Sissejuhatus
Õige kõlblus (sammā-sīla) moodustab arija kaheksaosalise tee 3-5 osa, milleks onon: õige kõne (sammā vācā), õige tegu (sammā kammanta) ja õige eluviis (sammā ājīva).
KõlblusjuhisteBuddhistlikke kõlblusjuhiseid ei käsitleta käskudena, vaid vabatahtliku eetilise kohustusena, mille praktiseerija võtab järgimiseks virgumise (bodhi) ja dukkha ehk kannatuse lakkamise eesmärgil. Pāḷi kaanonis sõnastatakse need isiku vaba valikuna: „Elu võtmisest hoidumise treeningjuhise võtan järgimiseks“ (pāṇātipātā veramaṇī sikkhāpadaṁ samādiyāmi jt). Seeläbi on juhiste järgimine teadvuse puhastamise protsess, mis on vabatahtlikultsuunatud vnii enda kui ka kõikide olendite hüvangule.
õetudVõrreldes kohustus.käskude Kristlusesja olevadkeelude kümme käskutraditsioonidega („Sina pead…“, „Sina ei tohi…“), olevatmis antudmõnes jumalareligioosses pooltraamistikus põhinevad jumalikul autoriteedil ja kuuluvadkaristuse vastuvaidlematulemotiivil täitmisele.(mõnes Käskudest üleastumise korral ähvardab inimest füüsiline piinamine ja vägivald ningusundis isegi nende laste karistaminekaristamisel kuni seitsmenda põlveni välja.välja), Seeläbirõhutab põhineb juudi, kristlik ja islamibudistlik eetika käsultegija jaisiklikku kannatustega hirmutamisel. Buddha õpetatud kümme juhistvastutust („Ma õpinvõtan hoiduma…“järgimiseks..."). võtab aga dhamma järgija vastu kannatustest vabanemiseks ning järgib neid juhiseid nii iseenda meele arendamiseks kui ka kõikide elusolendite õnneks ja hüvanguks. Dhamma järgija eksimine kõlblusjuhiste vastu ei päädi kunagi ähvardamise ega füüsilise karistamisega, kuna see on vastuolus Buddha vägivallatuse õpetusega. Karistamine ei saa õpetada, kuidas valida elu kahjustamise asemel elu hoidmine ja vale asemel ausus ning mitte varastada, kuidas elada vägivallatult ja kaastundlikult, kuidas valed naudingud ning meelt joovastavad ja hägustavad joogid ning ained hüljata või kannatusi toovast eluviisist loobuda – seda saab teha vaid dhamma. Karistamine õpetab ainult seda, kuidas karistada. Karistuse hirmus oskamatu teo tegemata jätmine on üks asi, hoopis teine on aga taipamispõhise tarkuse teel oskamatu käitumise vabatahtlik hülgamine.
DhammaBuddhadhamma kohaselt on iga inimene ise oma meeleteo määrija,omaja (kammassakā), kes kogeb nii heade kui halbade tegude tegijavilju. jaKeegi oma tegude vilja pärija ning mitte keegiteine ei saa temategu ega teo viljutagajärgi kustutada egavõi olematuksenda tehakanda (naguvõtta. näiteksSelline kristluseskamma-õpetus rahaloob eestloomuliku indulgentsipõhjuse ostmisevältida praktika).oskamatut Igaja kahjustavat käitumist: arukas inimene,inimene kesloobub mõistab,halvast etmitte temahirmu teguvõi tulebpimeda temausu, juurdevaid tagasi,mõistmise hülgabtõttu.
Buddha õpetuse kohaseltsõnul ei vii virgumiselevirgumiseni (bodhi) mitteei karistus ega hirmutamine,hirm, vaid õige vaatevaade kohaneneljast neljaarija tõe teostamine, teotõeste ja põhjus-tagajärje seaduspärast (kamma-vipāka), kõlbetust (kamma-vipākaasīla) seaduspära selge mõistmine, kõlbetu ja oskamatuoskamatust hülgamine(akusala) loobumine ning kõlbelise (sīlasila) ja oskusliku (kusalakusala)) arendamine,arendamime. ningKõlblusjuhiste keskendusesteostamine loob meeles pinnase, milles saavad areneda õige keskendus (samādhi) sihipärane meele puhastamine ja tarkusetaipamispõhine tarkus (paññā) teostamine..
BuddhaAlgtekstides õpetuserõhutatakse kohaseltõigel onvaatel virgumiseja esimeseksõigel sammuksmõtlemisel täiuslikupõhineva kõlbelisusekõlbluse saavutamine.rolli „Bhikkhukui suttas“[1]kogu õpetabvaimse tee algpunkti. Buddha, et kõlbluse puhastamine ja selge vaade (sīlañca suvisuddhaṁ, diṭṭhi ca ujukā) on oskuslike dhammade ehk meeleseisundite puhastamise alguspunkt (ādimeva visodhehi kusalesu dhammesu). Alles siis, kui bhikkhu on puhastatud kõlbluse ja saavutanud õige vaate, saab ta hakata õigel moel arendama nelja teadlikkust ka keskendust.
SuttasSama põhimõtte toob ära ka sutta nimega „Tahta mis vaja“, selgitabkus Buddha,Buddha selgitab, et see, kes on kõlbluse saavutanud, ei pea tahtma enam kahetsusest vabanemist, kuna kahetsusest vabadus kerkib kõlbelises meeles esile loomulikult moel. Kahetsuse puudumisel ilmneb loomulikul moel heameel; heameelest loomulikul moel rõõm; rõõmust loomulikul moel keha rahunemine; keha rahunemisest loomulikul moel õnnetunne; õnnetundest loomulikul moel keskendus; keskendusest loomulikul moel olemasolu nägemine nii, nagu need tõeliselt on; olemasolu nägemisest nii, nagu need tõeliselt on tekib loomulikul moel olemasolutüdimus; olemasolutüdimusest tekib loomulikul moel kiretus; ning kiretusest tekib loomulikul moel vabanemisteadmiste nägemine.[2]
Buddha sõnade kohaselt sõltub kogu ühiskonna heaolu selle juhtide kõlblusest. Kui riiki juhivad kõlbetud ja mittedhammakohased ehk ahnuse, viha, sallimatuse, pettekujutluse, mitteteadmise jt teadvust hägustavate plekkidega inimesed, viib see terve ühiskonna allkäiguni. „Mittedhammakohase suttas“[3] õetab Buddha, et kui kuningas on mittedhammakohane, muutuvad kuninga kaitseväelased mitte-dhammakohaseks; kui kuninga kaitseväelased on mitte-dhammakohased, muutuvad braahmanad ja majaomanikud mittedhammakohaseks; kui braahmanad ja majaomanikud on mittedhammakohased, muutuvad inimesed nii linnas kui maalmittedhammakohasteks; kui inimesed nii linnas kui maal on mittedhammakohased, mõjutab nende kõlbetu tegevus tervet loodust ja põhjustab ebaühtlase viljade valmimise; kui inimesed söövad ebaühtlaselt valminud vilju, saavad nad olema lühiealised, halva väljanägemisega ning kannatavad suurte haiguste käes.
Kuna kõlbetuKõlbetu meel ei ole võimeline eemaldama viit takististtakistist, eemaldamasaavutama egadžhaanasid, džhaanasid saavutama,hävitama džhaanade teel tulvasidtulvad hävitamaja egateostama nibbaanat ehk vaibumist (nibbāna). saavutama,Seetõttu tuleb meele arendamist alustada just õige dhamma kohase kõlbluse treenimiseõppimise ja paatmokkhatreenimiseja ning vabanemisjuhiste kohase käitumise ohjamisega (pātimokkha-saṁvara-saṁvuto).[4]
[1] Bhikkhusutta SN 47.3.
[2] „Cetanākaraṇīyasutta“ AN 11.2.
[3] „Adhammikasutta“ AN 4.70.
[4] Sāmaññaphalasutta DN 2.