Neli arija teed

Buddhale eelnenud ajastul nimetati arijalasteks indoeuroopa keeli kõnelevaid hõime, kes vallutasid 2. ja 1. aastatuhandel e.m.a Põhja-India. Buddha kasutas aga sõna ariya teises tähenduses, kirjeldamaks nelja arija isiku (ariya-puggala) tüüpi, kes vastavad kõrgeimale ideaalile, milleni jõutakse arija tee ja vilja teostamise kaudu ning mille saavutamine ongi tema algõpetuse lõppeesmärk.

Arija tee teostamise seisukohast eristas Buddha 8 arija isikut (ariya puggala):^[1]

• 4 teepõhist isikut (maggaṭṭha-puggala) ja
• 4 viljapõhist isikut (phalaṭṭha-puggala).

Arija tee moodustavad 4 viljapõhist arija isikut kelleks on:

1. vooguastunu (sotāpanna/sotāpan);
2. ükskordnaasja (sakadāgāmi/sakadāgām);
3. mittenaasja (anāgāmi/anāgam); ja
4. arahant (arahant).^[2]

Osades tekstides esineb kaheksa arija isikuga samaväärsena ka tulemisliinihävitaja (gotrabhū).^[3]

Täpse arija tee kirjelduse toob ära „Suur Assapura sutta“.^[4] Arija teele sisenemine tähendab kõlbelise meele arendamise ning džhaanas nimele ja vormile (nāma-rūpa) keskenduse tulemusel saavutatud isikupõhisest vaatest, kahtlusest ja kõlblusrituaalidesse kinnijäämisest vabanemist, maise (lokiya) ületamist ja maistületava (lokuttara) saavutamist. See on sansaarast (saṁsāra) ehk korduvate sündide ja surmade rattast väljaastumise esimene samm, mis juhib vääramatult nibbaanasse ehk vaibumisse (nibbāna).

Arija teele on võimalik asuda vaid sel, kel on õige vaade, õige mõte, õige kõne, õige tegu, õige eluviis, õige püüdlus, õige teadlikkus ja õige keskendus. Arijaisiku tee ja vilja saavutamine on vahetult seotud kümnest köidikust vabanemisega.

^[1] sotāpatti-magga ja sotāpatti-phala; sakadāgāmi-magga ja sakadāgāmi-phala; anāgāmi-magga ja anāgāmi-phala; arahatta-magga ja arahatta-phala. –  Saṅgītisutta DN 33, Vimuttikathā Kv 5.1 jt.

^[2] Ekamaggakathā Kv 18.5.

^[3] Puggalasutta AN 9.9, Āhuneyyasutta AN 9.10 jt.

^[4] Mahāassapurasutta MN 39.