Märk ehk kujund (nimitta)

Paalikeelne sõnaSõna kammaṭṭhāna (kamma tegevus, töö + ṭhānanimitta koht,tähendus alus)sõltub tähendabkontekstist,^[1] tööpindakuid keskenduse puhul tähendab see märki, kujundit, tähist või töötunnust, mis tähistab välisele objektile keskenduse tulemusena ilmnevat mentaalset peegeldust.instrumenti.

Hilisemate

Korvides kommentaatorite(piṭaka) tekstideson esinebtoodud keskenduskujundi (ksamādhi-nimitta) kahene jaotus, milleks on:

1. omandatud kujund (ammauggaha-nimitta)^[2] ja
2. samane kujund (paṭṭṭhānaibhāga-nimitta).

Hilisemateks tekstides, nagu nt „Abhidhammattha-saṅgaha’s“ ja kommentaariumites on kasutatud nimitta kolmest loetelu, kus esimeseks on ettevalmistav kujund (parikamma-nimitta).^[3]

Kujundite (nimitta) jaotused
Piṭakā		Abhidhammattha-saṅgaha, Visuddhimagga
		1. Ettevalmistav kujund	(parikamma-nimitta)
1. Omandatud kujund 2. Samane kujund	(uggaha-nimitta) (paṭibhāga-nimitta)	2. Omandatud kujund  3. Samane kujund	(uggaha-nimitta) (paṭibhāga-nimitta)

 

Ettevalmistav kujund (parikamma-nimitta). Ettevalmistav kujund tekib keskenduse algstaadiumis. Kommentaatorite selgituste kohaselt on selleks hingamisest teadlikkuse arendamise puhul nii loomulik hingamine, kui ka hingamistunnetuse puutepunkt (ninasõõrmes, ülahuulel vm). Selles keskendusetapis on ettevalmistav kujund algaja keskendusobjektiks. Keskenduse süvenedes tajutakse keskenduspunkti ümber tavaliselt hallikat või värvilist suitsuvine sarnast tajumust, mis on samuti ettevalmistav kujund.

Kasina harjutamise puhul tekib esmane nõrk või osaline kasiṇa kujutis, mis võib olla valge, hallikas vms. Kbhasina mandala puhul tekib esmalt kasiṇa värvi vastandvärv, nt valge kasiṇa puhul must nimitta jne. Seda keskendusetappi nimetatakse ka ettevalmistavaks keskenduseks (parikamma-samādhi) ja ettevalmistavaks āarendamiseks (parikamma-bhāvanā).

objektide

Omandatud üldterminina,kujund (uggaha-nimitta). Keskenduse süvenedes muutub tavaliselt hingamisest teadlikkuse arendamisel ettevalmistavas keskenduses tajutud suitsutaoline tajumus valgeks vm värviliseks, vati taoliseks tajumuseks ehk kujundiks, mis viibmuutub arahantsusekoos saavutamisenitaju muutumisega.

Pikemaajalise (umbes 2-3 kuud) kasiṇa keskenduse järel suudab yāvabhikkhu arahattaṁsuletud silmadega näha keskendusobjekti mentaalset peegelpilti, mis ongi omandatud kujund. Selles etapis on võimalik meeles omandatud kujundit taasvisualiseerida ilma välise kasina mandala abita. Omandatudkammaṭṭhānaṁ kathesi).^[1]kasina Buddhaghosamentaalne Therakujund kirjutatudon raamatus Visuddhimagga^[2]ebaselge ja Anuruddhapüsitu Theraning teosesvõib „Abhidhammattha-saṅgaha“kaduda, kuna keskendusmäär on nõ^{rk, kuid peale korraks silmade avamist, kasina mandala vaatlemist ja taassulgemist on võimalik see kiiresti meeles taastada. Selline mentaalne kujund ei ole vä[3]lise kasina mandalaga võ}rreldes defektidest täielikult vaba, mis, sõltuvalt viitabkasina tüükbist, ilmnevad kas hägu, varjude, udususe vm näammaṭṭhānaol. neis loetletud 40 rahu arendamise objektile. Algupärastes suttades esineb kammaṭṭhāna aga peamiselt töötamise või majaperemehe äritegevuse kontekstis.

Kui kujundi värv ja kuju muutuvad liiga sageli, muutub ka kujund, misläbi keskendus nõrgeneb. Seetõttu tuleks kujundi värvi ja kuju ignoreerida ja võtta seda lihtsalt neutraalselt kui hingamise kujundit (ānāpāna-nimitta) või kasina kujundit (kasiṇa-nimitta).

Kuna selleks keskendusetapis on saavutatud džhaanale juurdepääs ja ollakse džhaanale väga lähedal, nimetatakse seda kommentaariumites juurdepääsu keskenduseks (upacāSra-samādhi) ja juurdepääsu arendamiseks (upacāra-bhāvanā).

Samane kujund (paṭibhāga-nimitta). Keskenduse süvenedes muutub omandatud kujund samaseks kujundiks, mis on selge, kirgas, eredalt särav-kiirgav ja püsiv. See on täielikult kinnistunud ja sarnaneb hingamise teadvustamisel tekkinud algkujundile või kasina mandalale, kuid on veatu, ebatasasusteta ning mitu korda selgem, eredam, kirkam ja säravam.

Ka selles keskendusetapis võib taju muutudes nimitta muutuda. Kui nimitta on tugev, võib seda keskenduses muuta lühikeseks vnaõi pikaks, väiksemaks või suuremaks. Samuti võib muuta nimitta värvi vastavalt oma soovile, muutes selleks oma ettekujutust kujundist. āVisuddhimagga kohaselt ei tohiks aga seda teha, kuna kujundiga „mängimine“ võib nõrgestada keskendusintensiivsust, mis omakorda võib takistada džhaana saavutamist ja väljaarendamist.

Kui keskenduse jätkamisel ilmneb jhāna (objektiks on sel juhul omandatud kujund) või rammamaggaṇa ja ālambanaphala tähistavad(objektiks üldjuhulon mistahessel välist objekti või subjektiivset mõtet, mille omadused määratlevad teadvusprotsessi. Meeleteadvus aktiveerub vaid objekti kokkupuutel tajumeeltega ning seda välist objekti nimetataksegi Buddha õpetusesjuhul ānibbānarammaṇa’ks.), Keskendusesaavutatakse terminoloogiaskinnistunud tähendab ārammaṇa nii keskendusobjekti, kui ka sellest tekkinud mentaalset kujutist ehk märkikeskendus (nimitta).

„Vinaja“ kohaselt on kõige esimeseks ārammaappanāṇa-sam’ks ordineerumisel antavad viis vormiga seotud keskendusobjekti, milleks on juuksed, karvad, küüned, hambadādhi) ja nahkkinnistunud arendamine (kesā lomā nakhā dantappanā-bhāā vantaco).^[4] Buddha eluajal said tema järgijad neile sobiva keskenduse objekti kas Buddhalt endalt, juba virgunud arahantilt või virgumisele püüdlevalt Buddha õpilaselt. Keskenduse harjutaja peaks küsima talle sobivat objekti kas arahantilt, mittenaasjalt, ükskordnaasjalt või vooguastunud bhikkhult. Kui see ei ole võimalik, tuleks pöörduda sobiva objekti saamiseks sangha õpetaja poole, kes on saavutanud neljanda, kolmanda, teise või esimese džhaana ja on õppinud korvidesse (Vinayapiṭaka, Suttapiṭaka, Abhidhammapiṭaka) kogutud õiget dhammat. Kui aga pädevat bhikkhut ei ole võimalik leida, tuleks pöörduda juhenduse saamiseks inimese poole, kes on lugenud vähemalt ühte kogumikku (nikāya), peab kinni viiest kõlblusjuhisest ja on meele arendamisel teinud esimesi edusamme (nt on saavutanud nimittaā). ^[5]4]

„Abhidhammattha-saṅgahas“ toodud 3 kujundit, 3 keskendumist ja 3 arendamist
Kolm kujundit (nimitta)	Kolm keskenduse tasandit (samādhi)	Kolm arendamise tasandit (bhāvanā)
1. Ettevalmistav kujund (parikamma-nimitta)	1. Ettevalmistav keskendus (parikamma-samādhi)	1. Ettevalmistav arendamine (parikamma-bhāvanā)
2. Omandatud kujund (uggaha-nimitta)	2. Juurdepääsu keskendus (upacāra-samādhi)	2. Juurdepääsu arendamine (upacāra-bhāvanā)
3. Samane kujund (paṭibhāga-nimitta)	3. Kinnistunud keskendus (appanā-samādhi)	3. Kinnistunud arendamine (appanā-bhāvanā)

^[1] nimitta 1. märk, oomen (enne), ettekuulutus, prognoos; 2. väline (tunnus)märk, karakteristika, omadus, nähtus; DhA3. I.8.(ees)märk; 4. seksuaalorgan; 5. alus, põhjus, tingimus; PED lk 833.

^[2] Vism.I.89.Üldiselt kasutatakse terminit uggaha millegi õpitu, uuritu või omandatu tähenduses, nt päheõpitud retsiteeringu puhul.

^[3] Ācariya Anuruddha, Abhidhammattha-saṅgaha lk 41.297.

^[4] Ṭhitañāṇa bhikkhu. (2019). OrdinatsioonAbhidhammattha-saṅgaha Eestilk Theeravaada Sanghas. Lk 34.

^[5] Mahāpadesasutta AN 4.180.297-298.