Köidikud (dasa saṁyojana)
Köidik on mentaalne aspekt, mis köidab olendid sansaarasse ehk kannatustega täidetud eluringi. „Niiöeldus“ on toodud:
Bhikkhud, mitteteadmisköidikuga… [ja] ihaköidikuga seotud olendid
ringlevad pikka aega [sansaaras].[1]
„Ühe dhamma suttas“[2] õpetas Buddha, et silm, kõrv, nina, keel, keha ja meel on köitvad, mistõttu on need köitvad dhammad (saṁyojanīyā dhammā). Neis kuues dhammas ilmnevad nii köidikud, ahelad kui ka kinnitumine (etthete uppajjanti saṁyojana-vinibandhā ajjhosānā).
„Suure teadlikkuse rajamise sutta“[3] kohaselt:
• teab bhikkhu kuidas tekib köidik (1) silmast ja vormist, (2) kõrvast ja helist, (3) ninast ja lõhnast, (4) keelest ja maitsest, (5) kehast ja puutest ning (6) meelest ja dhammast;
• teab neist mõlemast tingitud köidiku ilmnemist;
• teab, kuidas mittetekkinud köidik tekib;
• teab, kuidas tekkinud köidik hüljata;
• teab, kuidas hüljatud köidik tulevikus ei teki.[4]
Kümme köidikut. Arija tee teostamine tähendab džhaanas keskenduse teel järkjärgulist teadvuse vabastamist kümnest köidikust (dasa saṁyojana). „Köidikute sutta“[5] kohaselt on viis esimest madalamad köidikud (pañcannaṁ orambhāgiyānaṁ saṁyojanānaṁ) ja „Kõrgema seotuse sutta“[6] kohaselt viis viimast kõrgemad köidikud (uddhambhāgiyāni). „Kõikide tulvade suttas“[7] on tulvad jaotatud lakkamise alusel esimeseks kolmeks köidikuks (tīṇi saṁyojanāni) – kuna need kolm lakkavad esimesena ja ühekorraga vooguastunu tee ja vilja saavutamisel – ning ülejäänud seitsmeks köidikuks (satta saṁyojanāni), mis lakkavad õigeaegselt jätkates keskendust läbinägemise arendamise teel.
„Tipitakas“ esineb erinevaid köidikute loetelusid[8], millest tuntuim on „Köidikute suttas“ toodud kümne köidiku (dasa saṁyojana) loend:[9]
|
Table 27. Kümme köidikut (dasa saṁyojana) |
||
|
Köidikute jaotus |
Köidik |
Köidikute tinglik seos tulvadega |
|
5 madalamat köidikut(orambhāgiya-saṁyojana) |
Kehapõhine vaade (sakkāyadiṭṭhi) |
Vaatetulv (diṭṭhāsava) |
|
Kahtlus (vicikicchā) |
||
|
Kõlblusrituaalidesse kinnijäämine (sīlabbataparāmāsā) |
||
|
Naudingukirg (kāmarāga) |
Naudingutulv (kāmāsava) |
|
|
Kuritahtlikkus, vastumeelsus (vyāpāda,paṭigha) |
||
|
5 kõrgemat köidikut (uddhambhāgiya-saṁyojana) |
Vormikirg (rūparāga) |
Olemasolutulv (bhavāsava) |
|
Vormitusekirg (arūparāga) |
||
|
Uhkus (māna) |
Mitteteadmisetulv (avijjāsava) |
|
|
Rahutus (uddhacca) |
||
|
Mitteteadmine (avijjā) |
||
|
Köidikute loetelu allikad: Saṁyojanasutta AN 10.13; Cūḷagopālakasutta MN 34 Tabelis toodud köidikute tinglik seos tulvadega on suttade põhjal tuletatud. |
||
1. Kehapõhise vaate (sakkāya-diṭṭhi) puhul peetakse olemasolevat keha (sat + kāya)[10] inimeseks, isiksuseks, olendiks või iseendaks või usutakse, et viie klammerdumise kogumiku ees, taga, kõrval või sees on olemas hävimatu aatman, hing, mina, ise vms. See on sama, kui inimene usub, et lambis põlev leek ja selle leegi värvus on üks ja sama või et puu ja selle vari on üks ja sama. Selline jämedakoeline vaade tuleneb teadmatusest, mis on omakorda dukkha üks peamisi allikaid. „Kõikide tulvade suttas“[11] selgitab Buddha, et kehapõhist vaadet omav inimene suurendab ise oma segadust veelgi, mõeldes mittearukaid küsimusi ja jõudes seeläbi mittearukate järeldusteni.
2. Kahtlus (vicikicchā) on usaldamatus kas (1) Buddha, (2) dhamma, (3) sangha, (4) dhamma teostuse või (5) sõltuvusliku tekke õpetuse suhtes. „Tissa suttas“[12] selgitab Buddha, et kahtlus ja ebakindlus takistavad teostust ning ainult arija kaheksaosaline tee on õige ning oskuslik tee (magga-kusala), mis juhib välja teadmatusest (avijjā), naudingutest (kāmā), vihast ja meeleheitest (kodha-ūpāyāsasseta) ning viib vaibumisse (nibbāna).[13]
Hilisema päritoluga tekstid loetlevad kokku kaheksa kahtlevat kõhklust (kaṅkhati vicikicchati), mis võivad esineda seoses: (1) õpetajaga (satthari), (2) dhammaga (dhamme), (3) sanghaga (saṅghe), (4) väljaõppega (sikkhāya) ning (5) [maailma või olemasolu] algusega (pubbante), (6) lõppemisega (aparante), (7) [maailma või olemasolu] alguse ja lõppemisega (pubbantāparante) ning (8) sõltuvusliku tekkimisega (paṭiccasamuppannesu).[14]
3. Kõlblusrituaalidest kinnihoidmine (sīlabbata-parāmāsā)[15] põhineb valel uskumusel, mille kohaselt kõlblusjuhised või religioossed tseremooniad on piisavad meele puhastamiseks ja vabastamiseks.[16] Riituste ja rituaalide maagilisse mõjusse uskumine võib viia teostaja valede dharmade järgimisse ja äärmustesse, mille näiteks on: ekstreemne askees; kümnete ja sadade pühitsuste kogumine eri õpetajatelt; amulettide ja „pühade reliktide“ kokkukuhjamine (mida võib sageli kohata ka theeravaadas); vägivaldne käitumine, nt ohvritalituseks elusolendi tapmine; tantristlikud pühitsused (tuntud kui wang või abhisheka) ja keerulised tantristlikud rituaalid; mandalate loomine; mantrate (nt: om mani padme hum) manamine ja tantristlike visualisatsioonide loomine ning kujustamine; lung’i rituaalid (mille käigus õpetaja loeb ette teatud teksti, et anda edasi selle vaimne vägi ja luba õpilasele seda teksti õppida või teostada); dharma-kaitsjate (dharmapala) rituaalid, nt Mahakala või Palden Lhamo kummardamine (Buddha pole õpetanud ei ennast, teisi olendeid ega ka väljamõeldud olendeid kummardama), jms. Rangelt võttes kuuluvad kõlblusrituaalidest kinnihoidmise alla enamik rituaale ja riituseid, kuna need pole Buddha õpetatud, vaid on hiljem (virgumata) õpetajate poolt praktikasse lisatud.
Kolmest esimesest köidikust ei ole võimalik vabaneda hülgamata (pajahati) (1) mittearukat tähelepanu (ayoniso-manasikāra), (2) vale tee järgimist (kummaggasevana) ja (3) teadvuse loidust (cetaso līnatta).[17]
4. Naudingukirg (kāma-rāga) ilmneb kiindumuses naudinguobjektidesse, milleks võib olla kas nähtav objekt, heli, lõhn, maitse, kombatav objekt või meeleobjekt.
5. Kuritahtlikkus ja vastumeelsus (vyāpāda, paṭigha) ning sellega seotud vastandumine võib avalduda nii vihkamises, sallimatuses (sh mõne muu õpetuse järgijasse üleolevas ja alandavas suhtumises), kuritahtlikus kavatsuses, kui ka agressiivses rünnakus.
6. Vormi vallaga seotud kirg (rūpa-rāga) väljendub kiindumuses vormi džhaanasse (rūpa-jhāna), kus meeles kerkivad esile ennekogematu rõõm, õndsus ja rahu. See võib olla ka soov sündida vormi tasandil (rūpa-bhūmi), sh deevade või brahmade vallas.
7. Vormita vallaga seotud kirg (arūpa-rāga) võib väljenduda kiindumuses vormita džhaanasse (arūpa-jhāna) või soovis sündida vormita tasandil (arūpa-bhūmi).
8. Uhkus (māna) esineb inimesel, kes näeb ennast teistega võrreldes halvema, võrdse või paremana; vähem väärtuslikuma, võrdse või väärtuslikumana; vähem targa, võrdse või targemana; vähemolulise, võrdse või olulisemana.
9. Rahutus (uddhacca) sisaldab meele häiritust või erutatust.
10. Mitteteadmine (avijjā) tähendab teadmiste puudumist olemasolu tõelisest olemusest, neljast arija tõest ning sõltuvuslikust tekkimisest.
Köidikutest vabanemine. Kuni inimene näeb köidikuid olemasolevate ja meeldivatena, ei loobu ta kirest, vihast ega pettekujutlusest (rāga, dosa, moha), kuid köidikute mõistmine ja olemasolutüdimuse saavutamine võimaldab kirest, vihast ja pettekujutlusest vabaneda.[18]
„Ühe dhamma suttas“[19] õpetab Buddha, et ta pole näinud peale seitsme virgumisosa ühtegi teist dhammat, mille arendamine ja kasvatamine viiks kuuest klammerdumisele altist dhammast (silm, kõrv, nina, keel, keha ja meel) loobumiseni ja lakkamiseni. Kümne köidiku lakkamine toimub džhaanade arendamise kaudu,[20]mida selgitab täpsemalt DVE, III osa, ptk „Vabanemine kümnest köidikust (dasa saṁyojana)“.
[1] „avijjānīvaraṇena hi, bhikkhave, nivutā pajā dīgharattaṁ sandhāvanti saṁsarantī”ti.“ – Avijjānīvaraṇasutta Iti 14.„taṇhāsaṁyojanena hi, bhikkhave, saṁyuttā sattā dīgharattaṁ sandhāvanti saṁsarantī”ti.“ – Taṇhāsaṁyojanasutta Iti 15.
[2] Ekadhammasuttaṁ SN 46.29.
[3] Mahāsatipaṭṭhānasutta DN 22.
[4] Vt täpsemalt Chappāṇakopamasutta SN 35.247.
[5] Saṁyojanasutta AN 4.131. Sama: Orambhāgiyasutta SN 45.179; Mahālisutta DN 6 jt.
[6] Uddhambhāgiyasutta AN 9.70, Uddhambhāgiyasutta SN 45.180, Oghavagga SN 51.77–86 jt.
[7] Sabbāsavasutta MN 2.
[8] Näiteks: (1) atraktiivsusköidik (anunaya-saṁyojana), (2) vastumeelsusköidik (paṭigha-saṁyojana), (3) vaateköidik (diṭṭhi-saṁyojana), (4) kahtluseköidik (vicikicchā-saṁyojana), (5) uhkuseköidik (māna-saṁyojana), (6) kadedusköidik (issā-saṁyojana), (7) saamahimuköidik (macchariya-saṁyojana) – Macchariyasutta AN 7.10 jt.
[9] Saṁyojanasutta AN 10.13.
[10] „pañca kho ime, āvuso visākha, upādānakkhandhā sakkāyo vutto bhagavatā, seyyathidaṁ – rūpupādānakkhandho, vedanupādānakkhandho, saññupādānakkhandho, saṅkhārupādānakkhandho, viññāṇupādānakkhandho.“ – Cūḷavedallasutta MN 44; sama Sakkāyapañhāsutta SN 38.15. jt.
[11] Sabbāsavasutta MN 2.
[12] Tissasutta SN 22.84.
[13] Vt ka Upajjhāyasutta AN 5.56.
[14] Tikanikkhepa Ds 2.3.1 (2.3.1.8. Dassanenapahātabbattika).
[15] sīlabbataparāmāsa [sīla kõlblus + vata rituaal, riitus, tava + parāmāsa (tugevasti, kramplikult) kinni haarama, kinnituma] masc. kõlblusrituaalidesse kinnitumine või kinni jäämine, riituste ja rituaalide mõjusse uskumine ja nende (pime) järgimine.
[16] Vt ka Aṭṭhamakakathā Kv 3.5.
[17] Tayodhammasutta AN 10.76. Vale tee tähendab teed, mida Buddha ei ole õpetanud (sh ka bodhisattva teed).
[18] Saṁyojanasutta AN 2.6. “etaṁ santaṁ etaṁ paṇītaṁ yadidaṁ sabbasaṁkhārasamatho sabbūpadhipaṭinissaggo taṇhākkhayo virāgo nirodho nibbānan’ti” – Mahāmālukyasutta MN 64.
[19] Ekadhammasuttaṁ SN 46.29.
[20] “paṭhamampāhaṁ, bhikkhave, jhānaṁ nissāya āsavānaṁ khayaṁ vadāmi; dutiyampāhaṁ, bhikkhave, jhānaṁ nissāya āsavānaṁ khayaṁ vadāmi; tatiyampāhaṁ, bhikkhave, jhānaṁ nissāya āsavānaṁ khayaṁ vadāmi; catutthampāhaṁ, bhikkhave, jhānaṁ nissāya āsavānaṁ khayaṁ vadāmi.” – Jhānasutta [Jhānanissayasutta] AN 9.36.