Hüveline sõber (kalyāṇamitta)
Keda sõbraks valitakse
sellega [ka] suheldakse;
sarnaseks ka saadakse,
üheskoos [kui] viibitakse.[1]
Buddha on korduvalt rõhutanud kalyāṇamitta [kalyāṇa (hüveline; kõlbeline, vooruslik; suurepärane; kaunis, võluv) + mitta (sõber)] ehk hüvelise sõbra olulisust virgumise teel ning arija kaheksaosalise tee (ariyo aṭṭhaṅgiko maggo)[2] ja brahmaliku käitumise (brahma-cariya)[3] teostamisel. Ta soovitas sõbrustada ja väärtustada suhteid inimestega, kel on seitse järgmist omadust: (1) on armastusväärne; (2) meeldiv, (3) austatud, (4) end arendanud, (5) mida ütleb, seda teeb, (6) räägib sügavamõtteliselt ja (7) ei seo end ebasobivaga, mis juhib kasutu lõpuni.[4]
Hüvelise elu saavutamine sõltub hüvelistest sõpradest
Kõige väärilisem, tõelik ja hüveline sõber on Buddha. Samuti ka arahant, arija teed järgiv bhikkhu või bhikkhuni või arija teele asunud ilmik. Buddha selgitas Ānanda’le, et kuna tema poole pöördutakse kui kalyāṇa-mitta poole, st teda peetakse hüveliseks sõbraks, vabanevad olendid sünnist põhjustatud kannatustest, leiavad õnne ning vabanevad sünnist, vananemisest ja surmast.[5]
Buddha kinnitas, et madalate kalduvustega (hīnādhimuttika) isikud „kõnnivad koos“ (caṅkama) ehk hoiavad kokku, nagu ka hüveliste kalduvustega (kalyāṇādhimuttika) isikud – nii on see olnud minevikus, on olevikus ja saab olema tulevikus.[6] Sestap tuleks arija teele asunul hoiduda neist, kel on madalad kalduvused ning ühineda, sõbrustada ja viibida koos nendega, kellel on hüvelised kalduvused.
Brahmaliku käitumisega arija kaheksaosalise tee teostajale ei moodusta hüveline sõber (kalyāṇa-mittatā), hüveline kaaslane (kalyāṇa-sahāyatā) ja hüveline seltsiline (kalyāṇa-sampavaṅkatā) mitte poolt pühast elust, vaid kogu püha elu tervikuna.[7]
Hüvelise sõbra iseloomustus
Hüvelist sõpra iseloomustavad järgmised omaduses.
1. 3 dhammat: ta on valmis (1) jagama raskesti antavat (duddadaṁ dadāti), (2) tegema raskesti tehtavat (dukkaraṁ karoti) ja (3) taluma raskestitalutavat (dukkhamaṁ khamati).[8]
1. 5 dhammat: (1) tal on küps kõlblus, (2) ususaavutus, (3) kõlblusesaavutus, (4) lahkusesaavutus ja (5) tarkusesaavutus. [9]
2. 6 dhammat: (1) aitab teist ilmikut hoiduda kurja tegemisest, (2) toetab hüvelisi tegusid, (3) jagab teadmisi, mida teine ei valda, (4) selgitab taevalikku teed, (5) vahendab sobiva abielu, ning (6) annab pärandi üle õigel ajal.[10]
3. 37 virgumisosa arendamine (sam-bodhi-pakkhikāna bhāvanā).[11]
Hüveline tavainimene (kalyāṇa-puthujjana) on see, kes:
• on saavutanud: (1) läbinägemispõhise õige vaate, (2) mõistnud elemente (dhātu), (3) moodustumist ja põhjuslikkuse seadust (paccaya) ning (4) hajutanud kehapõhise vaate (sakkāya-diṭṭhi) ja (5) kahtlused (vicikicchā).
• saab arendada nelja silma, milleks on: (1) õige vaate silm, (2) pühakirjaliste teadmiste silm, (3) läbinägemise arendamisel (vipassanā) saavutatav taevalik silm ja (4) maistületava teadmiste silm
• võib saavutada ületavad teadmised juba selles elus inimesena või järgmises elus deevana.
Algaja viis dhammat
Hüvelise sõbra olulisusest räägib ka „Meghiya sutta“.[12] Kui Meghiya Thera soovis saada luba Jantu küla (jantugāma) lähedal asuvas jõeäärses mango salus mediteerimiseks, paluti tal võtta kaasa hüveline sõber (kalyāṇa mitta). Kuna Auväärne Meghiya Thera oli juba kolm korda oma soovi esitanud, sai ta loa, läks mango sallu, istus mango puu alla ja hakkas üksi meelt arendama. Üllatuslikult kerkisid tema meeles aga esile kurjad mõtted. Nõu saamiseks läks Meghiya Thera Buddha juurde, kes selgitas Auväärsele Meghiya Thera’le, et teadvuse vabanemiseks (ceto-vimutti)[13] vajab algaja viit dhammat, milleks on:
1. hüveline sõber (kalyāṇa-mitta), kes juhendaks kuidas meelt arendada;
1. kõlbluse ja vabanemisjuhiste põhise käitumise arendamine (sīla, pātimokkha-saṁvarasaṁvuto);
2. ainult sobilikel teemadel rääkimine, milleks on rääkimine: (1) tagasihoidlikkusest, (2) rahulolust, (3) eraldumisest, (4) mitteseotusest, (5) energilisest püüdlemisest, (6) kõlblusest, (7) keskendusest, (8) tarkusest, (9) vabanemisest ja (10) vabanemisteadmiste nägemisest;
3. kurjade mõtete hülgamiseks vajalik energia (viriya);
4. virgumisele viiva õige tarkuse (pañña) omandamine.
Nende dhammade saavutamiseks peab bhikkhu arendama viie algaja dhamma arendamise nelja dhammat, milleks on:
1. ilutuse arendamine kire hülgamiseks (asubhā bhāvetabbā rāgassa pahānāya);
2. sõbralikkuse arendamine kuritahtlikkuse hülgamiseks (mettā bhāvetabbā byāpādassa pahānāya);
3. hingamise teadvustamise arendamine mõtete läbilõikamiseks (ānāpānassati bhāvetabbā vitakkupacchedāya);
4. püsitustaju arendamine „mina olen“ juure läbilõikamiseks (anicca-saññā bhāvetabbā asmi-māna-samugghātāya).[14]
Kui Meghiya oli saanud Buddhalt eeltoodud juhised ja sobivad keskendusobjektid, asus ta pühendunult treenima keskendust ning saavutas virgumise. See, et meele vabastamise esimeseks sammuks nii Meghiya, kui ka teiste suttade kohaselt, on just õiget dhammat ja õiget meele praktikat teadva ning harjutava hüvelise sõbra leidmine ning temalt õpetuse ning juhenduse saamine, näitab, kui oluline roll on meele arendamise seisukohast sõprade ja õpetaja valikul.
„Teostamise suttas“ kinnitab Buddha, et see, kes on ise ohjamata (adanta) – st ei ole saavutanud kõlblust, mittetreenitud (avinīta), st ei ole džhaanas plekkidest ja tulvadest vabanenud ega teadmisi saavutanud – ja on mittevaibunud (aparinibbuta), ei saa ka teist ohjata, treenida ega vaibumisele juhtida.[15] Seetõttu tasub sõpru otsida nende seast, kes järgivad õiget õpetust, kel on õige vaade ja kel on kõlbluse, keskenduse ja tarkuse saavutus.
[1] „yādisaṁ kurute mittaṁ,
yādisaṁ cūpasevati;
sa ve tādisako hoti,
sahavāso hi tādiso.“ – Sukhapatthanāsutta Iti 76.
[2] Kalyāṇamittasutta SN 45.49; Kalyāṇamittasutta SN 45.63; Kalyāṇamittasutta SN 45.77.
[3] Kalyāṇamittasutta SN 3.18.
[4] „piyo ca hoti manāpo ca garu ca bhāvanīyo ca vattā ca vacanakkhamo ca gambhīrañca kathaṁ kattā hoti, no ca aṭṭhāne niyojeti. imehi kho, bhikkhave, sattahi dhammehi samannāgato bhikkhu mitto sevitabbo bhajitabbo payirupāsitabbo api panujjamānenapīti.“ – Dutiyamittasutta AN 7.37.
[5] Kalyāṇamittasutta SN 3.18.
[6] Caṅkamasutta SN 14.15.
[7] „mā hevaṁ ānanda mā hevaṁ ānanda. sakalamevidaṁ ānanda brahmacariyaṁ yadidaṁ – kalyāṇamittatā kalyāṇasahāyatā kalyāṇasampavaṅkatā. kalyāṇamittassetaṁ ānanda bhikkhuno pāṭikaṅkhaṁ kalyāṇasahāyassa kalyāṇasampavaṅkassa – ariyaṁ aṭṭhaṅgikaṁ maggaṁ bhāvessati ariyaṁ aṭṭhaṅgikaṁ maggaṁ bahulīkarissa ti.“ – Upaḍḍhasutta SN 45.2.
[8] Mittasutta AN 3.135.
[9] „… vuddhasīlino, saddhāsampannā, sīlasampannā, cāgasampannā, paññāsampannā.“ – Dīghajāṇusutta AN 8.54.
[10] „pāpā nivāreti, kalyāṇe niveseti, assutaṁ sāveti, saggassa maggaṁ ācikkhati…“, „…sippaṁ sikkhāpenti, patirūpena dārena saṁyojenti samaye dāyajjaṁ niyyādenti.“ – Siṅgālasutta DN 31.
[11] Sambodhisutta AN 9.1.
[12] Meghiyasutta AN 9.3.
[13] Tarkuse vabanemine (paññā-vimutti) kirjeldab tulvadest (āsavā) vabanenud arahanti meelt. Teadvuse vabanemine (ceto-vimutti) kirjeldab kas džhaana ja nelja brahmavihaara arendamise ajal plekkidest ehk rüvedest (kilesa) vabanenud meelt, või arahanti tulvadest vabanenud ja keskendunud maistületavat meeleseisundit.
[14] „asubhā bhāvetabbā rāgassa pahānāya, mettā bhāvetabbā byāpādassa pahānāya, ānāpānassati bhāvetabbā vitakkupacchedāya, aniccasaññā bhāvetabbā asmimānasamugghātāya.“ – Meghiyasutta AN 9.3.
[15] „so vata, cunda, attanā adanto avinīto aparinibbuto paraṁ damessati vinessati parinibbāpessatīti netaṁ ṭhānaṁ vijjati.“ – Sallekhasutta MN 8.