Mitteesilekerkinud oskuslike dhammade arendamise püüdlus
Esilekerkimata oskuslike meeleseisundite arendamise püüdlus (anuppannānaṁ kusalānaṁ dhammānaṁ uppādāya vāyāmo) tähendab püüdlemist selle poole, et arija kaheksaosalise tee teostamisel mitteesilekerkinud 37 virgumisele juhtivat dhammat (bodhipakkhiya dhamma) saaksid esile kerkida juba selles elus – siin ja praegu.[1]
Mitteesilekerkinud oskuslike tegudega (anuppanna kusala kamma) on seotud seitse puhtust, mida selgitab täpsemalt ptk „Seitse puhtust (satta visuddhi)“.
Mitteoskuslikud teod saavad alguse valest vaatest, mille puhul saab eristada kolme järgnevat tasandit:
1. üleastumine (vītikkama)
2. kinnismõte (pariyuṭṭhāna)
3. kalduvus (anusaya)
Üleastumine (vītikkama) on akusala kamma seisukohast sõna ja käitumise tasandil toimepandud mitteoskuslik tegu (ka sõna on tegu).
Kinnismõte (pariyuṭṭhāna) on selles elus õpitud mõtlemisviisi tagajärg ja sellele vastavate meelt reostavate plekkide/rüvede (kilesa) põhjustaja.[1]2]
Kalduvus (anusaya) on latentses ehk uinunud olekus mitteoskuslikkus, mis pole käitumises (kehas, kõnes ega meeles) veel ilmnenud, ehk kalduvus plekkide poole. Suttades võib kalduvus esineda kas üldise mõistena[2]3] või spetsiifilise mõistena, nagu näiteks kehapõhise vaate kalduvus (sakkāya-diṭṭhānusaya) ja kõlblusrituaalidest kinnihoidmise kalduvus (sīlabbataparāmāsānusaya)[3]4]. Brahmaliku eluviisi eesmärgiks ongi seitsme peamise virgumist takistava kalduvuse hülgamine.[4]5]
„Esimene kalduvuse sutta“[5]6] loetleb seitse kalduvust, milleks on:
1. naudingukirele kalduvus (kāmarāgānusaya)
2. vastumeelsusele kalduvus (paṭighānusaya)
3. (spekulatiivsele) vaatele kalduvus (diṭṭhānusaya)
4. kahtlusele kalduvus (vicikicchānusaya)
5. uhkusele kalduvus (mānānusaya)
6. olemasolukirge kalduvus (bhavarāgānusaya)
7. mitteteadmisele kalduvus (avijjānusaya)
Kuna kalduvused on varjatud olemusega, ei ole need otsese keskendusobjektina kasutatavad, kuid õige vaate, õige kõlbluse ja õige dhamma teostuse ehk arahanti tee järgimise, teadvustamise ja keskenduse kaudu kalduvused lakkavad.
Bhikkud, kes on vabanenud naudingukirest, vastumeelsusest, vaatest, kahtlusest, uhkusest, olemasolukirest ja mitteteadmisele kalduvusest, on kõik kalduvused juurelt läbi lõiganud, iha katkestanud (acchecchi taṇhaṁ), kõikidest köidikutest vabanenud (vivattayi saṁyojana) ning õigel viisil, uhkuse läbistamise teel (sammā mānābhisamayā) dukkhale lõpu teinud (antamakāsi dukkhassā).[6]7]
Kui inimene on saavutanud enesekontrolli üleastumiste ja kinnismõtete suhtes, võib teda pidada kõlbeliseks. Kuid nende üleastumiste ja kinnismõtete suhtes kalduvusi hävitamata saab selline kõlbeline seisund olla vaid ajutine ning selles või järgmises elus kriitiliste sündmuse ajal saavutatud meeleseisund ei säili.
„Kolme treeningu sutta“[7]8] toob ära esilekerkimata oskuslike meeleseisundite arendamise kolm kõrgemat treeningut (adhi-sikkhā), mis on bhikkhule kohustuslik, ning milleks on:
1. kõrgema kõlbluse treening (adhi-sīla-sikkhā) = ohjamine (saṁvara = pātimokkha-saṁvara);
1. kõrgema teadvuse treening (adhi-citta-sikkhā) = keskendus (samādhi);
2. kõrgema tarkuse treening (adhi-paññā-sikkhā) = tarkus, mis juhib teadmisteni (ñāṇa).
„Mahānāma Saakja suttas“[8]9] selgitab Buddha, et õpilase kõlblus (sekha sīla) tähendab vabanemisjuhiste põhist ohjamisest ja valvamist (pātimokkha-saṁvara-saṁvuta), õpilase keskendus (sekha samādhi) tähendab neljas džhaanas keskenduse harjutamist ja õpilase tarkus (sekha paññā) tähendab nelja tõe nägemist nii, nagu need tõeliselt on, olemasolule vastavalt (yathā-bhūta).
Kõlbluse saavutamisega (sīla-sampanna) ja keskenduse saavutamise (samādhi-sampanna) saavutab Arija järgija (ariya-sāvaka) ka tulvade lakkamise ning täiusliku tarkuse, teadvuse vabanemise (ceto-vimutti), tarkuse vabanemise (paññā-vimutti) ning ülimad teadmised (abhiññā) juba selles elus, siin ja praegu.[9]10]
Kõlblus hävitab üleastumised (vītikama) ja loob vältimatult vajaliku aluse keskenduse (samādhi) arendamiseks. Keskendus hävitab valed vaated, kinnismõtted (pariyuṭṭhāna) ja köidikud (saṁyojana) ning juhib tarkuse (paññā) saavutamisele. Tarkus omakorda hävitab kalduvused plekkide/rüvede (kilesa) poole ja kujundab mõistmise, et kõik inimesed ja olendid on püsitud (anicca), lõplikku rahulolu mittesisaldavad (dukkha) ja minatud (anatta) ehk omaolemusetud ning nende paratamatuks saatuseks on lakkamine ja kadumine.
|
ARIJA JÄRGIJA KOLM KÕRGEMAT TREENINGUT |
|||
|
Kolm kõrgemat treeningut |
Treenimise tee |
||
|
Kõrgema kõlbluse treening |
Vabanemisjuhiste põhine ohjamine ja valvamine (pātimokkha-saṁvara-saṁvuta) |
• Hävitab üleastumised (vītikama) • Loob vältimatult vajaliku aluse keskenduse (samādhi) arendamiseks |
• Tulvade lakkamine • Täiusliku tarkuse saavutamine • Teadvuse vabanemine • Tarkuse vabanemine (paññā-vimutti) • Ülimate teadmiste saavutamine (abhiññā) • Virgumise teostamine juba selles elus, siin ja praegu |
|
Kõrgema teadvuse treening |
Neljas džhaanas keskenduse harjutamine (samādhi) |
• Hävitab valed vaated • Hävitab kinnismõtted (pariyuṭṭhāna) • Hävitab köidikud (saṁyojana) • Juhib tarkuse (paññā) saavutamisele |
|
|
Kõrgema tarkuse treening |
Teadmisteni (ñāṇa) juhtiva tarkuse arendamine, nägemaks nelja tõde nii, nagu need tõeliselt on, olemasolule vastavalt |
• Hävitab kalduvused plekkide (kilesa) poole • Kujundab mõistmise, et kõik inimesed ja olendid on • püsitud (anicca), • lõplikku rahulolu mittesisaldavad (dukkha) ja • minatud (anatta) ehk omaolemuseta • kõikide olendite nende paratamatuks saatuseks on lakkamine ja kadumine |
|
|
[Paṭhama] Sikkhattayasutta AN 3.89; Paṭhamasikkhāsutta AN 3.86; Dutiyasikkhāsutta AN 3.87; Tatiyasikkhāsutta AN 3.88; Mahānāmasakkasutta AN 3.73 |
|||
Kui ilmikjärgija võib valida kas viiese või kümnese käitumisjuhise järgimise, siis bhikkhud järgivad veel esilekerkimata oskuslike meeleseisundite arendamiseks bhikkhu kõlblust (bhikkhu-sīla) milleks on neljakordne puhtuse kõlblus (catu-pārisuddhi-sīla).[10]11]
Esilekerkinud (uppanna) tähendab seda, et võttes kohustuse hoida kõlblust seda järgides, on see esile kerkinud. Maise ja maistületava kõlbluse (lokiya-sīla ja lokuttara-sīla) vaatekohast ei ole ühtegi olendit, kes oma varasemas elus ei oleks võtnud järgida mõnd kõlblusjuhist, seega on kõikidel maine kõlblus mingil määral juba saavutatud. Maistületav kõlblus (lokuttara-sīla) ega maistületav keskendus (lokuttara-samādhi) ei kerki aga esile ilmalike vaadetega tavainimesel (puthujjana), vaid ainult arija isikul (ariya-puggala), kes on saavutanud ühe või mitu teed (magga) ja vilja (phala) ehk on saanud arijaks (vooguastunuks, ükskordnaasjaks, mittenaasjaks, arahantiks).
Sama põhimõtte alusel jaotuvad teadmised (ñāṇa) maisteks ja maistületavateks. Neli maist puhtust (lokiya-visuddhi) on esile kerkinud vaid neil, kes on eelmistes eludes kokku puutunud ning teostanud Buddha õpetust. Teadmise ja nägemise puhtusest (ñāṇadassana visuddhi) kerkib esile maistületav tarkus (lokuttara-paññā). Täpsemalt kirjeldab puhastumise teed ptk „Seitse puhtust (satta visuddhi)“.
Keskendusel (samādhi) ja tarkusel (paññā) eristatakse kahte tasandit: (1) stabiilne (niyāma) ja (2) mittestabiilne (aniyāma). Džhaanas saavutatud kinnistunud keskendus (appanā-samādhi), mis on identne kaheksa taseme saavutusega (samāpatti)[11]12], muutub stabiilseks ainult mittenaasja (anāgāmi) puhul. Põhiline erinevus džhaana ja saavutuse vahel seisnebki selles, et džhaana on saavutatav järjekindla keskenduse tulemusel, kuid see võib olla ajutine, saavutus (samāpatti) on aga jääv. Kui ilutustaju arendamisega hüljatakse kirg ja sõbralikkuse arendamisega vihkamine, siis vipassanā keskenduse teel tarkuse arendamisega hüljatakse pettekujutelus,[12]13] misjärel nähakse nelja tõde vahetult, nagu see tõeliselt on.[13]14]
„Vabanemise tee“ (Vimuttimagga) toob ära, et vooguastunu tee (sotāpatti-magga) vältimatuteks osadeks olevat õiget püüdlust, õiget teadlikkust ja õiget keskendust nimetatakse maistületavaks keskenduseks (lokuttara-samādhi) ja õiget vaadet ning õiget mõtet maist ületavaks tarkuseks (lokuttara-paññā). Selline, maistületavast minatuse arendamisest (anattā-bhāvanā) võrsunud tarkus hävitab täielikult kõik kalduvused, minavaate ja kehapõhise vaate ning elimineerib võimaluse sündida madalamates olemasoluvaldades.
37
virgumisele
juhtivat dhammat (bodhipakkhiya dhamma)
Buddha viimaseid elupäevi kirjeldavas „Suures lõpliku vaibumise suttas“[14]1] võtabVt BuddhaDVI, omaI õpetuse kokku 37 virgumisele juhtiva dhamma (bodhi-pakkhiya-dhamma [bodhi virgumine, valgustumine + pakkhiya kuulub, on seotud, viitab, aitab kaasa, juhib + dhammā õpetus]) abil. Ilma neid dhammasid teostamata ei ole virgumine võimalik. Suttas manitseb Buddha viimast korda bhikkhusid hoolikale, vaid tema, Tathaagata (tathāgata) antuddhamma õppimisele ja õpitud arija tee teostamisele – seda nii kõikide inimeste kui deevade õnneks ja heaoluks.
37 virgumisele juhtivat dhammat (bodhi-pakkhiya-dhamma) on järgmised:
1) 4 teadvustamise alust (satipaṭṭhāna = õige teadlikkus)
2) 4 pingutust (padhāna) (sammāpadhāna = õige püüdlus)
3) 4 üleloomuliku alust (iddhipāda)
4) 5 võimet (indriya)
5) 5 jõudu (bala)
6) 7 virgumisosa (bojjhaṅga)
7) 8 tee osa (maggaṅga)
Kuna 37 virgumisele juhtivat dhammat on jaotatud seitsmesse ossa, esineb see mõnikord tekstides kui 7 virgumisele juhtivat dhammat (sattannaṁ bodhipakkhiyānaṁ dhammānaṁ)[15].
4 teadlikkuse loomist (sati-paṭṭhāna) on (1) keha vaatlemine ja teadlikkuse rajamine (kāyānupassanāsatipaṭṭhāna), (2) tunnete vaatlemine ja teadlikkuse rajamine (vedanānupassanā satipaṭṭhāna), (3) teadvusevaatlemine ja teadlikkuse rajamine (cittānupassanā satipaṭṭhāna) ning (4) dhammade vaatlemine ja teadlikkuse rajamine (dhammānupassanā satipaṭṭhāna). Teadlikkuse loomist selgitab täpsemaltosa, ptk „ÕigeDhamma teadlikkus (sammā-sati)“põhimõisted“.
4 õiget pingutust (sammā-padhāna) on (1) ohjamise pingutus (saṁvara-padhāna), (2) hülgamise pingutus (pahāna-padhāna), (3) arendamise pingutus (bhāvana-padhāna), ja (4) säilitamise pingutus (anurakkhaṇā-padhāna).
„Pingutuse sutta“ kohaselt tähendab õige pingutus seda, et bhikkhu (1) ohjab ja valvab meeli; (2) loobub ebameeldivast ja meeldivast ning hajutab ja hävitab mitteoskuslikud mõtted ning meeleseisundid; (3) arendab seitset virgumisosa; ning (4) säilitab ilutuse arendamise teel esilekerkinud keskendusmärke.[16] Kuna õige pingutus on õige keskenduse eelduseks, nimetatakse nelja pingutust ka keskenduse aspektideks (samādhi-parikkkhārā).[17]
4 üleloomuliku alust (iddhi-pāda)[18] on (1) soov kui üleloomuliku alus (chandiddhipāda), (2) energilisus kui üleloomuliku alus (viriyiddhipāda), (3) teadvus kui üleloomuliku alus (cittiddhipādo) ning (4) uurimine kui üleloomuliku alus (vimaṁsiddhipāda). Täpsemalt selgitab neid nelja ptk „Neli üleloomuliku alust (cattaro iddhipāda)“.
5 võimet (indriya)[19] on psühhofüüsilised kontrollivõimed. Erinevates suttades kirjeldatud meeleorganite, keha talitluse, teadvuse ja virgumisega seotud võimed on Abhidhammas koondatud ühisesse loetellu, mis sisaldab kokku 22 võimet (bāvīsati indriyāni).
Antud suttas on toodud järgmised 5 võimet (pañcindriyāni), milleks on (1) usuvõime (saddhindriya), (2) energiavõime (viriyindriya), (3) teadlikkusevõime (satindriya), (4) keskendusvõime (samādhindriya) ja (5) tarkusevõime (paññindriya).
Usuvõime (saddhindriya) on teataval määral sünonüümne usuga (saddhā), kus eristatakse (1) tavausku (pakati-saddhā) ja (2) keskenduspõhist usku (bhāvanā-saddhā).[20] Tavausk juhib lahke andmise (dāna), kõlbluse ja keskenduse harjutamise juurde. Ilma tavausuta ei kaldu meel oskuslike tegevuste poole, kuna vähe arendatud meel tunneb rohkem rõõmu isekatest naudingutest ja mitteoskuslikest tegudest. Keskenduspõhine usk on keskenduses tekkinud ja arendatud ning keskendussaavutustel põhinev sügav usk, mis on välja kasvanud vahetust taipamispõhisest kogemusest, mispärast nimetataksegi seda usku võimeks – usk, millel on võim.
Keskendusobjekti kinnistumise (appanā) seisukohast vaadatuna on tavausk piisav „seemneks“, kuid mitte meele kontrollimiseks, kuna meel on võimeline tavausu rikošetiga eemale saatma. Järjepideval samatha-vipassanāteostamisel kogetakse keha rahunemist ja rõõmu esilekerimist ning tekib kogemuspõhine teadmine keskendusega kaasnevast rahu ja rõõmu tundest. Praktilisest kogemusest jõudu ja kindlust saanud tavausk hakkab kasvama ja täiustuma, kuni kujuneb välja Keskenduspõhine usk. Sellisel usul ei ole midagi pistmist usuga nagu seda mõistetakse religioonides. Keskenduspõhine usk on teadmisest alguse saanud, kogemuspõhiselt kinnitust leidnud ning vahetust taipamusest väljaarenenud arukas usk.
Energiavõime (viriyindriya) on teataval määral energia (viriya) sünonüüm, mille puhul eristatakse:
• (1) tavaenergia (pakati-viriya) ja (2) arendamispõhine energia (bhāvanā-viriya).
• (3) kehaline energia (kāyika-viriya) ja (4) teadvusteguripõhine energia (cetasika-viriya).
Inimesed, kellel on palju tavaenergiat, võivad saavutada arendamispõhise energia kergema vaevaga. On oluline, et bhikkhu igapäevakohustused ja ilmiku päevatöö ei võtaks liiga palju aega, ei väsitaks üleliia ja toetaks järjepideva keskenduse arendamist. Džhaanapõhise kehast teadlikkuse (kāyagatā-sati) saavutamise hetkest hakatakse arendama keskenduspõhist energiat, mida iseloomustab laiskuse ja loiduse (thīna-middha) asendumine entusiasmi ja vahetu kirkusega.
Teadlikkusevõime (satindriya) tähendab siinkohal kehapõhise teadlikkuse (kāyagatā-sati) ja arendamispõhise teadlikkuse (bhāvanā-sati) harjutamist, kuni on saavutatud maistületav õige teadlikkus (lokuttara-sammāsati) ja vili, milleks on kas vooguastunu, ükskordnaasja, mittenaasja või arahant. Sama põhimõte kehtib keskendusvõime (samādhindriya) ja tarkusevõime (paññindriya) kohta.
Kui viis võimet on muutunud meele omadusteks, on need hävinematud. Kuna meelerahu põhineb olemasolu tõelise olemuse taipamisel ja selles puudub teadmatus, mille läbi kujuneks klammerdumist ja kammat loov iha, siis puuduvad ka tingimused, mis looksid uut sündi, vanadust ja – seeläbi lakkavab ka kogu dukkha ehk kõik kannatused.
5 jõudu (bala) on (1) usujõud (saddhā-bala), (2) energiajõud (viriya-bala), (3) teadlikkusejõud (sati-bala), (4) keskendusjõud (samādhi-bala) ja (5) tarkusejõud (paññā-bala).
Neid viit nimetatakse jõuks, kuna neil on jõud ületada vastand ja jääda vankumatuks vastutöötamise suhtes. Näiteks usuvõime (saddhindriya) kontrollib usku, mis on seotud kindlusega Buddhasse ja usujõud (saddhā-bala) kontrollib selle vastandit – kahtlust (vicikicchā).
Usujõu (saddhā-bala) puhul eristatakse (1) tavalist usku (pakati-saddhā) ja (2) keskenduspõhist usku (bhāvanā-saddhā). Kuigi iha püüab hoida tavalist usku oma haardes, võivad ihaga kaasneda tavalised oskuslikud teod (pakati-kusala-kamma), kuid tavaline usk ise ei suuda iha ületada. Selles maailmas ümbritseb inimest iha nagu ookean üksikut saarekest. Ilma hingamise teadvustamise ja kolme olemasoluomaduse (anicca, dukkha, anattā) üle keskendumata ei ole võimalik saavutada keskenduspõhist usku (bhāvanā-saddhā), mis võimaldaks selle ihade ookeani ületada.
„Arijaisiku traditsioonide suttas“ õpetab Buddha bhikkhudele kuidas olla kergesti rahuldatud nii söögi, riiete, kui eluaseme suhtes ja leida rõõm keskendusest.[21] Uimasusest (kosajja) – mis on energilisuse (viriya) vastand – vabanemiseks soovitas Buddha (1) teha puud ja põõsad oma elupaigaks, (2) elatuda vaid almuste kogumisest, (3) vältida seltskonda ning (4) keskenduda täie tähelepanelikkusega keha teadvustamisele ja vaatlemisele.
37 virgumisele juhtiva dhamma kontekstis tähendabki energiajõud (viriya-bala) maksimaalselt lihtsa ja meele treenimisele suunatud eluviisi järgimise teel arendatud keskenduspõhist energiat (bhāvanā-viriya), mida iseloomustab (1) minimaalne magamine, (2) pidev valvas ja ärgas olek, (3) kartmatus ja julgus elada üksi, (4) järjepidev keskenduspraktika ning (5) igasuguse laiskuse kõrvaldamine.
Tavaline teadlikkus (sati) ei suuda hajutada selle vastandit, meele segadust, hajusust ja hajameelsust (muṭṭhasacca), mis on aga jõukohane keskenduspõhisele teadlikkusele. Samamoodi ei suuda tavaline tarkus tulla toime pettekujutlustega (moha), mille omadusteks on teadmatus, ebaselgus, ebamäärasus jms. Pettekujutlustest ei ole võimalik vabaneda tavalise tarkuse (pakati-paññā) ega õppimispõhise tarkuse (pariyatti-paññā) abil, isegi kui see kätkeb kõiki „Tipitakas“ olevaid teadmisi – seda suudab vaid keskenduspõhine tarkus (bhāvanā-paññā).
7 virgumisosa (bojjhaṅga/sambojjhaṅga) on (1) teadlikkuse virgumisosa (sati-sam-bojjhaṅga), (2) dhamma läbiuurimise virgumisosa (dhamma-vicaya-sam-bojjhaṅga), (3) energia virgumisosa (viriya-sam-bojjhaṅga), (4) rõõmu virgumisosa (pīti-sam-bojjhaṅga), (5) rahu virgumisosa (passaddhi-sam-bojjhaṅga), (6) keskenduse virgumisosa (samādhi-sam-bojjhaṅga) ja (7) neutraalsuse virgumisosa (upekkhā sam-bojjhaṅga).[22]
Kui teadlikkuse teadvustegur (sati-cetasika), teadlikkuse rajamine (satipaṭṭhāna), teadlikkusevõime (satindriya), teadlikkusejõud (sati-bala) ja õige teadlikkuse tee osa (sammā-sati maggaṅga) on meele aspekt, siis teadlikkuse virgumisosa (sati-sam-bojjhaṅga) on virgumise aspekt.
Tarkuse teadvustegur (paññā-cetasika), uurimine kui üleloomuliku alus (vīmaṁsiddhipāda), tarkusevõime (paññindriya), tarkusejõud (paññā-bala) ja õige vaate tee osa (sammā-diṭṭhi maggaṅga) on dhamma läbiuurimise virgumisosad (dhamma-vicaya-sam-bojjhaṅga).
Samamood nimetatakse dhamma läbiuurimise virgumisosaks viit tarkusega seotud puhastumist, teadmisi kolmest olemasoluomadusest (anicca, dukkha, anattā) ja 10 läbinägemisel põhinevat (insait)teadmist.
Energilisuse teadvustegur (viriya-cetasika), õige pingutus (sammā-padhāna), energia kui üleloomuliku alus (viriyiddhipāda), energilisuse võime (viriyindriya), energiajõud (viriya-bala) ja õige püüdlus tee osa (sammā-vāyāma maggaṅga) on energia virgumisosad (viriya-sambojjhaṅga).
Rõõm ja õnnetunne mis ilmnevad teadlikkuse loomise (sati-paṭṭhāna) ja olemasolu tõelise olemuse teadmise ja nägemise saavutamise harjutamise käigus, on rõõmu virgumisosaks (pīti-sambojjhaṅga).
Keha ja meele maharahunemise ja vaikseks muutumise protsessi, kui mentaalsed häirijad ja mõtted on vaibunud, nimetatakse rahu virgumisosaks (passaddhi sam-bojjhaṅga).
Keskendusega seotud keskenduse võime (samādhindriya), keskendusjõud (samādhi-bala) ja õige keskenduse tee osa (sammā-samādhi-maggaṅga) on keskenduse virgumisosad (samādhi-sam-bojjhaṅga). Samuti 8 džhaanat, mis on seotud rahu (samatha), teadvuse puhtuse (citta-visuddhi) ja tühjuse (st minatuse, mis saavutatakse viiele klammerdumise kogumikule keskendusega ehk suññatā-samādhi arendamisega) ja muul moel tarkuse arendamisega, nimetatakse keskenduse virgumisosaks (samādhi-sambojjhaṅga).
Keskendus, millega kaasneb läbinägemisteadmine (vipassanā-ñāṇa) või teadmine teest ja viljast, nimetatakse (1) märgitus keskenduseks (animitta-samādhi), (2) tühjuses keskenduseks (suññatā-samādhi) ja (3) ihaldamatus keskenduseks (appaṇihitasamādhi). Neid kolme keskendust selgitab ptk „Vabanemine (vimutti, vimokkha)“.
Virgumisosade saavutamisel muutub teadvustatus selgeks ja kirkaks ning meel puhkab tänu teadlikkuse (sati), dhamma uurimisele (dhammavicaya) ja energia (viriya) osadele, kogedes rõõmu (pīti) ja õnne (sukha), nagu seda kirjeldab Dhammapada:
Tühja hütti [eraklikku paika] läinud, rahunenud teadvusega mungaleüleinimlikult meeldiv on õige dhamma läbinägemine.[23]
Tänu sellele rõõmule muutub keskendusobjekt stabiilselt rahulikuks (passaddhi) ning kerkib esile neutraalsus (upekkhā).
Buddha on õpetanud, et kes iganes jätab seitse virgumisele juhtivat dhammat unarusse (viraddha), jätab unarusse ka arija tee, mis viib õigel moel dukkha lõppemiseni (sammā dukkhakkhayagāmī).[24]
8 tee osa (maggaṅga) on: (1) õige vaade (sammā-diṭṭhi), (2) õige mõtlemine (sammā-saṅkappa), (3) õige kõne (sammā-vācā), (4) õige tegu (sammā-kammanta), (5) õige eluviis (sammā-ājīva), (6) õige püüdlus (sammā-vāyāma), (7) õige teadvustamine (sammā-sati) ja (8) õige keskendus (sammā-samādhi). Kaheksa tee osa on arija kaheksaosalise tee (ariya aṭṭhaṇgika magga) sisuks.
| ||
|
| |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
37 virgumisele juhtiva dhamma loetelus korduvad teadlikkus 8x, püüdlus 5x, keskendus ja energia 4x, usk, uurimine ja tarkus 2x, mis näitab seitsme virgumisosa omavahelist lahutamatut seotust.
[1]2] pariyuṭṭhāna mingi valdav (takistus-)seisund, mõjutus, eelarvamus, kinnisidee või -mõte.
[2]3] Näiteks Sn 14, Sn 369, Sn 545, Sn 571 jt.
[3]4] Mahāmāluṅkyasutta MN 64. Mõlemad nimetatud kalduvused hävinevad neile vastavate köidikute (saṁyojana) lakkamisega, mis ühtlasi tähistab virgumisele viivasse voogu sisenemist ehk vooguastunuks saamist; vt ka ptk „Vabanemine kümnest köidikust (dasa saṁyojana)“.
[4]5] „sattannaṁ, bhikkhave, anusayānaṁāya samucchedāya brahmacariyaṁ vussati.“ – Dutiyaanusayasutta AN 7.12.
[5]6] Paṭhamaanusayasutta AN 7.11; ka Saṅgītisutta DN 33 jt.
[6]7] Dutiyaanusayasutta AN 7.12.
[7]8] [Paṭhama] Sikkhattayasutta AN 3.89; sama põhimõte on toodud sellele eelnevas esimeses, teises ja kolmandas treeningu suttas Paṭhamasikkhāsutta AN 3.86, Dutiyasikkhāsutta AN 3.87 ja Tatiyasikkhāsutta AN 3.88.
[8]9] Mahānāmasakkasutta AN 3.73.
[9]10] Vt DVE, II osa, ptk „ Kolmekordne treening“.
[10]11] Neljakordne puhtus on (1) Vabanemisjuhise põhine ohjamine, (2) tajude ohjamine, (3) kõlbelise eluviisi puhtus ja (4) vaid hädavajaliku kasutamine. Vt täpsemalt DVE, II osa, ptk „Kõlblus (sīla)“.
[11]12] Vt ptk „Kaheksane vabanemise jaotus“.
[12]13] „rāgassa pahānāya asubhā bhāvetabbā, dosassa pahānāya mettā bhāvetabbā, mohassa pahānāya paññā bhāvetabbā.“ – Rāgasutta AN 6.107.
[13]14] Mahānāmasakkasutta AN 3.73.
[14] Mahāparinibbānasutta DN 16; Vt ka Indriya-vibhaṅgasutta [Vibhaṅgasutta] SN 48.10.
[15] Devasaddasutta KN Iti 82; Aggaññasutta DN 27; Bodhipakkhiyavagga SN 48 jt.
[16] Vt Padhānasutta AN 4.13; Saṁvarasutta [Saṁvarappadhānasutta] AN 4.14.
[17] Cūḷavedallasutta MN 44.
[18] Visuddhimagga’s on toodud iddhi sõnaselgituseks ijjhanam iddhi, mis tähendab edu saavutamise, lõpetatuse või täiuslikkuse saavutamise fakti, mida mõnikord tõlgitakse ka potentsiaaliks või võime saavutamiseks, nagu nt iddhividhā puhul, kus see tähendab loomulikke võimeid ületavaid võimeid; Vism lk 369.
[19] Visuddhimagga kohaselt on indria „indassa kammaṁ indriyaṁ“, mis tähendab valitsemist või kontrollimist valitsemise kaudu (kontrolliprintsiip või -tegur või võim), „see, mis kuulub valitsejale“ ehk valitseja poolt valitsemist, tähistades tõika, et kõikjal kus valitsevad selle valitseja reeglid, ei saa keegi astuda valitseja ega reeglite vastu: ta omab täielikku kontrollivat võimu talle kuuluvas piirkonnas (Sayādaw, 2017, lk 47). Kuna sõna „võime“ on tuletis sõnast „võim“, on indriya eestikeelseks vasteks ilmselt kõige sobilikum just „kontrollivõime“ ehk lihtsalt „võime“.
[20] Buddha õpetuses sisaldab kahte usutüüpi: (1) juuretu usk (amūlaka-saddhā) ehk pime, põhjendamatu, irratsionaalne usk, ning (2) heal põhjusel (nägemisel) baseeruv usk (ākāravati-saddhā), mida iseloomustab arukas, teadmispõhine, kindel ja täielik selgus (aveccappasāda), nagu seda esindavad 10 platvormi dhammat (dasa pāsādaniyā dhammā), vt Gopakamoggallānasutta MN 108.
[21] Ariyavaṁsasutta AN 4.28.
[22] Mahāparinibbānasutta DN 16.
[23] „suññāgāraṁ paviṭṭhassa santacittassa bhikkhuno amānusī rati hoti sammā dhammaṁ vipassato“. – KN, Dhp 373.
[24] Viraddhasutta SN 46.18.