Juhised

VIRGUMISE TEE · nii nagu õpetas Buddha

Kolme kaitse alla minemine

Kui Jīvaka küsis Buddhalt, kuidas saab ilmikust kõlbeline järgija, vastas Buddha, et ilmikust saab kõlbeline järgija siis, kui ta läheb kolme kaitse (tisaraṇa) alla ning võtab vastu viis kõlblusjuhist (pañcasīla). Küsimusele, kuidas peaks ilmikust järgija toimima, et see oleks kasulik nii talle kui teistele, vastas Buddha, et selleks tuleb teostada dhammat ja vinajat ning julgustada ka teisi sedasama tegema, arendada (usaldavat) usku (saddhā), kõlblust (sīla) ja loobumisel põhinevat heldust (cāga), viibida koos munkadega ning kuulata dhammat, jätta see meelde ja analüüsida seda, mõtlustada dhamma üle ning teostada seda.¹

Formaalselt saadaksegi Buddha õpetuse järgijaks „Lühikestes lugemistes (paali)“ esitatud kolme kaitse (saraṇattaya) – Buddha, dhamma ja sangha – kolmekordse mõtestatud lausumisega.² Kolme kaitse vastuvõtjal on esmalt vaja tunda nelja aarija tõde ja aarija kaheksaosalist teed. Seejärel ta lausub kas üksi või koos grupiga paali, eesti või mõlemas keeles (1) „Austusavalduse Buddhale“ ning (2) „Kolm kaitset“, millega kinnitab kolme kaitse vastuvõtmist.

AUSTUSAVALDUS (namaskāra)

Austus Temale, Ülimale, Arahandile, Täielikult Mõistnule namo tassa bhagavato arahato sammāsambuddhassa

KOLM KAITSET (saraṇattaya/tisaraṇa)

Buddha kaitse alla lähen buddhaṁ saraṇaṁ gacchāmi

dhamma kaitse alla lähen dhammaṁ saraṇaṁ gacchāmi

sangha kaitse alla lähen saṅghaṁ saraṇaṁ gacchāmi

Teist korda, Buddha kaitse alla lähen dutiyampi buddhaṁ saraṇaṁ gacchāmi

teist korda, dhamma kaitse alla lähen dutiyampi dhammaṁ saraṇaṁ gacchāmi

teist korda, sangha kaitse alla lähen dutiyampi saṅghaṁ saraṇaṁ gacchāmi

Kolmandat korda, Buddha kaitse alla lähen tatiyampi buddhaṁ saraṇaṁ gacchāmi

kolmandat korda, Buddha kaitse alla lähen tatiyampi dhammaṁ saraṇaṁ gacchāmi

kolmandat korda, Buddha kaitse alla lähen tatiyampi saṅghaṁ saraṇaṁ gacchāmi

Seejärel kummardavad inimesed kolm korda ja puudutavad Buddha õpetuse järgima asumise märgiks kokkuasetatud kätega otsaesist.

Viited

Jīvaka-sutta AN 8.26. ↩
Saraṇattaya [Saraṇagamana] Kp 1. ↩

Kõlblusjuhiste vastuvõtmine

Kõlblusjuhiste kui sotsiaalse normatiivi vastuvõtmise eesmärk on kujundada kogukonnas harmoonilist kooselu. Isiklikku arengut silmas pidades võetakse juhised vastu selleks, et rajada oskusliku käitumise vundament, mis aitab vabaneda kannatustest ja jõuda virgumisele. Viis kõlblusjuhist on universaalsed ja igavesed (pañcasīla sabbakālika) ning neid on järginud kõik vaimsed püüdlejad ja buddhad, kes elasid enne Gotama Buddhat.

Kuigi reeglina võetakse kõlblusjuhiseid vastu templis ning rituaali viib läbi munk, võib kõlblusjuhiseid vastu võtta ka üksi või koos sõpradega.

Juhiste vastuvõtjad asetavad käed kokku ja lausuvad kas paali, eesti või mõlemas keeles (1) „Austusavaldus Buddhale“, (2) „Kolm kaitset“ ja (3) „Viis kõlblusjuhist.“³

VIIS KÕLBLUSJUHIST (pañcasīla)

Elu võtmisest hoidumise treeningjuhise võtan järgimiseks pāṇātipātā veramaṇī sikkhāpadaṁ samādiyāmi

Mitteantu võtmisest hoidumise treeningjuhise võtan järgimiseks adinnādānā veramaṇī sikkhāpadaṁ samādiyāmi

Naudingut pakkuvast valest käitumisest hoidumise treeningjuhise võtan järgimiseks kāmesu micchācāra veramaṇī sikkhāpadaṁ samādiyāmi

Vale rääkimisest hoidumise treeningjuhise võtan järgimiseks musāvāda veramaṇī sikkhāpadaṁ samādiyāmi

Joovastavatest ainetest ja jookidest hoidumise treeningjuhise võtan järgimiseks surā-meraya-majja-pamādaṭṭhānā veramaṇī sikkhāpadaṁ samādiyāmi

Seejärel kummardavad kõik inimesed kolm korda Buddha kuju ees ning puudutavad viie juhise vastuvõtmise märgiks kokkuasetatud kätega otsaesist.

Munga poolt läbiviidav kõlblusjuhiste vastuvõtmise protseduur erineb natukene eeltoodust ja sisaldab ka mungapoolseid selgitusi juhiste olulisusest ja järgimise kasust.

Suurepärane! Suurepärane! Suurepärane! sādhu! sādhu! sādhu!

Viited

„Austusavaldus Buddhale“ ja „Kolm kaitset“ on toodud eelnevas lõigus „Kolme kaitse alla minemine“. ↩

Sõbralikkuse arendamine

Buddha on korduvalt õpetanud ja julgustanud sõbralikkuse arendamise (mettā bhāvanā) teel vabanema kõikidest takistustest, arendama välja džhaanad ja saavutama sõbralikkuses teadvuse vabanemise (mettā cetovimutti).¹ „Kolme teadmise suttas“ õpetab Buddha, et sõbralikkuse arendamine rajaneb sellele eelnenud kõlbluse treenimisele ja käitumise ohjamisele, [taju]võimete ohjamisele (indriya-saṁvara) ja teadvustatud arusaamise ning sellest tekkinud rõõmu (santosa) saavutamisele. Seejärel hakkab bhikkhu arendama sõbralikkuse tunnet kuni viie takistuse eemaldamiseni (nīvaraṇa-ppahāna) ja jätkab kuni kolmanda džhaana saavutamiseni. Kui bhikkhu näeb, et viis takistust on peatunud, sünnib temas heameel (pāmojja); heameelest sünnib rõõm (pīti); rõõmus meel rahuneb ja vaigistab keha (kāyo passambhati); rahunenud kehas tekib õnne tunne (sukha); ning õnnelik teadvus muutub keskendunuks (samādhi). Ta laseb sõbralikkusest küllastunud meelel täita kõik ilmakaared, ka ülal ja all, ning hakkab seda avardama kõikjale ulatuvaks, suurelt avardunuks ja piirituks.² Seejärel arendab bhikkhu sama põhimõtte alusel välja ka kaastunde (karuṇā) ja kaasrõõmu (muditā), kuni saavutab neutraalsuse (upekkhā).

Sõbralikkuse arendamisel toimub teadvuse eraldumine kuritahtlikkusest (byāpāda) ja teadvus vabaneb sõbralikkuses (mettā-ceto-vimuttī), mis on ülim oma ilus (uttari-vimutti). Kaastunde arendamisel toimub eraldumine kahjustamisest (vihesā) ja teadvus vabaneb kaastundes (karuṇā-ceto-vimuttī), misjärel saavutab bhikkhu lõputu ruumi valla (ākāsānañcāyatana-paramāha) keskenduse. Kaasrõõmu arendamisel toimub eraldumine kadedusest (arati) ja teadvus vabaneb kaasrõõmus (muditā-ceto-vimuttī), misjärel saavutab bhikkhu lõputu teadvuse valla (viññāṇañcāyatana-paramāha) keskenduse. Neutraalsuse arendamisel

toimub eraldumine kirest (rāga) ja teadvus vabaneb neutraalsuses (upekkhā-ceto-vimutti), misjärel saavutab bhikkhu mittemillegi valla (ākiñcaññāyatana-paramāha) keskenduse.³ Džhaanas keskendunud Brahmale omase meeleseisundini jõudnud inimene viibib brahmalikus olekus (brahma-bhūto), on rahulolev, tasane ja eraldunud ning naudib õnneküllast brahmalikus olemasolus viibimist (sukhappaṭisaṁvedī brahmabhūtena attanā viharatī).⁴

„Upaali sutta“⁵ kohaselt on sõbralikkuse arendamine oluline ka saavutatud mentaalsete võimete säilitamiseks, kuna džhaana abil saavutatud üleloomulikud võimed võivad hävineda üheainsa vihasööstuga. Oma teadvuse sõbralikkuse abil piirituks arendanud bhikkhud on aga vihast, kurjusest ja vaenust vabad. Buddha õpetas, et sõbralikkuse teel teadvuse vabanemise teostanu võib oodata ühteteistkümmet kasu: (1) ta uinub õnnelikult, (2) ärkab õnnelikult, (3) ei näe kurje unenägusid, (4) on inimestele armas, (5) on mitteinimestele armas, (6) deevad kaitsevad teda, (7) ei tuli, mürk ega relvad vigasta teda, (8) tema teadvus keskendub kiiresti, (9) tal on särav jume, (10) ta sureb segaduseta, (11) ning kui ta ei saavuta enamat, toimub tema uus sünd Brahma maailmas.⁶

Sõbralikkust saab arendada järgnevalt.⁷

Istu mugavalt, selg sirgelt. Liiguta oma keha kergelt ühele ja teisele poole ning leia just sulle sobiv tasakaalupunkt.

Hinga sügavalt sisse ja aeglasel väljahingamisel luba oma silmadel kinni vajuda.

Saa teadlikuks hingamisest ning sellest, kas sissehingamine on pikk või lühike ning kas väljahingamine on pikk või lühike. Sa ei pea midagi tegema, lihtsalt vaatle ja teadvusta sekkumata, kuidas keha ise hingab.

Lõdvesta kogu keha ja kõik, mis on hingamisega seotud. Jäädes teadlikuks hingamisest, hakka oma südames kasvatama sõbralikkuse ja heatahtlikkuse tunnet. Meenuta, mida head oled Sa teinud, kuidas oled aidanud mõnda inimest, olnud abiks raskel ajal toetava sõnaga või jaganud lahkelt oma aega, et kuulata ära teise mure. Koge seda hoolivat ja sooja sõbralikkuse tunnet, mis kaasneb sõbralike, lahkete ning heatahtlike tegude ja mõtete meenutamisega. Lase sõbralikkuse tunde meenutamisest tekkinud heameelel hoovata oma südames ja soovi:

„Et kõik inimesed oleksid vaenulikkusest vabad, muredest vabad, hädadest vabad, olgu nad õnnelikud!“

„Et kõik mitteaarijad oleksid vaenulikkusest vabad, muredest vabad, hädadest vabad, olgu nad õnnelikud!“

„Et kõik aarija teele pürgijad oleksid vaenulikkusest vabad, muredest vabad, hädadest vabad, olgu nad õnnelikud!“

„Et kõik aarija tee saavutanud oleksid vaenulikkusest vabad, muredest vabad, hädadest vabad, olgu nad õnnelikud!“

„Et kõik deevad oleksid vaenulikkusest vabad, muredest vabad, hädadest vabad, olgu nad õnnelikud!“

„Et kõik olendid oleksid vaenulikkusest vabad, muredest vabad, hädadest vabad, olgu nad õnnelikud!“

„Et kõik langusesse läinud olendid oleksid vaenulikkusest vabad, muredest vabad, hädadest vabad, olgu nad õnnelikud!“

„Et kõik hingavad elusolevused oleks vaenulikkusest vabad, muredest vabad, hädadest vabad, olgu nad õnnelikud!“

„Et kõik mina-olemasoluringlusesse langenud oleksid vaenulikkusest vabad, muredest vabad, hädadest vabad, olgu nad õnnelikud!“

Luba nüüd sellel tundel hakata enda sees avarduma ja endast välja kiirguma selliselt, et see hõlmaks nii koha, kus sa parasjagu oled, kui ka

kõik seal viibivad inimesed. Laienda sõbralikkuse tunnet järk-järgult nii, et see täidaks kogu linna, riigi, terve planeedi. Haara sellesse südamlikku tundesse ka loomad ja linnud, kõik elavad olendid. Selleks võid kujustada, kuidas sa kiirgad endast igas suunas südamlikku ja siirast sõbralikkust, mis levib puhta valgusena, värviliste kiirtena, kõikeläbistavate lainetena või muul viisil üle kogu maa. Kujutle, kuidas see valgus avardub ja haarab endasse kõik inimesed ja elusolendid. Püüa arendada sõbralikkust kõikide elusolendite suhtes võrdselt ja soovi:

„Et kõik inimesed, aarija tee järgijad, deevad ja langenud olendid, kõik elusolevused ja mina-olemasoluringlusesse laskunud idas, läänes, põhjas, lõunas, kirdes, edelas, loodes, kagus, üleval ja all, oleksid vaenulikkusest vabad, muredest vabad, hädadest vabad, olgu nad õnnelikud!“

Avarda nüüd sõbralikkuse tunnet veelgi enam, nii, et see täidaks kogu universumi, nii kaugele kui suudad. Muuda oma südamest kiirgav isetu ja soe sõbralikkuse tunne kõikjale ulatuvaks, suurelt avardunuks ja piirituks. Puhasta seejärel oma meel mõtetest nagu taevas pilvedest ja lase meelel puhata selles kaunis sõbralikkuse avaruses.

Kui sa oled valmis sõbralikkuse arendamist lõpetama, too oma tähelepanu vaikselt tagasi sellesse ruumi, kus sa parasjagu viibid. Saa taas teadlikuks kogu oma kehast pealaest jalatallani, ning ava aeglaselt oma silmad. Püüa see soe sõbralikkuse tunne ankurdada oma südamesse ning säilita seda nii kaua kui võimalik.

Suurepärane!

Et kõik olendid oleksid terved, õnnelikud ja kannatustest vabad!

Viited

Takistustest loobumise kohta vt „Nīvaraṇappahāna-vagga“ AN 1.17, „Dhammagrupid“ („Dhammasaṅgaṇī“) Dhs 2.4.2. ↩
„evaṁ kho, vāseṭṭha, bhikkhu sīlasampanno hoti … pe … tassime pañca nīvaraṇe pahīne attani samanupassato pāmojjaṁ jāyati, pamuditassa pīti jāyati, pītimanassa kāyo passambhati, passaddhakāyo sukhaṁ vedeti, sukhino cittaṁ samādhiyati. so mettāsahagatena cetasā ekaṁ disaṁ pharitvā viharati. tathā dutiyaṁ. tathā tatiyaṁ. tathā catutthaṁ. iti uddhamadho tiriyaṁ sabbadhi sabbattatāya sabbāvantaṁ lokaṁ mettāsahagatena cetasā vipulena mahaggatena appamāṇena averena abyāpajjena pharitvā viharati.“ – „Tevijja-sutta“ DN 13. ↩
„Mettāsahagata-sutta“ ehk „Haliddavasana-sutta“ SN 46.54 ja „Nissāraṇīya-sutta“ AN 6.13. 4 „Tevijja-sutta“ DN 13, „Uposatha-sutta“ AN 3.70, „Kandaraka-sutta“ MN 51; „Ghoṭamukha-sutta“ MN 94. ↩
„Tevijja-sutta“ DN 13, „Uposatha-sutta“ AN 3.70, „Kandaraka-sutta“ MN 51; „Ghoṭamukha-sutta“ MN 94. ↩
„Upāli-sutta“ MN 56. ↩
„Mettā-sutta“ ehk „Mettānisaṁsa-sutta“ AN 8.1 ja AN 11.15. ↩
Toodud meeleharjutuse juhise koostamisel on võetud aluseks: „Mettā-kathā“ Ps 2.4, „Anuruddha-sutta“ MN 127, „Mettā-sutta“ ehk „Mettānisaṁsa-sutta“ AN 11.15 ning Ṭhitañāṇa bhikkhu, Meelerahu ja teadlikkuse loomine ning arendamine, I osa, Aegna: Aegna Meelearenduskeskus, 2022, lk 25–26. ↩