Džhaana (jhāna)
Paalikeelne sõna jhāna [sõnast (1) jhāyati vaatlema[1] või (2) jhāpeti ära põletama, tules olema, elimineerima (takistused ja plekid)] tähistab nii keskendust, kui ka keskenduse astmeid. Buddhaghosa Thera määratleb džhaanat kui selle vastandi ärapõletamist (paccanīka-dhamme jhāpetī ti jhānaṁ) või sobivale objektile keskendust (gocaraṁ).[2] Buddha õpetuses on džhaana unikaalse tähendusega. Selle sanskritikeelsel vastel dhyāna on Hindu jooga süsteemides aga erinev tähendus.
Džhaanad saavutatakse täieliku objektile keskenduse seisundis (appanā), mille kestel toimub esmalt ajutine ja hiljem lõplik viie takistuse (pañca nīvaraṇā) peatumine. „Džhaana suttas“ on toodud Buddha kirjeldus neljast vormi džhaanast (rūpa-jjhāna = rūpā-vacara-jjhāna) ja neljast vormita džhaanast (arūpa-jjhāna = arūpā-vacara-jjhāna).[3]
Džhaana esindab järjestikku selginevaid teadvusseisundeid, mis hõlmavad viie džhaana osa (jhānaṅga) kombinatsioone.[4] Need on teadvustegurid (cetasika), mis on seotud meele kinnistumisega keskendusobjektile ning need ületatakse sobiliku objekti abil rahu arendamise (samatha bhāvanā) teel.
Viis džhaana osa (jhānaṅga) on „Džhaana sutta“ kohaselt:
1. mõtlemine (vitakka)
1. läbiuurimine (vicāra)
2. rõõm (pīti)
3. õnnetunne (sukha-vedanā)
4. ühtesuunatus (ekaggatā).[5]
Iga järgneva džhaana arendamine toimub eelmise džhaana osast/omadusest loobumise/hülgaminse teel.[6]
Ilma selge teadmiseta, mis džhaana on ja kuidas seda arendada, on lihtne keskendusel tekkivaid kogemusi ekslikult džhaanaks tõlgendada ning seda mitteoskuslikul moel arendama asuda.[7] Džhaanasid õigesti saavutamata ja õigel teel väljaarendamata pole võimalik saavutada ei keha ja teadvuse tõelise olemuse läbinägemisteadmist (vipassanā-ñāṇa), meele-keha-võime teadmist (manomayiddhi-ñāṇa), üleloomulike võimete teadmist (iddhividha-ñāṇa), tulvade lõppemise teadmist (āsavakkhaya-ñāṇa) ega saavutada vaibumist (nibbāna).[8] Seetõttu on õigel moel džhaana saavutamine ja arendamine virgumise seisukohast määrava tähtsusega.
[1] PED lk 659-660.
[2] Buddhaghoṣa, Samantapāsādikā (Vinaja kommentaarium).
[3] Jhānasutta AN 9.36; samuti Anupadasutta MN 111 jt.
[4] Mahāvedallasutta MN 43; Sāmaññaphalasutta DN 2.
[5] Jhānasutta AN 9.36 jpt.
[6] Laṭukikopamasutta MN 66.
[7] Gāvīupamāsutta AN 9.35.
[8] Sāmaññaphalasutta DN 2.