Otse põhisisu juurde

Algõpetusele vastavad meetodid

Auväärne Gunaratana

Sri Lankalt pärit theravaada bhikkhu Auväärne Gunaratana (snd 1927) õpetab Ameerika Ühendriikides ja Läänes. Ta oli 1985. aastal asutatud Bhāvanā Society üks kaasasutajatest ning Lääne-Virginias asuva metsamunkade kloostri ülem. Gunaratana juhendab regulaarselt vipassanā, sati, mettā jt retriite üle maailma.

Auväärne Gunaratana on kirjutanud mitmeid raamatuid vipassanā teemal, kuid on olnud samas kriitiline birma vipassanā meetodite suhtes, kuna need ei vasta täies ulatuses paali Tipiṭaka  tekstidele. Samuti on ta kriitiline paali kommentaatorite leiutatud uute paali terminite suhtes, nagu parikamma samādhi, upacāra samādhi ja appanā samādhi, mis suttades ei esine.

Ta jagab seisukohta, et niinimetatud „kuiva sõiduki(sukkha-yānika ehk sukkha-vipassaka) idee — st taipamine ilma džhaanata — pärineb õpetajatelt, kes ise ei olnud džhaanasid saavutanud ega mõistnud, miks Buddha rõhutas, et takistustega meel ei ole võimeline dhammade vahetuks mõistmiseks ega nende läbinägemiseks.

Kui paljud birma õpetajad jaotavad vipassanā õige teadlikkuse all, järgib Auväärne Gunaratana algtekste, milles Buddha on liigitanud vipassanā õige keskenduse (sammā samādhi) alla. Õige keskendus tähendab keskendust 1.-4. džhaanas. Kui teadlikkus on Ānāpānasatisutta kohaselt õigesti arendatud, viib see loomulikult keskenduse süvenemiseni ja džhaanade saavutamiseni. Kui aga keskenduse käigus ilmnevad takistused, soovitab Auväärne Gunaratana naasta teadlikkuse juurde ning pärast takistuste vaibumist jätkata keskenduse arendamist. Vaid džhaana saavutanu on võimeline vabanema plekkidest ja köidikutest ning nägema ilmnevat olemasolu tõelusele vastavalt, nii nagu see tõeliselt on – püsitu, dukkha ja minata –, vabanema ihast selle suhtes ning saavutama nibbaana ehk vaibumise.

Bhante Gunaratana lõimib õpetamisel kõik kaheksaosalise tee osad nii, et õige teadlikkus sisaldab kõiki eelnenud kuut ja õige keskendus sellele eelnenud seitset tee osa (mis vastab Buddha õpetusele). Ta peab oluliseks ka mettā teostamist, mille arendamise vajalikkust Buddha korduvalt rõhutas.

 

Bhikkhu Thanissaro

 San Diegos asuvas Mettā Metsakloostris (Mettā Forest Monastery) metsatraditsiooni teostav Ameerika päritolu Buddha munk Ajahn Geof ehk Bhikkhu Thanissaro (1949)[1] on tuntud kui algtekstide tõlkija ja algõpetuse kohta usaldusväärse veebilehe Access to Insight[2] käivitaja.

Sarnaselt Auväärsele Gunaratana’le, ei eralda bhikkhu Thanissaro samathat ja vipassanāt, ega õpeta, et üks on olulisem, väärtuslikum või otsesem tee kui teine. Ta johtub Buddha õpetusest, mille kohaselt peab bhikkhu teadma mõlemat ja rakendama neid vaheldumisi – nii, nagu Ülim õpetas.

Thanissaro õpetab algtekstidele vastavalt teadlikkuse (sati), keskenduse (samādhi) ja tarkuse (paññā) arendamist kui teed virgumiseni. Ta ei erista sati, samādhi ja vipassanā vahel selget piiri, vaid selgitab, et vipassanā on pigem meele kvaliteet, mitte tegevus. Tarkus saavutatakse anicca, dukkha ja anattā mõistmise kaudu.

Thanissaro arvates on virāga (kiretus, kirgede hääbumine) ja nibbidā (olemasolutüdimus/võõrandumine) arendamine olulisim lahtilaskmiseks ja lõplikuks virgumiseks. Keskenduses saab džhaai vaadelda džhaanades klammerdumiskogumikke ja nendega seotud dukkhat ning selle tekkimist, mis aitab mõista olemasolu tõelist olemust ja saavutada sellekohane õige vaade.

 

Jack Kornfield

Aasias Buddha mungaks õppinud Jack Kornfield (snd 1945) oli Mahāsi Sayādaw ja Ajahn Chah’i õpilane. Ta töötas välja põhimõtted Läänes autentse dhamma õpetamiseks ja hakkas 1974 aastast õpetama meditatsioone, kus keskne roll on sati, jhāna ja mettā arendamisel. Jack Kornfield on Insight Meditation Society (IMS) ja Spirit Rock Meditation Centre kaasasutaja.

Jack Kornfield õpetab nii teadlikkuse (sati) kui ka keskenduse (samādhi) arendamist, kusjuures rõhuasetus sõltub igaühe individuaalsest võimekusest. Kui ilmnevad takistused keskendumisel, soovitab ta jätkata teadlikkuse arendamisega, mis viib samamoodi lõpuks jhāna seisundini ning sügavama mõistmiseni.

Jack Kornfield johtub algõpetuse kohasest oskuslikust teadlikkuse, keskenduse ja taipamise teostamisest. Kui meel on keskendunud, särav ja selge, saab seda suunata tarkusetäiuse (paññā-pāramī) saavutamisele. Kui džhaana saavutamiseks vajalikud tingimused on küpsenud ja takistused peatunud, võib teha džhaanaosade suhtes otsuse: „Olgu rõõm esilekerkiv“, misjärel täitub teadvus kõikehõlmavast õnnetundest.

Jack Kornfield õpetas, et kui tingimused on küpsed, saame  teha otsuse Jhāna-tegurite suunas: „Kerkigu esile õnn”, ja me saame üleujutatud ääreni täidetud õnnetundest. Samamoodi võib järgnevates džhaanades teha otsuse anicca mõistmiseks: „Kerkigu esile püsituse teadmine“.

 



 

[1]  www.watmetta.org 

[2] http://www.accesstoinsight.org/