Viis loomulikku seaduspära (pañca-niyāma)
Kõik ilmnev ei ole seotud ainult teo ja tagajärje seadusega. „Aṭṭhasālinī“, „Sumaṁgalavilāsinī“ (Dīghanikāya Aṭṭhakathā), „Abhidhammavatara“ jt tekstid[1] toovad ära järgmised viis loomulikku seaduspära (pañcaniyāma), mille abil on seletatavad füüsilised ja mentaalsed nähtused.
1. Aastaaegadeseaduspära (utu-niyāma).
2. Seemneseaduspära (bīja-niyāma).
3. Teoseaduspära (kamma-niyāma).
4. Teadvuseseaduspära (citta-niyāma).
5. Dhammaseaduspära (dhamma-niyāma).
Aastaaegadeseaduspära (utu-niyāma) ehk anorgaanilise seaduspära alla kuuluvad kõik looduses esinevad füüsilised fenomenid nagu vihm ja tuul, temperatuur, aastaaegade vaheldumine, õite avanemine päeval ja sulgumine öösel, viis kuidas vesi ja ained on seotud taime kasvamisega ning kuidas kõik moodustunu laguneb ning mädaneb jne, ning nende nähtuste põhjused. Ka energia, kuumuse ja külma mõjul tekkivad muutused ning kõik keemilised reaktsioonid kuuluvad siia alla.
Seemneseaduspära (bīja-niyāma) ehk orgaanilise seaduspära alla kuulub kõik mikroobe ja taimne, sh teatud taimede eripärad, nagu see, et nisu võrsub vaid nisu seemnest (bīja) ja erinevatel taimedel on erinev paljunemisviis jms. Seemne seaduspärast räägivad nii „Seemne sutta“ kui „Kiireloomulise sutta“[2].
Seemneseaduspära alla kuuluv ei oma teadvust. Näiteks puudub puudel teadvus, mistõttu ei saa suured saalapuud (mahāsālā) järgida kaheksaosalist uposatha kõlblust (aṭṭhangika uposatha sīla) ega kuue meenutuse arendamise teel saavuta suurt vilja, suurt kasu, suurt hiilgust ega suurt läbistavust, mis juhiks teadvuse uue sünni kõrgemasse valda.[3] Taimed jm orgaaniline loodus ei saa järgida virgumisele viivat nelja arija tõde ja arija kaheksaosalist teed.[4] Samamoodi ei saa teadvuseta loodus luua kammat. Kui päike sulatab lume veeks, ei ole see päikese kamma ega lume vili, vaid anorgaaniline seaduspära (utu niyāma). Aga see, kas inimesel läheb elus hästi või halvasti, kas tal on pikk või lühike eluiga, kas ta on haiglane või tugeva tervisega, kas ta on kena välimusega, mõjukas, rikas, sündinud kõrge positsiooniga peres või kas ta on tark või mitte – see kõik sõltub inimese enda varasemast kammast (= kamma-niyāma).[5] Seemne seaduspära kirjeldab kõnekäänd „nagu seeme, nii ka vili“.
Teoseaduspära (kamma-niyāma) hõlmab oskuslikke ja oskamatuid tegusid (kamma), mis tingivad teole vastavaid tagajärgi (kamma-vipāka). Kamma ei paikne ei meeles ega kehas, sel ei ole kindlat asukohta, nagu ka tuulel või tulel. Tegu kandub ühest olemasolust teise kuni mingil hetkel selle ammendumiseni. Kamma on seadus iseeneses, toimides ilma välise mõjutuste ja juhtimiseta. Kamma seaduspära kirjeldavad arvukad suttad, sh „Jaotuste kogu“ „Teo osas“ toodud 11 suttat.[6] Teo seaduspära kirjeldab täpsemalt järgnev ptk „Tegu (kamma)“. Teo seaduspära kirjeldab kõnekäänd „kõik mis teed, teed endale“.
Teadvuseseaduspära (citta-niyāma) alla kuuluvad teadvuse ja tajuga seotud protsessid, tajude esilekerkimine, toimimisprotsess ja lakkamine, teadvuse funktsioonid jms. Teadvuse seaduspära on põhjalikult analüüsitud abhidhamma tekstides.
Dhammaseaduspära (dhamma-niyāma) alla kuuluvad kõik loomulikud nähtused nagu gravitatsioon jms, mis on faktiliselt ja püsivalt olemasolus nähtuvad (dhammaṭṭhitataṁ dhammaniyāmataṁ).[7] Samuti fakt, et kõik moodustised on püsitud, kõik moodustised on dukkha ja kõik dhammad on minata — sõltumata sellest, kas Tathaagata ilmneb või mitte.[8]
Neli esimest seaduspära lõimuvad viiendas, dhammaseaduspäras, ning jaotuse mõttes võiksidki kuuluda dhamma-niyāma alla.
[1] Aṭṭhasālinī, lk 360–362; Sumaṁgalavilāsinī, DA.II.432, DhsA 272-274; Abhidhammavatara lk 54.
[2] Vastavalt Bījasutta SN 22.54 ja „Accāyikasutta“ AN 3.92.
[3] „Vitthatūposathasutta“ AN 8.42, aga ka „Vitthatūposathasutta“ AN 8.42 jt.
[4] Kuigi osad mahaajaana sektid usuvad, et ka eluta loodus võib virguda, on Buddha originaalõpetuse seisukohast tegu vale vaatega.
[5] Cūḷakammavibhaṁgasutta MN 135.
[6] Aṁguttaranikāya, Kammavagga, Saṁkhittasutta AN 4.232 jj.
[7] Poṭṭhapādasutta DN 9.
[8] „Uppādāsutta“ AN 3.136; vt ka Paccayasutta SN 12.20.