Peamised keskendust takistavad tegurid
Tõepoolest, vaid lilli koguva,
kiinduva meelega inimese
viib surm ära
nagu üleujutus magava küla.
Tõepoolest, vaid lilli koguvast,
kiinduva meelega,
naudingutest mitterahulduvast inimesest
saab Lõputegija võitu.[1]
Meele arendamiseks ja treenimiseks tuleb vabaneda kõikidest teadvuse piirangutest ja takistustest (ceto-khilā), mis ei võimalda teadvusel pöörduda innukuse, pühendumuse, püsivuse ja pingutuse poole, arendada keskendust ja keskendussaavutuses viibimist ning saavutada surematus. Selleks võib olla kas:[2]
1. vale vaade ja sellel põhinev vale teostus;
1. õpetaja (satthari) suhtes ebakindlus, kahtlus, otsustamatus või selgusetus;
2. õpetuse (dhamma) suhtes ebakindlus, kahtlus, otsustamatus, või selgusetus;
3. sangha suhtes ebakindlus, kahtlus, otsustamatus, või selgusetus;
4. Buddhasse, dhammasse ja sanghasse põhjendatud, mõistmispõhise usu ning arijale omase kõlbluse, teadmiste ja vabanemise puudumine;[3]
5. õige väljaõppe (sikkhā) suhtes ebakindlus, kahtlus, otsustamatus, või selgusetus;
6. oskamatuse kuhja (akusalarāsīti) ehk viie takistuse (pañca nīvaraṇe) esinemine;[4]
7. mittesobilik käitumine (asappāya kiriyāya), kõlbetu, austuseta ja mitteoskuslik käitumine teiste brahmalikult käituvate püüdlejate suhtes;
8. hooletus ja vähene järjepidev praktika (ananuyogena);
9. plekkidepõhine kõrvalekaldumine (kilesasa-muddācārena), mistõttu muutub meel häirituks;
10. naudingute (kāma) suhtes mittevabanemine kirest, soovidest, armastusest ja kiindumustest, janunemisest, palavikulisusest ja ihast;
11. keha (kāya) suhtes mittevabanemine kirest, soovidest, armastusest ja kiindumustest, janunemisest, palavikulisusest ja ihast;
12. vormi (rūpa) suhtes mittevabanemine kirest, soovidest, armastusest ja kiindumustest, janunemisest, palavikulisusest ja ihast;
13. heaoluõnnele (seyya-sukha), nägemisõnnele (passa-sukha) loiduse (pikutamise, lösutamise) õnnele (middha-sukha) andumine ja selles viibimine;
14. tegutsemise või töötamise nautimine (kammārāma), kõnelemise nautimine (bhassārāma) magamise nautimine (niddārāma), koosolemise ehk seltskonna nautimine (saṅgaṇikārāma), [taju]võimete mittevalvamine (indriyesu aguttadvārata), teadvuse vabanemise ulatuse mittevaatlemine (yathāvimuttaṁ cittaṁ na paccavekkhati) ja mittemõõdukas söömine (bhojane amattaññuta);[5]
15. vabanenud teadvuse üle mittemõtisklemine (yathāvimuttaṁ cittaṁ na paccavekkhati);
16. soov sündida mõnes deevade vallas;[6]
17. vanadus (jarāyābhibhūto), haigus (byādhito), näljahäda ja kehv saak (dubbhikkhaṁ hoti dussassaṁ dullabhapiṇḍaṁ), hirmuäratavad metslased (bhayaṁ hoti aṭavisaṅkopo) ja sangha lõhenemine (saṅgho bhinno);[7]
18. Tathāgatasse usu (saddha) puudumine, aususetus (asaṭho) ja petlikkus/silmakirjalikkus (amāyāvī), oskamatute omaduste hülhamiseks ja oskkuslike omaduste arendamiseks vajaliku energia (vīriyo) puudumine; arijale omase läbistava ja õigel moel dukkha lõppemiseni (ariyāya nibbedhikāya sammā dukkhakkhayagāminiyā) viiva tarkuse (paññā) puudumine;[8]
19. unisus ja väsimus;[9]
20. naudingusoov (kāmacchanda), mida põhjustavad: ilus ja/või ihaldatav objekt (vorm, heli, lõhn, maitse, puude ja mentaalne objekt); mitteõige dhamma järgimine; vale keskendusobjekt, sh mantra[10] vms; naudingusoovi tekitavale mittearuka tähelepanu pööramine.[11]
21. kuritahtlikkus (byāpāda/vyāpāda), mida põhjustavad: vastumeelsus kellegi või millegi suhtes; vastumeelsust tekitavale mittearuka tähelepanu pööramine.[12]
22. laiskus ja loidus (thīna-middha), mida põhjustavad: rahulolematus; osavõtmatus; apaatia; unisus; söömisjärgne roidumus; meeleloidus.[13]
23. rahutus ja mure (uddhacca-kukkucca), mida põhjustavad: rahutust ja muret põhjustavad objektid; rahutust ja muret tekitavale mittearuka tähelepanu pööramine; teadvuse ebastabiilsus/kõikumine.[14]
24. Kahtlus (vicikicchā), mida põhjustavad mittearuka tähelepanu pööramine objektidele, mis: stimuleerivad dhammaga seotud mitteesilekerkinud mitteoskuslike meeleseisundite esilekerkimist; arendavad juba esilekerkinud mitteoskuslikke meeleseisundeid;[15] ja toidavad kahtlust õpetaja, dhamma, sangha, treeningu, mineviku (olendite ja olemasolu alguse), tuleviku (olendite ja olemasolu lõppemise), nii mineviku kui tuleviku, ning sõltuvusliku tekke dhamma suhtes.[16]
[1] „pupphāni heva pacinantaṁ,
byāsattamanasaṁ [byāsattamānasaṁ (ka.)] naraṁ;
suttaṁ gāmaṁ mahoghova,
maccu ādāya gacchati.“
„pupphāni heva pacinantaṁ,
byāsattamanasaṁ naraṁ;
atittaññeva kāmesu,
antako kurute vasaṁ.“ KN, Dhp 47, 48.
[2] Cetokhilasutta MN 16; Cetokhilasutta AN 5.205; Cetokhilasutta AN 9.71; Paṭhamasekhasutta AN 5.89; Dhammānupassīsutta AN 6.118 jpt.
[3] Tapussasutta AN 6.119.
[4] Akusalarāsisutta AN 5.52; Āvaraṇasutta AN 5.51 jpt.
[5] Paṭhamasamayavimuttasutta AN 5.149; Dutiyasamayavimuttasutta AN 5.150; Kāyānupassīsutta AN 6.117; Dhammānupassīsutta AN 6.118 jt.
[6] Hiljem loodud puhta maa sektis on sünd deevade vallas asetatud teostuse eesmärgiks, mis aga ei vasta Buddha õpetusele.
[7] Samayasutta AN 5.54.
[8] Padhāniyaṅgasutta AN 5.53.
[9] Pacalāyanasutta [Pacalāyamānasutta] AN 7.61.
[10] Buddha õpetas, et ükski mantra ei suuda takistusi eemaldada, mistõttu ei sobi mantra takistuste peatamiseks keskenduse arendamiseks ega virgumisele püüdlemiseks; vt Saṅgāravasutta SN 46.55.
[11] Kāyasutta SN 46.2. Nauding ja kirg moodustavad neljanda köidiku (saṁyojana).
[12] Kāyasutta SN 46.2. Kuritahtlikkus ja vastumeelsus moodustavad viienda köidiku (saṁyojana).
[13] „arati tandi vijambhitā bhattasammado cetaso ca līnattaṁ“ – Kāyasutta SN 46.2.
[14] Kāyasutta SN 46.2; Accharāsaṅghāta Vagga AN 1.51–60. Hilisemates kommentaariumites toodud täpsustuse kohaselt viivad rahutuse ja mure hülgamiseni 6 dhammat: palju kuulmine ehk õige dhamma teadmiste omandamine (bahussutatā), dhamma kohta küsimuste esitamine ja (vastandumata) arutlemine (paripucchakatā), vinaja hea tundmine (vinaye pakataññutā), vanemate austamine (vuddhasevitā), hüveliste sõpradega suhtlemine (kalyāṇamittatā) ja sobilikel teemadel (nt ilutuse arendamisest) rääkimine (sappāyakathāti).
[15] Kāyasutta SN 46.2; Accharāsaṅghāta Vagga AN 1.51–60.
[16] Tikanikkhepa Ds 2.3.1 (2.3.1.8. Dassanenapahātabbattika).