kahest viljast ühte – lõplik teadmine nähtavas dhammas (selles olemasolus) või mittenaasmine klammerdumisjäägi [esinemisel]. 188

Mis seal, bhikkhud, seitsmest aastast! Kes iganes, bhikkhud, neid nelja teadlikkuse rajamist nõnda kuus aastat arendab, see võib oodata kahest viljast ühte – lõplik teadmine nähtavas dhammas või mittenaasmine klammerdumisjäägi [esinemisel].

SELGITUSED

186 vassa [√vass + a] 1: (padu)vihm. 2: vihmaperiood; mussoon. 3: aasta. 4: bhikkhudele kohustuslik kolmekuuline retriit (juuli täiskuust septembri või oktoobri täiskuuni). (DVE, V osa: „Leksikon“) Siinkohal tähendab vassa aastat.

187 aññā 1: [ā + √ñā + ā] (n) lõplik teadmine = virgumine, valgustumine = arahanti sünonüüm. 2: [ā + √ñā + ā + āya] mõistmine, taipamine. (DVE, V osa: „Leksikon“)

188 Sama kinnitavad Aññāsuttaṁ SN 47.36; Satisūpaṭṭhitasuttaṁ AN 5.122; Paṭhamaphalasuttaṁ SN 54.4 jpt.

Kui teadlikkuse puudumine ja naudingute nautimine võib juhtida kõrgemast vallast madalamasse valda (Brahmajālasuttaṁ DN 1), siis teadlikkuse rajamine ja arendamine juhib uue sünni madalamast vallast kõrgemasse valda. (Sakkapañhasuttaṁ DN 21)

tiṭṭhantu, bhikkhave, chavassāni. yo hi koci, bhikkhave, ime cattāro satipaṭṭhāne evaṁ bhāveyya pañca vassāni, tassa dvinnaṁ phalānaṁ aññataraṁ phalaṁ pāṭikaṅkhaṁ diṭṭheva dhamme aññā; sati vā upādisese anāgāmitā.

Mis seal, bhikkhud, kuuest aastast! Kes iganes, bhikkhud, neid nelja teadlikkuse rajamist nõnda viis aastat arendab, see võib oodata kahest viljast ühte – lõplik teadmine nähtavas dhammas või mittenaasmine klammerdumisjäägi [esinemisel].

tiṭṭhantu, bhikkhave, pañcavassāni. yo hi koci, bhikkhave, ime cattāro satipaṭṭhāne evaṁ bhāveyya cattāri vassāni, tassa dvinnaṁ phalānaṁ aññataraṁ phalaṁ pāṭikaṅkhaṁ diṭṭheva dhamme aññā; sati vā upādisese anāgāmitā.

Mis seal, bhikkhud, viiest aastast! Kes iganes, bhikkhud, neid nelja teadlikkuse rajamist nõnda neli aastat arendab, see võib oodata kahest viljast ühte – lõplik teadmine nähtavas dhammas või mittenaasmine klammerdumisjäägi [esinemisel].

tiṭṭhantu, bhikkhave, cattārivassāni. yo hi koci, bhikkhave, ime cattāro satipaṭṭhāne evaṁ bhāveyya tīṇi vassāni, tassa dvinnaṁ phalānaṁ aññataraṁ phalaṁ pāṭikaṅkhaṁ diṭṭheva dhamme aññā; sati vā upādisese anāgāmitā.

Mis seal, bhikkhud, neljast aastast! Kes iganes, bhikkhud, neid nelja teadlikkuse rajamist nõnda kolm aastat arendab, see võib oodata kahest viljast ühte – lõplik teadmine nähtavas dhammas või mittenaasmine klammerdumisjäägi [esinemisel].

tiṭṭhantu, bhikkhave, tīṇivassāni. yo hi koci, bhikkhave, ime cattāro satipaṭṭhāne evaṁ bhāveyya dve vassāni, tassa dvinnaṁ phalānaṁ aññataraṁ phalaṁ pāṭikaṅkhaṁ diṭṭheva dhamme aññā; sati vā upādisese anāgāmitā.

Mis seal, bhikkhud, kolmest aastast! Kes iganes, bhikkhud, neid nelja teadlikkuse rajamist nõnda kaks aastat arendab, see võib oodata kahest viljast ühte – lõplik teadmine nähtavas dhammas või mittenaasmine klammerdumisjäägi [esinemisel].

tiṭṭhantu, bhikkhave, dvevassāni. yo hi koci, bhikkhave, ime cattāro satipaṭṭhāne evaṁ bhāveyya ekaṁ vassaṁ, tassa dvinnaṁ phalānaṁ aññataraṁ phalaṁ pāṭikaṅkhaṁ diṭṭheva dhamme aññā; sati vā upādisese anāgāmitā.

Mis seal, bhikkhud, kahest aastast! Kes iganes, bhikkhud, neid nelja teadlikkuse rajamist nõnda ühe aasta arendab, see võib oodata kahest viljast ühte – lõplik teadmine nähtavas dhammas või mittenaasmine klammerdumisjäägi [esinemisel].

tiṭṭhatu, bhikkhave, ekaṁ vassaṁ. yo hi koci, bhikkhave, ime cattāro satipaṭṭhāne evaṁ bhāveyya sattamāsāni, tassa dvinnaṁ phalānaṁ aññataraṁ phalaṁ pāṭikaṅkhaṁ diṭṭheva dhamme aññā; sati vā upādisese anāgāmitā.

Mis seal, bhikkhud, ühest aastast! Kes iganes, bhikkhud, neid nelja teadlikkuse rajamist nõnda seitse kuud arendab, see võib oodata kahest viljast ühte – lõplik teadmine nähtavas dhammas või mittenaasmine klammerdumisjäägi [esinemisel].

tiṭṭhantu, bhikkhave, satta māsāni. yo hi koci, bhikkhave, ime cattāro satipaṭṭhāne evaṁ bhāveyya cha māsāni, tassa dvinnaṁ phalānaṁ aññataraṁ phalaṁ pāṭikaṅkhaṁ diṭṭheva dhamme aññā; sati vā upādisese anāgāmitā.

Mis seal, bhikkhud, seitsmest kuust! Kes iganes, bhikkhud, neid nelja teadlikkuse rajamist nõnda kuus kuud arendab, see võib oodata kahest viljast ühte – lõplik teadmine nähtavas dhammas või mittenaasmine klammerdumisjäägi [esinemisel].

tiṭṭhantu, bhikkhave, chamāsāni! yo hi koci, bhikkhave, ime cattāro satipaṭṭhāne evaṁ bhāveyya pañca māsāni, tassa dvinnaṁ phalānaṁ aññataraṁ phalaṁ pāṭikaṅkhaṁ diṭṭheva dhamme aññā; sati vā upādisese anāgāmitā.

Mis seal, bhikkhud, kuuest kuust! Kes iganes, bhikkhud, neid nelja teadlikkuse rajamist nõnda viis kuud arendab, see võib oodata kahest viljast ühte – lõplik teadmine nähtavas dhammas või mittenaasmine klammerdumisjäägi [esinemisel].

tiṭṭhantu, bhikkhave, pañcamāsāni. yo hi koci, bhikkhave, ime cattāro satipaṭṭhāne evaṁ bhāveyya cattāri māsāni, tassa dvinnaṁ phalānaṁ aññataraṁ phalaṁ pāṭikaṅkhaṁ diṭṭheva dhamme aññā; sati vā upādisese anāgāmitā.

Mis seal, bhikkhud, viiest kuust! Kes iganes, bhikkhud, neid nelja teadlikkuse rajamist nõnda neli kuud arendab, see võib oodata kahest viljast ühte – lõplik teadmine nähtavas dhammas või mittenaasmine klammerdumisjäägi [esinemisel].

tiṭṭhantu, bhikkhave, cattārimāsāni. yo hi koci, bhikkhave, ime cattāro satipaṭṭhāne evaṁ bhāveyya tīṇi māsāni, tassa dvinnaṁ phalānaṁ aññataraṁ phalaṁ pāṭikaṅkhaṁ diṭṭheva dhamme aññā; sati vā upādisese anāgāmitā.

Mis seal, bhikkhud, neljast kuust! Kes iganes, bhikkhud, neid nelja teadlikkuse rajamist nõnda kolm kuud arendab, see võib oodata kahest viljast ühte – lõplik teadmine nähtavas dhammas või mittenaasmine klammerdumisjäägi [esinemisel].

tiṭṭhantu, bhikkhave, tīṇimāsāni. yo hi koci, bhikkhave, ime cattāro satipaṭṭhāne evaṁ bhāveyya dve māsāni, tassa dvinnaṁ phalānaṁ aññataraṁ phalaṁ pāṭikaṅkhaṁ diṭṭheva dhamme aññā; sati vā upādisese anāgāmitā.

Mis seal, bhikkhud, kolmest kuust! Kes iganes, bhikkhud, neid nelja teadlikkuse rajamist nõnda kaks kuud arendab, see võib oodata kahest viljast ühte – lõplik teadmine nähtavas dhammas või mittenaasmine klammerdumisjäägi [esinemisel].

tiṭṭhantu, bhikkhave, dvemāsāni. yo hi koci, bhikkhave, ime cattāro satipaṭṭhāne evaṁ bhāveyya ekaṁ māsaṁ, tassa dvinnaṁ phalānaṁ aññataraṁ phalaṁ pāṭikaṅkhaṁ diṭṭheva dhamme aññā; sati vā upādisese anāgāmitā.

Mis seal, bhikkhud, kahest kuust! Kes iganes, bhikkhud, neid nelja teadlikkuse rajamist nõnda ühe kuu arendab, see võib oodata kahest viljast ühte – lõplik teadmine nähtavas dhammas või mittenaasmine klammerdumisjäägi [esinemisel].

tiṭṭhatu, bhikkhave, ekaṁ māsaṁ. yo hi koci, bhikkhave, ime cattāro satipaṭṭhāne evaṁ bhāveyya aḍḍhamāsaṁ, tassa dvinnaṁ phalānaṁ aññataraṁ phalaṁ pāṭikaṅkhaṁ diṭṭheva dhamme aññā; sati vā upādisese anāgāmitā.

Mis seal, bhikkhud, ühest kuust! Kes iganes, bhikkhud, neid nelja teadlikkuse rajamist nõnda pool kuud arendab, see võib oodata kahest viljast ühte – lõplik teadmine nähtavas dhammas või mittenaasmine klammerdumisjäägi [esinemisel].

tiṭṭhatu, bhikkhave, aḍḍhamāso. yo hi koci, bhikkhave, ime cattāro satipaṭṭhāne evaṁ bhāveyya sattāhaṁ, tassa dvinnaṁ phalānaṁ aññataraṁ phalaṁ pāṭikaṅkhaṁ diṭṭheva dhamme aññā; sati vā upādisese anāgāmitā. 189

Mis seal, bhikkhud, poolest kuust! Kes iganes, bhikkhud, neid nelja teadlikkuse raja- mist nõnda seitse päeva arendab, see võib oodata kahest viljast ühte – lõplik tead- mine nähtavas dhammas või mittenaasmine klammerdumisjäägi [esinemisel].

„ekāyano ayaṁ, bhikkhave, maggo sattānaṁ visuddhiyā, sokaparidevānaṁ samatikkamāya dukkhadomanassānaṁ atthaṅgamāya ñāyassa adhigamāya nibbānassa sacchikiriyāya, yadidaṁ cattāro satipaṭṭhānā.

„Ühesuunaline on, bhikkhud, tee olendite puhastamiseks, leina [ja] hala ületamiseks, valu [ja] pahameele kaotamiseks, [õige] meetodi avastamiseks [ja] nibbaana teostamiseks, milleks on neli teadlikkuse rajamist. 190

SELGITUSED

189 Põhjused, miks ei saavutata peale nädalast või seitsme aastast suttakohast harjutamist soovitud tulemusi, on mitmeid, näiteks: õige vaate puudumine; Buddha, dhamma ja sangha suhtes kahtluse esinemine; Buddhasse, dhammasse ja sanghasse põhjendatud (mõistmispõhise) usu ning arijale omase kõlbluse, teadmiste ja vabanemise puudumine; väljaõppe (sikkhā) suhtes ebakindlus, kahtlus, otsustamatus või selgusetus (vale meetod); mittesobilik käitumine (asappāya kiriyāya); kõlbetu ja austuseta käitumine teiste brahmali- kult käituvate püüdlejate suhtes; hooletus ja vähene järjepidev praktika (ananuyo- gena); plekkidepõhine kõrvalekaldumine (kilesasamuddācārena), mistõttu muu- tub meel häirituks; naudingute (kāma) ja keha (kāya) suhtes kirest, soovidest, armastusest ja kiindumustest, janunemisest, palavikulisusest ja ihast mittevabane- mine; heaoluõnnele (seyyasukha), nägemisõnnele (passasukha) ja loiduseõnnele (middhasukha) (st pikutamisele, lösutamisele) andumine ning selles viibimine; tegutsemise või töötamise nautimine (kammārāma), kõnelemise nautimine

(bhassārāma), magamise nautimine (niddārāma), koosolemise ehk kogukonna nauti- mine (saṅgaṇikārāma), (taju)võimete mittevalvamine (indriyesu aguttadvārata), teadvuse vabanemise ulatuse mittevaatlemine (yathāvimuttaṁ cittaṁ na paccavekkhati) ja mõõdutu söömine (bhojane amattaññuta); vabanenud teadvuse üle mittemõtisklemine (yathāvimuttaṁ cittaṁ na paccavekkhati); soov sündida mõnes kõrgemas deevade vallas (hiljem loodud puhta maa sektis on sünd deevade vallas asetatud teostuse eesmärgiks) jms. (Cetokhilasuttaṁ MN 16; Paṭhamasekhasuttaṁ AN 5.89 Paṭhamasamayavimuttasuttaṁ AN 5.149; Dutiyasamayavimuttasuttaṁ AN 5.150; Cetokhilasuttaṁ AN 5.205; Kāyānupassī- suttaṁ AN 6.117; Dhammānupassīsuttaṁ AN 6.118; Tapussasuttaṁ AN 6.119; Cetokhilasuttaṁ AN 9.71)

„Puhastumise tee“ kohaselt võivad takistavateks teguriteks olla: eluruum (lärmakus vm tegur); perekond (liigne lähedus pereliikmetega); vastuvõtmine (annetustega ja küllakutsetega liigne nõustumine); õpilased (õpetamisega ja sellega seotud tegevustega liigne hõivatus); tegevused (ajamahukad lisatoimingud); reisi- mine; sugulased (lähedaste haigestumisega vms seotud meele hõivatus); haigus (vale suhtumine haigusesse); õppimine (ilma dhammakohase dhamma teostami- seta ehk praktikata pole vaibumine võimalik); üleloomulikud võimed (võimete saavutamine võib saada vipassanā harjutamisel takistuseks) jt. (Visuddhimagga lk 87-93)

190 Seega, Buddha pole õpetanud lihtsat (passiivset) istumist, vaid andis neljas valdkonnas 16 sammu aktiivseks teadlikkuse rajamiseks ja järk-järguliseks arendamiseks. Need 16 sammu on otseselt seotud rahu (samatha) ja läbi- nägemise (vipassanā) teel džhaanade ehk keskendusastmete rajamise ja arendamisega. (Padīpopamasuttaṁ SN 54.8) Kui mungal on soov arendada välja neli džhaanat ja kõrgem mentaalsus (ābhi-cetasika) ning viibida selles elus džhaana õnnes (diṭṭhadhamma-sukha-vihārānaṁ), siis peaks ta (1) olema täielikult kõlbeline (sampanna-sīlā), (2) teostama vabanemisjuhiseid (pātimokkhā), elama nende juhiste kohaselt, käituma hästi ja hoolikalt, ning (3) arendama järjepidevalt tühjas eluruumis (suññāgārānaṁ) rahu (samatha) ja läbinägemist (vipassanā). (Ākaṅkhasuttaṁ AN 10.71) Teadvuse rahu (ceto-samatha) saavutamiseks on vaja teada, kuidas teadvus (1) seisma panna (cittaṁ saṇṭhape-tabbaṁ) ehk maha rahustada ja peatada, (2) istuma panna (cittaṁ sannisāde-tabbaṁ) ehk kohale, siia ja praegu, oleviku hetkesse tuua ja (3) ühtsustada (cittaṁ ekodi kātabbaṁ) ning (4) keskenduma panna (cittaṁ samādahā-tabbaṁ) ehk oskuslikul moel keskendusobjektile fokusseerida. Kõrgema tarkuse dhamma läbinägemiseks (adhi-paññā-dhamma-vipassanāya) peab bhikkhu teadma, kuidas moodustisi (1) näha (saṅkhārā daṭṭhabbā) ehk vaadelda, (2) õigesti mõista (sammasitabbā), ning (3) eristavalt läbi näha (vipassitabbā). (Tatiyasamādhisuttaṁ AN 4.94) Rahu ja läbinägemist tuleb arendada paralleelselt, vaheldumisi, kuni tulvade (āsavā) lakkamiseni.

Siinkohal on oluline juhtida tähelepanu tõigale, et Buddha Gootama õpetuses on nii samatha kui vipassanā nimetatud dhammadeks, mida on tõlgitud nii meetodiks, meditatsiooniks, harjutuseks jne. Nende kahe dhamma arendamise (bhavana) eesmärgiks on džhaanas (jhāna) õige keskenduse (sammā-samādhi) saavutamine, mille eeltingimuseks ongi Mahāsatipaṭṭhānasuttaṁ sisuks oleva õige teadlikkuse (sammā-sati) rajamine ja väljaarendamine.

iti yaṁ taṁ vuttaṁ, idametaṁ paṭicca vuttan”ti.

idamavoca bhagavā.

attamanā 191 te bhikkhū bhagavato bhāsitaṁ abhinandunti.

See, mis iganes sai öeldud, sai öeldud just sel põhjusel.

Seda rääkis Ülim.

Ülendatud meelega bhikkhud rõõmustasid väga Ülima öeldu üle.

s a t i p a ṭ ṭ h ā n a b h ā v a n ā n i s a ṁ s o n i ṭ ṭ h i t o.

m a h ā s a t i p a ṭ ṭ h ā n a s u t t a ṁ n i ṭ ṭ h i t a ṁ.

T e a d l i k k u s e r a j a m i s e [ j a ] a r e n d a m i s e k a s u d o n l õ p p e n u d .

„ S u u r t e a d l i k k u s e r a j a m i s e s u t t a “ o n l õ p p e n u d .

SELGITUSED

191 attamana [atta (√ādā + ta) võetud üles + mana meel] „üles võetud/tõestatud meelega“; ülendatud meelega. attamanatā [atta + manas + tā] „enda meele seisund“; (n) vaimustunud meele seisund. (DVE, V osa: „Leksikon“)

Tabel 4. Teadlikkuse arendamise kokkuvõte – jätk 1

Tabel 4. Teadlikkuse arendamise kokkuvõte – jätk 2

diṭṭhe diṭṭhamattaṁ bhavissati, sute sutamattaṁ bhavissati, mute mutamattaṁ bhavissati, viññāte viññātamattaṁ bhavissatī’ti.

Bāhiyasuttaṁ Ud 1.10.

Nähtavas on vaid nähtuv; kuuldavas on ainult kuulduv; mõeldavas on ainult mõeldav; teadaolevas on vaid teadaolev.

„Bāhiya sutta“, „Rõõmuvärsid (paali)“ 1.10.

Bāhiya, kes hakkas seda Buddha juhist koheselt teostama, sai enne surma arahantiks.

Pole kommentaare, mida kuvada

Tagasi üles