Ilmalikust elust loobumine
„Māgaṇḍiya suttas“[1] selgitab Buddha hedonistist rändajale (paribbājaka) Māgaṇḍiya’le, et kuigi ta elas nooruses kuninglikus luksuses ja nautis viie tajuga kogetavaid naudinguid[2], mõistis ta hiljem naudinguiha rahuldamise kannatuslikku olemust, mis kallutasid tema mõtted ilmikuelust loobumise poole.
„[Arija] otsingu suttas“[3] kirjeldab Buddha, kuidas ta enne virgumisteele asumist mõtlustas tihti selle üle, miks tema, olles ise sünni, vananemise, haiguse, surma, leina ja plekkide objekt, otsib seda, millel on sama loomus, mitte aga seda, millel on mittesünni, mittevananemise, mittehaiguse, mittesurma, mitteleina, mitteplekkide ning vaibumise (nibbāna) loomus.
„Suures Saccaka suttas“[4] kirjeldab Buddha, kuidas ta noore mehena sageli tõdes, et majaperemehe elu on lämmatav, rõhuv ja tolmune[5] tee, kuid koduelu hüljanu elu on elamine vabas õhus. ta mõistis, et on raske elada kodus majaperemehena täielikult püha elu ja vaid koduelu hüljanuna saab ta pühenduda täielikult meele, kõne ja käitumise puhastamisele ning saavutada ülima ja püha, puhta eluviisi. Noorena unistas ta sageli koduelu hülgamisest ja pühasse ellu astumisest.
„[Arija] otsingu suttas“[6] kirjeldab Buddha kahte otsingut (dvemā pariyesanā), milleks on (1) arija otsing (ariyā ca pariyesanā) ja mittearija otsing (anariyā ca pariyesanā). Mittearija otsing (anariyā pariyesanā) on see kui:
•olles ise sündimise dhamma [st objekt ehk sündiva olemusega], otsitakse sarnast sündimise dhammat (attanā jātidhammo samāno jātidhammaṁyeva pariyesati);- olles ise vananemise dhamma (jarā-dhamma), otsitakse sarnast vananemise dhammat;
- olles ise haiguse ja surma dhamma (byādhi-dhamma, maraṇadhamma), otsitakse sarnast haiguse ja surma dhammat;
- olles ise leina dhamma (soka-dhamma), otsitakse sarnast leina dhammat;
- olles ise üks plekkide dhamma (saṁ-kilesa-dhamma), otsitakse sarnast plekkide dhammat.
•
•
•
•
Seejärel selgitab Buddha, et sündimise, vananemise, haiguse, surma, leina ja plekkide dhammad on: (1) pojad ehk lapsed (putta) ja (2) naised (bhariya), (3) orjatarid (dāsi) ja (4) orjad (dāsa), (5) kitsed (aje) ja (6) lambad (ḷaka), (7) kuked-kanad (kukkuṭa) ja (8) sead (sūkara), (9) elevandid (hatthi), (10) veised (gavāssa) ja (11) hobused (vaḷava).
Arija otsing (ariyā pariyesanā) tähendab seda, kui:
•
Ühel päeval, olles veel tumedajuukseline noor mees, lahkus Siddhatthaoma vanemate vastuseisule vaatamata lossist. Ta lehvitas hüvastijätuks pisarais vanematele, lõikas maha oma juuksed ja habeme, pani selga kollase rüü ja suundus koduelust kodutuellu erakränduriks (agārasmā an-agāriyaṁ pabbajiṁ).[7] Siddhattha hülgas kõik kuninglikud tiitlid ja kogu luksusliku elu oma poja Rāhula sündimise päeval[8] ja sellest päevast peale oli ta tuntud kui askeet Gootama.
[1] Māgaṇḍiyasutta MN 75.
[2] Viie taju poolt kogetavad naudingud on silmateadvusest [tekkinud] vorm (cakkhuviññeyyā rūpā), kõrvateadvusest [tekkinud] heli, ninateadvusest [tekkinud] lõhn, keeleteadvusest [tekkinud] maitse, kehateadvusest [tekkinud] puude (kombatav objekt) – mis on sümpaatne (iṭṭhā), meeldiv (kantā), meelepärane (manāpā), armsa vormiga (piyarūpā), naudingut tekitav (kāmūpasaṁhitā) ja ahvatlev (rajanīyā). – Māgaṇḍiyasutta MN 75.
[3] Ariyapariyesanāsutta [Pāsarāsisutta] MN 26.
[4] „Mahāsaccakasutta“ MN 36. Vt ka Sāmaññaphalasutta DN 2.
[5] St täis plekke, milleks on iha, viha, ahnus, kadedus, mitteteadmine jt.
[6] Ariyapariyesanāsutta [Pāsarāsisutta] MN 26. Kahesugust otsingut kirjeldab ka „Pariyesanāsutta“ AN 4.255.
[7] „Mahāsaccakasutta“ MN 36, Ariyapariyesanāsutta [Pāsarāsisutta] MN 26. Kui suttades toodud Buddha enda sõnade kohaselt lahkus ta kodust pisarais vanematele järele lehvitades, siis hilisemate „Sünnilugudes“ (Jātaka) toodud kirjelduste kohaselt lahkus ta öösel salaja ja deevade abiga.
[8] Buddhavaṁsa; J.i.60; AA.i.82 jj; J.i.62.