Piirangud ja nende ületamine
„Piirangu suttas“[1] nimetab Buddha keskendusega kaasuvaid aspekte kitsenduseks ehk piiranguteks (sambādha) ja õpetab, kuidas neist järk-järgult vabaneda. Sutta kohaselt on piiranguteks (sambādha):
1.
1.
2.
3.
4.
5.
– mis on sümpaatne (iṭṭhā), meeldiv (kantā), meelepärane (manāpā), armsa vormiga (piyarūpā), naudingut kaasav (kāmūpasaṁhitā), ahvatlev (rajanīyā).
6.
8.
9.
Ületanud loobumise ja hülgamise teel kõik džhaanadega seotud kitsaskohad, siseneb bhikkhu taju ja tunnete lakkamisse (saññā-vedayita-nirodha), saavutab tarkuse teel nägemise kaudu tulvade lõppemise (paññāya cassa disvā āsavā parikkhīṇā) ning virgub – see ongi õige keskendus (samādhi).
Meele arendamise eesmärk on kõlbluse, tarkuse keskenduse arendamise teel kõikidest piirangutest vabanemine ja lõpliku lakkamise saavutamine. Kokkuvõtlikult võib öelda, et virgumise saavutamiseks tuleb vabaneda kõigest sisemisest ja välimisest, mis häirib meele keskenduse harjutamist, sh ihast, uhkusest, unisusest, maisest varandusest ehk omandist, perest, ilmalikest sõpradest, sugulastest jms.
[1] Sambādhasutta AN 9.42.
sambādheti [saṃ + √bādh + a] „kokkulitsutud“ 1: adj. tungil täis; kokkusurutud- või pressitud; palistatud. 2: masc. kitsendus; piirang; koond; ummistus; surutis; rõhutus. 3: masc. ebamugavus; raskus. 4: masc. kubemepiirkond. asambādheti [na + sambādha] survestamata; kitsenduseta.