Märk ehk kujund (nimitta)

Sõna nimitta tähendus sõltub kontekstist,^[1] kuid keskenduse puhul tähendab see märki, kujundit, tähist või tunnust, mis tähistab välisele objektile keskenduse tulemusena ilmnevat mentaalset peegeldust.

Korvides (piṭaka) on toodud keskenduskujundi (samādhi-nimitta) kahene jaotus, milleks on:

1. omandatud kujund (uggaha-nimitta)^[2] ja
2. samane kujund (paṭibhāga-nimitta).

Hilisemateks tekstides, nagu nt „Abhidhammattha-saṅgaha’s“ ja kommentaariumites on kasutatud nimitta kolmest loetelu, kus esimeseks on ettevalmistav kujund (parikamma-nimitta).^[3]

Kujundite (nimitta) jaotused
Piṭakā		Abhidhammattha-saṅgaha, Visuddhimagga
		1. Ettevalmistav kujund	(parikamma-nimitta)
1. Omandatud kujund 2. Samane kujund	(uggaha-nimitta) (paṭibhāga-nimitta)	2. Omandatud kujund  3. Samane kujund	(uggaha-nimitta) (paṭibhāga-nimitta)

 

Ettevalmistav kujund (parikamma-nimitta). Ettevalmistav kujund tekib keskenduse algstaadiumis. Kommentaatorite selgituste kohaselt on selleks hingamisest teadlikkuse arendamise puhul nii loomulik hingamine, kui ka hingamistunnetuse puutepunkt (ninasõõrmes, ülahuulel vm). Selles keskendusetapis on ettevalmistav kujund algaja keskendusobjektiks. Keskenduse süvenedes tajutakse keskenduspunkti ümber tavaliselt hallikat või värvilist suitsuvine sarnast tajumust, mis on samuti ettevalmistav kujund.

Kasina harjutamise puhul tekib esmane nõrk või osaline kasiṇa kujutis, mis võib olla valge, hallikas vms. Kasina mandala puhul tekib esmalt kasiṇa värvi vastandvärv, nt valge kasiṇa puhul must nimitta jne. Seda keskendusetappi nimetatakse ka ettevalmistavaks keskenduseks (parikamma-samādhi) ja ettevalmistavaks arendamiseks (parikamma-bhāvanā).

Omandatud kujund (uggaha-nimitta). Keskenduse süvenedes muutub tavaliselt hingamisest teadlikkuse arendamisel ettevalmistavas keskenduses tajutud suitsutaoline tajumus valgeks vm värviliseks, vati taoliseks tajumuseks ehk kujundiks, mis muutub koos taju muutumisega.

Pikemaajalise (umbes 2-3 kuud) kasiṇa keskenduse järel suudab bhikkhu suletud silmadega näha keskendusobjekti mentaalset peegelpilti, mis ongi omandatud kujund. Selles etapis on võimalik meeles omandatud kujundit taasvisualiseerida ilma välise kasina mandala abita. Omandatud kasina mentaalne kujund on ebaselge ja püsitu ning võib kaduda, kuna keskendusmäär on nõrk, kuid peale korraks silmade avamist, kasina mandala vaatlemist ja taassulgemist on võimalik see kiiresti meeles taastada. Selline mentaalne kujund ei ole välise kasina mandalaga võrreldes defektidest täielikult vaba, mis, sõltuvalt kasina tüübist, ilmnevad kas hägu, varjude, udususe vm näol.

Kui kujundi värv ja kuju muutuvad liiga sageli, muutub ka kujund, misläbi keskendus nõrgeneb. Seetõttu tuleks kujundi värvi ja kuju ignoreerida ja võtta seda lihtsalt neutraalselt kui hingamise kujundit (ānāpāna-nimitta) või kasina kujundit (kasiṇa-nimitta).

Kuna selleks keskendusetapis on saavutatud džhaanale juurdepääs ja ollakse džhaanale väga lähedal, nimetatakse seda kommentaariumites juurdepääsu keskenduseks (upacāra-samādhi) ja juurdepääsu arendamiseks (upacāra-bhāvanā).

Samane kujund (paṭibhāga-nimitta). Keskenduse süvenedes muutub omandatud kujund samaseks kujundiks, mis on selge, kirgas, eredalt särav-kiirgav ja püsiv. See on täielikult kinnistunud ja sarnaneb hingamise teadvustamisel tekkinud algkujundile või kasina mandalale, kuid on veatu, ebatasasusteta ning mitu korda selgem, eredam, kirkam ja säravam.

Ka selles keskendusetapis võib taju muutudes nimitta muutuda. Kui nimitta on tugev, võib seda keskenduses muuta lühikeseks või pikaks, väiksemaks või suuremaks. Samuti võib muuta nimitta värvi vastavalt oma soovile, muutes selleks oma ettekujutust kujundist. Visuddhimagga kohaselt ei tohiks aga seda teha, kuna kujundiga „mängimine“ võib nõrgestada keskendusintensiivsust, mis omakorda võib takistada džhaana saavutamist ja väljaarendamist.

Kui keskenduse jätkamisel ilmneb jhāna (objektiks on sel juhul omandatud kujund) või magga ja phala (objektiks on sel juhul nibbāna), saavutatakse kinnistunud keskendus (appanā-samādhi) ja kinnistunud arendamine (appanā-bhāvanā). ^[4]

„Abhidhammattha-saṅgahas“saṅgahas toodud 3 kujundit, 3 keskendumist ja 3 arendamist
Kolm kujundit (nimitta)	Kolm keskenduse tasandit (samādhi)	Kolm arendamise tasandit (bhāvanā)
1. Ettevalmistav kujund (parikamma-nimitta)	1. Ettevalmistav keskendus (parikamma-samādhi)	1. Ettevalmistav arendamine (parikamma-bhāvanā)
2. Omandatud kujund (uggaha-nimitta)	2. Juurdepääsu keskendus (upacāra-samādhi)	2. Juurdepääsu arendamine (upacāra-bhāvanā)
3. Samane kujund (paṭibhāga-nimitta)	3. Kinnistunud keskendus (appanā-samādhi)	3. Kinnistunud arendamine (appanā-bhāvanā)

^[1] nimitta 1. märk, oomen (enne), ettekuulutus, prognoos; 2. väline (tunnus)märk, karakteristika, omadus, nähtus; 3. (ees)märk; 4. seksuaalorgan; 5. alus, põhjus, tingimus; PED lk 833.

^[2] Üldiselt kasutatakse terminit uggaha millegi õpitu, uuritu või omandatu tähenduses, nt päheõpitud retsiteeringu puhul.

^[3] Abhidhammattha-saṅgaha lk 297.

^[4] Abhidhammattha-saṅgaha lk 297-298.