Sissejuhatus
Õige kõlblus (sammā-sīla) moodustab arija kaheksaosalise tee 3-5 osa, milleks on õige kõne (sammā vācā), õige tegu (sammā kammanta) ja õige eluviis (sammā ājīva).
Dhamma kohaselt on iga inimene ise oma meele määrija, tegude tegija ja oma tegude vilja pärija ning mitte keegi ei saa tema teo vilju kustutada ega olematuks teha (nagu näiteks kristluses raha eest indulgentsi ostmise praktika). Iga arukas inimene, kes mõistab, et tema tegu tuleb tema juurde tagasi, hülgab loomulikul moel oskamatu ja kurja käitumise. Buddha õpetuse kohaselt ei vii virgumisele (bodhi) mitte karistus ega hirmutamine, vaid õige vaate kohane nelja tõe teostamine, teo ja tagajärje (kamma-vipāka) seaduspära selge mõistmine, kõlbetu ja oskamatu hülgamine ning kõlbelise (sīla) ja oskusliku (kusala) arendamine, ning keskenduses (samādhi) sihipärane meele puhastamine ja tarkuse (paññā) teostamine.
Buddha õpetuse kohaselt on virgumise esimeseks sammuks täiusliku kõlbelisuse saavutamine. „Bhikkhu suttas“[1]õpetab Buddha, et kõlbluse puhastamine ja selge vaade (sīlañca suvisuddhaṁ, diṭṭhi ca ujukā) on oskuslike dhammade ehk meeleseisundite arendamise alguspunkt (ādimeva visodhehi kusalesu dhammesu). Alles siis, kui bhikkhu on puhastatud kõlbluse ja saavutanud õige vaate, saab ta hakata õigel moel arendama nelja teadlikkust ka keskendust.
Suttas nimega „Tahta mis vaja“, selgitab Buddha, et see, kes on kõlbluse saavutanud, ei pea tahtma enam kahetsusest vabanemist, kuna kahetsusest vabadus kerkib kõlbelises meeles esile loomulikult moel. Kahetsuse puudumisel ilmneb loomulikul moel heameel; heameelest loomulikul moel rõõm; rõõmust loomulikul moel keha rahunemine; keha rahunemisest loomulikul moel õnnetunne; õnnetundest loomulikul moel keskendus; keskendusest loomulikul moel olemasolu nägemine nii, nagu need tõeliselt on; olemasolu nägemisest nii, nagu need tõeliselt on tekib loomulikul moel olemasolutüdimus; olemasolutüdimusest tekib loomulikul moel kiretus; ning kiretusest tekib loomulikul moel vabanemisteadmiste nägemine.[2]
Kuna kõlbetu meel ei ole võimeline viit takistist eemaldama ega džhaanasid saavutama, džhaanade teel tulvasid hävitama ega nibbaanat ehk vaibumist (nibbāna) saavutama, tuleb meele arendamist alustada just õige dhamma kohase kõlbluse treenimise ja paatmokkha kohase käitumise ohjamisega (pātimokkha-saṁvara-saṁvuto).[3]
[1] Bhikkhusutta SN 47.3.
[2] „Cetanākaraṇīyasutta“ AN 11.2.
[3] Sāmaññaphalasutta DN 2.