Jäljendamine

Koer jooksis igal õhtul peremehele vastu saba liputades. Peremees silitas koera, kratsis teda kõrva tagant ja andis talle maitsva pala.

Siga nägi seda pealt ning mõtles: „Kui mina teen sedasama, siis silitab peremees ka mind, sügab mind kõrva tagant ja annab midagi maitsvat.“

Järgmisel õhtul tormas siga koju saabunud peremehele tuhatnelja vastu ja hüppas talle hooga rinnale. Peremees kukkus porri pikali. Siga liputas innukalt saba, ruigas uljalt ja piilus lootusrikkalt peremehe tasku poole, kust too tavaliselt maiuseid võttis.

Kui peremehe naine nägi oma meest sea all pori sees, haaras ta ehmunult maast ämbri, virutas sellega seale ja ajas looma õuest minema.

Seda kõike puuoksalt pealt näinud vana öökull tõdes muigega: „Kuhu iganes arutu jäljendamine saabub, sealt tarkus lahkub.“

Mida tahtis siga koera käitumist jäljendades saavutada?
Miks sai koer peremehelt pai ja maiuse, kuid siga hoopis karistada, kuigi mõlemad käitusid sarnaselt?
Kas oled kunagi teinud midagi ainult sellepärast, et keegi teine seda tegi? Mis sellest välja tuli?
Miks Buddha hoiatas pimesi jäljendamise või järgimise kohta?