Viie takistuse ületamine

Keskenduse arendamise eesmärgiks on džhaana (jhāna) saavutamine ja väljaarendamine, mis eeldab aga takistuste peatumist ja lakkamist. Buddha õpetas, et takistustest sogane meel pole võimeline saavutama keskenduse arendamise peamist eesmärki, milleks on džhaanas olemasolu nägemine ja mõistmine olemasolevale vastavalt, nii nagu see tõeliselt on (yathā-bhūta).^[1]

Viis takistust (pañca nīvaraṇā) on:^[2]

1. Naudingusoov (kāma-cchanda) ehk naudingukirg (kāma-rāga).
2. Kuritahtlikkus (byāpāda/vyāpāda)
3. Laiskus ja loidus (thīna-middha).
4. Rahutus ja mure (uddhacca-kukkucca).
5. Kahtlus (vicikicchā).

„Suures teadlikkuse rajamise suttas“^[3] õpetab Buddha kuidas peale kirka teadlikkuse loomist tuleks igat esilekerkinud takistust eraldi viiel moel teadvustada ja vaadelda. Selleks tuleb:

1. teadvustada, millal takistus esineb;
2. teadvustada, millal takistus ei esine;
3. mõista takistuse tingitud olemust ja ilmnemise tingimust;
4. mõista takistuse lakkavat olemust ja lakkamise tingimust;
5. mõtiskleda, kuidas tulevikus takistuse tekkimise põhjuseid ennetada.

1. Naudingusoovi (kāmacchanda) põhjustavad:
   • ilus ja/või ihaldatav objekt (vorm, heli, lõhn, maitse, puude ja mentaalne objekt);
   • mitteõige dhamma järgimine;
   • vale keskendusobjekt, sh mantra^[4] vms;
   • naudingusoovi tekitavale mittearuka tähelepanu pööramine.
     
     Naudingusoovi eemaldab:
   • kõikide ilmalike ihade ja soovide hülgamine;
   • vale dhamma hülgamine;
   • vale keskendusobjekti kasutamise lõpetamine ja õigele objektile keskendumine;
   • naudingusoovi tekitavale mittearuka tähelepanu pööramise lõpetamine.^[5]
     
2. Kuritahtlikkust (byāpāda/vyāpāda) põhjustavad:
   • vastumeelsus kellegi või millegi suhtes;
   • vastumeelsust tekitavale mittearuka tähelepanu pööramine.^[6]
     
     Kuritahtlikkuse eemaldab:
   • kuue [taju]võime (indriya) ohjamine;
   • juba esilekerkinud kurjuse hülgamine;
   • vastumeelsust tekitavale mittearuka tähelepanu pööramise lõpetamine;
   • kaastunde ja sõbralikkuse arendamine.^[7]
     
3. Laiskust ja loidust (thīna-middha) põhjustavad:
   • rahulolematus;
   • osavõtmatus;
   • apaatia;
   • unisus;
   • söömisjärgne roidumus;
   • meeleloidus.^[8]
     
     Laiskuse ja loiduse eemaldab:
   • rahulolematust tekitavale mittearuka tähelepanu pööramise lõpetamine;
   • oskuslik pingutus;
   • energia äratamine.
   • tähelepaneliku erksuse ja valvsuse arendamine
   • toidu vastaspooletaju arendamine;
   • püsitustaju, dukkhataju, ilutustaju ja minatustaju arendamine;
   • mitteesilekerkinud oskuslike meeleseisundite arendamine ja esilekerkinud oskuslike meeleseisundite säilitamine;
   • arukas tähelepanu.^[9]
     
4. Rahutust ja muret (uddhacca-kukkucca) põhjustavad:
   • rahutust ja muret põhjustavad objektid;
   • rahutust ja muret tekitavale mittearuka tähelepanu pööramine;
   • teadvuse ebastabiilsus/kõikumine.^[10]
     
     Rahutuse eemaldab:
   • rahutust ja muret tekitavale mittearuka tähelepanu pööramise lõpetamine;
   • kõigutamatut rahu ja sisemist meelevaikust kasvatavatele objektidele aruka tähelepanu pööramine; ning
   • sellest tekkinud oskuslike meeleseisundite arendamine ja tugevdamine, sh
     • samatha abil džhaana arendamine,
     • võimete (indriya) arendamine;
     • virgumisosade (bojjhaṅga) arendamine
     • tõelike meestega suhtlemine
     • õige dhamma-vinaya uurimine ja analüüsimine; ning
     • sellega kaasneva usaldava ja aruka usu esilekerkimine;
     • aruka tähelepanu pööramine oskuslikele dhammadele;
     • teadvustatud arusaamise arendamine;
     • õpetaja või hüvelise sõbraga sobilikul teemal vestlemine.^[11]
       
5. Kahtlust (vicikicchā) põhjustavad mittearuka tähelepanu pööramine objektidele, mis
   • stimuleerivad dhammaga seotud mitteesilekerkinud mitteoskuslike meeleseisundite esilekerkimist;
   • arendavad juba esilekerkinud mitteoskuslikke meeleseisundeid;^[12]
   • toidavad kahtlust
     • õpetaja suhtes,
     • dhamma suhtes,
     • sangha suhtes,
     • treeningu suhtes,
     • mineviku (olendite ja olemasolu alguse) suhtes,
     • tuleviku (olendite ja olemasolu lõppemise) suhtes,
     • nii mineviku kui tuleviku suhtes,
     • sõltuvusliku tekke dhamma suhtes.^[13]
       
       Kahtluse eemaldab:
   • järjepidev aruka tähelepanu pööramine sellele, mis on
     • oskuslikud ja mitteoskuslikud dhammad,
     • laiduväärsed ja mitte-laiduväärsed dhammad,
     • madalad ja kõrged dhammad,
     • pimeduse ja valguse vastand-dhammad (kaṇha-sukka-sa-ppaṭibhāgā dhammā);^[14]
   • tarkusega dhamma uurimine, analüüsimine ja mõtestamine;^[15]
   • keskenduse arendamine.
   • oskuslikke meeleseisundite (nt Buddha, dhamma ja sangha meelespidamine, 37 virgumisosa jt) arendamine.^[16]

Viie takistuse ületamiseks tuleb arendada seitset virgumisosa (satta bojjh-aṅgā),^[17] milleks on: (1) teadlikkuse, (2) dhamma läbiuurimise, (3) energia, (4) rõõmu, (5) rahu, (6) keskenduse ja (7) neutraalsuse virgumisosa (bojjhaṅga). Nii nagu takistuste, nii ka virgumisosade puhul eristas Buddha sisemisi (ajjhattaṁ) ja välimisi (bahiddhā) virgumisosi, misläbi on takistusi kokku 10 ja virgumisosi kokku 14 (catuddasā).^[18]

Kui viis takistust on hüljatud, sünnib heameel (pāmojja); heameelest sünnib rõõm (pīti); rõõmus meel rahustab keha (kāyo passambhati); rahunenud kehas tekib õnnetunne (sukha); ning õnnelik teadvus muutub keskendunuks (samādhi).^[19]

Takistuste ületamisega seotud kanoonilised tekstid

• Animittapañhāsutta SN 40.9
• Bhikkhusutta SN 51.18
• Cakkhusutta SN 25.1
• Cetokhilasutta AN 5.205
• Godattasutta SN 41.7
• Kāyasakkhīsutta AN 9.43
• Khandhasutta SN 25.10
• Kīṭāgirisutta MN 70
• Migasālāsutta AN 10.75
• Nirāmisasutta SN 36.31
• Nis­sāraṇī­yasutta AN 6.13
• Paññāvimuttasutta AN 9.44
• Pathavīdhātusutta SN 25.9
• Ñāṇakathā Ps 1.1
• Vimokkhakathā, Niddesa Ps 1.5.2
• Puggalasutta AN 7.14
• Sattakapuggalapaññatti Pp 2.7
• RāgadiPeyyālavagga AN 3.183-352
• Rūpasutta SN 25.2
• Rūpasañcetanāsutta SN 25.7
• Rūpasaññāsutta SN 25.6
• Rūpataṇhāsutta SN 25.8
• Sambādhasutta AN 9.42
• Samiddhasutta AN 3.21
• Samphassasutta SN 25.4
• Samphassajasutta SN 25.5
• Suññatasamādhisutta SN 43.4
• Ubhatobhāgavimuttasutta AN 9.45
• Vimokkhasutta AN 8.66
• Vinaya, Dutiyaupakkhata Bu Vb NP 9
• Viññāṇasutta SN 25.3

^[1] Saṅgāravasutta SN 46.55; Accharāsaṅghātavagga AN 1.51-60 jt.

^[2] Nīvaraṇasutta SN 46.40. Vaata lisaks DVE III osa, ptk „Dhammade vaatlemine viie takistuse kaudu (dhammānupassanā nīvaraṇa)“.

^[3] Mahāsatipaṭṭhānasutta MN 10.

^[4] Buddha õpetas, et ükski mantra ei suuda takistusi eemaldada, mistõttu ei sobi mantra takistuste peatamiseks ega keskenduse arendamiseks; vt Saṅgāravasutta SN 46.55.

^[5] Sāmaññaphalasutta DN 2.

^[6] Kāyasutta SN 46.2. Kuritahtlikkus ja vastumeelsus moodustavad viienda köidiku (saṁyojana).

^[7] Mahārāhulovadasutta MN 62; Sāmaññaphalasutta DN 2; Accharāsaṅghātavagga AN 1.51–60.

^[8] „arati tandi vijambhitā bhattasammado cetaso ca līnattaṁ“ – Kāyasutta SN 46.2.

^[9] Sāmaññaphalasutta DN 2.

^[10] Kāyasutta SN 46.2; Accharāsaṅghātavagga AN 1.51–60.

^[11] Sāmaññaphalasutta DN 2.

^[12] Kāyasutta SN 46.2; Accharāsaṅghātavagga AN 1.51–60.

^[13] Tikanikkhepa Ds 2.3.1 (2.3.1.8. Dassanenapahātabbattika).

^[14] Viis takistust peatuvad mõnikord ka keskendunult õige dhamma kuulamise ajal; vt Anīvaraṇasutta SN 46.38. 

^[15] Khuddaka­vatthu­vibhaṅga Vb 17.

^[16] Sāmaññaphalasutta DN 2.

^[17] Nīvaraṇasutta SN 46.40.

^[18] Pariyāyasutta SN 46.52.

^[19] „tassime pañca nīvaraṇe pahīne attani samanupassato pāmojjaṁ jāyati, pamuditassa pīti jāyati, pītimanassa kāyo passambhati, passaddhakāyo sukhaṁ vedeti, sukhino cittaṁ samādhiyati.“ – Sāmaññaphalasutta DN 2.